Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
27. mai 2016,Võru kohtumaja Võru kantselei kaudu
Tsiviilasi
N. P. hagi Korteriühistu Kose 8 vastu õigussuhte või nende puudumise tuvastamise ning üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõuetes
Tsiviiasja hind
14 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: N. P. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxatxxxxxx
2-15-15896
Hageja lepinguline esindaja: adv. Andres Kalm, e-post: [email protected] . Kostja: Korteriühistu Kose 8, registrikood 80030593, asukoht: Kose 8, Kose alevik, Võru vald, Võru maakond; Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli, e-post: [email protected] Viimase kohtuistungi toimumise aeg
25.aprill 2016
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Kostja poolt hagi õigeksvõtuga põhinevalt tuvastada, et Korteriühistu Kose 8 poolt 29.07.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsustest on tühised järgmised punktid: -punktis 3 ja lisas märgitud muru niitmise ja katla hooldustööde teostamise kord; -punktis 4 vastuvõetud otsus ühistu põhikirja muutmises ja ühistu põhikirja punkt 8.5. Korteriühistu Kose 8 poolt 16.10.2015
üldkoosolekul vastuvõetud otsustest on tühine punktis 5 vastu võetud maja katlamaja hooldusgraafiku kinnitamine kütteperioodiks 2015/2016 ning hooldusgraafikust tulenev kulude jaotamise kohta korteriühistu liikmete vahel.
Jätta rahuldamata hageja tuvastamisnõue, et perioodil 29.07.2015 kuni 10.04.2016 oli hagejal kohustus tasuda korteriühistule majandamiskulusid mitte enam kui 0,40 eurot kalendrikuus.
4.Jätta rahuldamata hageja alternatiivne tuvastamisnõue, et 29.07.2015 toimunud Korteriühistu Kose 8 üldkoosolekul ei võetud vastu otsust majandamiskulude suuruse kohta. Menetluskulude jaotus
5.Korteriühistu Kose 8 menetluskulud jätta N. P. kanda.
6.Välja mõista N. P. ́lt Korteriühistu Kose 8 kasuks kokku 1764,60 eurot (lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga 1752,60 eurot, lepingulise esindaja sõidukulud 12 eurot). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja hageja nõue 1.N. P. (hageja) esitas 23.10.2015 hagi Korteriühistu Kose 8 (kostja) vastu õigussuhete või nende puudumise tuvastamise ning üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõuetes. Hageja on esitanud alljärgnevad nõuded ja alternatiivsed nõuded. Tuvastada, et alates perioodist juuli 2015 on hagejal kohustus tasuda kostjale majandamiskulusid mitte enam kui 0,40 eurot kalendrikuus. Alternatiivselt tuvastada, et Korteriühistu Kose 8 ei võtnud 29.07.2015 toimunud korteriühistu üldkoosolekul vastu otsust majandamiskulude suuruse kohta. Tuvastada, et seaduses sätestatuga on vastuolus Korteriühistu Kose põhikirja punkt 8.5 järgmises sõnastuses: „Kaasomandi eseme majandamiseks vajalike tööde teostamine (näiteks hoone ümbruse muru niitmine, katlamajast tuha väljaviimine vms. vajalik töö) võib olla korraldatud ka selliselt, et ühistu liikmed teostavad vajalikud tööd ise. Tööde teostamise täpsema korra, s.h. tööjaotuse ühistu liikmete vahel, määrab juhatus. Selliste tööde tegemisest mitte osavõtvad ühistu liikmed tasuvad nende tööde tegemiseks tavapäraselt vajaliku kulu rahas vastavalt üldkoosolekul otsustatud suurusele ja korrale“.
2 (11)
Tuvastada, et Korteriühistu Kose 8 29.07.2015 toimunud üldkoosoleku otsus on tühine järgmises sõnastuses: „Kaasomandi eseme majandamiseks vajalikud tööd (näiteks hoone ümbruse muru niitmine, katlamajast tuha väljaviimine vms. vajalik töö) teostatakse ühistu liikmete poolt ise. Tööde teostamise ajagraafikud koostab juhatus ja paigutab need üles igasse trepikotta ja saadab ühistu liikmete e-kirja aadressitele. Graafikujärgsete tööde ühe korra maksumuseks lepiti kokku 10.- eurot. Graafikujärgsete tööde teostamine on ühistu liikmetele kohustuslik. Graafikujärgse töö mitteteostamisel arvestatakse töö tegemata jätnud korteri arvele lisaks tööde tegemiseks tavapäraselt vajalik kulu rahas, mille suurus on 10.- eurot graafikujärgne kord. Selle ühistu liikme (korteri) arvest aga, kes tegi tegemata töö ära, arvestatakse sama summa 10.- eurot maha. Vajalike arvestuste tegemiseks edastab juhatus teabe raamatupidajale (kelle arvele lisandub 10.- ja kelle arvest võetakse 10.- maha)“. Alternatiivselt tuvastada viidatud otsuse tühisus ja tunnistada otsus kehtetuks. Alternatiivselt tuvastada, et korteriühistu 29.07.2015 üldkoosolekul ei võetud vastu märgitud otsust. Tuvastada, et kostja 16.10.2015 toimunud üldkoosoleku otsus katlamaja hooldusgraafiku kinnitamise kohta kütteperioodiks 2015/2016 ning kinnitatud hooldusgraafikust tulenev otsus majandamiskulude jaotamise kohta korteriühistu liikmete vahel on tühine. Alternatiivselt tunnistada vastuvõetud otsus kehtetuks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja poolt 28.04.2016 esitatud nõude täpsustuses palub hageja tuvastada, et korteriühistu 29.07.2015 üldkoosoleku otsuse alusel oli N. P. l perioodil 29.07.2015 kuni 10.04.2016 kohustus tasuda korteriühistule majandamiskulusid mitte enam kui 0,40 eurot kalendrikuus“. Hageja jääb esialgses hagiavalduses esitatud alternatiivse nõude juurde, seega on alternatiivseks nõudeks tuvastada, et Korteriühistu Kose 8 ei võtnud 29.07.2015 toimunud korteriühistu üldkoosolekul vastu otsust majandamiskulude suuruse kohta (tl 110-111). Korteriühistu on 10.04.2016 toimunud üldkoosolekul võtnud vastu otsuse: „3. Võttes arvesse, et korteri nr 10 omanik on osutanud sellele, et 29.07.2015 üldkoosolekul otsustatud majandamiskulu suurust võib mõista kaheti, siis selguse huvides ning arvestades ühistu liikmete huvi: otsustati, et 29.07.2015 üldkoosoleku otsuse punkti 3 koosseisus kirjutatud lause „Majandamiskulude suuruseks arvestatakse endiselt 0,40 eurot korteri köetavale pinnale.“ parandada ja viia vastavusse 29.07.2015 üldkoosolekul otsustatuga järgmiselt: „Majandamiskulude suuruseks arvestatakse endiselt 0,40 eur/m2.“ Korteriühistu 10.04.2016 üldkoosolekul on muudetud 29.07.2015 otsuse sõnastust ning sellest tulenevalt on hagejal kohustus tasuda kostjale alates perioodist juuli 2015 tagasiulatuvalt majandamiskulusid 0,40 eurot talle kuuluva korteri köetava pinna iga ruutmeetri kohta. Hageja on nimetatud summad kostjale perioodi juuli 2015 kuni märts 2016 eest tasunud. Seetõttu ei saa hageja jääda oma 23.10.2015 hagiga esitatud nõude juurde. Hageja leiab, et majandamiskulude tasumise kohustus tekkis alates juulist 2015 summas 0,40 eurot/m2 alles korteriühistu 10.04.2016 otsuse alusel, mitte aga 29.07.2015 üldkoosoleku otsuse alusel. 29.07.2015 korteriühistu üldkoosoleku otsusest tuleneb, et majandamiskulude suuruseks on 0,40 eurot korteri (kogu) köetava pinna kohta, mitte korteri köetava pinna ühe ruutmeetri kohta – 29.07.2015 otsuse sõnastusest puudub mis tahes viide sellele, et majandamiskulude suurus on 0,40 eurot ühe ruutmeetri kohta.
3 (11)
Asjaolu, et korteriühistu pidas oma 10.04.2016 otsusega vajalikuks 29.07.2015 otsust parandada, kinnitab hageja nõude põhjendatust – kui 29.07.2015 otsusest tuleneks, et majandamiskulude suuruseks on 0,40 eur/m2, ei oleks olnud vajalik 10.04.2016 vastavat otsust vastu võtta ja varasemat otsust parandada. Hagejal on õiguslik huvi nimetatud asjaolu tuvastamiseks, et vältida kostja poolt viiviste arvestamist ja viivisnõuete esitamist. 2.1 Alternatiivse nõudena palub hageja tuvastada, et korteriühistu 29.07.2015 üldkoosolekul ei võetud vastu otsust majandamiskulude suuruse kohta. Korteriühistu üldkoosoleku protokolli kohaselt on viiendas päevakorrapunktis (jooksvad küsimused) arutatud pelletikatla hoolduse graafikuga seonduvat, otsustati, et peetakse nõu advokaadiga. Koostöös advokaadiga on lisatud protokollile eraldi lisa. Protokolli lisaks olevas dokumendis on kajastatud otsus majandamiskulude suuruse kohta. Protokolli pinnalt ei ole võimalik kontrollida, kas lisatud dokument on koostatud enne või pärast koosolekut. Protokollis olev viide pidada nõu advokaadiga ja et koos advokaadiga on koostatud lisatud dokument, viitavad sellele, et lisa on koostatud pärast koosolekut. Seega majandamiskulude otsuse näol on tegemist pärast koosolekut advokaadi poolt väljatöötatud lahendusega, mis pole koosolekul läbi hääletatud ja polegi otsusena vastu võetud. Hagejal on eelnimetatud asjaolu tuvastamiseks õiguslik huvi ja tuvastusnõude esitamine lubatud. Korteriühistu on hagejale esitanud perioodide juuli 2015 ja august 2015 eest arved, millel on näidatud majandamiskulude suurusena 30,13 eurot. Hagejal on huvi välja selgitada, kas korteriühistul on õigus majandamiskulusid nõuda 29.07.2015 üldkoosoleku protokollist nähtuva otsuse alusel, või enne vastava otsuse vastuvõtmist kehtinud otsuse alusel. Kostja vastus
3.Hageja on esitanud 8 nõuet, mis seonduvad kostja üldkoosoleku poolt 29.07.2015 ja 16.10.2015 vastuvõetud otsustega. Kuna kohtumenetlus on pooli koormav, kostja tegi kompromissi ettepaneku, kuid kompromissini ei jõutud. Kompromissi ettevalmistamise käigus korraldas kostja 10.04.2016 üldkoosoleku, kus otsustati vaidlusaluste otsuste tühistamine kuluka kohtumenetluse vältimiseks. Üldkoosolekul tühistati hageja poolt vaidlustatud otsused, välja arvatud otsus selle kohta, et majandamiskulude suurus on jätkuvalt 0,40 eurot/m2 kohta. Üldkoosoleku järgselt esitas kostja hagejale uue kompromissettepaneku, millega hageja ei nõustunud. Hageja esitatud nõue majandamiskulude osas on tuvastusnõuded, hageja on esitanud ebaselguse väite, kompromissina oleks kostja ebaselguse kõrvaldanud. Kuigi kostja hageja nõudeid sisuliselt ei tunnista, leiab hageja, et menetlusökonoomika kaalutlusel ei ole põhjendatud uue üldkoosoleku korraldamine selleks, et tühistada 10.04.2016 vastu võetud otsused, millega kostja hagejale vastu tuli. Kostja teatab, et võtab hagi õigeks hageja muudes nõuetes va majandamiskulude suuruse osas.
4.Hageja tõlgendab 29.07.2015 üldkoosoleku otsust vääriti. Üldkoosoleku otsus on sõnastatud järgmiselt: „Majandamiskulude suuruseks arvestatakse endiselt 0,40 eurot korteri köetavale pinnale“. Otsust tuleb mõista selliselt, et 0,40 eurot arvestatakse köetava pinna ühe ruutmeetri kohta, otsustatud on, et majandamiskulu suurus jääb endiseks ning vaidlust ei saa olla selles, et kuni otsuse vastu võtmiseni oli majandamiskulu suuruseks 0,40 eurot köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Selline sisumääratlus vastab korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lõikele 1, mille kohaselt arvestatakse
4 (11)
majandamiskulusid ruutmeetrite põhiselt. Otsuses on märgitud „köetavale pinnale“ just seetõttu, et hageja põhikirja kohaselt toimub majandamiskulud jagamine köetava pinna ruutmeetrite alusel. 4.1 Hageja alternatiivne nõue so tuvastada, et 29.07.2015 toimunud üldkoosolekul ei võetud vastu otsust majandamiskulude suuruse kohta, on hageja poolt tõendamata ja põhineb tema oletustel. Hageja on väitnud, et tegelikult ei ole võimalik kontrollida, kas protokolli lisa sõnastus oli koostatud enne üldkoosolekut või pärast seda. Protokollist ei saa jääda kahtlust, et üldkoosolekul vastu võetud ja protokollile lisatud kord (isegi kui selle korra osas peeti advokaadiga nõu) vastab sisuliselt üldkoosolekul hääletusele pandud otsuse sisule. Vastupidises olukorras oleks vastuvõetud otsuse vaidlustanud ka mõni teine korteriomanik, kes üldkoosolekul viibis. Ka juhul, kui otsuse lisa täpne sõnastus oleks hiljem advokaadiga läbi arutatud, ei saaks see sisuliselt erineda sellest, mida üldkoosolekul otsustati. Protokollist ei nähtu, millises küsimuse või millise otsusega seonduva aspekti osas advokaadiga nõu kavatseti pidada. Kostja kinnitab, et tegelikkuses advokaadiga nõupidamist pärast koosolekut ei toimunud.
5.Kostja vaidleb vastu hagi muutmisele, tegemist ei ole menetluses muutunud asjaoluga. 29.07.2015 korteriühistu üldkoosolekul võeti päevakorra punkti 2 all vastu 2015 aasta KÜ majanduskava, kus on selgelt sees, et majandamiskulu suuruseks on 0,40 eur/m2 (haldus- ja hoolduskulu 0,05 eur/m2 + remondifondi kulu 0,35 eur/m2, kokku 0,40 eur/m2). Seda otsust ei ole hageja poolt vaidlustanud, mis tähendab, et hageja aktsepteeris, et 2015 aastal oli majandamiskulu suuruseks 0,40 eur/m2 ning menetluslikult on sellisel juhul tegemist asjaolu omaksvõtuga. Tõendamaks, et 29.07.2015 võeti vastu 2015 aasta majanduskava ning et selles kajastub majandamiskulu suurus 0,40 eur/m2, esitab kostja üldkoosoleku protokolli koos vajalike lisadega. Kohtu põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega, kuulanud ära pooled ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb osalist rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudes.
7.Hageja on 28.04.2016 haginõuet täpsustanud, lähtudes kostja poolt 10.04.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsustest. Kostja on hagi muutmisele esitanud vastuväite ja leidnud, et menetluse käigus ei ole asjaolud muutunud ja 29.07.2015 üldkoosolekul vastuvõetud 2015 aasta KÜ majanduskavas oli samuti ette nähtud majandamiskulude suuruseks 0,40 eurot/m2 kohta ja seda ei ole hageja vaidlustanud. TsMS § 376 lg 1 järgi pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Viidatud sätte lg 4 p 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Hageja on täpsustatud nõudes palunud tuvastada, et 29.07.2015 Korteriühistu Kose 8 üldkoosoleku otsuse alusel oli N. P. l perioodil 29.07.2015 kuni 10.04.2016 kohustus tasuda majandamiskulusid mitte enam kui 0,40 eurot kalendrikuus.
5 (11)
Hageja esialgne nõu oli tuvastada, et alates perioodist juuli 2015 on hagejal kohustus tasuda kostjale majandamiskulusid mitte enam kui 0,40 eurot kalendrikuus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et tegemist ei ole mitte hagi muutmisega vaid esitatud haginõude täpsustamisega, mis arvestab menetluse jooksul toimunud faktilistest asjaoludest.
8.Kostja, Korteriühistu Kose 8 on 21.04.2016 menetlusdokumendis teatanud hagi osalisest õigeksvõtust ja kinnitanud, et võtab hagi õigeks hagiavalduse punktides 4 kuni 9 (kaasa arvatud) loetletud hageja nõuded. Kostja on selgitanud, et võttis 10.04.2016 toimunud üldkoosolekul vastu otsused, millega tühistas kõik hageja poolt vaidlustatud otsused osaliselt, tühistamata jäi otsus selle kohta, et majandamiskulu suurus on 0,40 eurot/m2 (tl 94). TsMS § 440 lg 1 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et kostja on 10.04.2016 toimunud üldkoosolekul tühistanud nimetatud otsused, tuvastab kohus seoses kostja poolt hagi õigeksvõtuga nende otsuste tühisuse. Eeltoodu alusel ja seoses kostja poolt hagi õigeksvõtuga, loeb kohus tuvastatuks, et: Korteriühistu Kose 8 poolt 29.07.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsustest on tühised järgmised punktid: punktis 3 ja lisas märgitud muru niitmise ja katla hooldustööde teostamise kord; -punktis 4 vastuvõetud otsus muudatuste osas ühistu põhikirjas ja ühistu põhikirja punkt 8.5. Korteriühistu Kose 8 poolt 16.10.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsustest on tühine punktis 5 vastu võetud maja katlamaja hooldusgraafiku kinnitamine kütteperioodiks 2015/2016 ning hooldusgraafikust tulenev kulude jaotamise kohta korteriühistu liikmete vahel.
9.Hageja on jäänud nõude juurde, milles palub tuvastada, et perioodil 29.07.2015 kuni 10.04.2016 oli kohustus tasuda korteriühistule majandamiskulusid mitte enam kui 0,40 eurot kalendrikuus. Hageja on oma õiguslikku huvi kirjeldanud selliselt, et vältida kostja poolt viiviste arvestamist ja viivisnõuete esitamist. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kinnistusraamatu elektrooniliselt väljavõttest nähtuvalt on N. P. Võrumaal, Võru vallas, Kose alevikus, Kose tn 8 korteri nr 10, registriosa nr 969341, omanik alates 28.12.2012 (tl 18). Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri väljavõttest nähtuvalt on Korteriühistu Kose 8 esmane kanne tehtud 08.04.1998 (tl 19). Hageja on oma õiguslikku huvi põhjendanud ja Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole. Kuna hageja N. P. on Korteriühistu Kose 8 liige, on tuvastushagi esitamine lubatav.
10.Poolte vaheline vaidlus põhineb asjaolul, kuidas tõlgendada Korteriühistu Kose 8 29.07.2015 üldkoosoleku 3. päevakorra punkti so ühistu kulude jagamise arutelul vastuvõetud otsust. Viidatud koosolekul vastuvõetud otsuse kohaselt tuleb ühistu kulusid jagada vastavalt lisale. Lisa kohaselt arvestatakse majandamiskulude suuruseks endiselt 0,40 eurot korteri köetavale pinnale, nimetatud kuludest kaetakse maja haldus- ja hoolduskulud (kontoritarbed, panga teenustasud, prügiveo tühisõidud, avariiremonditööd, korstnapühkimine, koristustarvikud, muruniitmine, kütus, muruniiduki remont, pirnid jm pisiremondid) ning remonditööde kulud).
6 (11)
Viidatud kinnistusraamatu elektrooniliselt väljavõttest nähtuvalt on kokku 12 korteriomanikku, ühistu liiget ja vastuvõetud otsuse poolt on hääletanud 10 ühistu liiget, vastu ja erapooletud ei olnud (tl-d 20, 22-26). Hagejale esitatud arvetest nr-d 0715-10, 0815-10, 0315-10, 0415-10, 0515-10, 0615-10 nähtuvalt on korteri nr 10 majandamiskulude arvestamise aluseks võetud 0,40 eurot ühe m2 eest, ruutmeetreid on arvestatud vastavalt köetavale pinnale 75,3 ning majandamiskuluks kokku on 30,13 eurot (tl-d 35, 36, 79, 79 pöördel, 80, 80 pöördel). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et esitatud arvetega on tõendatud, et ka enne 29.07.2015 üldkoosoleku toimumist arvestas korteriühistu majandamiskulusid korteri köetava pinna ruutmeetri põhiselt. Hageja on esile toonud väite, mille kohaselt juhul kui 29.07.2015 oleks vastu võetud otsus majanduskulude osas, ei oleks 16.10.2015 üldkoosoleku otsuses pidanud uuesti arutama sihtotstarbelise makse suurendamise heakskiitmist juulis augustis 2012. 16.10.2015 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on punktis 3 kiidetud heaks ajutine sihtotstarbelise makse suurendamine selliselt, et 2012 aasta juuli ja augusti kuu sihtotstarbelise makse suuruseks on 1,3 eurot/m 2 (tl 4041). Kohus märgib, et tegemist on sihtotstarbelise makse suurendamisega ja see on heaks kiidetud selliselt, et 2012 aasta juuli ja augusti kuu sihtotstarbeline makse suuruseks on 1,3 eurot/m2. Üldkoosoleku 10.04.2016 protokolli punktis 3 nähtuvalt on otsustatud 29.07.2015 üldkoosoleku otsuse punkti 3 parandada ja viia see vastavusse 29.07.2015 üldkoosolekul otsustatuga järgmiselt: majandamiskulude suuruseks on endiselt 0,40 eur/m2, mille poolt on hääletanud 11 ühistu liiget (tl 96). Kohus leiab, et viidatud täpsustust ei saa tõlgendada sarnaselt hagejale selliselt, et varem ei kostja arvestanud majandamiskulusid lähtuvalt ruutmeetritest. Kostja on varasemalt esitanud arved, millest nähtuvalt on majandamiskulusid arvestatud lähtuvalt ruutmeetritest. Kostja on viidanud asjaolule, et majandamiskulu suurus tuleneb ka vastuvõetud majandamiskavast. Korteriomandiseaduse (KOS) § 22 lg 1 p-de 2 - 4 kohaselt sisaldab majanduskava muu hulgas andmeid kaasomandi eseme valitsemiseks kavandatavate sissetulekute ja väljaminekute kohta, korteriomanike kohustuste kohta kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele ja kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suuruse kohta. Riigikohus on selgitanud, et majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. (vt RKTKo 3-2-1-132-10 p 10). Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks 29.07.2015 üldkoosolekul vastu võetud 2015 aasta majanduskava, millest nähtuvalt on majandamiskulude suurus 0,40 eurot/m2, so haldus- ja hoolduskulu suurus 0,05 eurot/m2 kohta ja remondifondi tehtava makse suurus 0,35 eurot/m2 kohta (tl 123 pöördel, 124). 10.04.2016 toimunud koosolekul läbi arutatud ja kinnitatud 2016 majandamiskavast nähtuvalt on kinnitatud majanduskulude suuruseks 0,4 eurot/m2, kokku aastas 3503,52 eurot (tl 102). Kohus leiab, et kuna lisaks üldkoosoleku protokollidele, ühistu liikmele esitatud arvetele nähtub ka majanduskavast korteriomandi omaniku ja ühistu liikme kohustus tasuda majandamiskulusid kokku 0,40 eurot/m2 köetava pinna kohta,
7 (11)
ei ole alust tõlgendada kostja üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsust majandamiskulude suuruse osas hagejaga sarnaselt ja lugeda majandamiskulude suuruseks 0,40 eurot kogu korteri pinna kohta. Kohus nõustub kostjaväitega, et majandamiskulude suuruse arvestamisele ruutmeetrite põhiselt viitab KÜS § 151 lg 1, mille kohaselt arvestatakse majandamiskulusid eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Asjaolu, et kostja arvestab majandamiskulusid korteri köetava pinna ühe ruutmeetri kohaselt, ei muuda kostja üldkoosoleku otsust tühiseks. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kui lähtuda hageja esitatud tõlgendusest ja lugeda, et majandamiskulude suuruseks on 0,40 eurot ühe korteri kohta, teeks see arvestuslikult kogu ühistu 12 korteri majandamiskulude suuruseks kokku 4,80 eurot kuus. Kohus leiab, et TsMS § 231 lg 1 järgi ei ole vaja tõendada asjaolu, et ilmselgelt ei suudaks kostja sellise suuruses majandamiskulude korral tasuda ühistu majandmaisega seonduvaid kulutusi so elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja tuvastusnõude, et perioodil 29.07.2015 kuni 10.04.2016 oli hagejal kohustus tasuda korteriühistule majandamiskulusid mitte enam kui 0,40 eurot kalendrikuus. Hagejal oli taotletaval perioodil kohustus tasuda korteriühistule majandamiskulusid 0,40 eurot/m2 kohta.
11.Hageja on esitanud alternatiivse nõude, milles palub kohtul tuvastada, et kostja 29.07.2015 üldkoosolekul ei võetud vastu otsust majandamiskulude suuruse kohta. Hageja kahtleb asjaolus, kas protokollile esitatud lisa on koostatud enne korteriühistu koosolekut või pärast seda. Kostja vastuse kohaselt on hageja väited tõendamata. KÜS § 1 lg 2 järgi korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Korteriühistuseadus ei sätesta nõudeid üldkoosoleku protokollile. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Kohus leiab, et 29.07.2015 üldkoosoleku protokoll vastab MTÜS § 21 lg 6 esitatud nõuetele ja vastavalt viidatud sättele on protokolli kohustuslikuks lisaks ka kirjalikud avaldused. Seega isegi juhul, kui protokollis viidatud ja lisatud lisa on valminud advokaadiga nõu pidades, ei tähenda see seda, et üldkoosolekul ei oleks saadud lisas kirjeldatud küsimusi arutada, hääletamise tulemused on kajastatud protokollis. Kohus leiab, et esitatud protokolli ja selle lisast ei saa üldisele mõistlikule isikule jääda muljelt, justkui oleks lisa koostatud pärast koosolekut. Protokollist nähtuvalt on igas päevakorrapunktis va viiendas päevakorrapunktis viidatud lisale, koosolek on kestnud alates kella 17.30 kuni 19.00. Seega kui isegi oletada, et üldkoosoleku toimumise ajaks ei olnud lisa koostatud, siis ei oleks viie päevakorra punkti arutelu kestnud poolteist tundi vaid tunduvalt lühemat aega.
8 (11)
Asjaolu, et jooksvate küsimuste punkti 3 all on seoses pelletikatla hooldusega otsustatud nõu pidada advokaadiga (koostöös advokaadiga tehtud dokument on lisas), ei muuda seda, et lisa ei olnud koosoleku toimumise ajal olemas. Iseenesest ei ole välistatud ka olukord, kus advokaadiga saab nõu pidada tehniliste vahendite kaudu, näiteks e-posti või Skype kaudu ja suhtlemise kaudu saadud andmeid vormistatud lisana. Seega on hageja väited alguses koosoleku toimumise ja hiljem koostatud lisa kohta tõendamata ja kohus jätab hageja alternatiivse nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hageja on lõplikes kirjalikes seisukohtades palunud jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja märgib, et on nõus olnud kogu menetluse jooksul asja lahendamisega kokkuleppel, kompromiss jäi sõlmimata seetõttu, et kostja ei võtnud üldkoosolekul vastu otsuseid, mis olid eelnevalt kokku lepitud (tl 127 pöördel). Kostja on viidanud TsMS § 163 lg 2, mis sätestab, et kui hagi rahuldatakse osalist ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud (tl 140 pöördel). Kostja selgitab lisaks, et kui kohus jätab hagi rahuldamata majandamiskulude suuruse osas, siis on tegemist lahendusega, mida kostja on kompromissi korras hagejale pakkunud. Samuti märgib kostja, et hagejal puudus vajadus kuluka kohtumenetluse algatamiseks, tõstatud küsimused oleks hageja saanud ühistu liikmena ka ise muuta, mis oleks olnud oluliselt ökonoomsem. Kostja on võimaliku kompromissi sõlmimiseks enne kohtuistungit kutsunud kokku üldkoosoleku, kuid kuna kompromissi osas kokkuleppele ei jõutud, võttis kostja üldkoosolekul vastu otsused sellises sõnastuses, mida kostja pidas kompromissi seisukohalt mõistlikuks. Kohus peab vajalikuks märkida, et isiku õigus on valida, kuidas oma õigusi kaitsta, mis viitab ka sellele, et poolel on õigus valida, kas esitada nõue kohtusse või lahendada vaidlus kohtuväliselt, antud juhul siis korteriühistu liikmena. Samas nõustub kohus kostjaga selles, et pooled on pidanud kompromissi sõlmimiseks läbirääkimisi, kostja on läbi viinud üldkoosoleku, kus hageja ei osalenud, ja võtnud vastu otsused, mida pidas mõistlikuks. Kohus selgitab, et kompromiss tähendabki eelkõige poolte vahel õigusrahu sõlmimist, mis ei tähenda seda, et kompromissi saavutamiseks oleks kostjal tulnud nõustuda kogu hageja poolt esitatud nõuetega. Kostjaga tuleb nõustuda ka selles, kostja poolt hagejale pakutud ja 10.04.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsustega on tühistatud peaaegu kõik hageja poolt vaidlustatud 29.07.2015 üldkoosolekul vastuvõetud otsused, va majandamiskulude arvestamise suurus. Majandamiskulude suuruse arvestamise tühisuse tuvastamise nõude jättis kohus rahuldamata. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 163 lg 2 järgi tuleb kostja menetluskulud tervikuna jätta hageja kanda, hageja menetluskulud tema enda kanda.
13.Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
9 (11)
Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluses selgitanud, õigusabi on osutatud kokku 13 h 20 min, tunnihinnaga 138 eurot koos käibemaksuga, kokku 1885,80 eurot. Lisaks on kostja kohustuseks hüvitada esindaja sõidukulud Võrust Tallinna, sest esindaja töökoht asub Tallinnas, summas 12 eurot (tl-d 141 pöördel,142). Hageja on esitanud vastuväited kostja menetluskuludele. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostja esitanud õigusabi teenuse eest väljastatud arveid, 18.01.2016 kulunud aeg istungi ettevalmistamiseks ei ole põhjendatud, sest kostja esitas taotluse istungi edasilükkamiseks, 25.05.2016 istungil osalemine oli tingitud sellest, et kostja esitas hagi õigeksvõtu avalduse seaduses sätestatud tähtaega rikkudes, istungi osavõtmisega seonduvad kulud peaksid jääma kostja kanda (tl 144). TsMS § 175 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikuks ulatuses. TsMS § 176 lg 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja on 13.05.2016 lõplikes seisukohtades punktis 3.2 nimetatud asjaolu ka kinnitanud (tl 140 pöördel). Viidatud sätte lg 6 kohaselt peab menetlusosaline esitama kohtu nõudmisel menetluskulusid tõendavad dokumendid. Seega on küll hageja seisukoht õige, et kostja ei ole esitanud arveid menetluskulude osas, samas ei kohus kostjalt menetluskulusid tõendavaid dokumente nõudnud. Kohus leiab, et hageja poolt esindaja kasutamine on olnud põhjendatud ja vajalik, esindaja tunnihind ilma käibemaksuta so 115 eurot, koos käibemaksuga 138 eurot on mõistlik. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja esindaja kulud on olnud vajalikud ja mõistlikud, puudub vajadus välja nõuda menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et 18.01.2016 kostja esindaja kulutatud aeg 50 minutit kohtuistungi ettevalmistamiseks ei ole põhjendatud seetõttu, et kostja esindaja esitas taotluse istungi edasilükkamiseks. Istungi toimumise kuupäeval so 18.01.2016 on kostja esindaja esitanud taotluse istungi edasilükkamiseks seoses võimalik kompromissi sõlmimisega, hageja on taotlusega nõustunud, kohus on taotluse rahuldanud (tl-d 83-85). Samas ei nõustu kohus hagejaga selles, et 25.04.2016 toimunud kohtuistung oli tingitud kostja poolt hagi õigeksvõtu hilise esitamisega. Kostja on omaksvõtust kohtule teatanud 21.04.2016 (tl 94) ja 25.04.2016 istungil on kohus muuhulgas määranud ka hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks, seega ei saa nõustuda hageja seisukohaga istungi toimumise põhjuse osas. Kohus märgib ka seda, et pooled ei ole kohtule esitatud menetlusdokumentides taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses, alles 25.04.2016 toimunud kohtuistungil määras kohus, et jätkab asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kostja esindaja sõidukulude so 12 euro hüvitamise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja kostja lepingulise esindaja kuludena koos käibemaksuga1752,60 eurot (12,70 x 138 = 1752,60), esindaja sõidukulud 12 eurot, kokku 1764,60 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
10 (11)
Kohus
RESOLUTSIOON
Tartu Ringkonnakohus
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. mai 2016. a otsus resolutsiooni p-de 5 ja 6 osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Jätta menetluskulud maa ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.