G.A ja M.D kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12.09.2025 ettekirjutusele nr 2512899/00298 ja Tallinna Linnavalitsuse 25.11.2025 vaideotsusele nr 1109
Menetlusosalised
Kaebajad – G.A ja M.D Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Artur Aland
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada G.A ja M.D kaebus. Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12.09.2025 ettekirjutus nr 2512899/00298 ja Tallinna Linnavalitsuse 25.11.2025 vaideotsus nr 1109.
2.Mõista Tallinna linnalt välja G.A ja M.D kasuks menetluskulu 200 eurot. Tallinna linna menetluskulud jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 08.07.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tegi G.A ja M.D-le 12.09.2025 ettekirjutuse nr 2512899/00298 kohustusega esitada TLPA-le XXX korteri nr 9 (XXX) kasutuskorra alusel kuuluva katusealuse pinna ja katusel teostatud ehitustööde (sh rajatud rõdu) kohta ehitise audit hiljemalt 30.01.2026. TLPA-l on põhjendatud kahtlus, et korteris nr 9 ja selle juurde kuuluvas
katusealuses ruumis ja katusel on tehtud omavolilisi ehitustöid. Ettekirjutuse tegemise seisuga ei ole TLPA-le esitatud ohutuse hindamiseks auditit, samuti ei ole ehitisregistrisse (edaspidi EHR) kantud ehitusteatist ja TLPA kinnitatud ehitusprojekti, mis vastaks reaalsele olukorrale. Seega ei ole TLPA-le esitatud nõuetekohast dokumentatsiooni, mille alusel oleks võimalik kinnitada ehitustööde nõuetele vastavust, muuhulgas ka ohutust ning sobivust.
2.Kaebajad esitasid nimetatud ettekirjutusele vaide, mille Tallinna Linnavalitsus jättis 25.11.2025 korraldusega nr 1109 rahuldamata.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 23.12.2025 G.A ja M.D kaebus TLPA 12.09.2025 ettekirjutuse nr 2512899/00298 ja Tallinna Linnavalitsuse 25.11.2025 vaideotsuse nr 1109 tühistamiseks, TLPA kohustamiseks tegema toimingud, et Ehitisregistri (EHR) avalikus vaates avaldatud ettekirjutuse nr 2512899/00298 ning sellega seotud EHR kannete ja avalikustatud dokumentide tekstis ei kajastuks kaebajate teiste kinnistute aadressid ja osaluste suurused, tuvastada TLPA 23.10.2024 toimingu (paikvaatlus/sisenemine kaebajate ainuvaldusesse ja ainukasutusse antud ruumidesse) õigusvastasus. Kohus võttis menetlusse G.A ja M.D kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12.09.2025 ettekirjutuse nr 2512899/00298 ja Tallinna Linnavalitsuse 25.11.2025 vaideotsuse nr 1109 tühistamiseks, kuivõrd teised kaebajate nõuded olid tühistamisnõudega hõlmatud. Kaebajad eelnevat ei vaidlustanud.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
4.Päästeamet lõpetas 02.12.2025 haldusmenetluse, kuna Päästeameti ettekirjutusega pandud kohustused on täidetud (sh kõrvaldatud küttesüsteemi hooldusega seotud takistused, katusele paigaldati korstnapühkija käiguteed ja katuseredelid). Sellest järeldub, et Päästeameti 08.04.2024 TLPA-le saadetud märgukirjas viidatud tuleohutusalased riskid on kõrvaldatud.
5.Vaidlustatud ettekirjutusest ja vaideotsusest ei nähtu, millised konkreetsed ja tõendatud ehitusvõi ohutusalased asjaolud olid auditikohustuse määramise aluseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2–3).
6.Vaidlustatud ettekirjutuse resolutsioon paneb kaebajatele kohustuse esitada „katusel teostatud ehitustööde (sh rajatud rõdu)“ kohta ehitise audit. Selline objekti määratlus ei ole haldusakti täitmiseks selge ega kontrollitav. Ettekirjutus ei piiritle auditi objekti mõõtmete, asukoha, konstruktsiooniliste osade ega ruumilise ulatuse järgi ning ei näita ära, kas audit peab hõlmama hoone katuse üldpinda tervikuna või üksnes teatud osa. Samuti puudub ettekirjutusest üheselt kontrollitav kriteerium, mille alusel oleks hiljem võimalik hinnata, kas adressaadid on kohustuse nõuetekohaselt täitnud.
7.TLPA on menetluses kasutanud samas küsimuses erinevat objektikirjeldust: 2025. aasta märtsis kohustati esitama audit „korteri nr 9, korteri juurde kuuluva katusealuse ja katusel tehtud tööde kohta“, samas 12.09.2025 ettekirjutuses on märgitud „kasutuskorra alusel kuuluv katusealune pind ja katusel teostatud tööd (sh rajatud rõdu)“. TLPA on 22.10.2024 e-kirjas maininud ettekirjutuse võimalikku koostamist hoopis paikvaatluse osas.
8.Ettekirjutuses kasutatud formuleering „kasutuskorra alusel kuuluv” tekitab õiguslikult eksitava mulje, nagu määraks kasutuskord omandi kuuluvuse. Tegelikkuses ei muuda notariaalne kasutuskord kaasomandi õiguslikku olemust, katus ja üldpinnad kuuluvad kaasomanikele ühiselt ning ühist asja valdavad ja kasutavad kaasomanikud kokkuleppel. Kui ettekirjutus hõlmab auditeerimise objektina hoone üldpinda, võib kohustus osutuda vähemalt osaliselt objektiivselt piiratuks või vajada teiste kaasomanike kaasamist.
9.XXX hoone katus katab neljandat ja viiendat korrust, sh teiste kaasomanike ainuvalduses olevaid ruume ja eluruumideks välja ehitamata pööninguala, millele kaebajad ei pääse juurde ilma konstruktsioone avamata. Katusekorruse eluruumideks väljaehitamise käigus vahetati välja ka 2(11)
kogu katusekate ja renoveeriti korstnate tipud, st katusel teostatud ehituslikud tööd hõlmavad lisaks pööningukorrusele ka neljandat korrust.
10.TLPA käsitleb ettekirjutuses ruume viitega „korter nr 9“, kuigi hoones ei ole moodustatud korteriomandeid. Katusekorruse eluruumideks väljaehitamise ehitusprojekti järgi on „korter nr 9“ hoopis teine ruum kui kinnistusraamatusse kantud notariaalse kasutuskorra dokumentides. Ehitusprojekti ja notariaalse kasutuskorra vaheline vastuolu süvendab ebaselgust ja välistab adressaadil võimaluse mõista, millist ruumiala ettekirjutus tegelikult puudutab. TLPA ei ole selgitanud, millised konkreetsed ruumid on auditi objektiks. Seetõttu ei ole rikkumise asukoht ega ettekirjutuse täpne ulatus tuvastatav.
11.Tallinna Linnavalitsus väljastas 30.03.2010 hoonele kasutusloa nr 10409, millega kinnitati, et valminud ehitis vastab nõuetele ning seda on võimalik kasutada nõuetele ja kasutusotstarbele vastavalt. Seetõttu ei saa haldusorgan asendada kasutusloa järgselt kinnitatud olukorda uue kontrolli nõudega, viitega oletuslikele projektivälistele muudatustele. TLPA ei ole toonud välja uusi asjaolusid, mis oleksid ilmnenud pärast kasutusloa väljastamist.
12.TLPA viis 2013. a aprillis XXX katusealustes ruumides, sh katuseterrassil ja korteris nr 9, läbi paikvaatluse. TLPA põhjendus, et 2013. a paikvaatluse kohta puudub dokumentatsioon, ei saa vabastada haldusorganit tagajärgedest, mis tulenevad haldusorgani enda menetlusest. Kaebajad ei välistanud paikvaatluse läbiviimist, vaid palusid selgitust, miks on sama ruumi osas uus paikvaatlus vajalik.
13.Ettekirjutusest ja selle põhjendustest ei nähtu, milliste uute asjaolude tõttu on kehtiva kasutusloa olemasolul vajalik nõuda ehitusseadustiku (EhS) § 18 tähenduses auditit ning miks ei ole eesmärk saavutatav vähem koormavate meetmetega (HMS § 5 lg 2).
14.TLPA viis 23.10.2024 läbi paikvaatluse XXX hoone katusekorrusel asuvates ruumides (sh korteris nr 9). TLPA-l puudus kaebajate nõusolek ning seaduslik alus ruumidesse sisenemiseks. Paikvaatlus tehti kõrvalise isiku (Y.Y) juuresolekul, kes ei ole kaebajate ruumide valdaja ega oma kasutuskorra alusel õigust nendes ruumides viibida. TLPA on keeldunud asjaolusid sisuliselt selgitamast. TLPA lähtus ettekirjutuse põhjendustes tõdemusest, et kaebajad ei võimaldanud paikvaatlust, kuid TLPA oli samas ruumis 23.10.2024 paikvaatluse juba läbi viinud. Seega rikkus TLPA menetlusnõudeid ning riivas kaebajate põhiõigusi.
15.TLPA teatas 02.12.2025 kirjalikus vastuses, et audit peab hõlmama kogu katusealust pinda. Sellega kinnitas TLPA, et ruumid 91–96 olid antud kaebajate ainuvaldusesse. See seab kahtluse alla TLPA käsitluse, et paikvaatlust ei võimaldatud läbi viia. Hilisem kirjavahetus ei saa tagantjärele asendada haldusakti põhjendust. TLPA ei ole vastanud kaebaja selgitustaotlusele, miks TLPA väitis varasemalt, et paikvaatlus jäi tegemata ning millisel õiguslikul alusel siseneti kaebajate eluruumidesse ilma nõusolekuta. Vaidlustatud ettekirjutus ja vaideotsus tuginevad vähemalt osaliselt faktiliselt ebaõigetele või kontrollimata eeldustele. Haldusorgan ei ole käsitlenud kaebajate esitatud selgitusi ja vastuväiteid viisil, mis võimaldaks kohtul kontrollida auditi vajalikkust ja proportsionaalsust.
16.Ettekirjutuse kohaselt kohustatakse kaebajaid esitama ehitise auditi mh katusel teostatud ehitustööde (sh rajatud rõdu) kohta. Selline kohustus ei ole kooskõlas kaasomandi regulatsiooni ega haldusmenetluse nõuetega. Katus ja katusel paiknev rõdu/terrass on hoone üldosa, mis kuulub kaasomanikele ühiselt. Notariaalsest kasutuskorrast ei tulene kaebajatele katuse ega katusel asuva terrassi ainuomandit. Asjaolu, et füüsiline ligipääs katusele toimub kaebajate ainuvalduses olevate ruumide kaudu, ei muuda katuse ega terrassi õiguslikku kuuluvust ega vastutuse jaotust. TLPA ei ole selgitanud, miks kohustatakse üksnes kaebajaid tegema auditit.
3(11)
17.Ettekirjutus on õigusvastane osas, milles see paneb kaebajatele kohustuse auditeerida kaasomandi eset ilma, et kontrollitavalt põhjendaks adressaadi valikut ja kohustuse täidetavust (HMS § 56) ning kohaldub HMS § 63 lg 2 p 5.
18.TLPA pandud auditikohustus on ebaproportsionaalne ega ole kooskõlas põhiseaduse (PS) §-ga
11.TLPA ei ole tuvastanud ega tõendanud kontrollitavaid ohufakte, millest nähtuks, et kaebajate kasutuses olev katusekorrus või katusel paiknev rõdu kujutaks endast ehitus- või tuleohutusriski, mis nõuaks vältimatult niivõrd ulatusliku ja kuluka auditi kohaldamist. See muudab TLPA järelduse auditi vajalikkusest oletuslikuks.
19.Ettekirjutus on vastuolus ka võrdse kohtlemise põhimõttega (PS § 12). Hoone teistes osades esineb TLPA-le teadaolevalt projektiväliseid muudatusi, sh kandvate konstruktsioonide avasid. Selline valikuline lähenemine ei vasta haldusakti põhjendamisstandardile (HMS § 56 lg 2–3).
20.EhS § 18 ja § 19 ei tulene õigust hinnata varasemate ehitustööde õiguspärasust ega panna kohustust tõendada aastakümnete taguseid asjaolusid kehtivate seaduste alusel. Katusealuse pinna väljaehitamine tehti enne 2003.a. Ettekirjutusest ei nähtu, et TLPA oleks tuvastanud, millised ehitustööd tehti ning milliseid seadusi rikuti. EhS § 18 kontekstis tehakse audit praeguse seisundi (sh ohutuse) hindamiseks, mitte olukorras, kus puudub selgus, kas väidetavad tööd toimusid enne või pärast 2003.a.
21.01.01.2003 jõustus uus ehitusseadus, millega muutus ehitus- ja kasutuslubade regulatsioon võrreldes varasema korraga detailsemaks. Kui vaidlusalused muudatused tehti enne 2003. a, ei saa neid üksnes projekti või loa puudumise väitega käsitada ebaseaduslike ümberehitustena ilma, et haldusorgan näitaks, millal tööd tegelikult tehti ning millist kehtinud loakohustust või nõuet rikuti. TLPA ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et vaidlusalused tööd tehti pärast 31.12.2002. Kaebajad esitasid vaidemenetluses selgitused ja tõendid selle kohta, et vaidlusalused ehitustööd tehti enne 2003. a. Vaideorgan ei ole neid väiteid ja tõendeid sisuliselt hinnanud.
22.Katusekorruse ruume ja katuseterrassi puudutavad asjaolud olid TLPA-le teada hiljemalt 2013. a (vt haldusasi nr 3-13-967). TLPA ei ole projektiväliste muudatuste suhtes pika aja jooksul menetlustoiminguid teinud. Selline pikaajaline passiivsus on kaasa toonud ootuse, et samu asjaolusid ei esitata hiljem uute rikkumistena ilma põhjendatud aluseta. TLPA ei ole ettekirjutuses selgitanud, miks varasemalt teada olnud asjaolusid käsitletakse uute asjaoludena ning miks on audit vajalik.
23.Põhjendamata on ettekirjutuses toodud väide, et korteris on ümber ehitatud küttesüsteem. Korstnapühkimise akt on dokumentaalne tõend (HMS § 38 lg 2). Aktis on kirjeldatud üksnes korstnalõõride seisukorda ega ole tuvastatud ühegi küttesüsteemi elemendi lisamist, torustiku ümberpaigutamist, ehitustööde tegemise aega, ehitustööde teostajat, ehitustööde tellijat. Korstnapühkijal ei ole ehitusjärelevalve pädevust tuvastada ehitustöö tegemist ega selle õiguslikku kvalifikatsiooni.
24.Vaideotsuses viidatud HMS §-st 58 tulenev erand ei ole kohaldatav, sest küttesüsteemi väite lisamine ja sellest tulenev auditi kohustuse laienemine võis otsustamist mõjutada. Lisaks kuulub küttesüsteem kaasomandi tehnosüsteemide hulka, mistõttu ei saa selle võimaliku muutmise eest vastutada üksnes üks kaasomanik ega panna küttesüsteemi ekspertiisi tegemise kohustust vaid kaebajatele. Küttesüsteemi puudutav teave lisati pärast ärakuulamismenetluse lõppemist ilma, et kaebajatele oleks antud võimalust oma seisukohta esitada.
25.Vaideotsuses ei ole käsitletud kaebajate väiteid küttesüsteemi ega ärakuulamisõiguse rikkumise kohta. Selliste rikkumiste suhtes ei kohaldu HMS § 58.
26.TLPA ei ole tuvastanud ega tõendanud, et väidetav Päästeameti ligipääs katusele oleks asunud kaebajate ainukasutuses olevates ruumides. Hoone ajalooline konstruktsioon ja kasutus ei kinnita, 4(11)
et pääs katusele oli rajatud ainult läbi nimetatud ruumide. TLPA ei ole tuvastanud, et hoones oleks eksisteerinud tuletõrje sissepääs katusele. Eelnevaga on rikutud HMS § 6 ja § 56 ning see on oluline menetlusviga, mis mõjutas ettekirjutuse sisu ja ulatust. Kaebajad on alati ligipääsu katusele taganud.
27.Päästeameti 29.04.2024 ettekirjutusest nähtub, et puudused puudutasid katusel paiknevate nõuetekohaste käiguteede ja redelite puudumist ning korstnaotste vaheseinte puudumist, mitte eluruumideks väljaehitatud katusekorrust.
28.TLPA ei ole tõendanud, millel põhineb väide, et ümberehitustööde käigus on takistatud ligipääsu küttesüsteemidele. XXX hoone ainsaks küttesüsteemiks on keldris paiknev kondensatsioon-gaasikatel, mis on ühendatud korstnalõõri. Enne 2025. a oli lõõride hooldus katusel küll mõnevõrra takistatud seoses korstnate hoolduseks mõeldud käiguteede ja redelite puudumisega katusel, kuid seda asjaolu ei saa seostada pööningukorruse väljaehitamisega ning see on kõigi kaasomanike ühine vastutus. Päästeamet oli 29.04.2024 teinud kõigile XXX kaasomanikele ettekirjutuse. TLPA on rikkunud HMS § 6 uurimispõhimõtet ja HMS § 56 põhjendamiskohustust. Päästeamet on pidanud võimalikuks lahendada päästemeeskonna juurdepääs katusele ka läbi korteri (st läbi eluruumide).
29.TLPA on rikkunud kaebajate põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, avalikustades EHR-s ja ettekirjutuses kaebajaid puudutavaid isikuandmeid ulatuslikumalt, kui see oli menetluse eesmärgist tulenevalt vajalik. Ettekirjutuses on avalikustatud kaebajate isikuandmeid (sh elukohtade ja muude kinnistute täpsed aadressid ning omandiosad) viisil, mis ei ole auditi kohustuse menetlemiseks vältimatult vajalik.
30.TLPA ei ole selgitanud, millised faktilised asjaolud muutusid menetluse käigus selliselt, et varasemast oluliselt kitsama ulatusega auditinõudest loobuti ning see asendati ulatusliku ja kogu katusekorrust hõlmava auditi kohustusega. Selline põhjenduste puudumine on vastuolus põhjendamiskohustusega. Auditi ulatuse laiendamine ilma selgitusteta kahjustab haldusmenetluse läbipaistvust ning on vastuolus põhiõiguste kaitse põhimõtetega.
31.Kaebajad on XXX hoone järelevalvemenetluse käigus esitanud TLPA-le korduvalt kirjalikke pöördumisi (sh teabe küsimisi ja selgitustaotlusi). TLPA ei vastanud mitmetele pöördumistele, mis on vastuolus haldusmenetluse põhinõuetega. Vastamata jätmine mõjutas vaideotsuse seaduslikkust. TLPA tegevusetus kahjustas kaebajate võimalust esitada informeeritud vastuväiteid ja muutis menetluse tõendid läbipaistmatuks.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
32.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja nõustub vaideotsuses toodud põhjendustega. TLPA-l puudub XXX korteri nr 9, selle kohal asuval katusealusel pinnal ja katusel tehtud ümberehitustööde dokumentatsioon. Seega ei olnud TLPA-l võimalik hinnata, kas teostatud tööd tagavad ehitise ohutuse. TLPA ei tuginenud ettekirjutuse tegemisel väidetavale 23.10.2024 teostatud paikvaatlusele. TLPA viitas, et pole saanud viia paikvaatlust läbi hoolimata korduvatest taotlustest. TLPA-le teadaolevalt ei viidud 2024. a läbi paikvaatlust.
33.Ettekirjutuses on piisavalt selgelt määratletud, millise XXX elamu osa kohta kaebajad ehitise auditi esitama pidid. Seejuures olid kaebajad korrektsed ettekirjutuse adressaadid. Kaebajad on XXX kinnistu kaasomanikud, mõlemale kaebajale kuulub 3/128 kaasomandi mõttelisest osast. Sama nähtub ka kinnistusraamatust. Kaebajad on XXX elamu ruumide tähistusega nr 91-96 (korter nr 9), sh katusekorruse ainuvaldajad ja kasutajad. Sama tuleneb ka ettekirjutusest. Kaebajad on ise samuti leidnud, et nende ainuvaldusesse ja ainukasutusse on antud kogu katusekorrus (pööning ja ruumid kasutuskorra plaanidel tähistega nr 91, 92, 93, 94, 95 ja 96), sh katusekorrusel paiknevad ruumid plaanitähistega nr 91, 92, 93, 94 ja 95 (ateljee/korter nr 9). 5(11)
34.08.12.2011 notariaalses abieluvaralepingus ja kasutuskorra kokkuleppes ja 08.03.2013 notariaalses kinnistu mõttelise osa müügilepingus on viidatud XXX elamu katusekorruse ruumidele 91-95 kui korterile nr 9, kuigi hoones ei ole moodustatud korteriomandeid. Selline viitamine on põhjendatud ja tavapärane, et lihtsustada mõistetavust, millised elamu osad on konkreetsel juhul käsitletavad. Seejuures on kaebajad ka ise viidanud ruumidele kui „korterile nr 9“.
35.Rikutud ei ole HMS § 55 lg 1 kohase haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõuet. Ka Päästeamet tõi 29.04.2024 ettekirjutuse nr 7.2-6- 2024-613-7 punktis 2 XXX elamu kohta välja, et osad korterid ei ole nõuetekohaselt tähistatud. Seega on korterite tähistamine numbriga ilma korteriomandeid moodustamata ka õigusaktidest tulenevalt teatud juhtudel kohustuslik.
36.Maa- ja Ruumiameti geoportaali aerofotodelt on näha rõdu asukohta ja sissepääsu rõdule ning katusekorruse plaani XXX elamu kohta. Seega pandi ettekirjutuses kaebajatele põhjendatult kohustus esitada ehitise audit mh ka hoone katusele rajatud rõdu kohta, mille ligipääsuks on rajatud avatäited (uks/aknad). Elamu kasutuskorra alusel on üksnes kaebajatel valdus ruumide suhtes, mille kaudu on rõdule ligipääs võimalik. Vastustaja ei määratlenud ettekirjutuses auditi tegemise kohustust tervele katusele, vaid üksnes katuse osale, mis oli seotud võimalike omavoliliste ehitustöödega seoses rõdu rajamisega.
37.Kaebajad kinnitasid kaasomandi osa omandades, et nad on teadlikud, et korteris nr 9 on teostatud projektivälised muudatused, milledel puudub ametlik ehitusluba (s.h rõdu, rõduukse, köögi ja vannitoa asetus). Auditi esitamise kohustuse panemine kaebajatele oli proportsionaalne, sest TLPA määratles selgelt ja korrektsete põhjendustega, milliste hoone osade kohta audit esitada tuleb. TLPA ei seadnud kohustust esitada terve hoone kohta auditit.
38.Kuigi riikliku järelevalve menetluse alustamisele ajendas TLPA Päästeameti poolne pöördumine TLPA poole, siis ei muuda Päästeameti haldusmenetluse lõpetamine ettekirjutuse täitmist võimatuks.
39.XXX elamule anti 27.11.2000 ehitusluba nr 25068 elamu katusekorruse väljaehitamiseks eluruumideks. Kuigi ehitusprojekti seletuskirja ja lisade pinnalt nähti ette võimalus ka rõdu rajamiseks, siis nähti see ette teise asukohta võrreldes rõdu praeguse asukohaga.. 30.03.2010 kasutusluba nr 10409 anti välja üksnes XXX elamu pööningukorrusel paiknevale korterile nr 9 kasuliku pinnaga 69,5 m2. Seega esineb põhjendatud kahtlus, et korteris nr 9 ja selle juurde kuuluvas katusealuses ruumis ja katusel on tehtud omavolilisi ehitustöid, mille kohta puudub ehitusprojekt ja ehitusluba.
40.Rikkumise (omavolilise ehitustegevuse) aset leidmise aega ei olnud võimalik kindlaks teha. TLPA hindas teatavaks saanud informatsiooni ja tuvastas, et võimalike omavoliliste ümberehitustööde kohta puudub ametil ehitusprojekt ja ehitusluba. Sellega olid täidetud eeldused ettekirjutuse tegemiseks korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-te 1 ja 2 ning EhS § 130 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt, et TLPA saaks ehitise osa kohta auditi, hindamaks ehitise osa nõuetelevastavust.
41.Kuna vaidlust pole, et XXX elamu on ehitatud enne 01.01.2003 ja seda on kasutatud EhSRS jõustumise ajal, peab ehitis vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Kuna ehitusprojekti võimalike omavoliliste ümberehitustööde kohta TLPA-l infot ipole, siis nõudis TLPA põhjendatult ehitise osa kohta auditi esitamist. EhS § 18 ja majandus- ja taristuministri 12.10.2020 määruse nr 61 „Ehitise auditi tegemise kord“ kohane ehitise audit võimaldab lisaks võimalike omavoliliste ehitustööde ulatusele ja sobivusele tuvastada ka, millal ehitustööd aset leidsid.
42.Kaebajatel ei saa olla õigustatud ootust, et TLPA ei vii läbi põhjendatud kahtluse korral riiklikku järelevalvemenetlust, et kontrollida, kas ehitamine ja ehitis vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Tegemist on TLPA kohustustega EhS § 130 lg 2 p 2 ja p 3 kohaselt. TLPA-l on õigus põhjendatud juhul alustada järelevalvemenetlus ka teiste XXX hoone osade kohta ning 6(11)
kaasomanike suhtes. TLPA otsustab seda igas olukorras eraldi, kaebajad ei saa kohustada vastustajat menetlust alustama.
43.Korstnapühkimise 20.08.2025 akti nr 7.2-16-2025-19273 koostas korstnapühkija Q.Q, kelle kutsetunnistuse nr on 207676. EhS § 23 ja 24 kontekstis on Q.Q pädev isik, kelle koostatud hinnangutega arvestas TLPA ettekirjutuses põhjendatult. TLPA-l puudus alus ja vajadus täiendavate asjaolude tuvastamiseks seoses elamu korteri nr 9 küttetorustiku puudustega.
44.Kuigi küttetorustiku puuduste osas ei olnud kaebajatel võimalust esitada seisukohti enne ettekirjutuse tegemist, ei saa nad seetõttu nõuda ettekirjutuse tühistamist (HMS § 58). Asjaolud küttetorustiku puuduste kohta oli tuvastanud EhS § 23 ja 24 kontekstis pädev isik, kes omab vastavat kutsestandardit.
45.Päästeamet andis TLPA-le 08.04.2024 teada, et alustas haldusmenetlust XXX haldusühingu suhtes seoses hoone mittevastavusega kehtivatele tuleohutusalastele nõuetele. Haldusmenetluse käigus selgus, et XXX hoone pööningukorrusele on välja ehitatud korter (korter 9), mille tõttu hoones ei ole tagatud päästemeeskonna juurdepääs pööningule ja katusele, samuti ei ole tagatud juurdepääs küttesüsteemide kontrollimiseks ja hooldamiseks. Päästeamet viitas, et Päästeameti infosüsteemis puudub info XXX 9 korteri väljaehitamise või kooskõlastamise kohta.
46.Päästeameti haldusmenetlus ei käsitlenud XXX elamu korteri nr 9 võimalike ümberehitustöödega seonduvat, vaid teisi tuleohutuslikke aspekte terve elamu osas. Sellest tulenevalt oli põhjendatud TLPA järelevalvemenetluse läbiviimine kaebajate suhtes.
47.EhS § 60 lg 1 p 10 ja Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 vastu võetud määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimääruse“ § 11 p-de 38-43 kohaselt peab ettekirjutus vastama HMS nõuetele. Vastustaja pädevuses pole ehitisregistri vaate ning IT-süsteemi muutmine ja vastustajal pole alust keelduda kehtivate õigusaktide täitmisest.
48.TLPA on selgitanud menetluse käigus enda seisukohti kaebajatele korduvalt. Samuti on TLPA pakkunud võimalust ettekirjutuse sisu suuliseks selgitamiseks kohtuda. Kohtumist pole toimunud. TLPA selgitas korduvalt järelevalvemenetluse alustamist ja soovi viia läbi XXX elamus paikvaatlus, vastates sealjuures ka kaebajate teabenõuetele ja selgitustaotlustele. TLPA selgitas 16.10.2025 kirjas nr 25000030/3, et tegemist on korduva taotlusega, millele on TLPA juba varasemalt vastanud. TLPA lähtus põhjendatult avaliku teabe seaduse § 23 lg-st 2. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p-d 8 ja 9 näevad ette, et vastamisest võib loobuda, kui selgitustaotluse või märgukirja adressaat on sama isiku samasisulisele pöördumisele uue pöördumise esitamisele eelneva aasta jooksul vastanud ning vajadus saada teavet uuesti ei ole põhjendatud, samuti siis, kui isik ilmselgelt kuritarvitab pöördumise õigust. Kaebajate korduvatele pöördumistele põhjendatult vastamata jätmine ei mõjutanud mingil viisil vaideotsuse tegemist ega selle õiguspärasust.
KOHTU PÕHJENDUSED
49.Kohus rahuldab kaebuse. Vaidlustatud ettekirjutusega kohustati kaebajaid esitama TLPA-le XXX korteri nr 9 kasutuskorra alusel kuuluva katusealuse pinna ja katusel teostatud ehitustööde (sh rajatud rõdu) kohta ehitise audit hiljemalt 30.01.2026. TLPA tugines ettekirjutuses EhS § 130 lg 2 p-dele 2 ja 3, mis sätestavad, et kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine. KorS § 28 lg 1 järgi ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda 7(11)
käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.
50.Kinnistusraamatust nähtuvalt on XXX kinnistu kaasomandis ning korteriomandeid moodustatud ei ole. Kinnistuomanikud on sõlminud asjaõiguslepingu kinnistu valdamiseks ja kasutamiseks. Omanikud leppisid kokku kinnistu kasutamiskorras. Lepingu punkti 3.1.7 järgi kannavad kaasomanikud kaasomandis oleval asjal lasuvaid koormatisi, samuti kaasomaniku omandis oleva osa alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt nende kaasomandi suurusele ja vastavalt kaasomanike kasutuses ja valduses oleva kinnisasja osa käsutamisest, kasutamisest ja valdamisest kulutuste tekkimisele (dtl 49). Kaebajad omandasid vaadeldava mõttelise osa kinnistust 08.03.2013 notariaalse ostu-müügilepingu alusel. Lepingu p-s
1.5.on välja toodud, et kasutuskorra kokkuleppe kohaselt lepingu esemega seotud ala (korteri nr 9) kohta riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist tehtud päringust nähtub, et lepingu esemega seotud eluruumi koosseisu on kantud järgmised andmed: ehitise reaalosana 2-toaline eluruum sissepääsuga 5. korrusel eluruumi pinnaga 69,5 m2, elamispinnaga 43 m2 (ehitisregistri kood 101017759) (dtl 38). Seega vaatamata asjaolule, et majas ei ole moodustatud korteriomandeid, on määratletud ainuvaldusesse- ja kasutusse minevad alad (dtl 52), mis on kantud ka vastavalt kinnistusraamatusse. Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi tegemist ei ole korteriomandiga, on korteri nimetuse kasutamine, mh vaidlustatud ettekirjutuses, põhjendatud õigusselguse huvides. Eelnevat tõendab ka vastava sõnastuse kasutamine kinnistu omandamisel. Õiguslikult aga ei kohaldu korterile nr 9 korteriomandi- ja korteriühistuseadus, vaid lähtuda tuleb AÕS §-st 72. Kaasomand ulatub kogu kaasomandi esemele. Kaasomandis on kogu maa ja kõik maaga püsivalt ühendatud ehitised ja nende püsivalt ühendatud osad (TsÜS §-d 53–55). See tähendab, et kaasomandi osa on kinnisasja füüsiliselt piiritlemata mõtteline osa ühisest omandist ning on ekslik pidada mõnd hoonet või hoone osa ühele või teisele kaasomanikule kuuluvaks. Kaasomandi kasutuskord reguleerib üksnes kaasomandi kasutust, mitte aga kaasomandi kuuluvust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.10.2024 otsus nr 2-22-2159).
51.XXX elamule anti 27.11.2000 ehitusluba nr 25068 elamu katusekorruse väljaehitamiseks eluruumideks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et vaidlusalused ehitustööd teostati enne 2003. aastat (dtl 20). Samuti ei saa vaielda selle üle, et kaebajad ise vaadeldavaid ehitustöid ei teinud, kuivõrd kaebajad omandasid mõttelise osa kinnistust 08.03.2013. Notariaalse ostumüügilepingu punkti 1.8.9 järgi on lepingu esemega seotud korteris nr 9 teostatud projektivälised muudatused, milledel puudub ametlik ehitusluba (s.h rõdu, rõduukse, köögi ja vannitoa asetus). Sama lepingu 1.9.4. kohaselt on ostjad korteri ostmise hetkest alates olnud teadlikud korteris tehtud omavoliliste ehitustööde ulatusest (dtl 40). EhS § 19 lg 1 järgi peab ehitise omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, see tähendab, et ehitise igakordne omanik on vastutav selle eest, et hoones tehtud tööd oleksid teostatud nõuetekohaselt. Kaebajad ei vaidlusta, et peale kinnistu omandamist ei ole neid ehitustöid seadustatud.
52.Vaidlustatud ettekirjutusest nähtuvalt ajendas TLPA-d kaebajatele ettekirjutuse tegemist mh Päästeameti tehtud ettekirjutus seoses tuleohutusega. Päästeamet tõi välja, et XXX hoone pööningukorrusele on välja ehitatud korter (korter 9), mille tõttu hoones ei ole tagatud päästemeeskonna juurdepääs pööningule ja katusele, samuti ei ole tagatud juurdepääs küttesüsteemide kontrollimiseks ja hooldamiseks (dtl 160). Samuti tegi Päästeamet kaebajale 29.04.2024 ettekirjutuse nr 7.2-6-2024-613-7 (dtl 161). Päästeamet lõpetas 02.12.2025 kirjaga nr 7.2-6-2024-613 haldusmenetluse, kuna ettekirjutusega pandud kohustused XXX on täidetud (dtl 261). Seega kõrvaldasid kaebajad Päästeameti osundatud puudused peale vaidlustatud ettekirjutuse tegemist. Eelneva tõttu ei hinda kohus väiteid seoses küttesüsteemiga. Kuigi kohus peab hindama haldusakti õiguspärasust selle vastuvõtmise ajal (HKMS § 158 lg 2), tuleb vastustajal siiski nimetatud asjaoluga arvestada. 8(11)
53.Riigikohtu halduskolleegium selgitas 20.04.2019 otsuse nr 3-15-443 p-s 12, et järelevalveasutuse ettekirjutusest peavad nähtuma adressaadile asetatava kohustuse tekkimise eeldused ning nende sisu ja ulatus. Muu hulgas on kohustuse selgus ja täpsus vajalikud ettekirjutuse täitmise tagamiseks. Ettekirjutust tagav haldussunnivahend saab üldjuhul olla õiguspärane vaid siis, kui adressaadil on olnud mõistlik võimalus ettekirjutuse täitmiseks. See eeldab, et ettekirjutusega nõutav käitumine on adressaadile üheselt mõistetav. Kaebajad heidavad vastustajale ette, et neile ei ole vaidlustatud ettekirjutuse ulatus üheselt arusaadav, kuivõrd tegemist on kaasomandiga. Kohtul tuleb hinnata, kas vaidlustatud ettekirjutusest on üheselt arusaadav, mida kaebajatelt oodatakse.
54.Kaebajad on tuginenud asjaolule, et XXX korterile 9 on väljastatud 30.03.2010 ehitise laiendamisel kasutusluba nr 10409 (dtl 264), mis aga tühistati ja millele järgnes halduskohtumenetlus (B.B, H.H, J.J, D.D, F.F, EM-INVEST OÜ ja Design Police Department OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 05.04.2013 otsuse nr 4-4/494- 2 „Otsus XXX kasutusloa nr 10409 kehtetuks tunnistamise taotluse osas“ tühistamiseks ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks vaadata kaebuse esitajate 08.03.2013 taotlus uuesti läbi, haldusasi nr 3-13967, dtl 156). Tallinna Halduskohus tuvastas 17.09.2014 otsuses nr 3-13-967, et XXX korteris nr 9 on teostatud projektivälised muudatused, milliste tegemiseks puudus ehitusluba (sh rõdu, rõduukse, köögi ja vannitoa asetus). 30.03.2010 kasutusloaga nr 25068 võeti vastu pööningukorrusel paiknevad ruumid kasuliku pinnaga 69,5 m2. Vaidlusalusest kasutusloast ei olnud võimalik aru saada, kas kasutusluba hõlmab ka neid ehitise elemente, mida ehitusloaga ettenähtud ei olnud. Kohtuotsus jõustus 18.10.2014. Kaebajad olid nimetatud kohtuasjas kolmandate isikutena kaasatud.
55.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, toimus vaidlusalune ehitamine väidetavalt 2003. a. Sellel ajal kehtinud ehitusseaduse §-s 29 lg 1 p 1 järgi oli ehitise omanik kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav ning taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba (§ 29 lg 2 p 4). EhSRS § 28 kohaselt peab ka varem ehitatud ehitis vastama ohutusnõuetele. Kui projekt puudub, on audit sobiv vahend ohutuse kontrollimiseks.
56.EhS § 18 lg 1 järgi on ehitise auditi eesmärk tõendada ehitise nõuetele vastavust ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutust või anda ehitise kohta muu hinnang. Tõsi on, et vastustaja viivitas järelevalvemenetluse algatamisega väga pika aja vältel. Eelnev aga ei tee järelevalvemenetlust seetõttu õigusvastaseks. Järelevalve eesmärk on veenduda eelkõige ehitise ohutuses, mitte pelgalt tuvastada minevikurikkumisi. Haldusorgan võib järelevalvemenetluse alustada ja meetmeid kohaldada ka siis, kui asjaolud ei ole lõplikult selged, sest menetluse eesmärk ongi asjaolude väljaselgitamine. Kuivõrd tõendatud ei ole, et XXX korteris 9 on ehitustegevus toimunud õiguslikul alusel tervel kaebajate valduses oleval pinnal, on auditi tegemise nõue põhjendatud.
57.Tulenevalt HMS § 55 lg-st 1 peab haldusakt olema üheselt arusaadav ning mõistetav. Kohus nõustub kaebajatega, et vaidlustatud ettekirjutus ei piiritle auditi objekti mõõtmete, asukoha, konstruktsiooniliste osade ega ruumilise ulatuse järgi ning ei näita ära, kas audit peab hõlmama hoone katuse üldpinda tervikuna või üksnes teatud osa. Sealjuures ei ole arvestatud asjaoluga, et osaliselt on kasutusluba kehtiv. Ettekirjutuses on kirjeldatud, et: „.../.../ hoone katusele on rajatud rõdu, mille ligipääsuks on rajatud avatäited (uks/aknad) ja mille kohta Ameti arhiivis ja ehitisregistris puudub ehitusprojekt ja ehitusluba (ehitustööd on omavolilised ja ebaseaduslikud).“ Ka kohtul ei ole võimalik hinnata, millises ulatuses ehitustööde osas auditit nõutakse, st kas üksnes rõdu ning katuse osas või kui suures osas. Sealjuures ei ole vastustaja põhjendanud, miks nõutakse vastava kohustuse täitmist üksnes kaebajalt olukorras, kus tegemist on kaasomandiga, mitte kaebajale kuuluva korteriomandiga. Ka vaideotsuses on üksnes nenditud, et: „.../.../amet ja kaasomanikud on olnud teadlikud projektivälistest muudatustest enam kui 10 aastat ..../.../.“ Täpsemaid selgitusi auditi asjaolude osas vaideotsusest ei selgu. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, 9(11)
reguleerib kaasomandi kasutuskord üksnes kaasomandi kasutust, mitte aga kaasomandi kuuluvust. Samas kohustab EhS § 19 lg 1 ehitise omanikku tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kaasomandis olev kinnisasi, sealhulgas sellel asuva hoone katus, on mõtteliste osadena kõigi kaasomanike ühises omandis (Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01). Vastustajal tuli hinnata, millises ulatuses tuli kohustus panna isikule, kellel on objekti üle otsustusõigus, st kaebajatele ning millises osas lasub kõigil kaasaomanikel vastutus kinnistul asuva hoone ohutuse osas.
58.Kaebajad leiavad, et vastustaja on juba 23.10.2024 viinud läbi paikvaatluse ruumides, mida TLPA 02.12.2025 vastuse järgi peab kaebajate ainuvalduses olevaks. Vastustaja eitab eelnevat. Ka kaebajad ei ole esitanud tõendeid, et kaebuses nimetatud paikvaatlus läbi viidi, mistõttu on kaebajate väited paljasõnalised. Kuivõrd vastustaja sõnul ei tuginetud vaidlustatud ettekirjutuses 2024. aastal väidetavalt toimunud paikvaatlusele ning ettekirjutuse sõnastust aluseks võttes, on see usutav, ei ole kaebajate vastavad vastuväited asjakohased ning kohus jätab need tähelepanuta.
59.Kohus selgitab sellegipoolest, et kaebajatel tuleb võimaldada vastustaja ametnikele paikvaatluse tegemine, et hinnata ehitustööde ulatust, mida ei ole kajastatud vastavalt ehitus- ja kasutusloas. Selliselt saab vastustaja hinnata ehitustöid ning anda täpse juhise auditi tegemise vajaduse ulatuse osas, kuivõrd vaidlust ei saa olla, et hoonele on tehtud ehitustöid, milliste tegemiseks ei ole väljastatud vastavat luba.
60.Kaebajad heidavad vastustajale ette ka seda, et nad on XXX hoone järelevalvemenetluse käigus esitanud TLPA-le korduvalt kirjalikke pöördumisi (sh teabe küsimisi ja selgitustaotlusi), millele vastustaja ei vastanud. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p 8 sätestab, et selgitustaotluse või märgukirja adressaat on sama isiku samasisulisele pöördumisele uue pöördumise esitamisele eelneva aasta jooksul vastanud ning vajadus saada teavet uuesti ei ole põhjendatud. Vastustaja on tuginenud sama seaduse § 5 lg 9 p-le 9, mille kohaselt vastamisest võib loobuda, kui isik ilmselgelt kuritarvitab pöördumise õigust. Esitatud tõenditest nähtub, et vastustaja on kaebajatele vastanud. Vastustaja tõi välja asjaolud, millele ta ettekirjutuse tegemisel tugines. Lisaks selgitas vastustaja, et on pakkunud mitmel korral võimalust kohtumiseks, et selgitada asjaolusid suuliselt, kuid kaebajad on sellest loobunud (dtl 520). Kohus on nõus vastustajaga, et kaebajad on, mh kohtumenetluses, esitanud järjepidevalt ja hulgaliselt pöördumisi, mis suurendab märkimisväärselt menetluse mahtu. Õige on ka vastustaja hinnang, et kaebajad oleksid võinud vastustajaga koostööd teha kaasomandi ehitamise seadustamiseks. Küll aga on kohus ühel meelel kaebajatega, et suuline suhtlus ei vabasta haldusakti põhjendamisest, kuivõrd haldusaktid peavad olema põhistatud selliselt, et see oleks üheselt arusaadav ning haldusakti adressaadil oleks võimalik talle pandud kohustust täita. Praegusel juhul vaidlustatud haldusaktid sellistele tingimustele ei vasta.
61.Seega on vaidlustatud haldusaktid oluliste põhjendamispuudustega ja kohus tühistab TLPA 12.09.2025 ettekirjutuse nr 2512899/00298 ja Tallinna Linnavalitsuse 25.11.2025 vaideotsuse nr 1109. Eelneva tõttu ei hinda kohus teisi menetlusosaliste väiteid.
62.Kuivõrd vastustajal tuleb tagada ehitiste ohutus ja nõuetele vastavus, tuleb vastustajal vajadusel teha uus ettekirjutus ning kõrvaldada need puudused, millele kohus kohtuotsuses viitas. Alternatiivselt tuleb kaebajatel teha vastustajaga koostööd ehitustööde seadustamiseks.
63.Kaebajad esitasid ka nõude TLPA kohustamiseks tegema toimingud, et EHR avalikus vaates avaldatud ettekirjutuse nr 2512899/00298 ning sellega seotud EHR kannete ja avalikustatud dokumentide tekstis ei kajastuks kaebajate teiste kinnistute aadressid ja osaluste suurused. Andmekaitse Inspektsioon selgitas 27.02.2026 otsuses nr 2.1-1/25/1465-3143-2, et 27.02.2026 seisuga ei ole vaidlustatud ettekirjutus enam EHR-s avalikult kättesaadav (dtl 616).
64.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kaebajate kasuks, mistõttu tuleb vastustajal hüvitada kaebajate menetluskulud. Kaebajad 10(11)
esitasid taotluse riigilõivu hüvitamisks. Kaebajad on menetluse jooksul tasunud riigilõivu kokku 200 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.