lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-14-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 05.02.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-14-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
05.02.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
932
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-14-03 Otsuse kuupäev Tartu, 5. veebruar 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve Kohtuasi SIA Caparol Baltica erikaebus Tallinna Linnakohtu 19. juuni 2002. a määruse peale. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 2002. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/1536/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik SIA Caparol Baltica erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 20. jaanuar 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
10.oktoobri 2002. a määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks.
2.Erikaebus rahuldada.
3.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Arvo Junti 5. novembril 2002. a SIA Caparol Baltica erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Konvilb (pankrotis) võlgneb SIA-le Caparol Baltica 10. jaanuaril 2000. a sõlmitud lepingu nr 34/2000 ja selle 20. jaanuaril 2001. a sõlmitud lisa alusel kokku 637 383 krooni 74 senti.
21.augustil 2001. a loovutas SIA Caparol Baltica nimetatud nõude AS-le Intrum Justitia.
21.septembril 2001. a kuulutati välja OÜ Konvilb pankrot. 19. juunil 2002. a kinnitas Tallinna Linnakohus OÜ Konvilb pankrotimenetluse lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. OÜ Konvilb on likvideeritud ning kustutatud registrist 13. augustil 2002. a. SIA Caparol Baltica esitas 19. juuni 2002. a määruse peale PankrS § 94 lg 9 alusel erikaebuse, paludes linnakohtu määruse tühistada, jätta kinnitamata pankrotihalduri esitatud lõpparuanne ja tagastada see haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks. SIA Caparol Baltica erikaebuse kohaselt on pankrotihaldur müünud pankrotivara võlausaldajate huve kahjustades ega ole esitanud tagasivõitmise hagisid tehingute osas, mis kahjustasid võlausaldajate huve. Erikaebuse esitamise õigus tuleb erikaebuse väidete kohaselt asjaolust, et 12. juunil 2002. a loovutas AS Intrum Justitia nõude OÜ Konvilb vastu SIA-le Caparol Baltica tagasi. Tagasiloovutatud nõude suurus on pärast pankrotimenetluses tehtud väljamakseid 622 473 krooni 74 senti.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Tallinna Linnakohtu 29. augusti 2002. a määrusega tagastati erikaebus läbivaatamatult, kuna SIA Caparol Baltica ei ole tõendanud, et ta oleks kaebuse esitamiseks õigustatud isik. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3.Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 2002. a määrusega jäeti Tallinna Linnakohtu määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt leidis kohus õigesti, et SIA Caparol Baltica ei ole tõendanud, et ta oleks kaebuse esitamiseks õigustatud isik. Ta ei olnud OÜ Konvilb pankrotmenetluses võlgnik ega tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ka võlausaldaja. Väär on erikaebuse seisukoht, nagu tuleneks AS Intrum Justitia ja SIA Caparol Baltica vahel
12.juunil 2002. a sõlmitud nõude loovutamise lepingust viimase protsessiõigusjärglus OÜ Konvilb

pankrotimenetluses. TsMS § 78 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma korral või juriidilisest isikust poole lõppemisel lubab kohus protsessi astuda selle poole õigusjärglasel ja õigusjärglus on võimalik protsessi igas staadiumis. Seadus ei sätesta võimalust, et võlaõigusliku lepinguga saaks üks isik teisele üle anda õiguse olla pankrotimenetluse võlausaldaja ning sellest tuleneva PankrS § 94 lg 9 sätestatud õiguse esitada erikaebus määruse peale, millega kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Erikaebuses vaidlustab SIA Caparol Baltica ringkonnakohtu määruse kogu ulatuses ja palub määruse tühistada ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on ekslikult jätnud kohaldamata TsMS § 83 lg 2 ja lg 4. Ekslik on ringkonnakohtu tõlgendus, nagu sooviks SIA Caparol Baltica astuda võlaõigusliku lepingu alusel pankrotiprotsessi võlausaldajana. SIA Caparol on OÜ Konvilb pankrotimenetluse võlausaldaja AS-ga Intrum Justitia esindussuhtes. Nimetatud esindussuhte olemasolu on tõendatud 12. juuni 2002. a nõudeõiguse loovutamise lepinguga. Selle lepinguga loovutas AS Intrum Justitia võlanõude koos kõigi nõudest tulenevate õigustega SIA-le Caparol Baltica. Nimetatud lepinguga on AS Intrum Justitia andnud SIAle Caparol Baltica üle nõudest tulenevate, AS-le Intrum Justitia kuuluvate, protsessiõiguste teostamise õiguse.
5.Vastuses erikaebusele mainib OÜ Konvilb pankrotihaldur, et tema on seoses OÜ Konvilb registrist kustutamisega vabastatud pankrotihalduri ülesannetest.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada pankrotiseaduse väära tõlgendamise tõttu.
7.Kolleegium märgib kõigepealt, et PankrS § 4 lg 1 kohaselt on võlausaldaja pankrotimenetluses füüsiline või juriidiline isik, kellel on nõudeõigus võlgniku vastu. Nimetatud norm ega ükski teine pankrotiseaduse norm ei sea võlausaldajaks olekule piirangut nõude omandamise aluse või viisi osas. Seega ei ilmne pankrotiseadusest keeldu loovutada nõue võlgniku vastu pankrotimenetluse kestel teisele isikule. Nõude loovutamise piirangud ja loovutamise vaidlustamise alused võivad tuleneda tsiviilõiguse normidest.
8.Käesoleval juhul on vaidlusi tekitanud küsimus, kas isik, kellele nõue loovutati, võib kasutada PankrS § 94 lg-s 9 sätestatud erikaebuse esitamise õigust. PankrS § 2 lg 3 kohaselt toimub pankrotimenetlus kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Kolleegium leiab, et vaidluse lahendamist on ringkonnakohus ebaõigesti põhjendanud viitega TsMS § 78 lg-le 1, mis ringkonnakohtu arvates välistab pankrotiseadusega mitte piiratud ja materiaalõigusega (TsK § 216) lubatud õigusjärgluse teel pankrotivõlausaldajate vahetumise pankrotimenetluse kestel. Kolleegium leiab, et vaidluse lahendamisel ei oma tähendust TsMS § 78 lg 1, sest see käsitleb protsessiõigusjärglust tsiviilkohtumenetluses, kuid ei välista singulaarset

õigusjärglust materiaalõiguses, millest omakorda tuleneb võimalus osaleda nii pankrotimenetluse kohtuvälises kui ka kohtulikus osas kooskõlas Riigikohtu varasema seisukohaga (vt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-98, RT III 1998, 25, 249). Kui uus võlausaldaja ei saaks pankrotimenetluses kasutada pankrotiseadusega lubatud õiguskaitsevahendeid, kaotaks nõudeõiguse loovutamise lubatavus oma mõtte.

9.Eelneva põhjal leiab kolleegium, et SIA Caparol Baltica muutus 12. juuni 2002. a nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel pankrotimenetluses võlausaldajaks ning tal on õigus esitada võlausaldajana erikaebus PankrS § 94 lg 9 kohaselt. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus võtma sisulise seisukoha erikaebuse väidete kohta.
10.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kassaatori väited esindussuhte olemasolu kohta jäävad ebaselgeks. Kui kassaatorile on loovutatud kogu nõue koos kõikide sellest tulenevate õigustega, siis tekib küsimus, milliste õiguste omajaks jäi nõude loovutaja AS Intrum Justitia, st milliste õiguste maksmapaneku osas saab kassaator teda veel esindada. Seetõttu jätab kolleegium väited esindussuhte kohta kui kassatsioonkaebuse lahendamisel asjakohatud tähelepanuta. Neid väiteid saab ringkonnakohus kontrollida asja uuel läbivaatamisel. J. Odar , A. Kull, V. Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.