Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-156-16 Tartu, 14. veebruar 2017 Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Jõhvi Narva mnt 15 Korteriühistu hagi Vyacheslav Tsetaevi vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Tartu Ringkonnakohtu 16. augusti 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-116728 Vyacheslav Tsetaevi määruskaebus Hageja Jõhvi Narva mnt 15 Korteriühistu, esindaja juhatuse liige Gunnar Aps Kostja Vyacheslav Tsetaev, esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo 23. jaanuar 2017, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 16. augusti 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-116728 ja saata asi samale ringkonnakohtule Vyacheslav Tsetaevi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõhvi Narva mnt 15 Korteriühistu (hageja) esitas 3. augustil 2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Vyacheslav Tsvetaevi (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 558 eurot 44 senti ja viivise 82 eurot 64 senti. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Viru Maakohtule hagimenetluses menetlemiseks.
2.Hageja esitas 25. septembril 2015 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 660 eurot 85 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 60 eurot 52 senti ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivise põhinõudelt 0,07% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja Jõhvis Narva mnt 15-7 asuva korteri omanik. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 järgi on kostja hageja liige ning on kohustatud kandma KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud majandamiskulud. KÜS § 7 lg 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist majandamiskulude maksmisega viivitamise tõttu. 1. septembri 2015 seisuga on kostja põhivõlgnevus 660 eurot 85 senti ja viivis 60 eurot 52 senti.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt oli korterelamus alguses 8 korterit. Hageja juhatuse liige G. Aps vormistas ühe kolmetoalise korteri pärast remonti kaheks korteriomandiks, mille tulemusena kuulub G. Apsile viis korterit ning seega ka viis häält ülejäänud nelja hääle vastu. Hageja liikmed on üritanud valida juhatusse ka oma esindaja, kuid see ei ole õnnestunud. Ainsaks juhatuse liikmeks on G. Aps, kes teeb seda, mida ta ise otsustab, ega arvesta teiste liikmete huvidega.
3.detsembri 2014 üldkoosolekul tegi G. Aps ettepaneku kehtestada remondifondi makse suuruseks 1,5 eurot/m2. Seejuures ei olnud selge, millist remonti teha kavatsetakse. Kuigi teised liikmed sellega ei nõustunud, jäi G. Apsi ettepanek hääletuse tulemusena peale. 14. mai 2015 üldkoosolekul üritasid ülejäänud neli liiget olukorda muuta ning tegid ettepaneku kehtestada remondifondi makse suuruseks 0,5 eurot/m2. G. Apsi enamushäältega ei läinud see ettepanek läbi. Kostja on õigel ajal tasunud arveid, mida peab põhjendatuks ning mis on kontrollitavad.
4.Viru Maakohus rahuldas 3. mai 2016 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 660 eurot 85 senti ning jättis sissenõutavaks muutunud ja lisanduva viivise nõuded rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 403 eurot. Kostjale määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on remondifondi, haldus- ja hoolduskulude eest tasumise kohustuse olemasolu eelduseks kostja kuulumine hageja liikmete hulka ja 3. detsembri 2014 üldkoosoleku otsus. Maakohus tuvastas, et kostja on maksekohustust rikkunud (ei ole nõuetekohaselt majandamiskulusid tasunud). Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole kohustust hageja vastu või et ta on oma liikmesusest tulenevad kohustused hageja vastu täitnud nõuetekohaselt. Asjaolu, et kostja ei ole remondifondi tasu suurusega nõus, ei vabasta teda majandamiskulude tasumise kohustusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja võlgnevus 660 eurot 85 senti. Maakohus viitas seejuures KÜS § 13 lg-le 4, § 151 lg-le 1, § 15 lg 1 p-dele 2 ja 3, § 4 lg-le 2 ning korteriomandiseaduse § 13 lg-le 1. Maakohus selgitas, et kui kostja leiab, et hageja üldkoosoleku otsus rikub tema õigusi, on tal õigus tuvastada kohtumenetluses sellise otsuse tühisus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 alusel või esitada hageja vastu hagi sellise otsuse kehtetuks tunnistamiseks MTÜS § 24 ja KÜS § 13 lg 3 alusel. Kui sellist otsust ei ole vaidlustatud, on see KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu liikmetele kohustuslik. Maakohtu hinnangul on hageja viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega, arvestades kortermajas tekkinud olukorda, kus juhatuse liikmel G. Apsil on otsuste vastuvõtmisel häälteenamus. Seega jäävad teiste korteriomanike arvamused tähelepanuta. Viivise väljamõistmine hageja nõutud ulatuses oleks kostja jaoks ka põhjendamatult koormav ning muudaks sisuliselt võimatuks kohustuse täitmise.
5.Kostja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, ja saata tsiviilasi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Samuti palus kostja tunnistada KÜS § 11 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus keeldus 16. augusti 2016 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 järgi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt valesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt keeldus ringkonnakohus alusetult kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme, kui ei võtnud seisukohta kostja vastuväite kohta, mille kohaselt on hageja nõue asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ja kostja ei ole võimeline seda objektiivsetel põhjustel tasuma. Samuti on maakohus rikkunud materiaalõiguse norme. Sisuliselt on kostja leidnud, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Teised korteriühistu liikmed ei pea täitma nõuetekohaselt vastuvõetud otsuseid osas, milles need on hea usu põhimõttega vastuolus. Kohtupraktikas ei ole piisavalt analüüsitud, kas KÜS § 11 lg 1 on vastuolus põhiseadusega.
8.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel rahuldada, ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et haginõudest (887 eurot 90 senti) lähtudes oli tegu lihtmenetlusega TsMS § 405 lg 1 mõttes. Lihtmenetluses esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS § 637 lg-s 21. Riigikohus on varem leidnud, et ringkonnakohus saab menetlusökonoomia kaalutlusel lihtmenetluses tehtud kohtulahendi peale esitatud kaebuse menetlemisest keelduda üksnes siis, kui kaebus tervikuna on ilmselgelt põhjendamatu (vt Riigikohtu 13. märtsi 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-12, p 9).
11.Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus alusetult TsMS § 637 lg-le 21 tuginedes keeldunud kostja apellatsioonkaebust menetlemast, sest kaebusest tulenevalt ei olnud ilmne, et maakohus ei ole selgelt rikkunud menetlusõiguse normi. Ilmne ei olnud ka see, et see ei võinud oluliselt mõjutada asja lahendust. Ringkonnakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale remondifondi makseid,
samuti haldus- ja hoolduskulude eest. Hageja 3. detsembri 2014 ja 14. mai 2015 üldkoosolekutel kinnitati remondifondi makse suuruseks 1,5 eurot/m2 ning haldus- ja hoolduskulude katmiseks vajalike maksete suuruseks 0,5 eurot/m2 (I kd, tl 113 ja 115). Kostja peamine vastuväide seisneb selles, et ta ei pea täitma hageja üldkoosolekutel vastuvõetud otsuseid osas, milles need on vastuolus hea usu põhimõttega.
13.Maakohus jättis hageja viivisenõude rahuldamata, leides, et see on vastuolus hea usu põhimõttega, arvestades kortermajas tekkinud olukorda, kus juhatuse liikmel G. Apsil on otsuste vastuvõtmisel häälteenamus. Samuti oleks maakohtu hinnangul viivise väljamõistmine kostja jaoks ka põhjendamatult koormav. Kostja vastuväidetele vaatamata jättis maakohus aga hindamata, kas ka hageja põhinõue (660 eurot 85 senti) võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja põhinõude kohta märkis maakohus vaid seda, et kuna kostja ei ole hageja üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud, on need KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Samas võib ka nõuetekohaselt vastuvõetud korteriühistu otsuste täitmine olla erandlikel asjaoludel, eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 24; 9. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-15, p 11).
14.Kolleegiumi arvates võis maakohus eeltoodud rikkumise tõttu hagi osaliselt ebaõigesti rahuldada. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Kostja apellatsioonkaebuse menetlemisel tuleb muuhulgas hinnata kostja väidet, et ta ei pea täitma hageja üldkoosolekutel vastuvõetud otsuseid osas, milles need on vastuolus hea usu põhimõttega.
15.Kolleegiumi hinnangul ei saa praeguse vaidluse raames tegeleda küsimusega, kas KÜS § 11 lg 1 võib olla põhiseadusega vastuolus. Selle küsimuse saaks lahendada üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise menetluses.
16.Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 173 lg 6 alusel kindlaks ringkonnakohus.
17.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon kostjale tagastada. Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.