lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-100-06

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 15.11.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-100-06
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
15.11.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1690
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕSRS § 12 lg 1, 2KestvuslepingudTsK § 211TsK § 221TsK § 229 lg 2TsK § 241 lg 1TsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osasTsMS § 688Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (23)

lahend.ee
2-19-139653/32Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.04.20212-17-109859/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.03.20202-17-107129/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja01.04.20192-13-50470/96Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.05.20162-10-5118/112Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.10.20152-13-50470/78Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja20.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-100-06 Tartu, 15. november 2006. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik AS-i H hagi R. K vastu 119 628 krooni 59 sendi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 205-3691 R. K kassatsioonkaebus Hageja AS H (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti; Kostja R. K (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik 16. oktoober 2006. a Hageja esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti, kostja esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik, protokollija Ragne Rebane

RESOLUTSIOON

1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. aprilli 2006. a otsus muutmata.
2.Välja mõista R. K 5000 (viis tuhat) krooni AS-i H kasuks kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS H (edaspidi hageja) esitas 22. juunil 2005. a Tallinna Linnakohtule hagi R. K (edaspidi kostja) vastu 119 628 krooni 59 sendi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja rendileandjana ja OÜ K-Ehitus rentnikuna 22. jaanuaril 2001. a kasutusrendi lepingu, mille alusel rendileandja andis rentniku kasutusse kaubiku MercedesBenz 310D 2.9. Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille järgi kostja kohustus tagama hageja ja OÜ K-Ehitus vahel sõlmitud kasutusrendi lepingust tulenevate rentniku kohustuste täitmise. Rentnik jättis tasumata rendilepingu alusel tasutavad maksed. 11. aprillil 2002. a teavitas hageja rentnikku võla suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei tasu võlgnevust 7 päeva jooksul. Hageja lepingust tulenev nõue rentniku vastu oli 280 645 krooni 54 senti. Kuna rentnik võlga selleks ajaks ei tasunud, lõpetati leping ennetähtaegselt. Renditud kaubik tagastati ning hageja võõrandas selle 161 016 krooni 95 sendi eest. Kuna rentnik ei täitnud kasutusrendi lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt ja kohaselt ning ei hüvitanud hagejale lepingu rikkumisega põhjustatud kahju, vastutab kostja käendajana hageja ees võlgnikuga solidaarselt.
2-14-12596/44
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
30.12.2014
2-13-34999/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.11.2014
2-14-23171/22Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja13.10.2014
2-14-12596/29Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja31.07.2014
2-13-14939/130Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja17.07.2014
2-11-629/44Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.12.2013
2-10-31811/55Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja31.05.2013
2-11-383/39Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja22.03.2013
2-11-58990/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.12.2012
2-11-21563/27Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.06.2012
3-2-1-64-12Riigikohus29.05.2012
2-10-7238/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja30.06.2010
2-05-14339/26Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.01.2010
3-2-1-102-07Riigikohus07.11.2007
2-04-1387/8Tallinna Ringkonnakohus26.09.2007
2-05-14176/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja18.06.2007
3-2-1-50-07Riigikohus07.06.2007
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja teostas oma tsiviilõigusi pahauskselt, sest peaaegu 3 aasta jooksul lepingu lõpetamisest ei ole hageja rentnikule ega kostjale pretensioone esitanud ja ühendust võtnud. Hageja võõrandas kaubiku põhjendamatult turuhinnast madalama hinnaga. Seega tekitas hageja oma tegevusetuse ja ebapädevusega iseendale kahju. Kuna isik, kelle kohustise täitmist kostja

käendas, on likvideeritud ja 10. novembril 2004. a registrist kustutatud, tuleb tsiviilkoodeksi (TsK) § 211 p 1 ja § 241 lg 1 p 3 alusel jätta hagi käendaja vastu rahuldamata. Hagi tuleb jätta rahuldamata ka TsK § 211 p 2 alusel, sest käendus lõppes 3 kuu möödumisel kohustise täitmise tähtpäevast.

3.Harju Maakohus rahuldas 30. jaanuari 2006. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju 119 628 krooni 59 senti ning kohtukulud. Maakohus tuvastas, et pooled olid käenduslepingus kokku leppinud, et leping kehtib kuni kõigi kasutusrendi lepingust tulenevate nõuete rahuldamiseni. Sellega välistasid pooled tsiviilkoodeksi (TsK) § 211 p-s 2 ettenähtud võimaluse, et käendus lõpeb juhul, kui kreeditor 3 kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu. Hageja teatas kostjale võlgnevusest ja lepingu ülesütlemisest. Kostja käitus pahauskselt, jättes oma lepingulised kohustused täitmata. Maakohus leidis, et hagejal tekkinud kahju on tõendatud vara müügiakti, vara hindamisakti ning vara müügi ja nõude arvestuse õiendiga.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja väitel oli käendus hagi esitamise ajaks lõppenud. Hageja on teostanud oma tsiviilõigusi pahatahtlikult, kuna nõuab võlgnevust 3 aasta möödumisel lepingu lõpetamisest ja pärast põhivõlgniku likvideerimist. Hageja ei võtnud tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks, võõrandades kaubiku turuhinnast madalama hinnaga. Kostja leidis, et hagejal tekkinud kahju suurus ei ole tõendatud. Kohus oleks pidanud kasutusrendi lepingu tõlgendamisel lähtuma tüüptingimuste tõlgendamise sätetest.
5.Hageja leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Ringkonnakohus jättis 21. aprilli 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuna käendusleping sõlmiti ja kahju tekkis enne võlaõigusseaduse jõustumist, kohalduvad asjas tsiviilkoodeksi sätted. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et kostja käendus ei ole käenduslepingu järgi lõppenud. Käendus kehtib nõuete lõppemiseni ning tähendust ei ole asjaolul, et juriidilisest isikust põhivõlgnik on kohtuvaidluse ajaks lõppenud. Maakohus lähtus kahju suuruse kindlakstegemisel põhjendatult vara hindamisaktist ja müügiaktist. Kostja seisukohta, et vara müüdi liiga madala hinnaga, ei pidanud ringkonnakohus arvestatavaks, kuna konjunktuuriinstituudi tõend mootorsõiduki turuväärtuse kohta kajastab sama kategooria sõidukite keskmist turuväärtust, mitte vaidlusaluse sõiduki turuhinda. Ringkonnakohus nõustus ka maakohtu põhjendusega, et hageja ei ole käendajalt võlgnevuse sissenõudmisele asumisega rikkunud hea usu põhimõtet. Hageja esitas kostja vastu hagi seaduses sätestatud aegumistähtaega järgides, eelnevalt ei pidanud hageja kostjale ega põhivõlgnikule pretensioone esitama. Kahju tekkis hagejale 2002. aasta aprillis ja kuni hagi esitamiseni see ei suurenenud. Kohtul puudus alus vähendada kostja vastutuse määra TsK § 229 lg 2 järgi, sest puuduvad tõendid, et hageja oleks tahtlikult või ettevaatamatult soodustanud täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju suurenemist või ei võtnud tarvitusele abinõusid selle vähendamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Ühtlasi palub kostja hagejalt välja mõista kohtukulud. Kostja leiab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus kohaldas valesti materiaalõiguse normi. Pooltevahelise käenduslepinguga ei ole TsK § 221 p 2 kohaldamine välistatud. Kuna käendusleping on erinevalt tõlgendatav, siis oleks kohtud pidanud seda tõlgendama käendaja kui kohustatud poole kasuks. Käendus oli lõppenud käendusega tagatud kohustise lõppemise tõttu. Kuna isik, kelle kohustise täitmist kostja käendas, on likvideeritud ja registrist kustutatud, oleks kohtud pidanud jätma hagi TsK § 241 lg 1 p 3 alusel rahuldamata. Pärast põhivõlgniku likvideerimist käendajalt võla sissenõudmine on tsiviilõiguste pahatahtlik teostamine. Kostja leiab, et ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, jättes tähelepanuta kostja väited, et hageja tekitas oma tegevusetuse ja ebapädevusega endale ise kahju ning et kahju suurus ei ole tõendatud. Kohtud on jätnud kontrollimata, millisest õigussuhtest tulenevalt nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist.
8.Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Kuna pooled olid käenduslepingus kokku leppinud, et käendus kehtib kuni selle aluseks olevast kasutusrendi lepingust tulenevate kõigi nõuete täieliku täitmiseni, ei kohaldu asjas TsK § 211 p 2 ning kohtul puudus kohustus tõlgendada käenduslepingut tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 64 lg-te 1 ja 3 alusel käendaja kasuks. Kohus jättis seetõttu põhjendatult kohaldamata ka TsK § 211 p-s 1 sätestatud käenduse lõppemise aluse. Hagi on esitatud aegumistähtaegu järgides ning kostjal on äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 3 alusel võimalik esitada põhivõlgniku vastu tagasinõue ka pärast põhivõlgniku likvideerimist. Ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väidetega. Kostja väide, et kohtud oleksid pidanud kontrollima pooltevahelise õigussuhte olemasolu, on põhjendamatu ning tuleb jätta tähelepanuta.
9.Kolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde. Hageja esindaja esitas kohtukulude nimekirja, paludes kostjalt hageja kasuks kohtukulud välja mõista.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab käendajana hageja ees põhivõlgniku täitmata kohustuse eest. Pooled ei vaidle võla olemasolu ja selle suuruse üle. Vastavalt TsMS § 688 lg-le 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud.
12.Ringkonnakohus on märkinud, et vaidlus tuleb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse (VÕSRS) §-st 2 tulenevalt lahendada tsiviilkoodeksi sätete kohaselt. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et määratlemata tulevaste kohustuste käendamisele suunatud käendusleping on kestvusleping, millele kohaldatakse VÕSRS § 12 lg 1 järgi võlaõigusseaduses sätestatut (vt ka tsiviilkolleegiumi 12. juuni 2006. a otsust asjas nr 3-2-1-50-06 (RT III 2006, 24, 222)). Kuna vaidlusalusel juhul tekkis käendatav kohustus enne võlaõigusseaduse

jõustumist, tuleb asi VÕSRS § 12 lg 2 järgi lahendada tsiviilkoodeksi alusel.

13.Kostja väitel ei välistanud käenduslepingu pooled lepinguga TsK § 211 p 2 kohaldamist. Kolleegium märgib, et TsK § 211 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et käendaja vastutus lõpeb käendatava kohustise täitmise lepingus märgitud lõpptähtajast kolme kuu möödumisel, kui lepingus ei olnud teisiti kokku lepitud. Seega ei olnud käenduslepingu pooltel keelatud sõlmida sellist kokkulepet, millega välistatakse TsK § 211 p-s 2 ettenähtud võimalus käenduse lõppemiseks juhul, kui võlausaldaja kolme kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu (vt ka tsiviilkolleegiumi 17. märtsi 2003. a otsust asjas nr 3-2-1-21-03 (RT III 2003, 9, 92) ja 2. detsembri 2003. a otsust asjas nr 3-2-1-137-03 (RT III 2003, 36, 378)). Ringkonnakohus tõlgendas pooltevahelise käenduslepingu sätet, mille kohaselt käendusleping kehtib kuni selle aluseks oleva lepingu kõigi nõuete täitmiseni rentniku või käendaja poolt, ning leidis, et sellega välistasid pooled käenduslepinguga TsK § 211 p-s 2 ettenähtud võimaluse. Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus õigesti leidnud, et käendus ei ole lepingu järgi lõppenud.
14.Kolleegium nõustub ka ringkonnakohtu seisukohaga, et asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et juriidilisest isikust põhivõlgnik oli käendaja vastu nõude esitamise ajaks lõppenud. Tsiviilkoodeksi § 211 p 1 järgi lõpeb käendus tagatud kohustise lõppemisega. Tulenevalt TsK § 241 lg 1 p-st 3 on kohustise lõppemise aluseks juriidilise isiku likvideerimine. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et TsK § 241 lg 1 p 3 tuleb alates äriseadustiku jõustumisest tõlgendada nii, et kohustis ei lõppenud juriidilise isiku likvideerimisega, kui seda sai täita ilma võlgniku osavõtuta ja kohustise täitmine oli tagatud. Kohustise täitmine, mis seisneb võlausaldajale raha maksmises, on võimalik ka võlgnikust juriidilise isikuta (vt tsiviilkolleegiumi 7. veebruari 2005. a otsust asjas nr 32-1-119-04 (RT III 2005, 6, 56)).
15.Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei ole käendajalt võlgnevuse sissenõudmisele asumisega rikkunud hea usu põhimõtet. Hagiavalduse esitamine ei ole üldjuhul vastuolus hea usu põhimõttega, kui hagi esitatakse seaduses sätestatud aegumistähtaegu järgides ning kahju ei suurene selle tekkimisest kuni hagi esitamiseni. Kostja ei ole esile toonud selliseid erilisi asjaolusid, mis lubaks arvata, et hageja on oma nõudeõigust kuritarvitanud, s.t kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks kostjal õigustatult arvata, et hageja tema vastu nõuet ei esitagi.
16.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väidetega, et hageja tekitas oma tegevusetuse ja ebapädevusega endale ise kahju ning et kahju suurus ei ole tõendatud. Seega ei ole ringkonnakohus rikkunud TsMS §-s 654 sätestatut.
17.Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata ning hageja on esitanud taotluse kostjalt kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude 19 470 krooni väljamõistmiseks, tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ning enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud. Kolleegium leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja kassatsiooniastmes kantud õigusabikuluna 5000 krooni. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.