3-23-2257/8 - Majandushaldusõigus - Muu majandushaldusõigus - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3-23-2257 2) tuvastama organisatsiooni mittevastavusteni viinud juurpõhjused, koostada tuvastatud juurpõhjusete likvideerimiseks tegevus- ja ajakava, mis esitada kinnitamiseks TRAM-le hiljemalt 15.11.2023; 3) viima organisatsiooni tegevus vastavusse organisatsiooni käsiraamatuga. Ettekirjutuses märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) hooldusorganisatsioon on teadlikult käitunud nõuete vastaselt. Ettevõte teostas 2023. a augustis õhusõiduki hooldustöid sertifitseerimata kohas (Pärnu lennujaama angaaris) ja ta jättis järgimata organisatsiooni käsiraamatus selleks kirjeldatud protseduure. Hooldusorganisatsiooni tegevus Pärnu lennujaama territooriumi angaaris ei vasta nõuetele ega ole kooskõlas hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kirjeldatud protseduuridega. Nõuded on suunatud ohutustaseme tagamiseks ning mille täitmata jätmine võib ohustada tõsiselt lennuohutust; 2) organisatsiooni tegevus ei ole kooskõlas organisatsiooni kvaliteedipoliitikaga. Organisatsioon reageeris küll kohe augustis aset leidnud juhtumile ja lõpetas TRAM-i nõudmisel õhusõiduki hooldamistööd Pärnu lennujaama angaaris, kuid organisatsioon ei ole esitanud tegevuskava, mis tekitaks TRAM-s veendumust, et tegevuskava tagab organisatsiooni edasise ohutuse ja kvaliteeti. Ettevõttes on kehtestatud kvaliteedisüsteem, mis nõuab muudatuste puhul nende hindamist ja mittevastavuste puhul juurpõhjuste tuvastamist, kuid organisatsioon ei suuda järjekindlalt selle järgi tegutseda. Organisatsioonis on kehtestatud protseduurid, kuid organisatsiooni töötajad ei jälgi neid ning vastutav juht (tegevjuht) ei ole piisavalt ja järjekindalt tegutsenud selle nimel, et organisatsioon oleks vastavuses regulatsiooni ja käsiraamatuga ning organisatsiooni töötajad järgiksid organisatsiooni protseduure. Kogutud info põhjal on näha, et vastutaval juhil puudub adekvaatne ülevaade organisatsiooni tegevustest. Arvestades organisatsiooni tegevusi ei ole näha, et antud olukorra oleks tekitanud tehnikud või liinihooldusjuht (LMM). Tegemist on vastutava juhi teadliku käitumisega või teadliku olukorra ignoreerimisega, mis on kaasa toonud korduva regulatsiooni ja käsiraamatu nõuete rikkumise; 2) sarnane situatsioon leidis aset 2021. a-l Soomes seoses liinihoolduse tegemisega heaks kiitmata asukohas. Juhtumeid ühendab eelnev heakskiidu/sertifitseerimise nõude eiramine. Tegemist võib olla organisatsiooni süsteemse veaga, mida ei ole suudetud välistada organisatsioonis kehtestatud ohutus- ja kvaliteedisüsteemiga ka siis, kui seda toetavad protseduurid on organisatsioonil olemas. Organisatsioonil puudub ülevaade baashoolduse võimekuse loomisega seotud muudatuse, riskide ja tegevuste üle. Seda toetavad tõsiasjad, et finantsilise surve tõttu oli vajalik teha planeeritud hooldus varem, et õhusõidukit oleks võimalik kasutada nii Soome kui ka Eesti liinidel. Hoolimata tõsiasjast, et hoolduskoht ei olnud hoolduseks valmis, oli õhusõiduk saadetud Pärnusse, kus alustati sellel hooldustöid kohas ja mahus, mis ei ole vastavuses organisatsiooni sertifikaadi tingimustega. Organisatsiooni vastutav juht ei ole täitnud oma positsioonist tulenevaid kohustusi, mille kohaselt l3angeb vastutavale juhile lõplik vastutus, et hooldust teostatakse vastavalt hooldusorganisatsiooni käsiraamatus olevatele protseduuridele ja regulatsioonidele.

3-23-2257 juhi leidmine toob kaebajale kaasa planeerimata lisatööd ja -kulu. Samuti häirib see tavapärast töörütmi; 2) puudub tõsikindel veendumus, et kaebuse eduväljavaated on olematud; 3) turvalise ja ohutu lennuliikluse tagamise suhtes esineb väga kaalukas avalik huvi. Lennuohutuse tagamise eesmärgil tuleb lennundusettevõttel muu hulgas kinni pidada tegevussertifikaatidest. Kaebajal on lubatud hooldada õhusõidukeid. TRAM tuvastas, et kaebaja on hooldusorganisatsioonina teostanud õhusõiduki hooldustöid õigusliku aluseta Pärnu lennuväljal asuvas angaaris (s.o sertifitseerimata kohas) ja ta pole järginud organisatsiooni käsiraamatus selleks kirjeldatud protseduure. Sertifitseerimata asukohas ja kehtestatud protseduure eirates õhusõiduki hooldustööde teostamine võib vähendada lennuohutust ja ohustada turvalist lennuliiklust. Ettekirjutusest nähtuvalt ei olnud tegemist kaebaja esimese sellelaadse rikkumisega. TRAM tegi kaebajale ka 18.10.2021 ettekirjutuse 4-8/21/1767-1, kuna ta teostas õhusõidukitele liinihooldust õigusliku aluseta heaks kiitmata asukohas (Helsingi lennujaamas); 4) rikkumise kõrvaldamine ei tähenda seda, et avalikku huvi pole riivatud. Ettekirjutus tehti põhjusel, et vastutava juhi tegevus/tegevusetus on kaasa toonud organisatsiooni poolt korduva regulatsiooni ja käsiraamatu nõuete rikkumise. Tegevjuht vastutab organisatsiooni esindajana selles eest, et kõik kliendi poolt tellitud hooldustööd on rahastatud ning läbi viidud nõuete kohaselt. Vastutav juht peab tagama, et hooldustööde tegemiseks on olemas kõik vajalikud vahendid. Samuti on vastutava juhi kohustuseks tagada hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kindlaks määratud ohutus- ja kvaliteedipoliitika kehtestamine ja elluviimine. Vastutavale juhile langeb lõplik vastutus, et hooldust teostatakse vastavalt hooldusorganisatsiooni käsiraamatus olevatele protseduuride ja regulatsioonide kohaselt. Vastutav juht peab tagama, et hooldustööde tegemiseks oleks organisatsioonis olemas kvalifitseeritud töötajaskond, kes tema juhtimise all suudaks täita organisatsiooni sertifitseerimise nõudeid. Sertifikaadi nõuetele vastavuse ja lennuohutuse tagamisel lasub peamine vastutus justnimelt organisatsiooni vastutaval juhil. Nõuete eiramine ei leidnud aset vääramatu jõu tõttu, vaid selle oleks saanud vastutav juht ära hoida. Vastutav juht vastutab muu hulgas tulemusliku juhtimissüsteemi kehtestamise ja haldamise eest. Vastutav juht peab järjepidevalt hoolt kandma selle eest, et personali teadmatuse või ebakompetentsuse tõttu ei leiaks organisatsioonis aset lennuohutust vähendada võivaid juhtumeid. Sellest johtuvalt ei ole asjakohane ka kaebaja väide, et ettekirjutuse tegemise tinginud intsident oli põhjustatud üksnes liinihooldusjuhi tegevusest ja tema organisatsioonist välja arvamise tõttu lennuohutus enam vaidluse all ei ole. Vastustaja tuvastas, et kõik töötajad ei järgi organisatsioonis kehtestatud protseduure ning vastutav juht ei ole piisavalt ja järjekindlalt astunud samme selleks, et organisatsioon tegutseks vastavuses regulatsiooni ja käsiraamatuga. Seega esineb avaliku huvi riive. Lennuohutuse tagamise huvides võib sertifitseeritava organisatsiooni vastutav juht tegutseda üksnes pädeva organi heakskiidul. Seega ainuüksi asjaolu, et vastustaja on organisatsiooni käsiraamatu kinnitamisel vastutava juhina aktsepteerinud ja nõuetele vastavaks pidanud Q, ei tähenda, et vastustaja ei saaks edaspidi organisatsioonile vastutava isiku tegevuses tuvastatud puuduste tõttu etteheiteid teha ja vajadusel vastutavale isikule antud heakskiitu n-ö tagasi võtta; 5) avalik huvi lennuohutuse vastu on kaalukam kaebaja huvist kohtumenetluse ajal jätkata organisatsiooni tegevust eesotsas senise vastutava juhiga. Uue juhi leidmisega kaasnevad ebamugavused ja lisakulud ei kaalu üles avalikku huvi turvalise ja ohutu lennuliikluse vastu. Olukorras, kus puudub veendumus, et organisatsiooni tegevuses ka edaspidi samalaadseid nõuete eiramisi ette ei tule, ei saa lennuohutust ohtu seada. Ühtlasi on kohtu hinnangul kaebaja jaoks vähem koormavam see, kui ta täidab talle tehtud ettekirjutuse ja otsib kohtumenetluse ajaks organisatsioonile uue vastutava juhi, kui riskib sellega, et praeguse vastutava juhiga jätkamisel organisatsiooni tegevuses uute rikkumiste tuvastamisel võidakse kaebajale väljastatud hooldusorganisatsiooni sertifikaat üldse kehtetuks tunnistada.

7.Vastustaja taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastutaval juhil lasub kohustus reageerida muu hulgas õigeaegselt kvaliteedi ja ohutust ohustavatele juhtumitele, sh ennetades hooldusorganisatsiooni tegevuse vastuolu regulatsioonidega; 2) vastutavat juhti saab asendada kuus nädalat. Tegemist on piisava ajaga, et ettekirjutus täita; 3) sellist mõistet nagu sisuline ja lõplik hooldus pole olemas. Lisaks paneelidele olid eemaldatud istmed, vaibad, põrandapaneelid, pagasiruumi seinad ja põrandapaneelid, köök, tualeti seinad ja ninakoonus ning põrandaalune isolatsioon. Tegemist oli hooldustöödega. Õhusõiduki küljest ei ole lubatud maha võtta ühtki detaili ilma, et selleks oleks väljastatud hooldusorganisatsiooni töökäsk. Töökäsu väljastamise aluseks peab olema õhusõiduki käitaja lennukõlblikkusorganisatsiooni väljastatud töötellimus, sest just lennukõlblikkuseorganisatsioon ütleb hooldusorganisatsioonile, mida teha. Hooldusorganisatsiooni isetegevus on keelatud. Kõik tegevused õhusõidukiga peavad olema teostatud kontrollitud keskkonnas. Arusaamatuks jääb, mis moel vastutav juht tagab organisatsioonis kvaliteedi ja ohutuspoliitika toimimise, kui ta ei saa aru AIR määruse punktide tähendusest ega taju, millisest etapist algab õhusõiduki hooldustööd. Järjekindlad puudulikud teadmised ja tegevused, et suurendada majanduslikku kasu, tekitavad ohtu; 4) ettekirjutus käsitleb vastutavat juhti, kuna ta ei suuda mõista ja reageerida tekkinud ohtlikule olukorrale asjakohaselt. Sarnase probleemiga oli Helsingis probleeme; 5) kaebaja pole võtnud kasutusele asjakohaseid meetmeid. Vastustaja pole kaebaja tegevuskava siiani heaks kiitnud. Probleem ei ole üksikutes inimestes, vaid hooldusorganisatsioonis tervikuna ja need on esinenud korduvalt; 6) organisatsioonis peab kehtima kultuur, kus tehnikud tunnevad ennast piisavalt kindlana, et keelduda täitmast neile antud juhiseid, kui need on vastuolus ettevõtte protseduuride või 4(6)