U. T. hagi OÜ Violante Mööbel vastu töösuhte olemasolu tuvastamiseks, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetlus Vaidlustatud kohtulahend
1 549 904 krooni Harju Maakohtu 13.11.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik U. T. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
27.05.2010, avalik kohtuistung Hageja U. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xx, xxxxxx xxxxxx, xxxx xxxx, xxxxxxx), esindaja vandeadvokaadi abi Klen Laus; Kostja OÜ Viloante Mööbel (registrikood 10616624, asukoht Tamme küla, Raikküla vald, Raplamaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Sander.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13.11.2009 otsus U. T. hagis OÜ Violante Mööbel vastu töösuhte olemasolu tuvastamiseks, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.28.03 2008 sõlmisid U. T. (hageja) ja OÜ Violante Mööbel (kostja) töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle kostja juurde tootmisjuhi ametikohale töötasuga 42 000 krooni kuus. 09.06.2008 kostja nõukogu otsusega valiti hageja kostja juhatuse liikmeks. 10.06.2008 vormistati poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 85 alusel.
2.15.01.2009 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu, milles palub tuvastada poolte vahel töösuhte olemasolu, tunnistada töölepingu lõpetamine hagejaga kostja poolt ebaseaduslikuks ning ennistada hageja tööle kostja juurde tootmisjuhi ametikohale töölepingus nr 226 sätestatud tingimustel ning mõista kostjalt hageja kasuks keskmine palk sunnitud töölt puudutud aja eest alates 15.12.2008 1984 krooni iga sunnitud töölt puudutud päeva eest.
3.Hageja nõustus enda kostja juhatuse liikmeks valimisega 2008.a juunis üksnes tingimusel, et juhatuse liikme kohustuste lõppemisel garanteeritakse talle endine töökoht. Nimetatu fikseeriti juhatuse liikme lepingu p-s 9.7., mille hageja lisas hagiavaldusele. 2008.a juunis, kui ta kostja juhatuse liikmeks valiti, leppisid pooled omavahel kokku, et nendevaheline tööleping peatatakse, tegelikult vormistati töölepingu lõpetamine TLS § 85 alusel. Hageja sai 15.12.2008 teada, et ta on kutsutud tagasi kostja juhatuse liikme ametikohalt ja kostja lõpetab temaga kõik lepingulised suhted. Juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise põhjuseks ei saanud olla rahuolematus tema tööga, sest ühtki pretensiooni tema vastu esitatud ei ole. Kuivõrd 10.06.2008 poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme leping sõlmiti sisuliselt samadel alustel kui tööleping, siis hageja tegelikult juhatuse liikme ülesandeid kostja juures ei täitnud, vaid jätkas sisuliselt sama tööd mis töölepingus oli kokku lepitud, s.o. täitis tootmisjuhi ülesandeid. Eeltoodust tulenevalt ei lõppenud pooltevaheline töösuhe mitte 10.06.2008, vaid 15.12.2008.
4.Kui ka asuda seisukohale, et kirjalikku töölepingut poolte vahel alates 10.06.2008 ei olnud, oli poolte vahel töösuhe TLS § 28 lg 2 alusel tegeliku tööle lubamise tõttu. Kuna hageja poolt täidetavad tootmisjuhi töökohustused erinevad oluliselt juhatuse liikme kohustusest, tuleb pooltevahelist lepingulist suhet käsitleda töölepingulise suhtena.
5.Kostja lõpetas temaga töölepingu ebaseaduslikult, sest TLS § 86 on sätestatud ammendav loetelu tööandja algatusel töölepingu lõpetamisest ning TLS § 87 sätestab töölepingu lõpetamise etteteatamise ja põhjendamise nõuded. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 15.12.2008 seadusliku aluseta, etteteatamiseta ja vorminõudeid rikkudes.
Kostja vastus
6.Kostja vaidles hagile vastu.
7.Kostja asus 2008.a jaanuaris otsima omale juhatuse liiget, kelle individuaalseks ametiülesandeks ja vastutusalaks oleks kostja tootmistegevuse juhtimine. Kuulutused avaldati ajalehes Eesti Ekspress. Valituks osutus hageja.
8.Kuna kostja nõukogu liikmed on välismaalased ja nõukogu koosolekud toimuvad mitme kuu tagant, kuid sooviti, et hageja asuks oma ülesandeid täitma juba aprillis, lepiti kokku, et hagejaga sõlmitakse tööleping kuni tema juhatuse liikmeks valimiseni. Nendel kaalutlustel sõlmitigi hagejaga tööleping 28.03.2008.a.
9.09.06.2008 nõukogu otsusega valiti hageja kostja juhatuse liikmeks. Sellega lõppeski pooltevaheline tööleping. Lisaks sellele esitas hageja 10.06.2008 kostjale avalduse, milles palus lõpetada temaga tööleping seoses tema juhatuse liikmeks valimisega. Töölepingu lõpetamise kohta tehti kanne töölepingusse ja hageja tööraamatusse. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige hageja väide nagu oleks pooled leppinud kokku töölepingu peatumises. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole töölepingu lõpetamist seaduses sätestatud 1-kuulise tähtaja jooksul vaidlustanud, on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue TLS § 143 lg 2 kohaselt aegunud. Pärast 09.06.2008 oli hagejal kostjaga üksnes juhatuse liikme suhe.
10.Asjaolu, et hageja juhtis kostja tootmistegevust perioodil 14.04.2008 kuni 09.06.2008 töölepingu alusel, ei tähenda, et tootmistegevuse juhtimine ei kuuluks tootmisega tegeleva äriühingu juhatuse liikme kohustuste hulka. Põhjendamatu ja ebaõige on hageja väide nagu erineksid hageja poolt täidetud tootmisjuhi töökohustused oluliselt juhatuse liikme kohustustest. Hageja töö seisnes kostja põhitegevuse – tootmistegevuse – juhtimises, planeerimises ja järelevalves ning kostja esindamises, mis kuuluvad tootmisega tegeleva osaühingu juhtorgani juhtimisülesannetesse. Seega täitis hageja kostja juures üksnes äriseadustikust tulenevaid juhatuse liikme ülesandeid ega teinud muud tööd. Äriühingu juhatusel lasuvaid juhtimiskohustusi on võimalik panna kas töölepingu alusel töötavatele isikutele (näiteks tegevjuht, tootmisjuht või finantsjuht) või juhatuse liikmele. Kui töölepingu alusel ettevõtet juhtinud isik annab nõusoleku enda äriühingu juhatusse valimiseks, tuleb juba seda iseenesest käsitleda nõusolekuna poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamiseks. Seega isegi siis kui töölepingu lõpetamist ei oleks poolte vahel 10.06.2008 kirjalikult vormistatud, oleks tööleping poolte vahel sellele vaatamata lõppenud hageja kostja juhatuse liikmeks valimisega.
11.Hageja väide nagu oleks tal olnud kindel tööaega juhatuse liikmena, on vale. Selline kokkulepe poolte vahel puudus. Hageja oli kohustatud täitma juhatuse liikme ametiülesandeid kostja huvidest lähtuvalt kindlaksmääratud ajal ehk nii nagu temal lasuvate juhtimiskohustuste täitmiseks vaja oli. Selline kohustus tuleneb juhatuse liikme hoolsuskohustustest. Töösuhte olemasolu poolte vahel ei tulene ka raporteerimise kohustusest nõukogu liikmetele ega allumisest nõukogu juhistele, samuti mitte kohustusest kooskõlastada igapäevast majandustegevust ületavaid tehinguid nõukoguga, nimetatud kohustus tuleneb ÄS § 317 sätestatud juhatuse liikme kohustusest koostoimes sama seaduse §-s 189 lg 2 sätestatuga.
12.Kostja ei nõustu hageja väitega, et tal tekkis kostjaga töösuhe pärast hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist ning juhatuse liikme lepingu lõppemist. Vastavalt ÄS § 309 lg 3 võib nõukogu juhatuse liikme sõltumata põhjusest igal ajal tagasi kutsuda ega pea tagasikutsumist põhjendama. Kostja nõukogu võttiski 18.11.2008 vastu otsuse hageja juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda. Vastavalt poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingule oli kostja kohustatud hagejale maksma hüvitust kui kostja teatab hagejale tema tagasikutsumisest ette vähem kui 2 kuud. Kostja täitis oma nimetatud kohustuse mille üle poolte vahel vaidlus puudub. Hageja väide, mille kohaselt pidi pärast tema tagasikutsumist juhatusest, taastuma tema töösuhe kostjaga, on väär. Sellist
kokkulepet poolte vahel ei olnud. Juhatuse liikme leping, mille mõlemad pooled 22.08.2008 allkirjastasid, sellist kokkulepet ei sisalda. Kuna pooltevaheline õigussuhe lõppes juhatuse liikme lepingu lõppemisega, tuleb hageja kõik nõuded kostja vastu rahuldamata jätta. Maakohtu otsuse põhjendused
13.Harju Maakohus jättis 13.11.2009 otsusega U. T. hagi OÜ Violante Mööbel vastu töösuhte olemasolu tuvastamiseks, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks 1984 krooni päevas iga sunnitud töölt puudutud päeva eest, rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda.
14.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja asus kostja juurde tööle tootmisjuhi ametikohale 28.03.2008 (tõendab ka tööleping nr 226); et hageja valiti kostja nõukogu otsusel kostja juhatuse liikmeks 2008.a juunikuus (tõendab ka kostja nõukogu koosoleku protokoll 09.06.2008); et poolte vahel sõlmiti juhatuse liikme leping 10.06.2008 kuupäevaga (tõendab ka poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme leping); et 10.06.2008 vormistati pooltevahelise töölepingu lõpetamine TLS § 85 alusel (tõendab ka töölepingu lisa); et hageja kutsuti kostja juhatusest tagasi kostja nõukogu 18.11.2008 koosoleku otsusega (tõendab ka kostja nõukogu koosoleku protokoll 18.11.2008).
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vaheline töösuhe jätkus, vaatamata sellele, et tööleping formaalselt poolte vahel 10.06.2008 lõpetati, põhjusel, et hageja täitis kostja juures samu tööülesandeid, mis töölepingu kehtimise ajal ning tema suhtes kehtis sama tööajarežiim ning ta allus kostja nõukogule või kas pooltevaheline töösuhe taastus või jätkus pärast kostja 18.11.2008 nõukogu otsust, mil hageja kostja juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuti.
16.Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline töösuhe ei kestnud edasi pärast hageja kostja juhatuse liikmeks valimist, vaid lõppes TLS § 85 alusel 09.06.2008, s.o. hageja kostja juhatuse liikmeks valimisega. Kuigi seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi, millistele seisukohtadele on oma lahendites nr 3-2-1-3904 ja nr 3-2-1-134-02 asunud ka Riigikohus, tuleb vaidluse lahendamisel kindlaks teha milline on selliste lepingute õiguslik iseloom ja nende suhtes kohaldatav seadus. Osundatud Riigikohtu lahendites on asutud seisukohale, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Riigikohus märgib lahendis nr 3-2-1-39-04 ka seda, et TLS § 7 p 10 sätestab, et töölepingu seaduse sätted ei laiene juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende töölepingu seaduse sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. Selleks, et otsustada kas poolte vahel oli tegemist töösuhte jätkumisega pärast juhatuse liikme lepingu sõlmimist või täitis hageja kostja juures juhtorgani liikme ülesandeid, tuleb tuvastada kas hageja ja kostja suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte.
17.Töölepingu mõiste sätestab TLS § 1. Selle seadusesätte kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Seega on töölepingu tunnused järgmised: töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema; lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud tähtaja jooksul; töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; töölepingu alusel tehtav töö on tasuline; töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Osaühingu juhatuse liikmed aga valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu osanike poolt ÄS § 184 lg 1 kohaselt ning osaühingu
juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS § 180. Kuigi ÄS § 1801 kohaselt võib osaühingu juhatuse liikmele maksta ka tasu, ei ole see palk palgaseaduse mõttes.
18.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja asus alates 14.04.2008 tööle kostja juurde tootmisjuhi ametikohale poolte vahel 28.03.2008 sõlmitud töölepingu alusel ning vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingule oli töötaja töö sisuks tootmistegevuse planeerimine ning igapäevane korraldamine vastavalt ametijuhendile ja koostöö juhatusega ning emafirmaga. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et alates 09.06.2008 valiti hageja kostja juhatuse liikmeks ja tema ülesandeks jäi tootmistegevuse juhtimine äriühingus. Seega oli hageja juriidilise isiku organi liige. Oma sisult võivad eelpoolnimetatud töölepingus fikseeritud tootmisjuhi tööülesanded olla nii juhatuse liikme ülesanded kui ka tootmisjuhi ülesanded, sest need on seotud tootmise juhtimise, planeerimise ja järelevalvega, samuti kostja esindamisega. Arvestades asjaoluga, et hageja ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et ta oli töötaja, kes allus tööandja korraldustele ning, et talle kehtis kindel tööajarežiim, asus kohus seisukohale, et hageja ja kostja vahel ei jätkunud tööõiguslik suhe pärast tema kostja juhatuse liikmeks valimist, vaid hageja täitis kostja juures juhtorgani liikme ülesandeid, mida ta tegi kuni tema juhatusest tagasi kutsumiseni. Seega lõppesid hageja töösuhted kostjaga tema äriühingu juhatuse liikmeks valimisega.
19.Pooltevahelise töösuhte lõppemine on tõendatud ka hageja avaldusega kostja juhatusele, milles hageja palub lõpetada temaga töölepingu TLS § 85 p 5 alusel seoses sellega, et ta valiti kostja juhatuse liikmeks, ja hageja töölepingu 10.06.2008 lisaga, kus pooled kinnitavad oma allkirjadega poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppemist 10.06.2008 TLS § 85 alusel. Kuivõrd hageja on kostja nõukogu otsusega 09.06.2008 valitud kostja juhatuse liikmeks, mida tõendab kostja nõukogu koosoleku protokoll samast kuupäevast, lõppesid hageja töösuhted kostjaga tegelikult juba 09.06.2008, sest töölepingu alusel juhtimisülesandeid täitva isiku nõusoleku andmist valida ta äriühingu juhatuse liikmeks, tuleb käsitleda nõusoleku andmisena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-2-1-96-00 ka Riigikohus. Eeltoodust tulenevalt on hageja väide, et pooltevaheline tööleping jätkus pärast tema kostja juhatuse liikmeks valimist ümber lükatud eelpoolnimetatud dokumentaalsete tõenditega ning tunnistajate H. V. B. ja H. L., kes kinnitasid, et poolte tahe oli hageja valida kostja juhatuse liikmeks, kuid esialgu vormistati temaga tööleping, mis lõpetati kui nõukogu vastava otsuse vastu võttis.
20.Pooltevahelised töösuhted ka ei taastunud ega jätkunud pärast kostja 18.11.2008 nõukogu otsust, mil hageja kostja juhatusest tagasi kutsuti. Hageja väide, nagu oleks pooled kokku leppinud temaga sõlmitud juhatuse liikme teenistuslepingu p-s 9.7 teises lauses, et temaga jätkub töösuhe pärast hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist, ei ole samuti õige. Nimetatut tõendab 10.06.2008 poolte vahel allkirjastatud juhatuse liikme teenistusleping, mille kostja esitas kohtule ja millise ärakirja vastavust originaalile kontrollis kohus kohtuistungil. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega juhatuse liikme teenistuslepingu allkirjastamata koopia, mille p-s 9.7 on teine lause, kus on märgitud, et „tööleping, mis peatus enne lepingu sõlmimist, jätkub samadel tingimustel peale lepingu lõpetamist”. Pärast kostja vastuse ja kohtu kohustuse saamist esitada inglisekeelse juhatuse liikme teenistuslepingu tõlge eesti keelde, esitas hageja kohtule teistsuguse koopia juhatuse liikme lepingust koos tõlkega. Uue lepingu tiitellehel puudub mobiiltelefoni number nagu oli esialgselt esitatud juhatuse liikme lepingul ning sellel lepingul on nõukogu liikme allkirja kohal hageja allkiri. Kohtuistungil esitas hageja viimase lepingu originaali. Lepingul puudub aga kostja nõukogu liikme allkiri, kes hagejaga lepingu sõlminud oleks. Igal lepingu lehel olevad H. V. B. initsiaalid ei tõenda lepingu allkirjastamist kostja nõukogu liikme poolt. Arvestades asjaoluga, et mõlema lepingupoole poolt allkirjastatud juhatuse liikme teenistuslepingu koopia ja originaali on kohtule esitanud kostja ja allkirjastatud lepingu p-s 9.7 puudub teine lause,
milles pooled lepivad kokku peatunud töölepingu jätkumises pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist, tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel nimetatud kokkulepet ei sõlmitud. Lisaks juhatuse liikme teenistuslepingule tõendavad nimetatud kokkuleppe puudumist ka tunnistajate H. V. B. ja H. L. ütlused, kes kinnitasid, et poolte vahel allkirjastati lõplikult just leping, kus kokkulepet töölepingu jätkumiseks hagejaga ei olnud, sest lõplikuks lahkumishüvituseks juhatuse liikme kohalt jäi hagejale just 2 kuu tasu ning lepingu lõpetamisest etteteatamise tähtajaks samuti 2 kuud või etteteatamisest lühema tähtaja puhul samuti 2 kuu tasu, mis mõlema poole poolt allkirjastatud lepingus märgitud on ning millised summad kostja hagejale ka välja maksis. Tunnistajad kinnitasid ka, et pooled vahetasid omavahel enne lõpliku juhatuse liikme lepingu sõlmimist e-kirjade manustena erinevaid juhatuse liikme lepingu variante, kuid allkirjastati lõplikult just kostja poolt esitatud leping. Asjaolu, et juhatuse liikme lepingu p-s 9.7 tingimust töölepingu jätkumise kohta ei olnud, on lisaks eelpoolnimetatud tõenditele tõendatud ka hageja 18.11.2008 e-kirjaga kostja nõukogu liikmetele, milles hageja ise teatab adressaatidele, et eemaldas juhatuse liikme teenistuslepingu p-st 9.7 lause, mis puudutab peatatud töölepingu jätkumist pärast juhatuse liikme teenistuslepingu lõppemist.
21.Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja nõuded tuvastada poolte vahel töösuhte olemasolu, tunnistada töölepingu lõpetamine kostja poolt hagejaga ebaseaduslikuks ja ennistada hageja tööle kostja juurde tootmisjuhi ametikohale ning välja mõista kostjalt hageja kasuks keskmine palk sunnitud töölt puudutud aja eest alates 15.12.2008 määras 1984 krooni iga sunnitud töölt puudutud päeva eest, rahuldamisele ei kuulu ja hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
22.Kostja seisukoht, et hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks on TLS § 143 lg 2 kohaselt aegunud, kuna hageja ei ole töölepingu lõpetamist seaduses sätestatud 1-kuulise tähtaja jooksul vaidlustanud, ei ole käesoleval juhul õige, sest hageja esitas nõude töösuhte tuvastamiseks, mis hageja väidetel kestis kuni 15.12.2008. Hageja on oma nõude esitanud kohtusse 15.01.2009.
23.Asjaolud, miks kostja hageja juhatusest tagasi kutsuti, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, pealegi võib nõukogu juhatuse liikme juhatusest tagasi kutsuda ÄS § 309 lg 3 kohaselt sõltumata põhjusest igal ajal.
24.Kohus jättis kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja ja kostja juhatuse liikme Tiiu Kure poolt 19.12.2008 koostatud materiaalsete väärtuste tagastamisakti ja väljavõtte 24.01.2008 ajalehtedest Eesti Ekspress ja Äripäev, milles kostja värbab tööle tootmisjuhti, sest on seisukohal, et nimetatud tõendid ei oma vaidluse lahendamisel tähendust ega ole seega asjakohased TsMS § 238 lg 1 kohaselt. Apellatsioonkaebus
25.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda.
26.Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 8 sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Seega tuleb pooltevahelist suhet käsitleda vaikivalt töösuhtena, kuni tööandja ei ole tõendanud vastupidist. Poolte vahelise õigussuhte tõendamiskoormus on kostjal. Seega on kohus ebaõigesti leidnud, et hageja on jätnud tõendamata, et poolte vahel kehtis töösuhe. Kuna kohus on pannud põhjendamatult töösuhte tõendamiskoormuse hagejale, on kohus rikkunud menetlusnorme, sh TsMS § 230 lg 1.
27.Samuti on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme, jättes tuvastamata töösuhte olemasolu. Nimelt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja täitis 14.04.2008 kuni 09.06.2008, s.o ligemale kahe kuu jooksul tootmisjuhi töökohustusi üksnes töölepingu alusel.
Samuti ei ole kostja ümber lükanud väiteid, et hageja igapäevased töökohustused ja -tingimused tootmisjuhina kattusid üheselt hageja töökohustustega ja -tingimustega pärast juhatuse liikmeks valimist. Seega ei saa hageja töökohustusi automaatselt käsitleda juhatuse liikme kohustustena. Kostja ei ole tõendanud, et hageja täitis alates 10.06.2008 üksnes juhatuse liikme ülesandeid. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja töökohustused olid oma olemuselt vaadeldavad juhatuse liikme kohustustena. Lähtudes eeltoodust ning tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-134-02 tuleb pooltevahelist suhet käsitleda töösuhtena.
28.Hageja ei nõustu ka otsuses sisalduvate järeldustega, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud, et allus tööandja korraldustele ning et talle kehtis kindel tööajarežiim. Esiteks on vastava asjaolu tõendamiskoormus kostjal, kes peab tõendama tegeliku õigussuhte sisu. Kostja ei ole hageja allumist kostja korraldustele ega kindla tööajarežiimi olemasolu vaidlustanud. Kohus on omaalgatuslikult väljunud vaidluse raamidest ning pannud hagejale sellise asjaolu tõendamiskoormuse, mille üle pooltel vaidlus puudub. Seega on kohus oluliselt rikkunud menetlusnorme, eeskätt TsMS § 436 lg-t 4.
29.Kohus leidis, et pooled ei leppinud kokku juhatuse liikme lepingus, mille kohaselt töösuhe jätkub pärast apellandi juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist. Kohtuotsus on nimetatud osas motiveerimata ja vastuoluline. Nii ei ole kohus andud sisulist hinnangut kostja nõukogu liikme H.V.B. initsiaalidele hageja esitatud juhatuse liikme lepingus ega selle õiguslikule tähendusele. Samuti ei ole kohus otsuses hinnanud kostja käitumist, millest nähtus selge soov sõlmida juhatuse liikme leping tingimusega, et peatunud töösuhe jätkub pärast juhatusest tagasikutsumist (kostja poolt hagejale edastatud lepinguversiooni sõnastus, varasemate juhatuse liikme lepingute sõnastus, kostja seadusliku esindaja Tiiu Kure poolt 29.09.2009 istungil avaldatud ütlused lepinguprojekti eelneva kooskõlastamise kohta). Seega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohustust teha seaduslik ja põhjendatud otsus
30.Kohus ei ole kujundanud seisukohta väidete osas, et hageja viidatud juhatuse liikme leping (mille sõlmimist kostja nõukogu liige H.V.B. eitab, kuid millele ta on andnud oma initsiaalid) on hilisem kostja esitatud juhatuse liikme lepingust. Hageja on menetluses läbivalt rõhutanud, et kostja esindaja Tiiu Kure poolt hagejale edastatud algse lepinguprojekti p. 9.6. ei sisaldanud tingimust, mille kohaselt juhatuse liikme vabastamisel enne lepingus nimetatud etteteatamise tähtaega on juhatuse liikmel õigus nõuda leppetrahvi. Nimetatud tingimus sisestati lepingusse hageja ettepanekul alles 11.08.2008. Kuigi kostja ei nõustunud pärast muudatuste tegemist hageja ettepanekuga eemaldada juhatuse liikme lepingust töölepingu jätkamise klausel, sisestati ikkagi lepingusse leppetrahvi klausel. Kuna hagiavalduse lisaks oleva lepingu tekst sisaldab nii lepingu p. 9.6. täiendust kui ka kostja keeldumise tõttu lepingu p. 9.7. kostja nõutud sõnastuses, on hageja nõude aluseks olev juhatuse liikme leping hilisem kostja poolt viidatud lepinguversioonist. Kuna kostja nõukogu liige H.V.B. on allkirjastanud (kohtumenetluses esitatud väidete kohaselt üksnes pannud initsiaalid) hageja viidatud lepingu, kajastab see poolte tegeliku kokkuleppe tingimusi. Kuigi hageja on selgelt ja arusaadavalt seletanud, miks tema poolt viidatud lepingu näol on tegemist kõige hilisema versiooniga ja seega poolte tegeliku kokkuleppega, ei ole kohus nimetatud asjaolule hinnangut andnud. Seega on otsus nimetatud osas motiveerimata.
31.Kohus on ekslikult leidnud, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagejat kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi kostja nõukogu 18.11.2008 otsusega. Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et sai enda tagasikutsumisest teada alles 2008.a detsembris. Kohus ei ole otsuses hageja argumente hinnanud ega märkinud, miks hageja seisukohad tuleb jätta tähelepanuta. Samuti on kohus jätnud hinnangu andmata pooltevahelisele õigussuhtele pärast hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist. Kohus on leidnud, et poolte vahel on vaidlus muuhulgas selle üle kas pooltevaheline töösuhe taastus või jätkus pärast hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist 18.11.2008. Kohtuotsuse kohaselt ei taastunud ega jätkunud
pooltevahelised töösuhted pärast hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist 18.11.2008.
32.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et apellant täitis reaalselt oma töökohustusi kuni 15.12.2008. Kuigi hageja on menetluse käigus rõhutanud, et juhul kui ta kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi 18.11. 2008., täitis ta kuni 15.12.2008 tööülesandeid töölepingu alusel, ei ole kohus nimetatud asjaolule hinnangut andnud. Pooltevahelise õigussuhte sisu pärast juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist omab asja lahendamise seisukohalt olulist tähtsust. Seega on kohus jätnud hinnangu andmata asjas olulist tähtsust omavate asjaolude kohta, millega rikkus TsMS § 436 lg 1 põhimõtteid. Vastus apellatsioonkaebusele
33.Kostja ei ole apellatsioonkaebusega nõus, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
35.Apellatsioonkaebuses esitatud hageja väited tuginevad sarnaselt hagis väljendatule endiselt ekslikule seisukohale, et pooltevaheline töösuhe ei lõppenud hageja valimisega kostja juhatuse liikmeks või et töösuhe taastus pärast kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus esitatud asjaolude ja uuritud tõendite pinnalt õigesti leidnud, et hageja töösuhe kostjaga lõppes alates 09.06.2008 ning ei taastunud pärast juhatuse liikme kohustuste lõppemist. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki hageja seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja nõudeid rahuldada. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi seetõttu korrata. Hageja mittenõustumine maakohtu seisukohtadega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
36.Kostja poolt viidatud menetlusnormide rikkumist tõendamiskoormise jaotamisel või materiaalõiguse ekslikku kohaldamist kolleegium maakohtu otsuses ei tuvastanud. Paikapidav on kostja seisukoht, et kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 8 ei ole kõnealusel juhul kohaldatav, kuna poolevahelise õigussuhte iseloom on selgesti määratletav – juhatuse liikme kohustuste täitmise ajal hagejal kostjaga töösuhet ei olnud.
37.Kaebuse väide, et töösuhte olemasuolu kinnitab hageja allumine nõukogule, on ekslik. Osaühingu juhatuse kohustus täita nõukogu seaduslikke korraldusi ja alluda nõukogu kontrollile tuleneb otseselt ÄS § 180 lg-test 4 ja 5. Seaduse selline regulatsioon ei muuda juhatuse liikme suhet äriühinguga töösuhteks.
38.Kaebuse seisukohad, mis puudutavad töösuhte taastumist pärast juhatuse liikme kohustuste lõppemist kordavad hagis esiletoodut. Apellatsioonkaebuse etteheide, mille kohaselt on maakohtu otsus nimetatud osas motiveerimata ja vastuoluline, on ainetu. Kohus on täitnud tõendite uurimise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning analüüsinud esitatud lepinguid, poolte kirjavahtust ja tunnistajate ütlusi nõutava põhjalikkusega ning jõudnud kolleegiumi arvates paikapidava järelduseni, et pooled ei ole töösuhte taastumises juhatuse liikme suhet luues kokku leppinud. Mõistetavat selgitust vastuolule hagis esiletoodud väidete ja oma 18.11.2008 e-kirja vahel, kus hageja ise teatab adressaatidele, et eemaldas juhatuse liikme teenistuslepingu p-st 9.7 lause, mis puudutab peatatud töölepingu jätkumist pärast juhatuse liikme teenistuslepingu lõppemist, hageja esitanud ei ole.
39.Hageja etteheide, mille kohaselt on maakohus eksinud juhatuse liikme kohustuste lõppemise täpset aja tuvastamisel, ei ole asjassepuutuv. Hageja on esitanud rahalise nõude töölt sunnitult
puudutud aja eest hüvitise saamiseks. Kuna maakohus on õigesti tuvastanud, et pooltevaheline töösuhe lõppes 09.06.2008 seaduslikul alusel s.t hageja valimisega alates 10.06.2008 kostja juhatuse liikmeks, puudub hageja poolt esitatud hüvitise nõudel õiguslik alus. Kuna hageja ei ole esitanud nõuet muul alusel, kui üksnes töösuhte pinnalt, mis on aga seaduslikult lõppenud, on maakohus jätnud keskmisel palgal põhineva hüvitusnõude põhjendatult rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
40.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Mare Merimaa
Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.