XXXhagi XXX OÜ vastu töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
3069,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX; XXX, telefon: XXX, epost: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Janar Stamm (OÜ Externio; Õuna 20, Saku alevik, Saku vald, 75501 Harjumaa, telefon: 55545070, e-post: [email protected]) Kostja: XXXOÜ (registrikood: XXX; XXX, telefon: XXX, e-post: XXXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo RAAVE, Tartu mnt 50, 10115 Tallinn; telefon: 6016060, e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja 02.04.2014 taotlus võtta asja materjalide juurde hageja ning XXX vahel 17.12.2013 peetud telefonikõne helisalvestis. Jätta rahuldamata XXX hagi XXXOÜ vastu töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise saamiseks. Jätta menetluskulud hageja XXX kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
2-14-2708 hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 17. detsembri 2013. a otsusega jäeti XXX26. novembri 2013. a avaldus XXXOÜ vastu rahuldamata. XXX(edaspidi „hageja“) esitas 20.01.2014. a Harju Maakohtule hagi XXXOÜ (edaspidi „kostja“ vastu) töötasu maksmise ning kasutamata puhkuse hüvitamise nõudes. Harju Maakohus võttis 24.01.2014. a kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.03.2013 tähtajatu töölepingu nr 12-2013 (edaspidi „Tööleping“, t. lk 12-13). Vastavalt Töölepingu punktidele 3.1 ja 3.2 asus hageja tööle tegevjuhi ametikohal, kelle põhilisteks tööülesanneteks oli strateegiline juhtimine, ettevõtte arendus, turundus ja müügitegevus. Täpsemalt seisnesid hageja kui tegevjuhi tööülesanded alljärgnevas.
3.Müügitegevus (eelkõige catering-teenuse edendamine) - vastavalt äriplaanile pidi ettevõtte kasum tulema catering-teenusest (eelkõige väljapoolt ülikooli tulevatest tellimustest). Samas oli catering-teenuse konkurents Tallinnas väga tihe ning sellega tuli pidevalt tegeleda ja seda edendada. Kohviku juhataja töökoormust arvestades olnuks see aga võimatu, kuigi just tema pidi äriplaani kohaselt ka kõnealuse teenusega tegelema. Kohviku juhataja asemel tegeles sellega tegelikkuses just hageja: inventari soetamine, suhtlemine potentsiaalsete klientide ja koostööpartneritega (t. lk 30-39).
4.Hageja märgib, et lisaks otsesele müügitööle täitis hageja tegevjuhina ka nö tavatöötajate ülesandeid juhul, kui mõni töötaja jäi haigeks või lõpetas töösuhte ja asendustöötajat ei olnud. Nii näiteks oli just hageja see, kes tegeles 2013. a suvel töötajate puhkuste ajal kohviku XXX ruumides aset leidnud üleujutuste likvideerimisega, suhtles ruumide omanikuga ning läbirääkimistel saavutas märkimisväärse kokkuhoiu ruumide rendi osas (juulis ei maksnud kostja seetõttu üldse renti). Täiendavalt konkreetsest juhtumist tingitud suhtelemisele rendileandjaga lahendas hageja rendileandjaga jooksvalt ka muid kommunaalküsimusi (nt probleemid vee- ja elektriarvetega) (t. lk 40-43). Lisaks töötajate asendamisele tegeles hageja arvete koostamise ja esitamisega, samuti laekunud maksete igapäevase jälgimisega ning töötajate töötasude maksmisega. Ka IT-süsteemide (s.o müügi- ja laoprogrammi) haldamine ja toimimise tagamine kuulus tegevjuhi vastutusvaldkonda. Sageli täitis hageja ka transporditöölise kohustusi, tuues oma isikliku sõiduvahendiga (kostjal puudub oma sõiduvahend) kauplejatelt kohvikus XXX vajaminevaid toiduaineid.
5.Töölepingu tingimustes kokkuleppimine toimus XXX poolt kostja ainuosanikuga (konkreetsemalt tolleaegse juhatuse liikme XXX(juhatuse esimees) ja juhatuse liikme XXX 2 (14)
2-14-2708 (aseesimees). Asjaolu, et XXXOÜ ainuosanik MTÜ XXXoli teadlik XXXpoolt iseendaga töölepingu sõlmimisest ning endale selle alusel töötasu maksmisest leiab muu hulgas kinnitust järgnevast ainuosanikuga peetud e-kirjavahetusest.
6.XXXOÜ ainuosaniku esindaja XXXesitab 22.04.2013 e-kirjas hagejale järgneva korralduse: „/.../Palun märga ka mitteametlikud kulud/tulud (sinu palk), see info ei lähe edasi kindlasti/.../“ (t. lk 23). 27.04.2013 e-kirjas esitab XXXOÜ ainuosaniku esindaja XXX hagejale aga järgneva küsimuse: „Märtsis oli personaalikulu 13 396,83. See on siis ainult ametlik kulu või sisaldab ka mitteametlike palkasid (k.a. sinu oma)?“. Sellele küsimusele vastab XXX29.04.2013 e-kirjas järgmiselt: „Summa sisaldab kõiki tööjõuga seotud kulusid. Mitteametlikke polnudki.“ (t. lk 24). Hageja märgib, et lisaks eelnevale nähtub XXXOÜ ainuosaniku tahe hagejaga töölepingu sõlmimiseks ainuosaniku esindaja XXX 18.11.2012 ekirjast, milles esitab XXX, küll kohviku XXX eelneva juhataja XXX lahkumise peale, küsimuse „See siis tähendab, et käiku läheb ikkagi plaan B – sa täidad juhataja kohuseid uue leidmiseni?“ (t. lk 26).
7.Vastavalt ainuosanikuga kokkulepitule ning Töölepingu punktidele 5.1 ja 5.6 oli hageja brutotöötasu suuruseks 1033,33 eurot kuus, mis kuulus tasumisele ülekande teel hageja pangakontole hiljemalt arvestuse aluseks olevale kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Töötasu maksmise asjaolu nähtus muuhulgas ka hageja poolt ainuosanikule igakuiselt esitatavatest äriühingu kulude-tulude aruannetest (vt ka hagiavalduse punktid 3.2.1 ja 3.2.2, t. lk 4).
8.Lisaks töölepingulisele suhtele tegevjuhi ametikohal kuulus hageja samaaegselt ka kostja juhatusse, kust ta kutsuti kostja ainuosaniku MTÜ XXX poolt 30.08.2013 tagasi. Kuigi nimetatud ametikohtadel teenuste osutamised ning (töö)ülesannete täitmised ei olnud üksteisega seotud ega kattuvad, ning hageja poolt täideti oma tööülesandeid äärmise hoolsuse ja kohusetundega, ei võimaldatud hagejal talle selgusetuks jäävatel põhjusel pärast tema juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumist oma Töölepingust tulenevaid tööülesandeid siiski täita, sh ei võimaldatud hageja juurdepääsu tema töökohale.
9.Hageja lisab, et nagu nähtub kostja e-kirjadest (t. lk 28-29) tahtis kostja pärast hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumist viimasega ka töölepingu lõpetada ja lõpparve tasuda, soovides saada kostja endiselt raamatupidajalt hagejale arvestatud lõpparve ja puhkusekompensatsiooni. Kuivõrd endisel raamatupidajal polnud võimalik lõpparvet arvestada, soovis kostja aga võimalikult kiiresti hageja töölepingu esitamist, et viimane saaks ise vastavad arvestused teha ja lõpparve tasuda. Kuna Töölepingut hagejaga siiski kostja poolt ei lõpetatud ega lõpparvet ei tasutud, juhtis hageja korduvalt kostja tähelepanu töökohale juurdepääsu takistamise asjaolule, seda nii suuliselt kui ka kirjalikult (t. lk 14). Kostja neile ühelgi moel ei reageerinud. Eelnevast johtuvalt on ilmne, et hageja Töölepingust tulenevate tööülesannete täitmine oli takistatud temast mittetulenevatel asjaoludel. Vastav olukord on üheselt käsitletav aga töö mitteandmisena, mille eest kuulub töölepingu seaduse (edaspidi „TLS“) § 35 kohaselt maksmisele keskmine töötasu. Hageja leiab, et arvestades eelkirjeldatud asjaolusid on seega mõistlik ning otstarbekas käsitleda hageja poolt 11.09.2013 kostjale saadetud e-kirja Töölepingu korralise ülesütlemisavaldusena (vastupidisel juhul tuleks lugeda Tööleping jätkuvalt kehtivaks), millele kohaldub TLS § 98 lõikest 1 tulenevalt 30kalendripäevane etteteatamistähtaeg. Seega oli Töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks 11.10.2013.
10.Kuigi hageja tegi 2013. a augustikuus Töölepingu alusel tööd ning seejuures ei esinenud ühtegi alust, mis oleks andnud kostjale õiguse hagejale vastava perioodi eest tasumisele
3 (14)
2-14-2708 kuuluva töötasu maksmisest keelduda, pole kostja kahetsusväärselt kuni käesoleva avalduse esitamise kuupäevani hagejale kõnealust töötasu summas 1033,33 eurot tasunud. Hageja leiab seejuures, et kostja poolt töö mitteandmisest tulenevalt kuulub hagejale alates 01.09.2013 kuni Töölepingu lõppemiseni 11.10.2013 tasumisele keskmine töötasu summas 1437,68 eurot. Hageja märgib veel, et hageja asus kostja juures tööle 01.03.2013. Seega oli ta 11.10.2013 seisuga töötanud 7 kuud ja 11 päeva, mille eest oli tal õigus saada 17,18 kalendripäeva põhipuhkust. Kuivõrd töösuhte jooksul hageja ühtegi põhipuhkuse päeva ei kasutanud ning põhipuhkuse nõue ei ole käesolevaks hetkeks TLS § 68 lõike 6 kohaselt ka aegunud, kohustub kostja Töölepingu lõppemise tõttu hüvitama hagejale ka kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas kokku summas 598,38 eurot.
11.Oma kokkuvõtlikud seisukohad esitas hageja kohtule 14.04.2014. a (t. lk 171-176). Hageja leiab, et hageja poolt kostja esindajana iseendaga töölepingu sõlmimine ei ole tühine. Hageja juhib tähelepanu, et kostja tugineb siinkohal Hagi Vastuse lisale 1, milleks on XXX ja XXX selgituskiri. Hageja hinnangul tekitab küsimusi sellise tõendi olemus. Nimelt ei kvalifitseeru see ühegi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi „TsMS“) § 229 lõikes 2 sätestatud tõendi liigi alla, s.t see pole ei tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ega eksperdiarvamus. Teiseks on nii hagiavalduse punktides 3.2.1 ja 3.2.2 välja toodud e-kirja vahetusega kui ka 02.04.2014 esitatud täiendava tõendiga üheselt tõendatud kokkulepe kostja ainuosanikuga ning viimase teadlikkus hagejale makstud tasust. Asjakohatud on ka kostja viited Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele nr 3-2-1-72-13, kuivõrd nimetatud lahendi aluseks olevad tehiolud ei ole võrreldavad käesoleva tsiviilasja omadega. Nimelt oli Riigikohtu poolt menetletud asjas hagejaks (i) nõukogu liige, kes samas oli ka aktsionäriks ja osales asjaomasel aktsionäride üldkoosolekul (vs käesolevas asjas töötaja, kes oli pelgalt kostja juhatuse liikmeks ega olnud tegev kostja ainuosaniku esindamisel) ning (ii) hagejaga sõlmis lepingu nõukogu liige (vs käesolevas asjas kostja seadusjärgne esindaja, s.o juhatuse liige).
12.Hageja märgib veel, et hagejal olid suulised kokkulepped ja volitused kostja ainuosanikuga (täpsemalt tema kolmest seaduslikust esindajast kahega, s.o XXX ja XXX). Sellest tulenevalt oli hageja puhul seoses töölepingu sõlmimisega täidetud ka eeldus, et „kostja ainuosaniku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 51% MTÜ XXX juhatuse liikmetest“. Hageja uskus, et kostja ainuosanik on oma seadusest ja põhikirjast tulenevad vorminõuded täitnud ega pidanud heas usus käituva inimesena eeldama ainuosaniku poolsete kohustuste ja nõuete mittetäitmist. Töölepingu hagejaga sõlmis selleks pädev organ, s.o juhatus. Nagu eelpool viidatud, olid hagejal selle sõlmimiseks olemas ka vajalikud kokkulepped ja volitused. Isegi, kui nende eelnevat olemasolu ei ole võimalik tuvastada, on siiski üheselt tuvastatav kostja ainuosaniku heakskiit, mis, nagu viitab ka kostja hagiavalduse vastuse punktis 2.2.5, on piisav. Vastav heakskiit on tõendatav muuhulgas hagiavalduse punktides 3.2.1 ja 3.2.2 välja toodud e-kirja vahetusega, millest nähtuvalt ei esitanud kostja ainuosanik aprillis ega sellele järgnevalt hagejale töötasu maksmise osas ühtegi pretensiooni ega nõuet. Viidatud e-kirjadele tuginedes on ainetud ka kostja Hagi Vastuse punktis 2.2.7 esitatud väited, et „Kostja ja ainuosanik said väidetavast (tühisest) töölepingust teada alles pärast seda, kui hageja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi ning hageja andis üle kostja raamatupidamisdokumentatsiooni.“ Juhul, kui ainuosanik ei olnud tõepoolest hageja töösuhtest teadlik, tekib tahtmatult küsimus, kuidas teadis ta siis hagejalt viimasele makstud tasu kohta oma 2013. a aprillikuu e-kirjades küsida. Analoogne küsimus tekib ka kostja puhul – kui ka kostja ei teadnud hagejaga sõlmitud töölepingust, kuidas teadis kostja oma 04.09.2013 e-kirjas XXX viidata XXX lõppenud töösuhtele, lõpparvele ja puhkusekompensatsioonile.
4 (14)
2-14-2708
13.Hageja on seisukohal, et hagejal sai olla korraga kehtiv tööleping ja juhatuse liikme leping. Hageja hinnangul on asjakohatud kostja vihjed sellele, et hageja täitis juhatuse liikmena ja tegevjuhina samu ülesandeid ja kohustusi, mistõttu ei saanud tal olla korraga kehtivat töölepingut ja juhatuse liikme lepingut. Hageja märgib, et hageja on hagiavalduses tõendanud mitmete töölepingu alusel tehtud tööülesannete täitmist. Muu hulgas oli üheks selliseks müügitöö, mis aga kindlasti ei kuulu vaikides ühegi juhatuse liikme poolt täidetava ülesande hulka ega ole osa äriühingu juhtimisest ja raamatupidamise korraldamisest. Kuigi hageja on töölepingu alusel täidetud tööülesandeid tõendanud, ei ole kostja, vastupidiselt hagejale, oma väidete tõendamiseks esitanud aga mitte ühtegi tõendit. Kõik asjaomased kostja väited jäävad paljasõnaliseks, seejuures isegi seegi, et ka müügitöö oli hageja kui kostja juhatuse liikme ülesanne.
14.Hageja hinnangul on oluline tähelepanu juhtida, et hageja ei saanud tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest, samuti puudus tal kostjas osalust omamata võimalus teenida võimalikku dividenditulu. Ometi jääb Hagi Vastuses esitatud väidetest aga mulje, nagu oleks hageja pidanud kostjale ka tööd tasuta tegema. Kostja sellised väited tekitavad tahtmatult küsimusi põhjustes, mis ajendil ning miks oleks hageja pidanud kostjale nii tasuta teenuseid osutama kui ka tasuta tööd tegema. On ju mõistusevastane ning ebaloogiline, et hageja panustaks ja pühendaks heast südamest iga päev olulise osa oma ajast ja kogemusest nii juhataja kui ka töötajana kostja majandustegevusse, saamata selle eest tasu. Kostja majandustegevusse panustamine ning pelgalt viimase majanduslik käekäik ei võimalda hagejal süüa osta, arveid maksta ega eluaseme kulutusi hüvitada. Kui hageja poleks saanud kostja ainuosanikult pärast kostja kohviku avamist nõusolekut enesega töölepingut sõlmida ja tehtava töö eest ka tasu saada, oleks hageja juba ammu enne 31.08.2013 kostja juhatuse liikme kohalt lahkunud ja seda vabatahtlikult.
15.Ainetu on ka kostja poolt Hagi Vastuse punktis 2.3.6 väidetu, nagu oleks hageja sõlminud töölepingu tagantjärele. Seda väites tugineb kostja pelgalt asjaolule, et „hageja „tööleping“ kannab ebakorrektselt sama numbrit teise samal kuupäeval sõlmitud XXX töölepinguga“. Lisaks väidab kostja, et „teiste töölepingute osas sellist „kattuvust“ ei esine“. Esiteks ei ole töölepingu numbril mingit õiguslikku tähendust ning selle olemasolu ei nõua ka töölepingu seadus. Teiseks teab hageja, kui kostja endine juhatuse liige, et nii näiteks Anneli Näkki (nõudepesija-koristaja) kui ka XXX(teenindaja) töölepingud kandsid (kannavad) eksimuse tõttu samuti mõlemad ühte ja sama numbrit 11- 2013, kusjuures neist esimese tööleping oli sõlmitud 01.01.2013 ja teise tööleping 01.03.2013. Samas oleks meelevaldne väita, et nimetatud isikute töölepingud oleks sõlmitud tagantjärgi või et need ei oleks töölepingu numbrite kattuvuse tõttu kehtivad. Hagiavaldusele lisatud tõendid, samuti täiendavad tõendid tõendavad ainuosaniku otsust hagejaga töölepingu sõlmimiseks ja kinnitavad töölepingu sõlmimist.
16.Veel peab hageja vajalikuks seoses Hagi Vastuse punktiga 2.4.10 välja tuua järgneva. Hageja märgib, et kuigi käesolevas tsiviilasjas pole kohus jõudnud otsust veel teha, rääkimata selle jõustumisest, on kostja vaidluse kestel ise võtnud endale piltlikult öeldes kohtuniku rolli. Nimelt on kostja Maksu- ja Tolliameti andmetel muutnud 11.02.2014 XXX osas tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) andmeid perioodi kohta märts 2013 kuni august 2013 selliselt, nagu poleks hageja XXXOÜ-st mis tahes tulu saanud. Samas on hagejale tehtud väljamaksed tõendatud ning käesoleval juhul on vaidlus üksnes väljamaksete õiguslikes alustes, mistõttu oli kostja poolt
5 (14)
2-14-2708 ennatlik deklaratsioone muuta, s.t muutmine toimus ilma õigusliku aluseta. Kokkuvõtlikult palub hageja kohtul hagi rahuldada täies ulatuses.
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja vaidleb hageja nõudele täies ulatuses vastu ning leiab, et hageja iseendaga kostja nimel „sõlmitud“ tööleping on tühine (t. lk 113-121). Liiati ei ole hageja tõendanud antud töölepingu alusel töö tegemist ning selles „kokku lepitud“ tööülesanded kattuvad täielikult hageja juhatuse liikme kohustustega. Ka on eluliselt ebausutav, et hagejaga sõlmiti täistöötajaga tööleping, kuid hageja on väidetavalt töölepingu täitmise käigus suutnud saata paar e-kirja ja teha paar pakkumist (mis olid nagunii tema kui juhatuse liikme ülesanded). Kostja märgib, et kokkuvõtvalt on hageja tööleping tühine, sest osaühingu juhatuse liige saab iseendaga osaühingu nimel tehinguid teha vaid ainuosaniku otsuse alusel. Samuti peab ainuosaniku otsus vastama kindlatele vorminõuetele, mida käesoleval hetkel täidetud ei ole. Liiati on hageja iseendaga sõlmitud „tööleping“ ebaõige numeratsiooniga ja „sõlmitud“ tagantjärele siis, kui hageja kutsuti kostja juhatuse liikme kohalt kohustuste rikkumise tõttu tagasi ning ainuosaniku endised esindajad ei teadnud üleüldse antud „töölepingu“ sõlmimisest ja selle sisust midagi (t. lk 122). Kostja leiab, et poolte vahel ei ole kunagi sõlmitud mitte ühtegi kehtivat töölepingut. Ekslik on hageja arusaam, et juhatuse liige võib end ise kehtivalt tööle võtta ning määrata meelevaldselt enda töötingimused ainuosaniku teadmata (vt t. lk 122). Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud õigus sõlmida 01. märtsil 2013. a iseendaga tööleping kohtule esitatud tingimustel. Kostja on seisukohal, et kui hageja antud õigust ei tõenda, tuleb jätta hagi rahuldamata.
18.Kostja selgitab, et äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Seega näeb ÄS § 181 lg 3 ette tehingu automaatse tühisuse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20. juuni 2013. a otsuses asjas nr 3-2-1-72-13 selgitanud, et äriühingu juhtorgani liikmega sõlmitud lepinguid ei saa pidada igapäevases majandustegevuses teenuse turuhinna aluseks sõlmitavaks tehinguteks, sest äriühingu igapäevane majandustegevus ei seisne üldjuhul selliste lepingute sõlmimises (p 16). Tegemist ei ole kostja põhitegevusega seotud tehingutega, sest kostja põhitegevusalaks on restoranide jm toitlustuskohtade tegevus ja üritustel toitlustamine (vt kostja üld- ja isikuandmeid). Antud asjaolus poolte vahel vaidlust ka ei esine. Samas otsuses on tsiviilkolleegium rõhutanud, et juhtorgani liikmega tehtavate tehingute kohta kehtib kindel kord, kuna selliste tehingute puhul on ilmne huvide konflikt (p 15). Osanik väljendab oma tahet ainuosaniku otsuste kaudu. Siinsel juhul pidi ainuosanik MTÜ XXX juhatus vastu võtma otsuse, mida saaks käsitleda kostja ainuosaniku otsusena. Sellist otsust ei ole vastu võetud, liiati veel enne 01. märtsi 2013. Ainuosaniku endistelt esindajatelt võetud kirjalik selgitus (t. lk 122) erikontrolli teostamise käigus kinnitab, et nende tahe ei olnud hageja tööle võtta.
19.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08. aprilli 2004. a lahendis nr 3-2-1-39-04 (p-s 10) on sedastatud, et lepingu äriühingu juhtorgani liikmega saab sõlmida ainult selleks pädev organ. Kostja selgitab, et antud põhimõte kehtib ka töölepingu sõlmimise osas. 2006. aastal selgitas tsiviilkolleegium 14. septembri 2006. a kohtuotsuses nr 3-2-1-68-06 (p-s 18), et ilma
6 (14)
2-14-2708 nõukoguta osaühingu juhatuse liige võib reeglina teha tehingu iseendaga üksnes juhul, kui osanik(ud) on andnud sellise tehingu tegemiseks nõusoleku, sealhulgas nõustunud tehingu tingimustega ning otsustanud, kes võib ühingut esindada, või vähemalt tehingu tagantjärele heaks kiitnud. See tähendab, et ainuosanik pidi andma nõusoleku selleks, et hageja saaks end just sellistel tingimustel tegevjuhi ametikohale tööle võtta.
20.Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et hageja on sõlminud kostja juhatuse liikmena lepingu endaga ning „palganud“ end täiendavalt tööle kostja tegevjuhiks. See tähendab, et hageja on teinud tehingu osaühingu ja iseenda vahel ning antud tehing on tühine. Kostja ainuosanik ei ole kunagi nõustunud hageja palkamisega kostja tegevjuhi kohale. Kostja ainuosanik ei ole siinse menetlusdokumendi väljasaatmise hetke seisuni ka antud tehingut tagantjärele heaks kiitnud. Kostja ja ainuosanik said väidetavast (tühisest) töölepingust teada alles pärast seda, kui hageja kutsuti kostja juhatuse liikme kohalt tagasi ning hageja andis üle kostja raamatupidamisdokumentatsiooni. Isegi juhul, kui ainuosaniku juhatuse liige on ainuisikuliselt nõustunud või teda on teavitatud hageja tehtud tehingutest (mis ei tähenda kostja ainuosaniku nõustumust), siis puudub ainuosaniku otsuse vastuvõtmiseks vajalik kvoorum, kuivõrd kostja ainuosaniku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 51% MTÜ XXX juhatuse liikmetest. Otsuse kui mitmepoolse tehingu eripäraks on enamuse põhimõte, st tehing loetakse tehtuks ka nende liikmete suhtes, kes enamuse otsusega ei nõustunud (vt Riigikohtu 01. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-157-10, p 12). Kuna MTÜ XXX juhatus on kollegiaalne organ, pidi seal vastu võetud otsus olema protokollitud juhatuse liikme antud häälte kui tahteavalduste tuvastamiseks. Kuna kõigil ainuosaniku juhatuse liikmetel on üks hääl, pidi hageja tehingute heakskiitmiseks või tehingute tegemiseks nõusoleku andma vähemalt 2 juhatuse liiget kolmest. Töölepingu sõlmimise eelduseks olevat otsust MTÜ XXX juhatus vastu võtnud ei ole.
21.TsMS § 238 lg 2 sätestab, et kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Kostja on seisukohal, et eelviidatud sättest tulenevalt saaks hageja objektiivselt tõendada kostja ainuosaniku nõustumust temaga 01. märtsi 2013. a kuupäeva kandva „töölepingu“ sõlmimiseks vaid kostja ainuosaniku otsusega. Kuna antud otsust ei ole kunagi tehtud, siis on teised tõendid kõlbmatud antud ainuosaniku otsuse tegemise tõendamiseks, kuivõrd otsuse tegemist saab tõendada vaid otsuse endaga. Kuna käesoleval juhul puudub ainuosaniku otsus, s.o MTÜ XXXjuhatuse otsus, hagejaga antud „töölepingu“ sõlmimise kohta, on nimetatud tehing tühine, sest hagejal ei olnud volitust sellist tehingut teha ja ÄS § 181 lg 3 näeb ette sellise tehingu tühisuse. Samuti puudub seaduse nõuetele vastav kostja ainuosaniku protokollitud otsus hagejaga töölepingu sõlmimise kohta. Seega ei ole hageja suutnud tõendada tema nõude rahuldamise vältimatut eeldust: kostja ainuosaniku nõustumust hagejaga töölepingu sõlmimiseks 01. märtsi 2013. a kuupäeva kandva „töölepingus“ märgitud tingimustel. Kostja märgib veel, et hagejal ei saa olla korraga kehtivat töölepingut ja juhatuse liikme lepingut. Poolte tahe ei olnud aga tasustada hageja juhatuse liikme tööd. Samuti ei saa olla hagejal korraga kehtivat töölepingut ja juhatuse liikme käsundilaadset suhet korraga, kuivõrd sellisel juhul oleks arusaamatu, millise lepingu ja seaduse järgi hageja ülesannete täitmist kontrollida tuleks. Nimelt oli hageja kostja juhatuse liikmeks perioodil 29. märtsist 2012. a kuni 30. augustini 2013. a (vt kostja üld- ja isikuandmeid). Riigikohus on 04. oktoobri 2000. a lahendis nr 3-2-1-96-00 leidnud, et osaühingu juhatuse liikmeks valimisega tööleping hagejaga lõppes poolte kokkuleppel. Riigikohus on selgitanud, et kui töö, mida juhatuse liige teeb, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, kuulub kohaldamisele töölepingu seadus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. novembri 2002. a lahendit asjas nr 3-2-1-134-02,
7 (14)
2-14-2708 p 10) ning äriühingu juhtorgani liige võib töötada äriühingus ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhtorgani liikme kohustuste täitmist.
22.Kostja hinnangul järeldub eeltoodust, et kuivõrd hageja oli valitud enne tema iseenda palkamist kostja juhatuse liikmeks, siis ei saanud samade ülesannete kohta sõlmida täiendavalt töölepingut (vt selle kohta siinse dokumendi p 2.3.4 ja hagiavalduse lisasid 1114). Hagiavalduse lisa 11 on hageja 27. veebruari 2013. a e-kiri Kaido Mägile (TLÜ-st) seoses üürilepingust tulenevate probleemidega. Antud kiri on saadetud enne 01. märtsi 2013. a kandva töölepingu sõlmimist. Seega on antud e-kirjaga tõendatud, et hageja täitis juhatuse liikmena neid ülesandeid, mida ta hagiavalduses esitleb kui 01. märtsi 2013. a „töölepingust“ tulenevaid ülesandeid, juba enne väidetava „töölepingu“ sõlmimist. Eeltoodust järeldub, et hagiavalduse lisa 12 (hageja 20. märtsi 2013. a e-kiri XXX); lisa 13 (hageja 10. juuni 2013. a e-kiri XXX ja XXX) ja lisa 14 (hageja 01. Juuli 2013. a e-kiri XXX) ei saa tõendada hageja poolt 01. märtsi 2013. a kuupäeva kandva „töölepingu“ täitmist, sest samad ülesanded kuulusid hageja poolt tasuta täitmisele kui juhatuse liikme kohustused juba enne „töölepingu“ väidetavat sõlmimist (hagejat kui juhatuse liiget ei tasustatud). Samuti ei ole kostja (ainuosaniku) ega hageja tahe olnud suunatud juhatuse liikme käsundilaadsele suhtele töölepingu sätete kohaldamisele, kuna selles ei ole pooled kunagi kokku leppinud. Ka hageja ise on vastava tahte puudumist antud töövaidlusasjas esitatud seisukohtadega läbivalt kinnitanud.
23.Kostja hinnangul hageja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud muid kui talle juhatuse liikme pädevusest tulenevaid ülesandeid. Iseenda poolt tagantjärele koostatud lepingusse võis ta kirjutada mis iganes „tööülesandeid“. Töölepingu tagantjärele sõlmimist kinnitab asjaolu, et hageja „tööleping“ kannab ebakorrektselt sama numbrit teise samal kuupäeval sõlmitud XXX töölepinguga (t. lk 123-128) (teiste töölepingute osas sellist „kattuvust“ ei esine). Samuti ei ole mitte keegi ainuosaniku esindajatest näinud vaidlusalust töölepingut ning hageja ei ole tõendanud, et keegi kostja ainuosaniku esindajatest oleks olnud sellistel tingimustel töölepingu sõlmimisest teadlik. Antud asjaolu on ilmekalt tõendatud hagiavalduse lisaga 7, kus kostja juhatuse liige küsib raamatupidajalt dokumente. Kui neid dokumente varjati kostja eest, siis ei saa sellest teha muud järeldust, kui et kostja ainuosaniku esindajad ei teadnud 01. märtsi 2013. a kuupäeva kandvast lepingust.
24.Kostja leiab ühtlasi, et hageja ei ole kuidagi tõendanud, et poolte tahe oli suunatud sellistel tingimustel töölepingu sõlmimisele. Antud tingimustel töölepingu sõlmimise tõendamise koormis lasub hagejal. Hageja ei saa tõendada enda väiteid tööülesannete, lepingu sõlmimise aja, töötasu suuruse jm sarnaste asjaolude kohta tühise ja tema enda poolt koostatudallkirjastatud töölepinguga (mille olemasolust keegi ei teadnudki). Hageja on sisuliselt ise loonud enda väidete tõendamiseks tõendi. Seega on hageja tuginemine tema enda poolt koostatud tõendile (töölepingule) lubamatu. Tegemist on ülalloetletud asjaolude tõendamise seisukohalt kõlbmatu tõendiga – sisuliselt on vaidlusaluse „töölepingu“ näol tegemist hageja väidete kirjaliku vormistamisega eraldiseisvasse dokumenti. Antud dokument vastab küll vormiliselt dokumentaalsele tõendile, kuid sel puudub dokumentaalse tõendi kvaliteet TsMS § 272 lg 1 mõttes. Hageja saaks tõendada poolte tingimusi ja soovi tööleping sõlmida vaid ainuosaniku otsusega või tagantjärele antud heakskiiduga. Neid tõendeid aga ei ole.
25.Rõhutamist väärib, et hageja poolt esile toodud „tööülesanded“ kattuvad täielikult hageja juhatuse liikme ülesannetega. Kuna hageja oli alates kostja asutamisest ainus tegev juhatuse liige, siis oli tema ülesandeks tagada, et kohvik töötaks efektiivselt. Hageja väited on vastuolulised osas, kus hageja on täitnud samu ülesandeid (IT-süsteemide haldamine, inventari hankimine, müügitöö, teenuste arendamine jne) juhatuse liikmena tasuta kuni 01.
8 (14)
2-14-2708 märtsini 2013. a, sealt alates on aga ilma ainuosaniku selgesõnalise nõustumuseta hakanud (t. lk 122) aga samu ülesandeid töölepingu alusel tasu eest tegema. Väljaspool mõistlikku vaidlust on, et hageja täitis neid samu ülesandeid kohviku asutamisest kuni tema tagasikutsumiseni kui juhatuse liige. Juhatuse liikmele ei olnud tema ülesannete eest tasu ette nähtud (selle kohta puudub samuti vastav otsus). Hageja ei ole tõendanud, et kolmas isik oleks täitnud eelnimetatud ülesandeid (IT-süsteemide haldamine, invetari küsimused jne). Ka eluliselt tundub ebausutav, et keegi kolmas oleks hageja asemel kuni 01. märtsini 2013. a neid ülesandeid täitnud. Rõhutamist väärib, et kohvik alustas tööd alles detsembris 2012. a ning kogu ettevalmistustöö tegi hageja juhatuse liikmena tasuta. Ettevalmistustööde hulka kuulusid kõik eelviidatud ülesanded.
26.Kostja märgib, et hageja soovib tõendada ainuosaniku otsust või tahet temaga töölepingu sõlmimiseks mõne episoodilise kirjavahetusega, kust ei nähtu absoluutselt seda, et pooled oleksid nimetanud konkreetseid numbreid, käsitlenud mingeid lepinguprojekte või tingimusi või arutanud 01. märtsi 2013. a kandva lepingu sõlmimist. Näiteks on hageja lisanud mõned hinnapakkumised (lisad 9-10, t. lk 33-39) ja e-kirjavahetused (lisa 8, t. lk 30-31), mis peaksid väidetavalt tõendama täistööajaga töö tegemist alates 01. märtsist 2013. a kuni „töölepingu“ lõppemiseni 11. oktoobril 2013. Rõhutamist väärib, et hagejal puudus kostja asukohas töökoht ning talle ei antud töövahendeid, samuti puudus ka „töölepingu“ kohaselt tal vahetu juht. On ilmne, et paari pakkumise tegemisega ja e-kirja vahetamisega – töökoha ja –vahendite ning vahetu ülemuse puudumise ning juhatuse liikmena samade ülesannete täitmise tingimustes – ei saa tõendada täistööajaga töölepingu sõlmimist või täitmist.
27.Kostja hinnangul nähtub hagiavalduse lisast 7 (XXX04. septembri 2013. a kirjavahetus E. Järvega, t. lk 28-29), et kostja ei teadnud hagejaga 01. märtsi 2013. a kuupäeva kandva töölepingu sõlmimise tingimusi ja sisu. See nähtub ilmekalt sellest, et XXX kirjutab XXX: Kui Sul on võimalik meile varem saata XXX tööleping, siis palun tee seda võimalikult kiiresti. [...]. Samuti on XXXkirjutanud, et: Kuna XXXon töösuhe lõppenud [vahemärkus: XXXpidas silmas hageja tagasikutsumist juhatuse liikme kohalt 30. augusti 2013. a seisuga (vahetult enne 04. septembri 2013. a kirja saatmist)], siis sooviksin saada ka tema arvestatud lõpparve ja puhkusekompensatsiooni, kui see on ette nähtud temaga sõlmitud lepingus. Kuna kostja ei teadnud hagejat puudutavatest kokkulepetest või lepingutest midagi (sh kas hagejal oli üldse mingeid lepinguid kostjaga sõlmitud!), samuti ei teadnud ta 01. märtsi 2013. a kuupäeva kandva „töölepingu“ sõlmimisest, siis olid kostja uue juhatuse liikme küsimused väga üldist laadi. Samuti viitas kostja sellele, et ta ei tea, (1) mis leping on hagejaga sõlmitud ja (2) mis tingimustel on antud leping sõlmitud. Seega on hageja XXXja XXX04. septembri 2013. a kirjavahetuse pinnalt tehtud järeldused meelevaldsed ja ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega.
28.Kostja viitab asjaolule, et hageja on seisukohal, et XXX 18. novembri 2012. a e-kiri See siis tähendab, et käiku läheb plaan B – sa täidad juhataja kohuseid uue leidmiseni? on käsitletav kostja ainuosaniku esindaja tahtena sõlmida 01. märtsi 2013. a „tööleping“. Kostja leiab, et antud järeldus on sobimatu ja pole kooskõlas tegelike elu asjaoludega. Nimelt on XXX teinud juttu kohviku juhatajast kui hoopis teisest ametist. Ka hageja ise on end „tööle võtnud“ mitte kohviku juhatajana, vaid tegevjuhina. Siit järeldub üheselt, et XXX ja XXX ei arutanud eelviidatud e-kirjavahetuses hageja võimalikku asumist tegevjuhi kohale, vaid jutt käis kohviku juhataja asendamisest. Kohviku juhataja asendamine ei puutu aga käesolevasse vaidlusesse. Samuti ei klapi hageja meelevaldne järeldus asjaoluga, et hageja võttis ise alates
01.märtsist 2013. a kohviku juhatajana tööle XXX (t. lk 123-128). Seega ei saanud hageja täita 01. märtsist 2013. a alates kohviku juhataja ülesandeid. Hageja ei ole tõendanud, et neil oleks XXX või XXX juttu olnud tema kui tegevjuhi palkamisest.
9 (14)
2-14-2708
29.Veel märgib kostja, et hageja lisanud enda avaldusele TSD deklaratsioonid 2013. aasta kohta. Hageja on jätnud aga selgitamata, kuidas antud tõend kinnitaks tema väiteid. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kuivõrd kuni septembri 2013. a TSD esitamiseni (10. septembrini 2013. a) oli kostja nimel TSD-de esitamise kohustus hagejal. Seega võis ta endale deklareerida ainuosaniku teadmata ükskõik kui suurt töötasu, mida hageja ka tegi – ainuosanik ei ole kordagi teinud otsust hagejale brutos 1033,33 euro maksmise kohta. Ekslik on hageja arusaam, et tema enda poolt endale ebaseaduslikult (õigusliku aluseta) makstud töötasu osas maksude deklareerimine tähendaks, justkui oleks kostja tema ebaseadusliku tegevuse heaks kiitnud. Nimelt tuleb tsiviilõiguslikke tehinguid maksustada vastavalt tehingu sisule ehk kui väljamakseks polnud tehingulist alust (lepingut), on raha väljamaksmine olnud ebaseaduslik ning väljamakse maksustamine tööjõumaksudega ebaõige.
30.Oma lõplikud seisukohad esitas kostja kohtule 14.04.2014. a (t. lk 165-170). Kostja vaidleb seejuures hageja 02.04.2014. a helisalvestise tõendina esitamise taotlusele vastu. Hageja ei ole tõendanud, et hageja vestleb helisalvestises XXX (isikusamasust ei tuvastata). Eeltoodut ei saa ka kuidagi eeldada. Esiteks pole helisalvestise alusel tuvastatavad järgmised asjaolud: (1) kellega on hageja vestelnud (s.o kas vestluspartner on XXX); (2) millal ja kelle poolt on antud helisalvestis tehtud; (3) kuidas on tagatud salvestise autentsus; (4) mida tähendab mingit isetegevust ei olnud; leppisime kõiges kokku jne, s.o kas tähendab kokkulepet kõigis töölepingus märgitud tingimustes või mitte (kui tegemist oleks XXX ). Seega on sisuliselt tegemist tõendamisväärtuseta tõendiga ning pole välistatud selle tõendi võltsitus. Lisaks on tegemist äärmiselt madala usaldusväärusega tõendiga. Nimelt on hageja soovinud läbi helisalvestise sisuliselt esitada väidetavalt XXX ütlused ehk kuulata isik n-ö distantsilt üle. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-17-06 (p-s 13) selgitanud, et tunnistaja ütlustena saavad kohtud arvestada üksnes tunnistaja poolt tsiviilasjas peetud kohtuistungil vande all antud, protokollitud ja allkirjastatud ütlusi. Seega oleks olnud asjakohane, kui hageja oleks taotlenud XXX (ja/või XXX tunnistajana ülekuulamist kohtuistungil). Samas on hageja enda riisiko, milliste tõenditega ta enda väiteid tõendab. Kostja ei pidanud antud isikute tunnistajatena ülekuulamist vajalikuks, kuna hageja ei ole vaidlustanud 19. detsembri 2013. selgituskirja ehtsust või tõelevastavust. Riigikohtu praktika kohaselt võib kohus selliseid „anonüümseid“ tõendeid asja materjalide juurde võtta ja arvestada, kuid nende tõenduslik väärtus ja usaldusväärsus on üldjuhul olematu. Lisaks tuleb antud tõendeid hinnata kogumis teiste tõenditega.
31.Kokkuvõtlikult juhib kostja tähelepanu, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-72-13 (p-s 16) selgitanud, et äriühingu ja juhtorgani liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui selle tehinguga ei ole nõustunud pädev organ. Eelviidatud tähenduses tähendab nõustuma nii formaalsetele kui ka materiaalsetele tingimustele vastava otsuse vastuvõtmist. ÄS § 171 lg 5, § 181 lg 3 ja § 304 lg 1 – 6 sätestavad ainuosaniku otsuse vastuvõtmise formaalsed ja materiaalsed tingimused. Antud sätetest tuleneb, et ainuosanik oleks pidanud tegema kirjaliku otsuse, millest nähtuks minimaalselt nõustumine töölepingu tingimustega ning esindaja määramine. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ainuosanik ei ole kunagi teinud otsust hagejaga töölepingu sõlmimiseks. Hageja ei ole suutnud vastava otsuse tegemist tõendada. Kui seaduse kohaselt saab teatud asjaolu tõendada vaid seaduses sätestatud vormis, siis muus vormis tõenditega seda teha ei saa (TsMS § 238 lg 2). Nii ei ole nt võimalik tõendada kinnisasja müügilepingu sõlmimist muul viisil kui notariaalselt tõestatud lepinguga. Kostja arvates kohaldub TsMS § 238 lg 2 ka siinses vaidluses. Vastasel korral muutub osanike otsuse vastuvõtmise nõue mõttetuks ning osaühingu omanikud jäävad ilma piisava kaitseta. Kostja on esitanud kohtule ka 19. detsembri 2013. a selgituskirja, milles MTÜ XXX juhatuse liikmed
10 (14)
2-14-2708 XXX ja XXX(s.o ainuosaniku võtmiseks. Enamgi, nende seletuste kohaselt puudus neil teadmine töölepingu sõlmimisest ja võimalus mõjutada töölepingu tingimusi. Eelviidatud juhul ei saa asuda seisukohale, et kostja ainuosanik oleks võtnud materiaalselt õiguspärase otsuse töölepingu sõlmimiseks. Kuna ainuosaniku otsus kui selline puudub, siis see tähendab, et täitmata on ka töölepingu sõlmimise formaalsed nõuded. Ainus erinevus siinse vaidluse ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-72-13 käsitletud olukorra vahel seisneb selles, et hageja – olles kostja juhatuse liige – tegi endale tühise töölepingu alusel ebaseaduslikke ülekandeid. Õiguslik tagajärg ei saa sellest erineda. Ka eelviidatud vaidluses tugines hageja sellele, et enamusosaniku määratud nõukogu liige oli nõus hagejale tasu maksmisega (mis on vaid üks (!) lepingutingimustest). Riigikohus ütles eelviidatud asjas aga ühemõtteliselt, et isegi suusõnalised kokkulepped ei oma õiguslikke tagajärgi.
32.Kostja juhib tähelepanu, et hageja unustab enda õigusliku positsiooni kujundamisel, et isegi väidetav suusõnaline kokkulepe ainuosaniku esindajaga on ebapiisav tõendamaks töölepingu täiel kujul sõlmimist. Isegi kui hageja soovib väita, justkui eksisteeriks mingisugune tasukokkulepe (mida ei ole), siis ei saa siinkohal kõrvale jätta töölepingu muid olulisi tingimusi. Kõik vaidlusaluse lepingu tingimused moodustavad ühise terviku ning pole võimalik, et näiteks ilma tööülesannete, -aja, -koha jms tingimuste kokkuleppeta sõlmitaks eraldi tasukokkulepe. Samuti ei ole eeltoodu valguses oluline, kas kostja ainuosanikud teadsid hagejale tehtud väljamaksetest või mitte. Kuna hageja oli kostja juhatuse liikmeks, oli hagejal võimalik kontrollida, kas ainuosanik on teinud formaalselt ja materiaalselt õiguspärase otsuse. Hageja pidi veenduma selles, et kostja ainuosanik on nõustunud töölepingu sõlmimisega just sellisel kujul ning andnud sealjuures hagejale volituse sellise lepingu sõlmimiseks. Hageja seda ei kontrollinud ehk hageja on juhatuse liikmena ilma esindusõiguseta sõlminud iseendaga tühise tehingu. Kokkuvõtlikult palub kostja jätta hageja XXX hagi XXXOÜ vastu täies ulatuses rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
33.Kohus lahendab tsiviilasja nr 2-14-2708 kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 regulatsioonist ning asjaolust, et mõlemad pooled on kohtule kinnitanud nõustumist kirjaliku menetlusega. Seejuures kohus ei menetle ega lahenda hageja poolt käesolevas asjas 24.03.2014 esitatud alternatiivnõuet, kuna Harju Maakohtu 01.04.2014 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse nõustuda hagi muutmisega. Kohus asus seisukohale, et hagi muutmine ei ole käesoleval juhul lubatav ning hageja alternatiivnõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda (tl 143-144).
34.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning põhjendab seda alljärgnevalt.
35.Vaidlust ei ole selles, et 01.03.2013 sõlmis hageja ühelt poolt kostja juhatuse liikmena ja teiselt poolt iseendana esinedes määramata ajaks töölepingu nr 12-2013 (edaspidi „Tööleping“, tl 12-13). Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kohus leiab, et Töölepingu puhul ei ole tegemist tehinguga, mis oleks tehtud kostja igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.06.2013 otsuse nr 3-2-1-72-13 p-s 16 selgitanud, et äriühingu juhtorgani liikmega sõlmitud lepinguid ei saa pidada igapäevases 11 (14)
2-14-2708 majandustegevuses teenuse turuhinna aluseks sõlmitavateks tehinguteks, sest äriühingu igapäevane majandustegevus ei seisne üldjuhul selliste lepingute sõlmimises. Kuna kostjal XXXOÜ puudub nõukogu, siis peab kohus asja õigeks lahendamiseks tuvastama, kas kostja osanik Mittetulundusühing XXX on Töölepingu sõlmimisega nõustunud.
36.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja tugineb Töölepingule, siis on hageja kohustuseks tõendada, et kostja ainuosanik Mittetulundusühing XXX on Töölepingu sõlmimisega nõustunud. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud, nagu oleks kostja osanik Mittetulundusühing XXX Töölepingu sõlmimisega nõustunud. Paljasõnaline on hageja väide, nagu olnuks hagejal suulised kokkulepped ja volitused kostja ainuosanikuga (täpsemalt tema kolmest seaduslikust esindajast kahega, s.o XXX ja XXX). Ebaõige ja tõendamata on ka hageja väide, mille kohaselt „Sellest tulenevalt oli hageja puhul seoses töölepingu sõlmimisega täidetud ka eeldus, et „kostja ainuosaniku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 51% MTÜ XXX juhatuse liikmetest“ (tl 173). Kostja on kohtule esitanud 19.12.2013 selgituskirja, milles XXX ja XXX endiste MTÜ XXX juhatuse liikmetena ja kostja ainuosaniku esindajatena selgitavad, et MTÜ XXX tahe ei olnud võtta hagejat XXXOÜ-sse töölepinguga tööle ning et nemad MTÜ XXX juhatuse liikmetena ei teadnud hageja poolt iseendaga sõlmitud töölepingu tingimusi (tl 122). Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et nimetatud selgituskiri ei kvalifitseeru ühegi TsMS § 229 lõikes 2 sätestatud tõendi liigi alla. Kohus leiab, et nimetatud selgituskirja on võimalik hinnata dokumentaalse tõendina. Samas ei ole tegemist asjas määrava tähtsusega tõendiga. Hageja pole tõendanud, nagu oleks kostja osanik Mittetulundusühing XXX Töölepingu sõlmimisega nõustunud ning seega sõltumata mainitud selgituskirjast on hageja poolt iseendaga sõlmitud Tööleping tühine ÄS § 181 lg 3 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole võimalik rahuldada ka hageja nõudeid, mis on esitatud tühise Töölepingu alusel.
37.14.09.2006. a kohtuotsuses nr 3-2-1-68-06, p-s 18 selgitas Riigikohus, et ilma nõukoguta osaühingu juhatuse liige võib reeglina teha tehingu iseendaga üksnes juhul, kui osanik(ud) on andnud sellise tehingu tegemiseks nõusoleku, sealhulgas nõustunud tehingu tingimustega ning otsustanud, kes võib ühingut esindada, või vähemalt tehingu tagantjärele heaks kiitnud. See tähendab, et ka käesoleval juhul pidanuks kostja ainuosanik andma nõusoleku selleks, et hageja saaks end just Töölepingu tingimustel tegevjuhi ametikohale tööle võtta. Sellise nõusoleku puudumisel on hageja poolt iseendega sõlmitud Tööleping tühine. Riigikohtu 20.06.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13 on selgitatud, et osanike otsuste vastuvõtmiseks, tehingu tingimuste määramiseks ja selles tehingus osaühingu esindaja määramiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (eelkõige ÄS §-d 168–177). Osanikud võivad otsuseid vastu võtta osanike koosolekul (ÄS § 170) või koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173). Mõlemale otsuste vastuvõtmise korrale laienevad protseduurireeglid, mis tagavad kõigile osanikele (sealhulgas vähemusosanikele) ühe peamise osanikuõiguse – osalemisõiguse. Osalemisõiguse sisuks on muu hulgas õigus saada teavet kavandatavatest otsustest, osaleda nende vastuvõtmisel ja anda oma hääl kas otsuse eelnõu poolt või vastu. Osalemisõiguse tagamiseks näeb seadus imperatiivselt ette näiteks osanike koosolekust teatamise kohustuse (ÄS § 172), samuti hääletamisel koosolekut kokku kutsumata otsuse projekti saatmise kohustuse (ÄS § 173 lg 2). Samuti näeb seadus ette eelnimetatud nõudeid rikkudes vastu võetud otsuste tühisuse (ÄS § 1771 lg 1 esimene lause). Arvestades eeltoodut leiab kohus, et isegi hageja väidetud suulised kokkulepped kostja ainuosaniku juhatuse liikmetega ei oleks vaadeldavad kostja ainuosaniku otsusena hagejaga Töölepingu sõlmimisega nõustumise kohta.
12 (14)
2-14-2708
38.Ebaõige on hageja väide, nagu tõendaks kostja ainuosaniku heakskiitu hagejaga Töölepingu sõlmimisele hagiavalduse punktides 3.2.1 ja 3.2.2 välja toodud e-kirja vahetus, millest nähtuvalt ei esitanud kostja ainuosanik aprillis ega sellele järgnevalt hagejale töötasu maksmise osas ühtegi pretensiooni ega nõuet. Kohus märgib, et toimiku lk 23 ja 24 asuvates XXX e-kirjades on viidatud „mitteametlikele palkadele“ ning sellest ei ole võimalik teha järeldust, nagu oleks kostja osanik Mittetulundusühing XXX Töölepingu sõlmimisega nõustunud. Samuti ei kinnita kostja ainuosaniku heakskiitu kostjaga Töölepingu sõlmimisele asjaolu, et kostja ainuosanik ei esitanud aprillis ega sellele järgnevalt hagejale töötasu maksmise osas ühtegi pretensiooni. Kostjal olnuks ka äärmiselt keeruline hagejale töötasu maksmise osas pretensioone esitada olukorras, kus hageja ise oli kostja juhatuse liikmeks ning omas õigust teha kostja nimel pangaülekandeid. Toimiku lk 28-29 asuvast XXX04. septembri 2013. a kirjavahetusest E. Järvega nähtub, et kostja uus juhatuse liige alates 30.08.2013 Enelin Paas ei teadnud hagejaga Töölepingu sõlmimise tingimusi ja sisu, kirjutades muuhulgas XXX: „Kui Sul on võimalik meile varem saata XXX tööleping, siis palun tee seda võimalikult kiiresti [...].“
39.Arvestades muuhulgas eeltoodud kohtu põhjendusi, jätab kohus rahuldamata hageja 02.04.2014 taotluse võtta asja materjalide juurde hageja ning XXX vahel 17.12.2013 peetud telefonikõne helisalvestis. Hageja väitel saaks nimetatud helisalvestisega tõendada kostja ainuosaniku teadlikkust hagejale makstud tasust juba 2013 aasta aprillikuust, mida hageja arvates iseloomustab eriti helisalvestise lõpuosa, kus XXX hageja küsimusele „Aga oled sa minuga nõus, et seal ei olnud ju mingit isetegevust, me leppisime asjad ju kogu aeg kokku?“ vastab järgmiselt: „No leppisime küll, aga mulle väidetakse, et meie asjad ei olnud seaduslikud. Ma tahan vaadata, kas need on või ei ole.“ Kohus leiab, et isegi kui nimetatud helisalvestisega oleks võimalik tõendada kostja ainuosaniku Mittetulundusühingu XXX teadlikkust hagejale makstud tasust alates 2013 aprillist, siis selline teave ei muudaks Töölepingut kehtivaks ega mõjutaks käesoleva asja lahendamist. Veelgi enam, hageja poolt rõhutatud väidetav XXX vastus helisalvestisel - „No leppisime küll, aga mulle väidetakse, et meie asjad ei olnud seaduslikud. Ma tahan vaadata, kas need on või ei ole“ – ei sisalda mingit infot kostja ainuosaniku Mittetulundusühingu XXX teadlikkusest hagejale makstud tasu kohta alates 2013 aprillist. Samuti ei ole hageja esile toonud muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mida helisalvestis võiks tõendada. Lisaks nõustub kohus kostjaga selles, et hageja viidatud helisalvestise alusel ei ole võimalik tuvastada, kellega on hageja vestelnud (st kas vestluspartner on XXX), millal ja kelle poolt on helisalvestis tehtud, kuidas on tagatud salvestuse autentsus ning mida üldse tähendab hageja poolt rõhutatud lause „No leppisime küll, aga mulle väidetakse, et meie asjad ei olnud seaduslikud. Ma tahan vaadata, kas need on või ei ole.“ Kohus leiab, et hageja viidatud telefonikõne helisalvestis on tõendamisväärtuseta.
40.Kuna hagi jääb eeltoodud põhjustel rahuldamata, siis ei hinda kohus poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise kohta. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et hageja ei ole tõendanud ka tema poolt Töölepingu alusel täiskohaga töötamist olukorras, kus hageja oli kostja juhatuse liikmeks ning pidanuks täitma samalaadseid ülesandeid tulenevalt oma juhatuse liikme staatusest. Nii on Töölepingus hageja tööülesanneteks mh strateegiline juhtimine ja ettevõtte arendus, mis kohtu hinnangul kuulub selgelt osaühingu juhatuse liikme kohustuste hulka. Hageja on toonud ühe näitena tema poolt väidetavalt Töölepingust tulenevate ülesannete täitmisest ka suhtluse rendileandjaga, samas kui hagi lisaks 11 olev 27.02.2013 e-kiri rendileandjale (tl 40) on saadetud enne 01.03.2013 Töölepingu sõlmimist. Seega nimetatud e-kiri kinnitab, et hageja täitis neid ülesandeid, mida ta hagiavalduses esitleb kui Töölepingust tulenevaid ülesandeid, juba enne Töölepingu
13 (14)
2-14-2708 sõlmimist juhatuse liikmena. Samuti märgib kohus, et töölepingu seaduse § 1 lg 1 kohaselt on töölepingu olemuslikuks tunnuseks töötaja allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile, kuid käesolevas asjas ei ole tuvastatav isik, kellele hageja kui kostja XXXOÜ juhatuse liige oleks väidetavaid tööülesandeid tehes allunud. Kokkuvõtlikult kohus leiab, et lisaks Töölepingu tühisusele ei ole kohtule esitatud ka selliseid tõendeid, mis kinnitaksid hageja poolt lisaks juhatuse liikme ülesannete täitmisele ka kostja juures töötamist töölepingu seaduse mõttes.
41.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolevas asjas tehti otsus hageja kahjuks, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
/ allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik Kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.