X kaebus Transpordiameti otsustuse peale kõrvaldada vastutav juht organisatsiooni tegevusest
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X, esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Vastustaja Transpordiamet, esindajad Anastassia Levin ja Mari Toodu
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. septembri 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 13. septembri 2024. a otsus. Teha uus otsus ja rahuldada kaebus. Tühistada Transpordiameti 6. oktoobri 2023. a ettekirjutuse nr 13.5-5/23/17557-31 resolutsiooni punkt 1.
3.Mõista Transpordiametilt X (rg-k XXX) kasuks välja esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulu katteks 7000 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses juriidiliste ja füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. juunil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
3-23-2257 kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transpordiamet (TA) kohustas 6. oktoobri 2023. a ettekirjutusega nr 13.5-5/23/1755731 resolutsiooni punktiga 1 X-i viivitamata kõrvaldama tegevusest (komisjoni 26. novembri 2014. a määruse nr 1321/2014 „Õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta“ (määrus 1321/2014) punkti 145.A.30 mõttes) hooldusorganisatsiooni vastutava juhi. Ettekirjutuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) organisatsiooni tegi õhusõidukile hooldustöid asukohas ja ulatuses, mis ei ole vastavuses organisatsiooni sertifikaadiga EE.145.0120 ja hooldusorganisatsiooni käsiraamatuga; 2) organisatsiooni kvaliteedisüsteem ei toimi, sest õhusõiduk saadeti baashoolduse eesmärgiga Pärnusse, kus ei olnud võimalik tagada, et kavas olevad hooldustööd saaksid kõik tehtud; 3) organisatsioon hooldas õhusõidukit ulatuses, milleks ta ei olnud sertifitseeritud ja organisatsiooni hooldustööde kord ei taganud piisavat kontrolli, et ei tehtaks hooldust, mis ei ole kooskõlas ettevõtte sertifikaadiga; 4) organisatsioon alustas õhusõiduki hooldusega enne, kui oli saanud TA heakskiidu hoolduskohale; 5) organisatsioon ei järginud protseduure, et õhusõidukiga seotud nõuete täitmine oleks tagatud. Organisatsioonil on käsiraamat, mis sisaldab kvaliteedisüsteemi, kuid nagu selgus intervjuudest, siis sellest ei peeta kinni; 6) organisatsioon teavitas plaanitavast muudatusest, kuid alustas Pärnus hooldustöödega enne, kui asjaomased muudatused said TA heakskiidu; 7) organisatsioon ei rakendanud muudatusejuhtimisest tulevaid nõudeid, et tagada organisatsiooni vastavus regulatsioonile, ning tuvastada ja maandada riskid, mis kaasnevad uue baashoolduskoha loomisega; 8) organisatsioon on teadlikult käitunud nõuete vastaselt. Ta tegi hooldustöid ilma õigusliku aluseta Pärnu lennuvälja angaaris. Õhusõiduki hooldustöid teostati sertifitseerimata kohas ning ei järgitud organisatsiooni käsiraamatus kirjeldatud protseduure. Juhil puudub adekvaatne ülevaade organisatsiooni tegevusest. Juurpõhjuse analüüsi pole tehtud. Tegemist on vastutava juhi teadliku käitumisega või olukorra ignoreerimisega. Sarnane situatsioon oli juba varem organisatsioonis juhtunud 2021. a-l Soomes. Organisatsiooni vastutav juht ei ole täitnud oma positsioonist tulenevaid kohustusi, mis on välja toodud hooldusorganisatsiooni käsiraamatu peatükis 1.4.4, mille kohaselt langeb vastutavale juhile lõplik vastutus, et hooldust teostatakse vastavalt hooldusorganisatsiooni käsiraamatus olevatele protseduuridele ja regulatsioonidele. Lisaks ei vastanud tegevus määruse 1321/2014 II lisa nõuetele.
2.X esitas halduskohtule kaebuse TA 6. oktoobri 2023. a ettekirjutuse resolutsiooni p 1 tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja rikkus ärakuulamiskohustust; 2) vastustaja rikkus põhjendamiskohustust. Haldusaktis on tsiteeritud õigusakte, seostamata neid konkreetsete asjaoludega. Määrusest 1321/2014 ei tulene, et paneelide eemaldamise puhul on tegemist hooldusega. See, et tegemist oli hooldusega, pole haldusaktis välja toodud. Isegi kui lennukipaneelide eemaldamine kvalifitseerub hoolduseks, ei esinenud olukorda, kus lennukile oleks tehtud baashooldust sertifitseerimata asukohas. Lennuohutust pole ohustatud; 3) vastustaja pole ettekirjutuses selgitanud, kuidas jõuti järelduseni, et organisatsiooni vastutav juht tuleb viivitamatult kõrvaldada; 2(9)
3-23-2257 4) ei selgu, millisele õiguslikule alusele tugineb vastustaja ettekirjutuse andmisel. Sisuliselt üritab vastustaja ettevõtte juhti karistada intsidendi eest, mis leidis aset minevikus. Põhjendamata on väide, et kaebaja on lennuohutuse suhtes ükskõikne. Vastustaja viitab Helsingi juhtumile, kuid see pole asjakohane, sest tegemist on erinevate olukordadega. Helsingi juhtumi korral oli tegemist olukorraga, kus juhtkond tõlgendas valesti ajutise liinihoolduskoha avamise korda ja tingimusi; 5) tõele ei vasta väide, et kahe aasta jooksul toimunud erinevate auditite tulemusi ei ole arvesse võetud ega olukorda parandatud. Organisatsioon on kõikidesse auditite puudustesse suhtunud täie tõsidusega ning vastavalt nende sisule tehtud parendusi. Vastustaja järeldus põhineb sellel, et ta tuvastas puudusi Saab 340 lennuki seisukorras. See on sama lennuk, millele tahetigi hakata hooldust teostama. Vastustaja ei saa selle näite põhjal teha järeldust, et kaebaja ei ole ühegi auditi tulemust arvesse võtnud. X pilootide ja tehnikute arv on olnud vastavuses tegevuse mahtudega. Lennukite arvu suurenemisel on kaasatud juurde piloote ja tehnikuid. Pärnu juhtumi juurpõhjus ei seisne vastutava juhi tegevuses, vaid liinihooldusjuhis, kes eiras vastutava juhi korraldust. Vastustaja otsustas ettekirjutuse resolutsiooni punktiga 1 ebaproportsionaalse meetme kasuks.
3.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) õigust olla ära kuulatud pole rikutud; 2) järeldused põhinevad kogutud tõenditel. Menetluses kogutud tõendid on fikseeritud vastustaja dokumendihalduse infosüsteemis, mis ühtlasi fikseerib tõendi seose menetlusega ja ettekirjutusega. Kaebaja on saanud tutvuda toimikuga; 3) ettekirjutuses pole põhjendamispuudusi; 4) määruse 1321/2014 punktis 145.A.65 on sätestatud hoolduse nõuded. Kõik hooldustööd tuleb teha vastavalt hooldusprogrammile ning tüübisertifikaadi hoidja väljastatud juhenditele (AMM). AMM sisaldab instruktsioone punkt punkti haaval, kuidas mingit hooldustööd teha. Tavapäraselt algab see ligipääsu tegemisega ehk konkreetsete paneelide jne eemaldamisega ning lõpeb sellega, et vastavad komponendid paigaldatakse samas järjekorras tagasi. On täiesti lubamatu, et organisatsiooni vastutav juht, kes regulatsiooni järgi peab tundma määruse 1323/2014 osa 145 (viide 145.A.30 lg 3) üldiseid põhimõtteid, selgitab Pärnus toimunut, et paneelide maha võtmine on tavapärane hoolduseks ettevalmistamine ega ole hooldustegevus. Õhusõiduki küljest ei ole lubatud maha võtta ühtegi detaili, ilma et selleks oleks väljastatud hooldusorganisatsiooni poolt töökäsku. Töökäsu väljastamise aluseks peab olema õhusõiduki käitaja lennukõlblikkuse organisatsiooni väljastatud töötellimus, sest just lennukõlblikkuse organisatsioon ütleb hooldusorganisatsioonile, mida teha, ja hooldusorganisatsioon teeb õhusõidukil selle ära. Igasugune isetegevus hooldusorganisatsiooni poolt on keelatud. Kõik tegevused õhusõidukiga peavad toimuma kontrollitud keskkonnas; 5) hooldustöödeks ettevalmistumine on nõutavate tööriistade, materjalide ja varuosade varumine/tellimine, tööjõu ja tööruumide planeerimine, mitte aga õhusõidukile ligipääsu tagamine. Ei ole aru saadav, kuidas vastutav juht tagab organisatsiooni kvaliteedi ja ohutuspoliitika toimimise, kui ta ei saa aru AIR määruse punkti tähendusest ega taju, millisest etapist algavad hooldustööd ja millises etapis lõpevad ettevalmistused selleks. Ainult vigane ohutuse ja kvaliteedi süsteemi täitmine on põhjustanud olukorra, mis seab ohtu hooldustööde kvaliteedi ja seeläbi ka lennuohutuse tervikuna; 6) kõrvaldada ametist kaebaja organisatsiooni vastutav juht on sobiv meede. Vastutav juht on aruandekohustuslik nii pädeva asutuse kui ka nende ees, kes võivad teda ametisse määrata. AMC 145.A.30 toob välja, et olgugi et üldiselt peetakse määruses 1321/2014 silmas heakskiidetud vastutavat juhti, kes oma ametikohast tulenevalt vastutab organisatsiooni juhtimise eest üldiselt, võib organisatsioon nimetada ka vastutava juhi, kes ei ole üldjuht, ühinguõiguse kontekstis juhatuse liige. Vastutava juhi heakskiitmisel on pädeval asutusel 3(9)
3-23-2257 kohustus veenduda, et vastutaval juhil on piisavalt raha, tööjõudu või mõjujõudu, et parandada olukorda ohutus- ja kvaliteedijuhtimise süsteemis tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks. Vastutav juht ei mõista hooldusorganisatsiooni põhinõudeid, on nõus teadlikult eirama määruse 1321/2014 nõudeid ning tal puuduvad elementaarsed teadmised kvaliteedisüsteemi toimimise põhimõtetest, sh juurpõhjuste tuvastamise viisidest, vajadusest ja inimfaktorist ning oma rollist ja ülesannete mõjust lennuohutusele. Kuivõrd tegemist on isikuga, kelle vastustaja peab kiitma heaks, siis peab vastustajal ka olema õigus selline heakskiit tagasi võtta, kui ilmneb, et ametikohal tegutsev isik siiski ei taga jätkuvalt organisatsiooni tegevuse vastavust organisatsiooni protseduuridele. Heakskiidu tagasivõtmisega rakendab vastustaja meetme, mis tagab organisatsiooni kvaliteedisüsteemi parandamise; 7) tegemist ei ole ettevõtte õiguste intensiivse riivega. Organisatsiooni ohutus- ja kvaliteedipoliitika on organisatsiooni toimimise alustala ning regulatsioonide ja nõuete täitmine on kokkuvõttes suunatud sellele, et tagada lennuohutus. Eelnevalt on piiratud organisatsiooni tegevust, kehtestades organisatsioonile Helsingi lennujaamas liinihoolduse keelu kuni liinihooldusjaama heakskiitmiseni. Arvestades Helsingi juhtumit, ei teki vastustajal veendumust, et sertifikaadi kehtivuse piiramine tooks soovitud tulemused siinsel juhul ja kaebaja lõpetaks rikkumised. Sertifikaadi kehtivuse peatamine on organisatsiooni jaoks koormavam meede kui vastutava juhi kõrvaldamine.
4.Tallinna Halduskohus jättis 13. septembri 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vaidlus on selle üle, kas kaebaja tehtud tööd kvalifitseeruvad hooldusena, kas sellel oli mõju lennuohutusele ja kas juhi kõrvaldamine on proportsionaalne meede; 2) kaebaja tegevus pidi vastama määruse 1321/2014 II osa punkti 145 nõuetele; 3) ettekirjutus on piisavalt arusaadav. Ettekirjutuses heidetakse kaebajale ette hooldustööde teostamist Pärnu lennujaama angaaris. Pärnu lennujaama angaaris teostati õhusõidukile hooldustöid asukohas ja ulatuses, mis ei ole vastavuses organisatsiooni sertifikaadi ja käsiraamatuga. Kaebajale väljastatud sertifikaat (dtl 16–17) ei andnud õigust mistahes hooldustöödeks Pärnu lennujaama angaaris. Kaebajal puudus Pärnus baashooldusjaama luba. Ettekirjutuse kohaselt ei taganud ettevõtte vastutav juht, et kvaliteedisüsteemist peetaks kinni ja et lennukeid ei hooldataks keelatud kohas. Organisatsiooni vastutav juht vastutab selle eest, et hooldustöid teostatakse määruse 1321/2014 kohaselt; 4) tegemist oli hooldusega ja kaebaja pani toime rikkumise, kuna ta ei teostanud hooldust sertifitseeritud asukohas. Määruse 1321/2014 art 2 p h kohaselt on hooldus õhusõiduki või selle komponendi kapitaalremont, jooksev remont, ülevaatus, osade ja seadmete asendamine, modifitseerimine või defektide kõrvaldamine või eelpool nimetatud tööde kombinatsioon, välja arvatud lennueelne ülevaatus. Hoolduseks ettevalmistavad tegevused on loetletud määruse osa 145 A alapunktis 47 ning nendeks on tööriistade, personali jms valmis panemine selleks, et oleks võimalik alustada hoolduse teostamist. Hoolduse ettevalmistamiseks ei saa lugeda õhusõiduki vastavatele osadele juurdepääsu tagamist. Arvestades ettekirjutuse tegemise ajaks teostatud tööde mahtu, oli hooldustööde teostamisega alustatud. Lennukilt oli eemaldatud mitmeid osi, sh paneelid ja istmed. Asjaolu, et töödega ei jõutud inspektori sekkumise tõttu lõpule, ei muuda tööde iseloomu. Nii liini- kui ka baashooldust tohib teha vaid sertifitseeritud asukohas. Pärnu lennujaama angaar selliseks kohaks ei olnud; 5) tegemist ei olnud liinihooldusega, vaid baashooldusega. Liinihooldus hõlmab lihtsamaid töid (nt kruvi kinni keeramine, detaili asendamine jms). Tehnikud tegutsesid eesmärgiga teha baashooldust; 6) lennundusseadus (LennS) § 603 lg 1 annab vastustajale õiguse teha lennuohutuse tagamiseks ettekirjutus. Ettekirjutus tehti preventiivsel eesmärgil. Ettekirjutusega on otsustatud kõrvaldada ametist kaebaja organisatsiooni vastutav juht, kelle tegevusetuse 4(9)
3-23-2257 tagajärjel toimus kaebajale ette heidetav juhtum. Ettekirjutuse eesmärk on suunata kaebajat võtma vastu otsuseid, mis välistaksid sarnaste juhtumite kordumise tulevikus; 7) õige pole kaebaja käsitus, et juhtunu juurpõhjus pole vastutava juhi, vaid liinihooldusjuhi tegevus, sest tema juhtimise ja organiseerimise all vastavad tööd tehti. Organisatsiooni ohutus- ja kvaliteedipoliitika on organisatsiooni toimimise alustala. Ainuüksi kirjutatud protseduuridest ei ole kasu, kui neid ellu ei rakendata. Organisatsioonis kehtestatud ja määrusega reguleeritud regulatsioonide eesmärgiks ongi erinevate protseduuride ja töötajate tegevusega lõppastmes tagada kehtivate nõuete täitmine ja lennuohutus. Vastutava juhi roll on tagada organisatsiooni toimimine viisil, et ei juhtuks olukorda, kus kehtivate regulatsioonide järgimata jätmise tõttu satub ohtu lennuohutus tervikuna. Vastutav juht peab oma rolliga organisatsiooni sees tagama, et tehnikud ei alustaks õhusõiduki hooldust selleks sertifitseerimata asukohas ega paneks toime rikkumisi. Tehnikute omavoliline käitumine on organisatsiooni juhi tegevusetuse otsene tagajärg, mitte põhjus. Ettevõttest väljapoole vastutab rikkumise eest vastutav juht, kelle tegevuse/tegevusetuse tagajärjel sai liinihooldusjuht tegutseda. Organisatsioonis on kehtestatud küll protseduurid, kuid organisatsiooni töötajad ei järgi neid ning ka vastutav juht (tegevjuht) ei ole piisavalt järjekindlalt tegutsenud selle nimel, et töötajad järgiksid organisatsiooni protseduure; 8) tegemist oli esimese astme puudusega määruse 1321/2014 punkti M.A.716 alapunkti (a) kohaselt. Lennukit hooldati asukohas, kus seda teha ei tohtinud. Samuti ei teostanud vastutav juht töötajate tegevuse üle kontrolli. Puuduliku kvaliteedi- ja juhtimissüsteemi tagajärjel toimuvad pöördumatu tagajärjena lennuõnnetused; 9) vastutava juhi ametist kõrvaldamine oli proportsionaalne. Hooldusorganisatsioon tegi õhusõiduki hooldustöid sertifitseerimata kohas ja ei järginud organisatsiooni käsiraamatus selleks kirjeldatud protseduure. Edasised tegevused (tegevuskava koostamine, juurpõhjuste analüüs, dokumentide esitamata jätmine) ei tekitanud veendumust, et tegevuskava tagab organisatsiooni edasiste tegevuste ohutust ja kvaliteeti. Organisatsioon ei reageeri mittevastavusele piisava tõsidusega. Sarnane juhtum on juba varem leidnud aset Helsingis, mille tulemusel kohaldati organisatsioonile 18. oktoobril 2021 (dtl 382) piiravat meedet sertifikaadi kehtivuse osas. Mõlemat juhtumit ühendab eelnev heakskiidu ja sertifitseerimise nõude eiramine. Tegemist on süsteemse veaga. Vastutav juht teadis, et Pärnus puudub sertifikaat. Valitud meede oli kergema kaaluga kui kaebaja tegevuse peatamine; 10) vastustaja ei edastanud kaebajale ettekirjutuse projekti. Vastustaja ei andnud kaebajale võimalust tutvuda asjas kogutud materjalidega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-s 3 sätestatud erandid kaebaja ärakuulamiseks puudusid. Kui tegevus peatati, siis asus kaebaja kohe koostööd tegema. Ta andis vastustajale põhjalikke selgitusi. Isiku intervjueerimine haldusmenetluses ei asenda ärakuulamist. Ei nähtu, et kaebajale oleks antud võimalus esitada omapoolsed väited ettekirjutuse resolutsiooni punkti 1 kohta. Vastustaja rikkus ärakuulamiskohustust, sest kaebaja ei saanud ettekirjutuse ja selle tagajärje kohta selgitusi anda. Kaebaja oleks haldusmenetluses esitanud samad väited, mida ta esitas kohtumenetluses. Need väited aga ei toonud kaasa ettekirjutuse tühistamist. Seetõttu pole ärakuulamata jätmise näol tegemist sellise rikkumisega, mis peaks kaasa tooma ettekirjutuse tühistamise (HMS § 58); 11) ettekirjutus on raskesti jälgitav. Samas on sellest arusaadav kaebajale etteheidetav tegu ja põhjendused. Seetõttu pole vastustaja haldusakti andmisel rikkunud põhjendamiskohustust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 5(9)
3-23-2257 1) vastustaja rikkus ärakuulamiskohustust. Kaebaja ära kuulamata jätmine võis mõjutada asja otsustamist. Kaebaja oleks haldusmenetluses tõendanud, et liinihooldusjuht tegutses omavoliliselt ja vastuolus vastutava juhi juhistega. Kaebaja oleks selgitanud, miks Helsingi juhtum ei ole analoogne, ja saanud kirjeldada kasutusele võetud meetmeid. Kaebaja ei saanud õiguslikke vastuväiteid esitada. HMS § 58 mõte ei seisne selles, et menetlusviga tingib haldusakti kehtetuks tunnistamise vaid siis, kui haldusorgan ise möönab, et ta oleks andnud teistsuguse haldusakti; 2) vastustaja rikkus põhjendamiskohustust. Ta pole avanud ettekirjutuse andmise aluseks olevaid kaalutlusi. Vastustaja pole põhjendanud, miks on tegemist liidu õiguse mõttes esimese astme puudusega. Esialgu oli vastustaja seisukohal, et tegemist polnud esimese astme puudusega. Miks ta oma seisukohta muutis, selle kohta põhjendusi ei nähtu. Lennuohutus ei kahjustunud. Vastustaja pole selgitanud, miks paneelide eemaldamine oli hooldus. Ettekirjutuses ei ole toodud õiguslikku alust. Vastustaja pole kinnitanud, et selleks oli LennS § 603 lg 1. Isegi kui see oleks õiguslik alus, siis poleks selle normi kohaldamise eeldused täidetud; 3) halduskohus asus ise haldusorgani asemel kaalutlusõigust teostama. Kas tegemist on esimese või teise astme puudusega ning kas tegemist on hooldusega ja kas olid olemas teised meetmed, otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. Ettekirjutuses pole neid küsimusi selgitatud. Seda asus halduskohus ise tegema; 4) ettekirjutuse resolutsiooni punkt 1 on õigusvastane. Juhi kõrvaldamine on ebaproportsionaalne meede. Kuna vastustaja pole ettekirjutuses analüüsinud, kas meede on proportsionaalne, ei saanud kohus ise seda järeldust teha. Halduskohus pole näidanud, milles seisneb Helsingi juhtumiga sarnane olukord. Süsteemsus ei väljendu selles, et hooldust tehti mõlemal juhul sertifitseerimata asukohas. Helsingi juhtumi puhul tõlgendas juhtkond valesti ajutise liinihoolduskoha avamise korda ja tingimusi. Pärnu juhtum tekkis teise töötaja tegevuse tõttu, kuna töötaja esitas eksitavat infot ja eiras sõnaselget keeldu. Viimased auditid kinnitavad, et kaebaja järgib kõiki nõudeid.
6.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja pani toime rikkumise; 2) valitud meetme eesmärgiks on tagada lennuohutus. See tagatakse, kui järgitakse tegevuse aluseks olevaid reegleid; 3) eesmärgiks ei olnud lõpetada organisatsiooni tegevus, vaid tõkestada liidu õiguse nõuetega vastuolus olnud tegevus; 4) vastutava juhi positsioon on sedavõrd oluline, et tema puudumine organisatsioonis toob kaasa esimese astme puuduse (määruse 1321/2014 p 145.B.350 lõige b), mis omakorda toob kaasa organisatsiooni tegevuse keelamise, piiramise või üldsegi sertifikaadi tühistamise; 5) pärast vastutava juhi ametist kõrvaldamist asus tema ülesandeid täitma hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratud töötaja; 6) ettekirjutus ei saanud kaebajale üllatusena tulla, sest organisatsiooni juht eeldas, et kohaldatakse sertifikaadi kehtivust puudutavaid meetmeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et Pärnu lennujaama angaaris teostati õhusõidukile hooldustöid asukohas ja ulatuses, mis olid vastuolus organisatsiooni sertifikaadiga ja organisatsiooni käsiraamatuga, sh ei olnud see kooskõlas määruse nr 1321/2014 punkti 145.A.75 alapunktidest (a) ja (b) tulenevate tingimustega. Halduskohus on tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et kuna lennukilt olid eemaldatud mitmed osad 6(9)
3-23-2257 (nt paneelid ja istmed), oli asutud tegema baashooldust. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja väidetud põhjendamispuudused ei ole sellised, mis tooksid kaasa vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise.
9.Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses lisaks ka kaalutlused, millest haldusorgan on lähtunud (HMS § 56 lg-d 2 ja 3). Põhjendused peavad olema sedavõrd põhjalikud, et võimaldavad adressaadil otsuse laiemat konteksti arvestades selle tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus kaebeõiguse teostamise võimaluse (RKÜKo nr 3-20-1044/5, p 14) ja täidab ka haldusorgani enesekontrolli eesmärki (nt RKÜKo nr 3-3-1-85-10, p 26).
10.Ettekirjutuses on viidatud LennS § 603 lg-le 1, mille kohaselt on vastustajal õigus teha lennuohutust reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise tagamiseks ettekirjutus. Tegemist on ettekirjutuse tegemise õigusliku alusega. Ettekirjutuse põhjendustest nähtub üheselt, et selle tegemise faktiliseks aluseks oli õigusaktide nõuete täitmata jätmisest tekkinud oht lennundusele.
11.Vaidlustatud ettekirjutusest on võimalik välja lugeda kaebajale etteheidetav tegu. Selleks oli hooldustööde tegemine vales kohas ehk Pärnu lennujaama angaaris. Ettekirjutuse kohaselt polnud see kooskõlas organisatsiooni sertifikaadi ja organisatsiooni käsiraamatuga. Lisaks järeldas vastustaja ettekirjutuses, et organisatsiooni kvaliteedijuhtimise süsteem ei toimi.
12.Vastustaja on liigitanud kaebaja tegevuse esimese astme puudusena määruse 1321/2014 II lisa (osa 145) punkti 145.B.350 b) tähenduses. Seda põhjusel, et vastustaja hinnangul oli tegemist lennuki hooldusega ja hooldust teostati vales kohas. Asjaolu, et vastustaja pole analüüsinud, miks pole tegemist teise astme puudusega, ei tähenda põhjendamiskohustuse rikkumist. Kas tegemist on esimese või teise astme puudusega, pole kaalumise, vaid fakti küsimus. Halduskohus pole asunud ise vastustaja asemel vaidlustatud ettekirjutust põhjendama, vaid otsuse põhjendustes nõustus vastustajaga, et kaebajale etteheidetav tegu oli kvalifitseeritav esimese, mitte aga teise astme puudusena.
13.Põhjendamispuudusena ei saa käsitada ka seda, et vastustaja pole kaebajale tehtud ettekirjutuses esitanud eraldi põhjendusi proportsionaalsuse kolmeastmelise testi vormis (HMS § 56). Kohus kontrollib haldusakti proportsionaalsust sõltumata haldusakti põhjendustest. Seetõttu ei saa proportsionaalsuse kolmeastmelise testi vormis kirjeldamata jätmine olla ka oluliseks takistuseks kaebeõiguse teostamisel (vt ka RKHKo 3-21-1366, p 26).
14.Vastustaja oli ettekirjutuses seisukohal, et kaebaja kui hooldusorganisatsioon tegutses teadlikult nõuete vastaselt, kui teostas õhusõiduki hooldustöid sertifitseerimata kohas, järgimata organisatsiooni käsiraamatus kirjeldatud protseduure. Vastustaja lähtus ettekirjutuse kohaselt lennuohutuse tagamise vajadusest, märkides, et kui hooldusel kehtivaid reegleid ei järgita, siis see omab negatiivset mõju lennuohutusele. Ühtlasi võttis vastustaja arvesse, et kaebaja reageeris ja lõpetas õhusõiduki hooldustööd, kuid kaebaja ei esitanud veenvat tegevuskava, millest järelduks kaebaja edaspidise tegevuse ohutus ja kvaliteet. Vastustaja hinnangul pole tegevjuht tegutsenud selle nimel, et organisatsiooni töötajad järgiksid organisatsiooni protseduure, samuti pole paigas infovahetus (s.o tegevjuhil puudub adekvaatne ülevaade organisatsiooni tegevusest). Vastustaja järeldab, et tegevjuht on teadlikult olukorda ignoreerinud. Lisaks võttis vastustaja arvesse, et kaebaja suhtes oli varem 7(9)
3-23-2257 kohaldatud analoogse rikkumise tõttu piiravat meedet (s.o viga on süsteemne). Ettekirjutusest nähtub, et vastustaja pidas lennuohutust kaalukaks väärtuseks. Vastustaja on seega sisuliselt eespool nimetatud põhjenduste näol esitanud kaalutlused selle kohta, miks ta otsustas kohaldada ettekirjutusega vaidlusalust meedet ja kohustas kõrvaldama vastutava juhi ametist. Kas need põhjendused on adekvaatsed, hinnatakse ettekirjutuse sisulise õiguspärasuse raames. Põhjendamispuudusena ei tule käsitada seda, et vastustaja ei esitanud ettekirjutuses kaalutluste kohta põhjendusi, miks ta ei valinud rangemat meedet ja nt ei tunnistanud kaebajale väljastatud sertifikaate kehtetuks.
15.Halduskohus on jaatanud, et vastustaja rikkus kaebaja õigust olla ära kuulatud. Ringkonnakohus nõustub sellega ega korda neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
16.Samas leidis halduskohus et sellise rikkumise õiguslikuks tagajärjeks ei ole ettekirjutuse tühistamine, sest kaebaja ära kuulamata jätmine ei mõjutanud haldusmenetluse lõplikku tulemust (HMS § 58). Halduskohtu hinnangul ei omanud tähtsust kaebaja väide, et rikkumise pani toime liinihooldusjuht, sest organisatsiooni vastutav juht pole aru saanud oma rollist ega lõppvastutusest. Ringkonnakohus on selles küsimuses teisel seisukohal.
17.Kaebaja toob välja, et ärakuulamise raames oleks saanud kaebaja esitada väite ja tõendid selle kohta, et liinihooldusjuht tegutses omavoliliselt ja vastuolus vastutava juhi juhistega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et see asjaolu ei võinud vastustaja jaoks omada tähendust ettekirjutuse tegemisel. Et teha kindlaks, kas juht oli kehtestanud ja ellu viinud määruse 1321/2014 punktis145.A.65 nimetatud ohutus- ja kvaliteedipoliitikat (vt määruse nr 1321/2014 punkti 145.A.30 (a) alapunkt 2), tuli välja selgitada, kas ja mil määral on töötajad allunud juhi suunistele. Kaebaja ärakuulamine oleks aidanud selles küsimuses selgust luua ja seda oleks tulnud vaidlusaluse meetme valikul arvesse võtta.
18.Vastustaja on ettekirjutuses teadlikku käitumist sidunud kaebaja kui organisatsiooniga, mitte aga kaebaja vastutava juhiga. Vastutava juhi kõrvaldamisel omab tähendust asjaolu, kas tema tegevuse tõttu sai liinihooldusjuht tegutseda nõudeid rikkudes. Kui liinihooldusjuht tegutses omavoliliselt ja vastuolus vastutava juhi juhistega, siis tuli seda ettekirjutuse tegemisel ja õigusliku tagajärje valikul arvesse võtta (vt käesolev otsus, p 17). Mitte igasugune töötaja õigusrikkumine ei saa tuua kaasa ranget tagajärge, et kõrvaldada tuleks ka kaebaja vastutav juht. Üksnes abstraktsel tasandil hinnang selle kohta, et lõppastmes vastutab iga töötaja eksimuse eest vastutav juht, ei ole piisav, kohustamaks kaebajat vastutavat juhti ametist kõrvaldama.
19.Kuigi see ei oma asja lahendamisel määravat tähendust, siis ka vastustaja hilisem käitumine suurendab veendumust, et nimetatud asjaolu – kaebaja ära kuulamata jätmine – võis siiski asja otsustamisel tähendust omada. Nimelt on vastustaja lubanud halduskohtumenetluse ajal kaebaja vastutaval juhil jätkata töötamist samal ametikohal. Vastustaja märgib 5. märtsi 2024. a avalduses, et kaebaja esitas 23. jaanuaril 2024 vastutava juhi kohale isiku, kelle ametist kõrvaldamist oli nõutud. Vastustaja korraldas kandidaadi suhtes selleks ettenähtud menetluse ja veendus, et tal on tahe ja arusaam panustada organisatsiooni ohutussüsteemi ja kvaliteedipoliitika toimimise parendamisse. Selle tulemusena aktsepteeris ta kaebaja hooldusjuhina isikut, kelle ametist kõrvaldamist ta oli nõudnud (dtl 719). Kui vastutav juht poleks mitte mingil juhul sobinud antud tööd tegema, siis eelduslikult poleks vastustaja lubanud mõni aeg hiljem tal uuesti asuda samale ametikohale tööle. 8(9)
3-23-2257
20.Seetõttu pole õige järeldus, et haldusmenetluses kaebaja ära kuulamata jätmine ei võinud üldse mõjutada vastustaja otsustust ettekirjutuse tegemisel ja meetme valikul. Kui kaebaja ja tema vastutav juht oleks enne ettekirjutuse tegemist ära kuulatud, siis oleks vastustaja võinud jõuda käesoleva otsuse punktis 19 kajastatud tulemusele juba haldusmenetluses. Eelnev on ringkonnakohtu hinnangul piisav, et tühistada ettekirjutus vaidlustatud osas.
21.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja kandis halduskohtus menetluskulu 18 606 eurot (ilma käibemaksuta). Apellatsiooniastmes kandis kaebaja menetluskulu 6234,71 eurot (ilma käibemaksuta). Eelmainitud summad sisaldavad riigilõivu 60 eurot. Arvestades asja mahtu ja keerukust (küsimus oli sisuliselt menetlus- ja vorminõuete rikkumises ning kas kaebaja teostatud töö oli kvalifitseeritav Pärnu lennujaamas baashooldusena), sh seda, et kaebaja on kohtule esitanud korduvalt samu väiteid sisaldavaid menetlusdokumente, siis peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskuluks 7000 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.