Kohtulahend

asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kohus leidis, et hagejal ei ole õigust J. Koitmaalt üüri nõuda, sest puudub üürileping ja tegemist ei ole majandamisest saadava õigusviljaga. Hagejal oleks õigus vastavat osa üürist nõuda, kui kostja üüriks oma osa elamust kolmandale isikule. Kostja ei ole hageja õigusi rikkunud ja ei saa tunnistada hageja õigust nõuda üüri ja rendisummasid. Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 1997. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt on linnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Hageja esitas nõude varalise õiguse tunnustamiseks, s.t. palus tunnustada tema õigust üürile või rendile. Samas ei ole hageja esitanud kohtule vastavasisulist varalist hagi. Kohus leidis, et hageja väide, et ta peab kandma seaduses ettenähtust enam elamu ekspluateerimise ja remondiga seotud kuludest, on õiguse rikkumise korral vastava hagi esitamise aluseks, kuid mitte apellatsioonkaebuse rahuldamise aluseks. Vastavalt TsKS §-le 4 lg 1 on hagejal õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda kohtusse. Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses. Hageja leidis, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja kasutamine ja valdamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Hageja huvidele ei vasta, et ta ei saa kasutada talle kuuluvat pinda 12,7 m2, mis on teise kaasomaniku J. Koitmaa valduses. Kaasomanike huvide kaitsmine on sätestatud AÕS §-des 77 ja 78, mille kohaselt võib nõuda kaasomandi lõpetamist, asja jagamist kaasomanike vahel ja kaasomaniku osa eraldamist asjast reaalosana. Keegi kaasomanikest ei ole soovinud neid võimalusi kasutada. Hageja huvide kaitsmiseks on ainus võimalus kostjate kohustus maksta rahalist kompensatsiooni selle eest, et nad kasutavad rohkem pinda, kui on nende osa kaasomandis. Apellatsioonikohus on termineid üür ja rent interpreteerinud nende otseses juriidilises tähenduses kui lepingute alusel tasutavaid makseid. Hageja pidas silmas kompensatsiooni enamkasutatava pinna eest. Kohtuotsus ei ole kooskõlas AÕS §-ga 72 lg 5. Kohtu seisukoht, et kaasomanik ei pea maksma teistele kaasomanikele kompensatsiooni seni, kuni ta pole oma osa andnud rendile või üürile kolmandale isikule, ei ole õige. Oma osast suurema osa kasutamine on kasutajale hüve ja sääst teise kaasomaniku arvel, see aga ei ole kooskõlas teise kaasomaniku õiguste ja huvidega. Hageja pidas arusaamatuks apellatsioonikohtu etteheidet, et varalise õiguse tunnustamiseks ei ole hagi esitatud. Just selline hagi oli esitatud. Õiguse tunnustamiseks ei ole vaja tingimata esitada varalist nõuet. Sellise nõude esitab hageja siis, kui kostja vabatahtlikult õigust tunnustavat kohtuotsust ei täida. Sealjuures kohus möönis, et hageja kannab kulusid lähtudes oma osa suurusest ja tal on õiguste rikkumise korral õigus nõuda enammakstud kulusid tagasi hagi korras. E. Koch on hagi tunnistanud ja kohus pidanuks seisukoha võtma kaasomanike enamuse otsuse kohta. Kolleegium leidis, et materiaalõigusnormide väära tõlgendamise tõttu tuleb apellatsioonikohtu otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue tunnustada tema õigust saada J. Koitmaalt üüri või renti.

Apellatsioonikohus asus ekslikult seisukohale, et varalist õigust saab tunnustada vaid siis, kui on esitatud konkreetne varaline nõue. TsKS § 112 kohaselt on tsiviilõiguse kaitse üheks viisiks õiguse tunnustamine. Õiguse tunnustamise hagi oli kohtule esitatud ja linnakohus vaatas selle läbi. Õiguse tunnustamise vaidluse lahendamisel tõlgendas linnakohus vääralt AÕS §-i 71 lg 2. Linnakohus leidis, et hagejal ei ole õigust üüri ega renti saada, kuna poolte vahel ei ole üürilepingut ning J. Koitmaa ei pea hagejale renti maksma, kui ta ei ole kolmandatelt isikutelt ise renti saanud. Asja kasutamisest saadava kasu (vilja) mõistet, liike ja kuuluvust reguleerivad AÕS §-d 23 ja 24. AÕS §-de 23 ja 24 kohaselt kuulub asja omanikule asja kasutamisest saadav igasugune kasu (vili), kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS §-st 72 lg 2 tulenevalt ei või kaasomaniku nõusolekuta vähendada tema osale vastavat tulu (õigusvilja), mida tal on õigus saada,. Kohus määras kaasomanikele kuuluva elamu kasutuskorra korruste kaupa vastavalt väljakujunenud korrale. Elamu planeeringust sõltuvalt kasutavad kaks kaasomanikku (kostjat) suuremat pinda, kui on neile mõtteliselt kuuluv osa ühises elamus. Kasuks, mille kostjad saavad, on kaasomandis olevas elamus nende osale vastavast suurema kasuliku pinna kasutamine. Seega saavad nad kaasomandisuhtest alusetult tulu, mis ei vasta nende osale ühises asjas. Kuna seadus näeb ette, et kaasomaniku (selles vaidluses hageja) osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või vähendada, siis tuleb tunnustada hageja õigust saada kostjalt tasu hagejale kuuluva vara kasutamise eest. Seejuures ei olene tasu saamise õigus sellest, kas kostjad ise said renti kolmandatelt isikutelt. TsKS § 346 p 4 kohaselt võib Riigikohus asja kassatsioonikorras läbivaatamisel teha uue otsuse ilma asja apellatsioonikohtusse uueks läbivaatamiseks andmata. Kuna ei ole vaja koguda täiendavalt tõendeid ega muuta apellatsioonikohtus tõenditele antud hinnangut, siis tühistades apellatsioonikohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hagi õiguse tunnustamiseks saada J. Koitmaalt üüri või renti, teeb kolleegium asjas selles osas uue otsuse. Juhindudes TsKS §-st 346 p 4, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 1997. a otsus osas, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 3. veebruari 1997. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata Arved Tamme hagi Jaan Koitmaa vastu õiguse tunnustamiseks saada Jaan Koitmaalt üüri või renti ja teha selles osas asjas uus otsus. Tunnustada Arved Tamme õigust saada Jaan Koitmaalt tasu 12,7 m2 kasuliku pinna kasutamise eest elamus Tallinnas Nunne 9. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 1997. a otsus osas, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 3. veebruari 1997. a otsus osas, millega määrati elamu Tallinnas Nunne 9 kasutuskord. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada vandeadvokaat Albert Kalmele 30. juunil 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada)

krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed: A. Kull, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.