3-2-1-96-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. oktoobril 2000. a Jüri Veede hagi OÜ Valgemetsa Puhkekeskus vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja T. Vernik, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, vaatas avalikul kohtuistungil 4. septembril 2000. a läbi Jüri Veede kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. märtsi 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-94/00. Istungil osalesid J. Veede ja OÜ Valgemetsa Puhkekeskus esindaja vandeadvokaat M. Lõhmus. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Vastse-Kuuste Vallavalitsusega 15. veebruaril 1995. a sõlmitud töölepingu alusel töötas Jüri Veede munitsipaalettevõtte (ME) Valgemetsa juhatajana. Vallavolikogu 22. augusti 1997. a otsusega reorganiseeriti ME Valgemetsa OÜ-ks Valgemetsa Puhkekeskus. Sama otsusega kinnitatud põhikirja kohaselt on osaühingu juhatus üheliikmeline. Juhatuse liikmeks (juhatajaks) valiti hageja, kes
osaühingu juhatuse liige on vastavalt ÄS § 184 lg-dele 1 ja 2 valitav teatud tähtajaks, siis ei saanud tööleping hagejaga samadel tingimustel üle minna OÜ-le Valgemetsa Puhkekeskus: määramata tähtajaks sõlmitud tööleping muutus seaduse kohaselt määratud tähtajaks sõlmitud lepinguks. Äriseadustikust tulenevalt võis muutuda tasu suurus ja maksmise kord jm. Hageja andis nõusoleku tema valimise korral olema OÜ Valgemetsa Puhkekeskuse juhatuse esimees. Vastse-Kuuste Vallavolikogu valis ta osaühingu juhatuse liikmeks. Seega muudeti töölepingut poolte kokkuleppel ning ebaõige on maakohtu seisukoht, et 22. augustil 1997. a tööleping hagejaga lõppes. TLS § 7 p 10 ei saa olla töölepingu lõpetamise aluseks. Selle sätte mõtteks ei ole lugeda lõppenuks juriidilise isiku organi liikme ja juriidilise isiku vahel juba sõlmitud töölepingut. Kuna pooled olid kokku leppinud töölepingu muutmises, siis lõppes leping hageja juhatuse liikmest tagasikutsumisega 13. mail 1999. a. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta hageja apellatsioonkaebuse väited. Muutes maakohtu otsuse põhjendusi, tegi ringkonnakohus valesti viite TsMS § 334 lg 1 p-le 1, mille kohaselt on ringkonnakohtul õigus jätta kaebus rahuldamata ning kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus ei märkinud otsuses, millisele seadusele rajaneb kohtu seisukoht kehtiva töölepingu muutumisest teenistuslepinguks. Töölepingu muutmine ei saa tähendada selle muutumist teist liiki lepinguks. Töölepingu muutmise kokkuleppena ei saa käsitada ÄS § 184 lg 1 tähenduses antud nõusolekut juhatuse liikmeks valimise kohta. Seadus lubab olla äriühinguga nii töölepingulistes suhetes tegevjuhina kui ka sama äriühingu juhtimisorgani liige. Tegevjuhi ülesannete täitmise eest sai ta töötasu, juhatuse liikme kohustuste täitmise eest ta tasu ei saanud. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Hageja taotles enda ennistamist ametikohale, mida ei ole olemas. Tema tööle ennistamise osaühingu juhatuse liikmena välistab TLS § 7 p 10. Kostja nõustub kaebuse väitega, et juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel. Hageja aga ei täitnud osaühingus muid tööülesandeid. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et hagejaga sõlmitud tööleping muutus määratud tähtajaks sõlmitud lepinguks TLS § 59 lg 5 alusel poolte kokkuleppel, mis väljendub juhatuse liikmeks valimise kirjaliku nõusoleku andmises. Kohtud on tuvastanud, et 15. veebruaril 1995. a sõlmitud töölepingu järgi oli hageja tööks munitsipaalettevõtte juhtimine; ta nõustus kirjalikult OÜ Valgemetsa Puhkekeskus juhatuse liikmeks (juhatajaks) valimisega ning ta valitigi osaühingu juhatuse liikmeks. TLS § 7 p 10 kohaselt ei laiene töölepingu seadus osaühingu juhatuse suhetele osaühinguga. Hageja nõustumine olla ME reorganiseerimisel osaühingu juhatuse liige tähendas ühtlasi töölepingu lõpetamise ettepanekuga nõustumist. ÄS § 180 järgi on juhatus osaühingu
juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. OÜ Valgemetsa Puhkekeskus põhikirja p 28 kohaselt on juhataja ülesandeks osaühingu juhtimine ning p 29 kohaselt on osaühingu juhatus üheliikmeline. Kohtud ei ole tuvastanud, et hageja, olles alates 22. augustist 1997. a juhatuse liige, täitis osaühingu juhtimisel lisaks äriseadustikust ja põhikirjast tulenevatele ülesannetele muid tööülesandeid. Seega osaühingu juhatuse liikmeks valimisega tööleping hagejaga lõppes poolte kokkuleppel. Seetõttu ei ole õige ka kaebuse väide, et vallavolikogu otsusega ME ümberkujundamisel OÜ-ks Valgemetsa Puhkekeskus jäi TLS §-st 6 tulenevalt temaga sõlmitud tööleping kehtima. Põhjendamata on kaebuse väide, et ringkonnakohus on valesti viidanud TsMS § 334 lg 1 p-le 1, kuna muutis maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis on märgitud: ?Jätta Põlva Maakohtu 2. novembri 1999. a otsus muutmata käesolevas otsuses toodud motiividel.? Kuna ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata ja muutmata maakohtu resolutsiooni, on viide TsMS § 334 lg 1 p-le 1 õige. Juhindudes TsMS § 362 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu 2. märtsi 2000. a otsus muutmata, jättes ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist "Jätta Põlva Maakohtu 2. novembri 1999. a otsus muutmata käesolevas otsuses toodud motiividel." välja sõnad: "käesolevas otsuses toodud motiividel.". Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.