3-25-2311 F.E kaebus Nõmme Linnaosa Valitsuse 13.06.2025 toimetulekutoetuse määramise otsuse peale Kaebaja F.E , esindaja riigi õigusabi korras v.adv Anu Toomemägi-Kivistik Vastustaja Tallinna linn
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.10.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
F.E määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta F.E määruskaebus menetlusse.
2.Rahuldada F.E määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.10.2025 määrus ning saata asi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
4.Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
F.E esitas 09.06.2025 Nõmme Linnaosa Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2025. a juuni eest. Nõmme Linnaosa Valitsus määras 13.06.2025 otsusega F.E-le toimetulekutoetuse 139 eurot ja 52 senti (menetluse nr 25278851045).
2.F.E esitas 12.07.2025 Tallinna Halduskohtus kaebuse Nõmme Linnaosa Valitsuse 13.06.2025 otsuse peale. Kaebaja märkis, et ei saa digiallkirja anda. Selleks peaks ta minema mitmekümne kilomeetri kaugusele. Tal pole selleks aega, jaksu, raha ega transpordivõimalust. Kaebaja arvas, et saab allkirja anda 15. juulil.
3.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 15.09.2025 määrusega käiguta ning andis 15 päeva kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Selleks tuli kaebajal põhjendada, miks ta leiab, et kaevatav otsus on ebaõige, ning esitada kohtule allkirjastatud kaebus. Kohus selgitas,
3-25-2311 et kaebaja ei pea kaebust allkirjastama digitaalselt, vaid võib allkirjastada kaebuse paberkandjal ning saata selle kohtule posti teel või kohtumajja tuua. Kohus teavitas 17.09.2025 kaebajat, et loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314 1 lg 2 alusel kaebuse käiguta jätmise määruse kätte toimetatuks 23.09.2025. Samal päeval palus kaebaja saata määrus sellises PDF-vormingus, mida on võimalik avada vanemas arvutis. Kaebaja esitas kohtule 23.09.2025 avalduse, milles selgitas, et sai määruse PDF-faili avatud, kuid asjasse süvenemine seisab tal veel ees. Kaebaja soovis mh teada, kas kohtu kantseleis on talle töökoht, kus ta saab oma asju allkirjastada. Halduskohus vastas kaebajale 29.09.2025, selgitades, et kaebajal tuleb kaebus allkirjastada ja põhjendada, miks ta leiab, et Nõmme Linnaosa Valitsuse otsus pole õige. Kohus märkis, et kaebajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 08.10.2025. Kohus lisas, et kantseleis pole kaebajale arvutiga töökohta. Kaebaja palus 08.10.2025 e-kirjas esitada dokumendi nr 325-2311/2 PDF-vormingus, mida tal oleks võimalik avada vanemas arvutis. Kaebaja märgib, et ta on seda kohtult küsinud, kuid tal ei ole seda. Kaebaja soovis uut tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks, sest ta ei ole saanud tutvuda kohtumääruse sisuga.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 10.10.2025 määrusega kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (HKMS § 121 lg 1 p 2). Kaebaja kinnitas 23.09.2025 e-kirjas kohtule, et ta on saanud käiguta jätmise määruse PDFvormingus avada. Kaebaja kinnitusest lähtuvalt on põhjendatud lugeda kaebajale määrus kätte toimetatuks 23.09.2025. Kaebaja 08.10.2025 esitatud väide, et tal pole 15.09.2025 kohtumäärust, ei ole seega usutav. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks tal määrust enam pole, kuigi 23.09 kinnitas ta selle avamist. Viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 08.10.2025, nagu kohus kaebajale ka 29.09.2025 vastuses selgitas. Kaebaja ei ole puuduseid tähtaegselt kõrvaldanud. Kaebaja palus 08.10.2025 puuduste kõrvaldamiseks uue tähtaja määramist, kuid see ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus on kaebajale määruses selgitanud, et ta ei pea kaebust digitaalselt allkirjastama, vaid võib paberkandjal allkirjastatud kaebuse kohtule ka posti teel saata või kohtusse tuua. Kaebaja ei ole seda teinud. Samas ei ole kaebaja väide, et tal pole võimalik kaebust digitaalselt allkirjastada, veenev ja usutav. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-25-3150 kohtule kaebuse 24.09.2025 ja esialgse õiguskaitse taotluse 01.10.2025. Nii kaebus kui ka taotlus on digitaalselt allkirjastatud. Kohus jättis kaebuse käiguta, kuna kaebaja pole põhjendanud, miks ta leiab, et Nõmme Linnaosa Valitsuse 13.06.2025 otsus pole õige (HKMS § 38 lg 1 p 7). Samuti oli kaebus allkirjastamata (HKMS § 50 lg 1, § 54 p 7). Kuigi mõlemad puudused on olulised, takistab asja läbivaatamist eeskätt kaebuse allkirjastamata jätmine. Kohtul pole võimalik menetleda kaebust, mis ei ole allkirjastatud, sest sellisel juhul pole võimalik veenduda, kas kaebaja on soovinud ise kaebuse kohtusse esitada, ja mitte keegi teine tema eest. Kohus tagastab kaebajale tema kaebuse, kuna kaebaja ei ole määratud tähtaja jooksul kaebuse puuduseid kõrvaldanud ja kaebuse allkirjastamata jätmine takistab asja läbivaatamist.
5.F.E esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 10.10.2025 määruse peale. Kohus jättis kaebaja 08.10.2025 taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks enne kaebuse tagastamist lahendamata, mis on oluline menetlusnormide rikkumine, seda eriti veel olukorras, kus kohtule oli teada kaebaja tervislik seisukord (sh vaimne puue) ning kohus ei olnud lahendanud ka kaebaja 23.09.2025 taotlust õigusabi saamiseks. Kuna kaebaja on vaimse puudega (tuvastatud raske puue), siis tema tervislik seisund ongi iga päev väga muutuv, mistõttu on asjakohatud halduskohtu põhjendused, et kaebaja on leidnud võimaluse allkirjastada dokumente 24.09.2025 ja 01.10.2025. Arvestamata on jäetud kaebaja tervislik seisund ja kaebaja selgitused majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast (23.09.2025 e-kiri). Kaebaja juhindus kohtu selgitustest ning käis Tallinna Halduskohtus, et allkirjastada kaebust, 2(4)
3-25-2311 kuid see ei õnnestunud põhjusel, et kaebaja tegevus oli takistatud – ukse pealt ei lastud kaebajat sisse (vt 24.10.2025 avaldus Tallinna Ringkonnakohtule). Kaebaja tervislik seisukord (nii materiaalne kui tervislik) ei võimalda ette võtta korduvaid käimisi. Vastustaja otsus on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
7.Tallinna Ringkonnakohus hindas 10.06.2026 määruses kaebaja avalduste ja käitumise järgi, et ta ei saa tulenevalt oma tervislikust seisundist omal käel hakkama oma huvide eest seismisega ja vajab asjatundlikku abi. Kaebajal on vaimupuude tõttu tuvastatud raske puue. Eksperthinnangu kohaselt on F.E töövõimetu ning vajab tugiisikut; välistatud, takistatud või piiratud on järgmised tegevused: probleemide lahendamine; igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine; stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek; ametlikud suhted; mitteametlikud sotsiaalsed suhted. Seetõttu määras ringkonnakohus kaebajale riigi õigusabi.
8.HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Selle sätte kohaldamisel on halduskohtul kaalutlusõigus – mitte iga puudus ei tingi automaatselt kaebuse tagastamise, vaid tuvastada tuleb, et mõistlikult pole võimalik puudusi ületada, sh on teatud juhtudel võimalik puudusi kõrvaldada eelmenetluse käigus (vrd ka RKHKm 3-23-1278/26, p-d 11 ja 13). Arvestada tuleb, et kaebuse esitamisel vorminõuete järgimine on küll oluline, kuid see ei tohi kaasa tuua halduskohtusse pöördumise põhiõiguse ebaproportsionaalset riivet. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikkel 13 „Juurdepääs õigusemõistmisele“ lg 1 nõuab puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu õigusemõistmisele, võimaldades ka menetluslikke või vanusele vastavaid abinõusid, et hõlbustada nende otsest ja kaudset osalemist kõigis kohtumenetlustes. Sellest sättest tulenevalt peab kohus puudega inimese kaebuse menetlemisel arvestama, kuidas korraldada menetlus tema puudele vastavalt, tagades samal ajal olulise menetlusnõuete järgimise. Eriti oluline on see tagada halduskohtumenetluses, mille eesmärk on kaitsta üksikisikut täitevvõimu omavoli eest (HKMS § 2 lg 1), iseäranis arvestades praeguse vaidluse sisu – inimene soovib kaitsta oma väidetavalt rikutud õigust elatusmiinimumile. Kohtulikku kaitset peab saama iga inimene, sõltumata tema vaimupuudest ja asjaajamise võimekusest, ning seda tuleb arvestada ka menetlusnormide kohaldamise raames kaalutlusõiguse teostamisel. Digitaalallkirja andmist ei ole igal inimesel igas olukorras alati jõukohane korraldada. Praegusel juhul oli võimalik lasta kaebajal kaebusele allkiri anda kohtuistungil, mida kaebaja oli selles asjas soovinud. Samuti on kaebuse menetlusse võtmise küsimuse otsustamiseks võimalik vajadusel korraldada kaebaja ärakuulamine, mille käigus saab kaebaja allkirja anda (HKMS § 120 lg 4). Kaebaja on kogu aeg rõhutanud, et kirjalik suhtlus on temale väga keeruline ning ta eelistab suulist menetlust. Kaebaja on ka väitnud, et üritas tulla allkirja andma kohtumajja, kuid teda ei lastud sisse.
9.Ringkonnakohus märgib, et kaebuse allkirjastamise nõue on eeskätt oluline selleks, et tagada selge vastutus kohtusse pöördumisega kaasnevate tagajärgede eest – nõude esitamine võib teatud juhtudel tekitada õiguslikke tagajärgi ja kahju nii kaebajale endale kui ka teistele isikutele. Praeguses toimetulekutoetuse asjas sellist ohtu aga ei ole. Mis puudutab argumenti, et kaebaja eest võis kaebuse esitada keegi teine, siis see on siinses 3(4)
3-25-2311 ning teistes kaebajaga seotud kohtumenetlustes toimunud suhtlust arvestades ebatõenäoline. Vaevalt et kellelgi peale kaebaja enda saab olla huvi algatada vaidlus kaebajale toimetulekutoetuse maksmise üle.
10.Kokkuvõttes tuleb nentida, et halduskohus saanuks tagada vorminõude järgimise ka kaebaja tervislikku ja sotsiaalset seisundit arvestavamal moel, võttes kaebusele allkirja edasise menetluse käigus. Seega oli kaebuse tagastamine pelgalt vorminõude järgimata jätmise tõttu, mis ei omanud siinse vaidluse asjaoludel ka erilist tähtsust, ebaproportsionaalne.
11.Eelneva põhjal tuleb halduskohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.