lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-21-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 17.03.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-21-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
17.03.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1437
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-21-03 Otsuse kuupäev Tartu, 17. märts 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa Kohtuasi Sihtasutuse Tartu Eluasemefond hagi Maive Käsi, Raja Uustamme ja OÜ Lovel Marketing vastu laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja 38 145 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-38/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Raja Uustamme kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 17. veebruar 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtule 17. novembril 2000. a esitatud hagis palus Sihtasutus (SA) Tartu Eluasemefond TsK §-de 173, 188, 207 ja 272 alusel lõpetada ennetähtaegselt Maive Käsiga sõlmitud laenulepingu ja mõista M. Käsilt, R. Uustammelt ja OÜ Lovel Marketing solidaarselt välja tagastamata laen koos intressidega, s.o 38 145 krooni. Hagiavalduse põhjenduste järgi andis SA Tartu Eluasemefond M. Käsile 23. novembril 1998. a sihtotstarbelist laenu 40 000 krooni. Laen anti Tartus Kuu tänav 12 asuva korteri nr 2 ostmiseks ja laenu tähtaeg oli 5 aastat. M. Käsi rikkus laenulepingu tingimusi sellega, et ei pidanud kinni laenu tagasimaksmise graafikust, võõrandas laenu eest ostetud korteri
6.jaanuaril 1999. a ega täitnud laenulepingu p 3.1.4 nõudeid. 10. novembri 2000. a seisuga oli võlg hagejale 38 145 krooni 66 senti. Kostja Raja Uustamm võttis 23. novembri 1998. a käenduslepinguga ja kostja OÜ Lovel Marketing 21. oktoobri 1998. a garantiikirjaga kohustuse täita SA Tartu Eluasemefondi nõuded M. Käsi vastu, kui viimane neid ise ei täida.
2.Kostja R. Uustamm vaidles hagile vastu ja leidis, et käendus lõppes 20. aprillil 1999. a ja TsK § 211 p 2 järgi on nõue alusetu.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.
Tartu Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis hageja kasuks M. Käsilt ja OÜ-lt Lovel Marketing solidaarselt välja 38 145 krooni. Hagi R. Uustamme vastu jättis kohus TsK § 173 lg 1, § 211 p 2, §-de 215 ja 272 alusel rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei täitnud kostja M. Käsi laenaja kohustusi nõuetekohaselt. Ta ei pidanud kinni kokkulepitud maksegraafikust ja võõrandas sihtotstarbelise laenu abil ostetud korteri
6.jaanuaril 1999. a. OÜ Lovel Marketing antud garantii järgi kohustus osaühing tasuma maksmisele kuuluvad summad, kui M. Käsi rikub laenulepingu tingimusi. Garantiiga tagatud kohustise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on TsK § 215 järgi garantiivastutus täiendav võlgniku vastutusele. Kuna kostja M. Käsi võõrandas laenu abil ostetud korteri, siis ta ei kasutanud laenu sihipäraselt. Laenulepingu p 3.2 järgi saabus laenu tagastamise tähtaeg 14 päeva jooksul pärast korteri võõrandamist. Käendaja R. Uustamme vastutus oli hagi esitamise ajaks lõppenud. TsK § 211 p 2 järgi lõpeb käendus, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita

hagi käendaja vastu. Laenulepingu p 3.2 järgi tuli laen tagastada 14 päeva jooksul pärast korteri võõrandamist. M. Käsi müüs korteri 6. jaanuaril 1999. a Hageja esitas käendaja vastu hagi

17.novembril 2000. a. Kuna hagi esitamise ajaks oli kolmekuuline tähtaeg möödunud, oli selleks ajaks ka käendus lõppenud.
4.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus võtta seisukoht tema laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude kohta ning rahuldada hagi ka R. Uustamme vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 28. oktoobri 2002. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hagi käendaja R. Uustamme vastu ning mõisteti hagejalt R. Uustamme kasuks välja kohtukulu 3776 krooni. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse ja mõistis R. Uustammelt välja SA Tartu Eluasemefondi kasuks 38 145 krooni solidaarselt M. Käsi ja OÜ-ga Lovel Marketing ning muutis kohtukulude jaotust. Ringkonnakohus rahuldas hagi laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise osas ja lõpetas SA Tartu Eluasemefondi ja M. Käsi vahel 23. novembril 1998. a sõlmitud laenulepingu ennetähtaegselt. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli hageja muude nõuete hulgas esitanud maakohtule ka nõude M. Käsiga sõlmitud laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Maakohus selle nõude osas otsust ei teinud. Vastavalt TsMS §-le 228 peab kohus tegema otsuse kõigi esitatud nõuete osas. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p-de 2.1 kuni 2.5 järgi oli laenusaaja kohustatud kasutama laenu sihipäraselt ja tegema laenu tagasimakseid lepingule lisatud maksegraafiku alusel, tasuma intresse, maksetega hilinemisel tasuma viivist. Lepingu p 3.1.4 järgi oli laenu kasutamine mittesihipärane, kui laenulepingu p-s 1.1 näidatud korter laenulepingu kehtivuse ajal müüakse. Lepingu p 3.2 kohaselt tuli laen koos laenu tegeliku tagastamise päevani arvestatud viivise ja intressidega tagastada 14 päeva jooksul pärast korteri müüki. Kostja M. Käsi rikkus neid lepingutingimusi, sest jättis korduvalt laenu õigeks ajaks tasumata või ei teinud tagasimakseid üldse. Ta võõrandas laenu abil omandatud korteri
6.jaanuaril 1999. a. Seetõttu tuleb pooltevaheline laenuleping ennetähtaegselt lõpetada. Laenulepingu p-s 3.2 nähti ette, et laenu eest omandatud korteri võõrandamise korral tuleb kogu laenusumma tagastada. See asjaolu iseenesest ei toonud aga kaasa kohest lepingu lõppemist, sest selleks oli vajalik laenuandja vastavasisulist tahteavaldus.
6.R. Uustamme käenduskohustis ei olnud hagi esitamise ajaks lõppenud. Kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esitanud hagi käendaja vastu, siis TsK § 211 p 2 järgi käendus lõppes. Seda sätet tuleb tõlgendada nii, et käendaja vastutus lõpeb käendatava kohustise täitmise võimalikust lõpptähtajast kolme kuu möödumisel, kui lepingus ei olnud teisiti kokku lepitud. Laenulepingu järgi on laenaja kohustuste täitmise lõpptähtpäev 23. november 2003. a. Käenduslepingu p 1 kohaselt leppisid hageja ja käendaja kokku selles, et viimane kohustub tagama kõik laenulepingust tulenevad hageja nõuded, sh tingimuslikud ja tulevikus tekkivad. Kuna hageja esitas hagi käendaja vastu enne laenulepingus ettenähtud laenu tagastamise lõpptähtaega, siis ei olnud R. Uustamme käendus TsK § 211 p 2 alusel hagi esitamise ajaks lõppenud ja viimane vastutab laenu tagastamise eest solidaarselt kaaskostjatega. Kostjad ei ole võlgnevuse suurust vaidlustanud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kassatsioonkaebuses palub kostja R. Uustamm tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse normi sellega, et tegi otsuse nõude osas, mida hageja ei esitanud. Hageja ei esitanud maakohtule laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise nõuet. Ringkonnakohus lõpetas ennetähtaegselt SA Tartu Eluasemefondi ja M. Käsi vahel sõlmitud laenulepingu. Kostja tagas laenu üksnes käenduslepingus toodud korras, pidades käendamisel silmas laenulepingus toodud poolte õigusi ja kohustusi, kaasa arvatud laenulepingu ennetähtaegses lõppemises kokkulepitut. Hageja oli teadlik, et kostja M. Käsi võõrandas eluasemelaenuga ostetud korteri. Laenulepingu järgi lõppes laenuleping ennetähtaegselt, kui laenu ei kasutatud sihtotstarbeliselt. Laenuandja ei pöördunud TsK § 211 lg-s 2 nimetatud tähtajal käendaja kui kohustatud isiku poole. Ringkonnakohtu otsus on vastuolus TsÜS § 64 lg-ga 2, mille järgi tulnuks laenulepingu ennetähtaegset lõppemist tõlgendada kohustatud isiku kasuks.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Käendaja kohustused ei lõppenud laenusaaja korteri võõrandamisega. Vastavalt laenulepingu punktile 4.6 oli lepingutingimuste rikkumine laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise ning tagastamata laenu ennetähtaegse tagasinõudmise aluseks. Hageja esitas hagiavalduses laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude ja tasus sellelt nõudelt riigilõivu. Käenduslepingu p 8 kohaselt lõpeb käendusleping kõigi laenulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmisega. Kuna käendusega tagatud kohustis ei ole lõppenud, vastutavad TsK § 207 kohaselt kohustise täitmata jätmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud. See, et kohtu lõpetas laenulepingu ennetähtaegne, ei tähenda laenulepingu alusel tekkinud kohustuse lõppemist.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada ringkonnakohtu otsust.
10.Põhjendamatu on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus võttis alusetult seisukoha hageja ja M. Käsi vahelise laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude osas. Hageja esitas 17. novembri 2000. a hagiavalduses laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude. Kohus käsitles hageja nõudena ka lepingu ennetähtaegse lõpetamise nõuet (maakohtu tlk 29, 39, 61). Ringkonnakohus leidis õigesti, et maakohus rikkus TsMS § 228, mille kohaselt, kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kuna hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses lepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude osas otsuse tegemata jätmise, siis võis ringkonnakohus TsMS § 319 lg 1 alusel teha hageja selle nõude osas ise otsuse.
11.Ringkonnakohus leidis, et asjaolu, et laenulepingu p 3.2 nägi ette, millal peab laenaja kogu laenu koos intresside ja viivisega enne laenulepingus märgitud lõpptähtaega tagastama, ei toonud kaasa kohest laenulepingu lõpetamist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu selle seisukohaga. Ringkonnakohus tõlgendas laenulepingu punkte 3.1.4 ja 3.3 ning tuvastas, et laenaja kasutas laenu mittesihipäraselt ning rikkus lepingu punkte 2.9, 3.2. ja 4.6. Ringkonnakohus leidis, et laenuleping

tuleb seetõttu lõpetada ennetähtaegselt. Kostja ei ole väitnud, et laenaja ei rikkunud laenulepingu tingimusi.

12.Ringkonnakohus leidis, et TsK § 211 p 2, mille kohaselt käendus lõpeb, kui kreeditor ei esita kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, hagi käendaja vastu, tuleb tõlgendada nii, et käendaja vastutus lõpeb käendatava kohustise täitmise laenulepingus märgitud lõpptähtajast kolme kuu möödumisel, kui lepingus ei olnud teisiti kokku lepitud. Kolleegium nõustub selle seisukohaga. Käendaja ei ole väitnud, et käenduslepingus lepiti kokku, et kui laenuleping lõpetatakse lepingutingimuste rikkumise tõttu ennetähtaegselt, ei alga TsK § 211 p-s 2 sätestatud käenduse lõppemise kolmekuuline tähtaeg mitte esialgselt kindlaksmääratud kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, vaid tähtpäevast, milleks tuli võlg tagastada lepingu rikkumise tõttu. Kuna kostja käenduskohustis ei olnud lõppenud, siis rahuldas ringkonnakohus õigesti hageja nõude TsK §188 lg 1 ja § 207 alusel käendaja vastu. H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.