Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-26-1121

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-26-1121 päritolu, muutmata mineraalkoostist ja rangelt kontrollitud kvaliteeti silmas pidades. Lauavesi, allikavesi ega tavaline joogivesi ei paku tarbijale samaväärset kindlust toote päritolu ning koostise kohta, mistõttu ei ole need tarbija seisukohast loodusliku mineraalveega asendatavad. Loodusliku mineraalvee keskmine liitrihind on umbes kolm korda kallim kui lauavee hind. Läbirääkimistel jaekettidega on looduslik mineraalvesi märgitud eraldi blokis. Jaekaupmehed teevad mineraalveele eraldi kampaaniaid ning paigutavad riiulitel eraldi sektsioonidesse. Seega moodustab loodusliku mineraalvee tootmine ja turustamine KonkS § 3 lg 1 tähenduses eraldiseisva kaubaturu. Kui kohus ei nõustu kaebaja määratlusega, tuleb asjaomane kaubaturg määratleda vähemalt selliselt, et see hõlmab kõige laiemalt ainult pudeldatud joogivee toodete tootmise ja turustamise kaubaturgu Eestis, mis ei sisalda maitsestatud vett. Pudeldatud joogivee ja teiste jookide vahel on olulised erinevused nii tarbimisotsustes (janu kustutamine vs. maitseelamus), brändingus kui ka hinnatasemes, kus joogivesi on üldjuhul odavam kui maitsestatud joogid, karastatud joogid ja mahlad. Joogiveetooted on võrreldavad pigem kraaniveega, olles oma omadustelt vaadeldavad kui tervisele kasulikud või vähemalt neutraalsed, täites esmavajadust ning olles tarbijate poolt tajutud tervisele kasuliku või vähemalt neutraalse tootena. Teised joogid sisaldavad üldjuhul suhkruid, lisaaineid või muid koostisosi, mis muudavad need oma olemuselt erinevateks tootekategooriateks. Sellest tulenevalt on tarbija valmisolek asendada tavaline joogivesi suhkrustatud või maitsestatud jookidega piiratud. Loodusliku mineraalvee (ka laiemalt veetoodete) puhul kujuneb konkurents peamiselt kohalike tootjate vahel – tarbijad eelistavad kodumaist vett ja importveel on marginaalne turuosa. Kuna looduslikku mineraalvett tohib ammutada ning villida üksnes tunnustatud veevõtukohas, on tootmine lahutamatult seotud konkreetse geograafilise asukohaga. Veetoodete importimine ei ole majanduslikult atraktiivne, kuna tootmis- ja logistikakulud on kõrged võrreldes toote müügihinnaga. Kuigi loodusliku mineraalvee segmendis on esindatud üksikud välismaised brändid (nt Borjomi, Vittel, Perrier, San Pellegrino), on nende turuosa piiratud ning tegelik konkurents toimub sisuliselt kahe kodumaise brändi, Värska Originaali ja Värska Mineraali toodete vahel. Ka hinnastamise, tarnelogistika, jaekettide ostukorralduse ja riiulipinna jaotuse osas kujunevad konkurentsitingimused riigisiseselt. Seega on asjaomaseks geograafiliseks turuks KonkS § 3 lg 1 tähenduses Eesti territoorium. Koondumisega tekib AS-il A. Le Coq turgu valitsev seisund (KonkS § 13 lg 1). Konkurents loodusliku mineraalvee turul Eestis on äärmiselt piiratud, tugevalt kontsentreeritud ja jaguneb kahe tootja vahel – Värska Originaal AS (Värska Originaal, Värska Naturaal, Peter Mikheimi tooted) ja Verska Mineraalvee OÜ (Värska Mineraali tooted). Mõlemal tootjal on väga tugev brändi tuntus, ketikatvus ning stabiilne nõudlus. Verska Mineraalvee OÜ toodete mahuline turuosa selles segmendis on ligi 12% ja Värska Originaal AS-i toodete turuosa ligi 46%. Värska Originaal AS-i tooteid turustab praegu kaebaja, v.a Peter Mikheim, mille tooteid turustab Balmerk Estonia OÜ. Verska Mineraalvee OÜ tooteid turustab AS A. Le Coq, kellele kuulub Verska Mineraalvee OÜ-s vähemusosalus (20%). Tegelikult teostab AS A. Le Coq Verska Mineraalvee OÜ tegevuse üle valitsevat mõju. Vähemusosalus omandati eesmärgiga konkureerida Värska Originaal AS-i toodetega. Kuna AS A. Le Coq on sisuliselt kontrollinud Verska Mineraalvee OÜ tegevust juba üle 10 aasta, ei saa Verska Mineraalvee OÜ-d käsitada iseseisva turuosalisena, vaid AS-i A. Le Coq äritegevusse integreeritud üksusena, kes tegutseb sisuliselt AS-i A. Le Coq tootmisüksusena ja kellel puudub iseseisev müügikanal. Seega kuulub pärast koondumist AS-ile A. Le Coq ligi 60% suurune turuosa loodusliku mineraalvee turul. AS-i A. Le Coq ja Värska Originaal AS-i enda avaldatud andmetel on ühine turuosa isegi 64%. Isegi kui käsitada tooteturgu laiemalt pudeldatud joogivee turuna, moodustab koondumise tulemusena AS-i A. Le Coq turuosa ligi 60%. AS A. Le Coq omab juba praegu väga laia joogitoodete portfelli (sh karastusjoogid, energiajoogid, õlled, long drinkʼid, mahlad 3(36)

3-26-1121 ning veetooted) ja mitte ainult tugevat, vaid mitme kategooria puhul ka juhtivat turupositsiooni. Koondumine muudab seega AS-i A. Le Coq sisuliselt ainsaks arvestatavaks loodusliku mineraalvee tootjaks ja turustajaks Eestis ning domineerivaks turuosaliseks kogu veekategoorias. AS-i A. Le Coq ja Värska Originaal AS-i koondumine kahjustab oluliselt konkurentsi asjaomasel kaubaturul, tekitab loodusliku mineraalvee ja laiemalt veetoodete turul kriitilise horisontaalse konkurentsiprobleemi, kuna AS A. Le Coq omandab kontrolli lähima ja peamise konkurendi (Värska Originaal AS) üle ning mh kõrvaldab Värska toodete omavahelise konkurentsi. Koondumise tulemusena koondab AS A. Le Coq enda täieliku kontrolli alla kõik Värska-nimelised brändid ja Värska puurkaevud. Värska kaevude näol on tegemist piiratud ja raskesti asendatava loodusressursiga, mille üle kontrolli koondumine annaks AS-ile A. Le Coq sisuliselt monopoolse positsiooni Värska mineraalvee tootmisel. Ülejäänud kodumaised tootjad ei suuda pakkuda arvestatavat konkurentsisurvet, sest nende turuosad on kestvalt väikesed ja turule sisenemiseks (või turuosade märkimisväärseks suurendamiseks) on suured barjäärid. Teised kaevud on tarbijaskonnale praktiliselt tundmatud ega oma tootmismahtude või brändituntuse poolest tähenduslikku turupositsiooni. OÜ Keisri Köök (Häädemeeste Goodmens), Haage Joogid OÜ (Haanja ja Haage) ja kaebaja (Vichy) turuosa püsib 1% juures ja on pigem langevas trendis. Imporditud kaubamärkide (Akvile – 9%, Vytautas – 9%, Borjomi – 6%) kogumõju jääb tagasihoidlikuks, kuna transpordi- ja logistikakulud tõstavad hinnataset ega võimalda pakkuda kodumaistele tootjatele võrreldavat konkurentsisurvet. Ühegi vee tootegrupi puhul ei ole viimase 10 aasta jooksul Eestis turule tulnud ühtegi arvestatavat uut tootjat ja turuosad on püsinud muutumatuna. Kõrgete sisenemisbarjääride tõttu ei ole reaalne oodata uute elujõuliste konkurentide teket, kes pakuksid AS-ile A. Le Coq pärast koondumist arvestatavat konkurentsisurvet. Koondumisega kaob ainus sisuline konkurent kahe suurima loodusliku mineraalvee brändi vahel, mis võimaldab AS-il A. Le Coq kujundada nii baas- kui ka kampaaniahindu sisuliselt üksi. Tarbijatel ega jaekettidel ei ole võimalik hinnatõusule reageerida odavamate alternatiividega. Kuna jaeketid sõltuvad oma sortimendi mitmekesistamisel populaarsetest kohalikest kaubamärkidest, väheneb nende läbirääkimisjõud AS-i A. Le Coq ees oluliselt, mis annab viimasele võimaluse kehtestada kõrgemaid hulgihindu. Tarbijate nõudluse madal hinnaelastsus ja asendatavuse piiratus tähendab, et koondumisjärgne hinnatõus oleks otsene ja püsiv. AS-i A. Le Coq enda 2024. a majandusaasta aruande kohaselt on tal juba praegu väga lai tooteportfell 14 kategoorias (sh karastusjoogid, siirupid, veed, mahlad, spordijoogid, energiajoogid, toonikud, õlled, siidrid, lahjad alkohoolsed joogid, puuviljaveinid) ning ta on turuliider õlle (41,4%) long drink’i (34,6%), mahla (28%) ja vee (24%) kategooriates. Selline laiapõhjaline portfell loob olulise portfelliefekti riski: AS A. Le Coq saab siduda loodusliku mineraalvee müügi teiste tootekategooriatega ning pakkuda jaemüüjatele siduspakette, mida konkurendid ei suuda jäljendada. Isegi ilma otsese seosmüügita eelistavad jaemüüjad praktikas laia valikuga tarnijat lihtsama hankekorralduse tõttu, mis võib viia konkureerivate turuosaliste tõrjumiseni. Seosmüügi formaalne keeld ei neutraliseeri portfelliefekti majanduslikku mõju, kuna ühine kontroll ja koondunud portfell tekitavad turule pääsu takistava mõju ka kaudsete mehhanismide kaudu. Nende mõjude koosmõjul väheneb pärast koondumist nii tarbijate valikuvõimalus, innovatsioonisurve kui ka ligipääs erinevatele kodumaistele mineraalvee brändidele. Vastustaja pidanuks keelduma koondumisloa andmisest (KonkS § 22 lg 3). KonkS § 27 lg 3 sisaldab nii vastustaja kaalutlus- kui ka prognoosotsuse volitust. Kuigi HKMS § 158 lg 3 piirab kohtul kaalutlusõiguse kontrolli, ei piira see kohtu rolli prognoosotsuse kontrollimisel. Seega saab kohus anda sisulise hinnangu, kas vastustaja määratud meetmed on piisavad. Kaebajale ei ole viimaseid meetmeid tutvustatud, rikkudes kaebaja õigust olla ära kuulatud, mis on aluseks haldusakti tühistamisele. Ükski kohustus ega 4(36)

3-26-1121 kohustuste kogum ei saa olla piisav koondumisest tuleneva konkurentsi olulise kahjustamise ärahoidmiseks. Koondumisega kaasnev struktuuriline muutus on oma olemuselt pöördumatu ning seda on keeruline kui mitte võimatu kompenseerida, eriti käitumuslike kohustustega, nagu tarnekohustuse või seosmüügi keeluga, kuna sellised meetmed ei taasta turule konkurentsisurvet avaldavat sõltumatut turuosalist ega kõrvalda AS-i A. Le Coq kontrolli piiratud ja raskesti asendatava loodusressursi üle. Struktuurilised kohustused, nagu mõne brändi või tootmisüksuse võõrandamine, ei ole samuti realistlikult teostatavad viisil, mis tagaks elujõulise ja sõltumatu konkurendi teket, arvestades Eestis loodusliku mineraalvee turu väiksust, kõrgeid sisenemisbarjääre ja asjaolu, et potentsiaalne omandaja peaks samal ajal omandama nii brändi, tootmisvõimekuse, tunnustatud allika kui ka jaotusvõrgu.

3-26-1121 (KonkS § 4 lg 1 p 4). Samuti on AS A. Le Coq kaebaja otsene konkurent, mistõttu annab juurdepääs Värska Originaal AS-i ja kaebaja vahelise lepingu tingimustele ning kaebaja ärisaladusele AS-ile A. Le Coq ebaõiglase konkurentsieelise, mida ei ole hiljem võimalik kõrvaldada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riiva ülemäära AS-i A. Le Coq ja Värska Originaal AS-i õigusi. Värska Originaal AS-i aktsiate müügileping sõlmiti juba 15.09.2025 teadmisega, et koondumiseks tuleb taotleda luba. Nad pidid arvestama, et koondumisluba ei pruugita anda või see võidakse vaidlustada. Kaebaja vaidlustas koondumise loa õigeaegselt. Järelikult ei ole kolmandatel isikutel tekkinud usalduse kaitset ega õiguspärast ootust koondumisloa kehtima jäämisele. Koondumise edasise jõustamise ajutine peatamine ei tekita koondumise osalistele pöördumatut kahju – tegemist on ajutise meetmega, mis säilitab olemasoleva olukorra kuni kohtuotsuse tegemiseni. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vastuolus ka avaliku huviga. Avalikes huvides on, et konkurentsi oluliselt ei kahjustataks. Selleks on loodud koondumisele loa andmise normistik ja sätestatud ameti kohustus kontrollida koondumise õiguspärasust. Ameti õigusvastase tegevuse korral peab olema võimalus tema otsuseid halduskohtus vaidlustada. Koondumise kontrolli süsteem toimib tervikuna üksnes juhul, kui koondumise loa vaidlustamisel on kaebajal võimalik taotleda tõhusat esialgset õiguskaitset, vastasel korral muutuks kohtulik kontroll sisutühjaks, sest koondumine oleks jõustatud ning selle tagajärjed pöördumatud juba enne kohtuotsuse tegemist.

3-26-1121 Coq on kohustus hoida Värska tootmis- ja müügitegevus eraldi juriidilises isikus, mitte teostada Värska ja A. Le Coqi toodete seosmüüki ning mitte lõpetada olemasolevaid tootmislepinguid. Seega on pärast koondumise jõustumist võimalik taastada koondumiseelne olukord. Vastustaja on kaalunud kõiki asjaolusid kogumis ja kogunud ka ise tõendusmaterjali. Kaebaja soovib, et kohus astuks ise vastustaja asemele ja teeks uue otsuse. Sellega redutseeritaks haldusorgani kaalutlusõigus nullini. Kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest. Koondumise luba on tähtajaline, sest konkurentsiolukord kaubaturgudel paratamatult muutub. Koondumise luba on välja antud, hinnates asjaomaste kaubaturgude olukorda täna. Seega mida pikemaks jääb ajavahemik koondumise loa väljaandmise ning koondumise vahele, seda suurem on tõenäosus, et välja antud loa alusel ei saagi tehingut lõpule viia ja koondumist jõustada. See tähendab, et välja antud luba võib olla vajalik kehtetuks tunnistada ning seda ka juhul, kui kohtuotsus on jõustunud ja koondumise jõustamiseks puuduvad muud takistused.

3-26-1121 tootmisüksust sulgeda ja tootmist oma Tartus asuva tegevusega ühendada viisil, mis muudaks need tegevused lahutamatuks. See tähendab, et koondumise jõustamisega ei omanda AS A. Le Coq pöördumatult Värska Originaal AS-i konkurentsijõudu. Värska eraldiseisvat säilimist tagavad täiendavalt koondumise loa tingimused. Koondumise loa tingimusena on AS A. Le Coq võtnud mh kohustused hoida Värska tootmis- ja müügitegevust eraldiseisvas juriidilises isikus, hoiduda Värska ja AS-i A. Le Coq toodete seosmüügist ning hoiduda juba olemasolevate tootmis- ja teenuslepingute lõpetamisest. See tähendab, et pärast koondumise jõustamist ei ole AS-il A. Le Coq võimalik Värska Originaal AS-i lõplikult integreerida oma kontserni teiste äriühingutega. Selline eraldatus tagab, et koondumine on lihtsasti tagasipööratav ja ettevõte on omandatud kujul hõlpsasti võõrandatav, kui selleks peaks vajadus tekkima. Ka ärisaladuse osas on kaebaja väited põhjendamatud. Koondumise loa tühistamisel saaks vastustaja nõuda, et AS A. Le Coq ei kasutaks Värska Originaal AS-i ega kaebaja ärisaladusi või et koondumise osalised sõlmiksid konfidentsiaalsuslepingud. Tagamaks, et AS A. Le Coq sellest kohustusest ka tegelikult kinni peab, on vastustajal võimalik kohustada AS-i A. Le Coq rakendama usaldusisiku instituuti, kelle ülesandeks oleks kontrollida asjaomase kohustuse täitmist. Euroopa Komisjon on koondumise konkurentsiolukorra taastamise meetmete võtmisel kasutanud usaldusisiku instituuti. Samuti on kaebaja väited ärisaladuse kahjustamise kohta üle paisutatud. Kaebaja ning Värska Originaal AS on juba praegu otsesed konkurendid, kuna mõlemad on loodusliku mineraalvee tootjad. Kaebaja toodab ning turustab looduslikku mineraalvett Vichy kaubamärgi all. See ei ole takistanud tal sõlmimast Värska Originaal ASiga turustuslepingut, st lepingus ei saa olla kokkuleppeid, mis oleksid sedavõrd tundlikud, et välistaksid konkureerimise. Turustusleping ei ole ainuõiguslik, st Värska Originaal AS on müünud tooteid nii ise kui ka teiste edasimüüjate vahendusel. Kaebajaga sõlmitud lepingus saavad sisalduda vaid tingimused, millega Värska Originaal AS müüb ning kaebaja ostab toodangut. Leping ei saa mõjutada ega anda ülevaadet kaebaja enda äriliste otsuste kohta. Kuna kaebaja ja Värska Originaal AS on konkurendid, ei saaks nendevahelises lepingus ega sellega seotud infovahetuses olemuslikult sisalduda konkurentsitundlikku teavet, kuna vastasel juhul võiks tegemist olla KonkS § 4 lg 1 p 4 kohase keelatud infovahetusega. Kaebaja ei ole selgitanud, millisel määral kahjustaks olemasoleva lepingu tingimuste AS-ile A. Le Coq teatavaks saamine tema õigusi. Kaebaja ei saa lähtuda eeldusest, et leping Värska Originaal AS-iga kestab igavesti ning et koondumise jõustamiseta lepingut kindlasti pikendatakse. Leping on sõlmitud tähtajaliselt ning Värska Originaal AS võib selle lõpetada ka ilma koondumise jõustumiseta. Väide, et just koondumise jõustamine toob kaasa turustussuhte lõpetamise, on hüpoteetiline. Koondumise kontrolli menetluse eesmärk ei ole tagada teatud turustussuhete jätkumist. Järelikult ei saa see olla aluseks kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebajaga lepingu lõpetamine ei kahjustaks konkurentsi. Koondumise kontrolli menetluse eesmärk on hoida ära konkurentsi kahjustamine (kaitstes lõppastmes tarbijaid) ning seda ei tehta üksnes konkreetse konkurendi huvide kaitseks. Vastustaja leidis koondumise menetluses, et võetud kohustuste säilimisel ei kaasne koondumisega konkurendi kahjustamist, sh sisendituru sulgemist. Sõltumata turustussuhte jätkumisest jõuab Värska toodang endiselt jaekettidesse ja tarbijatele säilib sellele juurdepääs. Lisaks puuduvad lepingu võimalikul lõpetamisel olulised kahjulikud mõjud kaebajale. Värska toodang ei ole kaebaja tegevuses vältimatult vajalik sisend. Kaebaja on laia portfelliga joogitootja ja -turustaja, kelle 2024. a müügitulu on 79,2 miljonit eurot ning alkoholivabade jookide kogukäive 15,2 miljonit eurot. Kaebaja kuulub globaalsesse Carslbergi gruppi, mille kogukäive 2025. a-l oli 11,9 miljardit eurot. Värska Originaal AS-iga sõlmitud lepingu võimalikul lõpetamisel puudub seda arvestades mõju kaebaja tootmistegevusele. Kogu alkoholivabade jookide segment moodustab alla 20% kaebaja kogukäibest ja kuna Värska 8(36)

3-26-1121 jookide turustamine on sellest vaid osa, on tegelik mõju kaebajale veelgi väiksem. Kaebaja toodab ka ise Vichy kaubamärgi all looduslikku mineraalvett, seega säilib tal sõltumata turustuslepingust tooteportfellis mineraalvesi. Kaebaja on 2025. a-l selle loodusliku mineraalvee müügimahtu 10% võrra kasvatanud. Samuti on ta laiendanud oma tooteportfelli ning müüb Heavenly ja Belief kaubamärgiga karastusjooke ja pudelivett. Kaebajal on võimalik sõlmida turustuslepinguid laia ringi mineraalvee tootjatega, kes saaksid vajadusel portfellis Värska tooteid asendada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustab ebaproportsionaalselt puudutatud isikute huve, sest koondumist ei oleks võimalik antud loa alusel lõpuni viia. KonkS § 27 lg 6 1 kohaselt peavad koondumise osalised koondumise jõustama 6 kuu jooksul koondumiseks loa andmise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Vastustaja võib seda tähtaega ühel korral pikendada kuni ühe aastani. Esialgse õiguskaitse kohaldamine selle tähtaja kulgemist ei peata. Ei ole usutav, et asja menetlust lõpetav kohtulahend jõustuks enne seda tähtaega, seega võetaks AS-ilt A. Le Coq püsivalt võimalus koondumise loaga saadud õigust realiseerida ning põhivaidluse pidamine muutuks sisutuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine muudab koondumise jõustamise tõenäoliselt võimatuks või oluliselt raskendatuks. Isegi kui koondumise luba kehtiks menetluse lõpuni, ei ole tõenäoline, et AS-il A. Le Coq säiliks lepinguline võimalus Värska Originaal AS-i omandamiseks 2–4 aasta möödudes. Pooled on aktsiate müügilepingus kokku leppinud, et kui AS A. Le Coq ei saa koondumise luba 7 kuu jooksul lepingu sõlmimisest, on müüjal õigus lepingust taganeda. Seega võib esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneda ostuvõimaluse lõplik kadumine. Samuti ei ole majanduslikult realistlik hoida müügilepingut kehtivana kogu kohtuvaidluse vältel. Müügileping sisaldab kokkuleppeid müügitingimustes (sh müügihinnas), mis lähtuvad ettevõtja majandusnäitajatest ja turutingimustest lepingu sõlmimise hetkel. Ettevõtja väärtus, finantsseisund ja turupositsioon muutuvad asjas paratamatult. Samuti võib kohtuvaidluse kestel muutuda konkurentsiolukord (sh konkurentide tegevus, uute turuletulijate ilmumine, tarbijate eelistuste muutused), mis võivad muuta tehingu aluseks olnud eeldused kehtetuks. Kuni poolel on kohustus tehing lõpuni viia, ei saa nad kaaluda alternatiivseid ärilisi võimalusi. Pooltel on õigustatud ootus tehing mõistliku aja jooksul lõpule viia või vabaneda lepingulisest seotusest ning otsida alternatiivseid lahendusi. Pikaajaline ebakindlus koormab mõlema poole juhtkonda, kes on sunnitud planeerimisel paralleelselt arvestama nii tehingu toimumise kui ka mittetoimumisega, mis pärsib strateegiliste otsuste tegemist ja suunab juhtimisressurssi põhitegevusest kõrvale. Osapooltel ei pruugi olla motivatsiooni ettevõtet aktiivselt arendada. Ebaselge omandisituatsioon pärsib ka investeeringuid Värska Originaal AS-i, mis omakorda vähendab ettevõtte väärtust ning kahjustab seeläbi nii müüjate kui laiemalt ka tarbijate huve. Selliselt on osapooled tõenäoliselt äriliselt sunnitud lepingust väljuma ja AS A. Le Coq kaotab võimaluse Värska Originaal AS-i omandamiseks, kusjuures puudub võimalus selle õiguse tagasisaamiseks ka eduka vaidluse järel. Kui pooled peaksid uue lepingu asjus kokkuleppele jõudma, mis on ebareaalne, oleks see AS-ile A. Le Coq tõenäoliselt ebasoodsamatel tingimustel võrreldes praeguse lepinguga. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on ulatuslikud negatiivsed tagajärjed koondumise osaliste majandustegevusele ja see tekitab neile ulatuslikku majanduslikku kahju. Kui järgmised aastad valitseb ebakindlus tehingu lõpuni viimise osas, seab see kahtluse alla Värska Originaal AS-i edasise tegevuse ja jätkusuutlikkuse. Samuti ei oleks tal võimalik teha pikemaajalisi plaane. See tekitab ebakindlust ka AS-i A. Le Coq vaates. Kestev ebakindlus tekitab suure ohu Värska Originaal AS-i töötajate lahkumiseks. Eelkõige kaasneb oht võtmetöötajate lahkumiseks konkurentide juurde, kuna ettevõtte ning töötajate tuleviku väljavaated on ebaselged. Need töötajad on tööturul nõutud ja seda eriti Värskas, mis asub regionaalselt tõmbekeskustest eemal, muutes nende asendamise keeruliseks. Pikaajaline 9(36)

3-26-1121 ebakindlus raskendab ka uute töötajate värbamist, kuna kandidaadid eelistavad selgema tulevikuga tööandjaid. Samuti tekib laiem töötajate motivatsiooni langus. Investeeringud ettevõtja tootmisvõimekuse arendamisse ja uuendamisse võivad jääda tegemata. Planeeritud investeeringud on kapitalimahukad ja finantseerimisasutused ei ole üldiselt valmis andma laene ettevõtjale, kelle olukord on sedavõrd ebaselge. Samuti puudub praegustel omanikel majanduslik motivatsioon selliste riskide võtmiseks olukorras, kus on ebaselge, kas tehing toimub või langeb potentsiaalselt ära. Kuni tehingu lõpuni viimiseni ei ole Värska Originaal AS-i praegustel ja võimalikel tulevastel klientidel võimalik olla kindel, millised on tema edasised plaanid. Selliselt on takistatud edasised turundus- ning koostööprojektid. Ebakindlus tuleviku osas nõrgestab tõenäoliselt ettevõtte positsiooni jaekettidega riiulipinna ja tingimuste läbirääkimistel. Hotellid, restoranid ja toitlustusettevõtted võivad eelistada stabiilsema taustaga tarnijaid. Olemasolevad ja potentsiaalsed private label’i kliendid võivad pöörduda teiste tootjate poole, kuna Värska Originaal AS ei pruugi olla nende vaatepunktist pikaajaline ja usaldusväärne partner. Uutele eksporditurgudele sisenemine ja olemasolevate ekspordisuhete arendamine on takistatud, kuna puudub strateegiline selgus. AS-il A. Le Coq ja Värska Originaal AS-il ei ole võimalik oma strateegilisi plaane koostada. See tähendab nende jaoks olulist turupositsiooni nõrgenemist. Pudelivee sektoris on tipphooajaks suvekuud ja tootjate tegevus toimub üldjuhul 3–4-kuulise planeerimistsükli alusel. Praegusel juhul valmistutakse ette 2026. a tipphooajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ei ole koondumise osalistel võimalik erinevaid tegevusi (nt logistika, sisseostud jms) teostada ühiselt, mistõttu kannavad nad ulatuslikku majanduslikku kahju. Koondumise osalistele esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenev kahju ei ole hüvitatav (HKMS § 254 lg 3). Samas on kaebajal võimalik nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist. Kaebus on perspektiivitu. Kaebaja analüüs on vigane. AS A. Le Coq ei ole enne koondumist looduslikku mineraalvett tootnud (talle ei kuulu ühtegi loodusliku mineraalvee kaevu). Seega ei kaasne koondumisega horisontaalset kattuvust ja pärast koondumist turuolukord selles osas ei muutu. AS-ile A. Le Coq kuulub Verska Mineraalvee OÜ-s 20% vähemusosalus. Selline osalus ei anna võimalust ettevõtjat kontrollida ega ole aluseks viidatud turuosa omistamiseks AS-ile A. Le Coq. Isegi kui omistada Verska Mineraalvee OÜ tegevus AS-ile A. Le Coq, tuleb arvestada sellega, et AS A. Le Coq on võtnud endale kohustuse võõrandada talle kuuluv 20% osalus Verska Mineraalvee OÜ-s sõltumatule ettevõtjale, kelle vastustaja on heaks kiitnud. Võõrandamiseks on ette nähtud konkreetne tähtaeg. Samuti on ette nähtud kriteeriumid ostja sobivuse hindamiseks, sh nõuded rahalistele vahenditele. AS A. Le Coq kohustub hoiduma 10 aasta jooksul Verska Mineraalvee OÜ mistahes osaluse tagasi omandamisest, v.a põhjendatud taotluse alusel ja vastustaja loal. See kohustus kõrvaldab täielikult isegi hüpoteetilise seose Verska Mineraalvee OÜ ja AS-i A. Le Coq vahel, st puudub alus koondumise keelamiseks. Koondumise loa tingimustega laienevad AS-ile A. Le Coq ka käitumuslikud kohustused seoses Verska Mineraalvee OÜ toodete turustamisega. AS A. Le Coq võib Verska Mineraalvee OÜ tooteid turustada üksnes mitteeksklusiivselt, ainult Verska Mineraalvee OÜ soovil ja kitsalt kooskõlas kirjaliku mitteainuõigusliku lepinguga, mille tingimused ei ole konkurentsi piiravad. AS A. Le Coq kohustub sõlmitava lepingu lõpliku teksti enne sõlmimist vastustajaga kooskõlastama. Kõikidel teistel turgudel on AS-i A. Le Coq turuosad alla 40%. Seega ei ole võimalik rääkida turgu valitseva seisundi tekkest ühelgi teisel turul. Vastustaja on korraldanud põhjaliku menetluse. Seetõttu ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline.

10(36)

3-26-1121 Kaebaja on rahvusvahelisse kontserni Carlsberg Group kuuluv ettevõtja ning senine Värska Originaal AS-i toodete edasimüüja Eestis, kes teenib edasimüügilepingust iga kuu tasu. Kaebajal, kelle selja taga seisab üks maailma suurimaid joogikontserne, oli müügiprotsessis võimalik Värska Originaal AS-i aktsiaid ise omandada. Selle asemel otsustas ta Eesti ettevõttesse mitte investeerida, eelistades jätkata tema jaoks mugavat ja sisse töötatud edasimüügimudelit. Kaebaja ei soovinud ise aktsiaid omandada ja ärisektorit edasi arendada, kuid üritab nüüd pärast koondumisloa saamist takistada ka teistel seda teha, kasutades halduskohtumenetlust ja esialgset õiguskaitset vahendina Värska Originaal AS-i aktsiate müümise takistamiseks ja edasimüügilepingu lõppemise ära hoidmiseks. Selliselt ei ole kaebaja tegelik eesmärk mitte õiglase konkurentsi kaitsmine, vaid edasimüügilepingu säilitamine. See eesmärk pole kuidagi vaidlusaluse koondumisega seotud ega taga ka paremat konkurentsiolukorda. Kaebaja kasutab esialgset õiguskaitset strateegilise vahendina konkurendile soodsa tehingu edasi lükkamiseks, mis on vastuolus esialgse õiguskaitse mõttega. Kaebus on perspektiivitu. Kaebajal ei ole võimalik soovitud eesmärki kaebuse abil saavutada. Edasimüügileping on tähtajaline (kehtib kuni 31.12.2026) ja Värska Originaal AS-il on õigus leping lõpetada 3-kuulise etteteatamistähtajaga, hoolimata sellest, kas koondumine viiakse lõpule või mitte. Edasimüüja vahetamiseks ei ole koondumise luba vajalik. Edasimüügilepingut ei ole võimalik säilitada koondumisloa vaidlustamisega. Leping on tsiviilõiguslik ja seda saab vaidlustada maakohtus. Pealegi puudub kaebajal kaebeõigus kohustamisnõude esitamiseks. Kaebaja esitas sisuliselt keelamiskaebuse, kuid ka selle esitamiseks puudub kaebeõigus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei aita edasimüügilepingu säilimist tagada. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale ei kaasne koondumisega mingit pöördumatut kahju. Kaebaja ei saa esitada kaebust avalikes huvides ja selle huvi kaitseks ei saa kohaldada esialgset õiguskaitset. Isegi kui KonkS-i normid loovad kohtus kaitstavaid õigusi ka turuosalistele, ei saa ettevõtja neile kohtus tugineda pelgalt kaudsest ja juhuslikust mõjust tulenevalt (Riigikohtu otsus asjas nr 3-19-509, p 13). AS A. Le Coq ei tegutse koondumisele eelnevalt loodusliku mineraalvee tootjana, mistõttu on kaebaja väited turuolukorra muutumise kohta selles segmendis põhjendamatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivab ebaproportsionaalselt Värska Originaal AS-i huve, sest sekkutakse tema ettevõtlusvabadusse. Kaebaja eesmärk ja esialgse õiguskaitse abinõu üksnes halvavad Värska Originaal AS-i majandustegevust – äristrateegiat ei saa pikaajaliselt planeerida, ettevõtet ei saa efektiivselt juhtida, investeerimisotsuseid ei saa langetada, tehingut ei saa lõpule viia. Kaebaja takistab põhjendamatute väidete alusel tehingut, millele pädev asutus on koondumisloa andnud. Selline ulatuslik sekkumine ettevõtlusvabadusse ja turumajandusse on lubamatu. Aktsiate müügilepingute puhul on praktikas tavapärane, et ettevõtte väärtuse säilitamise huvides on koondumisloa ootamise perioodil müüdava ettevõtte majandustegevus sisuliselt külmutatud – pooled lepivad kokku, et strateegilisi otsuseid ei langetata, dividende ei maksta ning olulisi investeeringuid ei tehta, vaid jätkatakse üksnes tavapärase äritegevusega minimaalses ulatuses. Värska Originaal AS on aktsepteerinud, et nende otsuste tegemine on pausil vastustaja menetluse lõpuni. Vastustaja menetlus kestis ligi 7 kuud, mis on pikk periood. Esialgse õiguskaitse jätkumine teadmata ajaks on juba talumatult raske. Tehingu viibimisega kaasnevad täiendavad kulud ja ebakindlus, sh ettevõtte rahastamise ja äriliste kokkulepete täitmisega seotud riskid, mis toovad Värska Originaal ASile kaasa märkimisväärset varalist kahju ja kahjustavad tema konkurentsivõimet, ärisuhteid ning pikaajalisi arenguväljavaateid. Tehingu lõpuleviimise edasilükkumisega kaasneb ebakindlus, mis võib kaasa tuua tehingust loobumise. Selline tagajärg on põhjendamatu olukorras, kus pädev asutus on koondumisloa andnud pärast põhjalikku menetlust ja sellise 11(36)

3-26-1121 loa õiguspärasuses ei ole põhjust kahelda. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tekitab ka ebakindlust Värska Originaal AS-i töötajates, klientides ja äripartnerites. Värska Originaal AS-il ei ole võimalik hoida ega motiveerida oma töötajaid. Tekib reaalne oht kaotada töötajad, sest neil puudub kindlus töökoha ja karjäärivõimaluste säilimise osas. Tööjõu kaotus on Värska Originaal AS-i jaoks raskesti korvatav, arvestades Värska asukohta (s.o piiri ääres, kaugel suurtest tõmbekeskustest), kus on spetsiifiliste oskuste ja kogemustega töötajate leidmine eriti keeruline. Kliendid ja äripartnerid võivad hakata otsima alternatiivseid lahendusi. Jaekettidega sõlmitavad lepingud ja kampaaniad on ajaliselt tundlikud ning tarnijad peavad hoidma aktiivseid suhteid ostjatega. Periood aprill–mai on kaubandusliku planeerimise (suvehooaja kampaaniad, sortimendiotsused) seisukohalt ja ajaliselt äärmiselt kriitiline periood, mistõttu tekitab esialgse õiguskaitse kohaldamine ärilist kahju. Kuna Värska Originaal AS-i tulevikusuund on kohtumenetluse tõttu lahtine, on oluliselt raskendatud ka erinevate koostööprojektide käivitamine, eksporditurgude laiendamine jmt, sest nii senised kui ka uued koostööpartnerid eelistavad teha koostööd ettevõtjaga, kelle omandiline kuuluvus, äristrateegia ja juhtimisstruktuur on selge ning kellel on olemas kohe jõustatav pikemaajaline visioon ettevõtte juhtimisest. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustab ülemäära avalikku huvi. Koondumine on avaliku huviga kooskõlas. Koondumise kontrolli eesmärk on hoida ära koondumised, mis kahjustaksid oluliselt konkurentsi kaubaturul. Vastustaja korraldas põhjaliku menetluse ja jõudis järeldusele, et koondumine ei kahjusta konkurentsi, ning andis koondumisloa. AS A. Le Coq võttis koondumisloaga kohustusi, mis maandavad igasuguse ohu konkurentsi kahjustamiseks. Kaebaja ei ole tutvunud koondumisloaga ega tea, mis tingimustel koondumisluba anti. Koondumise takistamine kahjustab avalikku huvi, piirates ettevõtlusvabadust ja takistades investeeringuid. Koondumistehingud on ettevõtluse loomulik osa, mille kaudu ettevõtjad suurendavad tootlikkust ning loovad lisandväärtust tarbijatele ja ühiskonnale tervikuna. Esialgne õiguskaitse takistab investeerimisotsuste langetamist, tehingute tegemist ja ettevõtluse arengut, mis pärsib majanduskasvu ning kahjustab tarbijate huve. Värska Originaal AS-i müügiväärtuse säilitamiseks ei ole tal võimalik teha enne tehingu lõppu suuremaid otsuseid. Selline ebakindlus on kestnud juba ligi 7 kuud ja esialgse õiguskaitse kohaldamine pikendab seda veelgi, tekitades talle täiendavat kahju.

3-26-1121 ostuhinna tasuda AS-iga A. Le Coq tehtud tehingust laekuvate vahendite arvelt. Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine takistab tehingut lõpule viia, tuleb UJ Invest OÜ-l osamaksete tasumiseks võtta märkimisväärselt suur täiendav laen. Alternatiivselt oleks võimalik tasuda Värska Originaal AS-ist saadavate dividendide arvelt, kuid see tooks kaasa 24% maksukulu. Lisaks on UJ Invest OÜ kohustatud tasuma aktsiate tagasiostulepingu alusel ostuhinna jäägilt viivist, mille määr tõuseb alates 01.07.2026. Seega suurendab esialgse õiguskaitse kohaldamine UJ Invest OÜ viivise tasumise kohustust ja laenukoormust. Esialgse õiguskaitse tulemusena võib Värska Originaal AS-i väärtus väheneda, sest ettevõtte majandustegevus on külmutatud. Pooled leppisid kokku, et koondumisloa otsuse perioodil strateegilisi otsuseid ei langetata, dividende ei maksta ja olulisi investeeringuid ei tehta, vaid jätkatakse üksnes tavapärase äritegevusega minimaalses ulatuses. Kuigi eesmärk oli säilitada ettevõtte väärtust, on selliste kohustuste liiga pikal kestusel vastupidi kahjustav mõju. Mida kauem olukord kestab, seda enam on tõenäoline ettevõtte konkurentsipositsiooni langus ning sellest tingituna ka ettevõtte väärtuse vähenemine. Selline tagajärg on eriti põhjendamatu olukorras, kus pädev asutus on andnud pärast põhjalikku menetlust koondumisloa. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustab ka UJ Invest OÜ osanike isiklikke huve. UJ Invest OÜ on pakkunud osalust kõigile potentsiaalsetele huvilistele ja AS-iga A. Le Coq sõlmitud müügileping on pika läbirääkimisprotsessi tulemus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkab osanike isikliku ja UJ Invest OÜ ärilise plaani teostamise määramata ajaks edasi, tekitades neile ebakindlust ja ebamugavust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine seab ohtu tehingu tervikuna, sest tehingu lõpuleviimise edasilükkumisega kaasneb ebakindlus, mis võib lõppkokkuvõttes kaasa tuua ka tehingust loobumise. Kohus ei saa kohaldada esialgset õiguskaitset UJ Invest OÜ suhtes, sest ta ei ole koondumisloa adressaadiks, mistõttu tuleb esialgne õiguskaitse tühistada. Koondumisloa osalisteks on üksnes Värska Originaal AS ja AS A. Le Coq.

3-26-1121 omandipõhiõigust ja ettevõtlusvabadust. Värska kaevud OÜ on väikeaktsionär, kellele kuuluvate aktsiate üleandmine omandajale ei tooks kaasa valitseva mõju omandamist. Esialgne õiguskaitse tekitab Värska kaevud OÜ-s ärilise ebakindluse, samuti seab ohtu tehingu realiseerimise pikemas perspektiivis. Kaebaja esitas nii tühistamis- kui ka kohustamiskaebuse. Kuna koondumisloa menetlus on tugevalt seotud turu- ja konkurentsianalüüsidega, siis puudub halduskohtul alus ja võimalus sellises mahus haldusorgani diskretsiooni sekkuda. Kohustamisnõue on ilmselgelt perspektiivitu. Koondumiste kontroll on olemuselt isikut soodustava haldusakti andmise menetlus, mis saab toimuda isiku enda soovil. Praktikas on koondumise menetlus taotleja kontrolli all ja taotlejal on võimalik koondumisest loobuda. Seda ka tehakse, et vältida negatiivse otsuse saamist. Kui jaatada koondumise osaliseks mitteoleva isiku õigust taotleda koondumist keelava haldusakti andmist, muutuks koondumisest loobumise võimalus illusoorseks. Ka tühistamiskaebuse perspektiivikus on madal. Vastustaja on korraldanud põhjaliku menetluse, koondumisluba on antud mahukatel ja üksikasjalike ning põhjalike läbikaalutud parandusmeetmetega. Avalik huvi on suunatud õiguspäraselt antud koondumisloa alusel tehingu mõistliku aja jooksul lõpuleviimisele. Mitmeaastane õiguslik ebakindlus, mille kulud kanduvad turuosalistele ja tarbijatele, ei ole avaliku huviga kooskõlas. Tarbijad kaotavad, sest ettevõtjat ei arendata. Investeeringute puudumine vähendab toodete valikut ja kvaliteeti. Kannatab regionaalpoliitiline huvi. Töökohtade kadumine mõjutab kogu Kagu-Eesti piirkonda, sest tegemist on ühe suurima tööandjaga piirkonnas. Kannatab investeerimiskeskkond, sest investoritel puudub kindlustunne, et tehingut on võimalik mõistliku aja jooksul täita. Koondumiste kontrolli süsteem tervikuna nõrgeneb, sest esialgne õiguskaitse muudab kehtiva loa sisuliselt mõttetuks. See loob pretsedendi, mis heidutab tulevasi investeeringuid ja tehinguid Eesti turul. Avaliku huviga ei ole kooskõlas esialgse õiguskaitse arvelt soodustuste loomine isikule, kelle õigused on suunatud olukorra muutmisele pöördumatus suunas. Kuna konkurentsiolukord on tagasipööratav, samas kui esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenev kahju tehinguosalistele ei ole hüvitatav, ei õigusta avalik huvi esialgse õiguskaitse jätkamist. Parandusmeetmete täitmine ei ole jäetud juhuse hooleks, vaid vastustaja on heaks kiitnud sõltumatu usaldusisiku määramise, kelle ülesanne on jooksvalt monitoorida kohustuste täitmist ja hoida vastustajat sellega kursis. See võimaldab vastustajal paindlikult ja aegsasti reageerida mistahes turumoonutustele ja neid tõkestada.

14(36)

3-26-1121 menetluslikud raskused tekkisid seetõttu, et esialgset õiguskaitset ei taotletud, mis kinnitab praegusel juhul esialgse õiguskaitse vajadust. Ekslik on väide, et koondumisega ei kaasne pöördumatuid tagajärgi. Isegi kui vastustaja kohustab aktsiad ja varad tagastama või võõrandama, ei ole konfidentsiaalse äriteabe vahetamine tagasipööratav. Ka usaldusisiku kasutamine, konfidentsiaalsuslepingu sõlmimine ja keeld kasutada ärisaladusi ei ole piisavad meetmed, sest nende kasutamine tuleks kõne alla alles pärast kohtumenetluse lõppu. Selleks ajaks on konfidentsiaalse äriteabe jagamisega kaasnenud tagajärjed ammu saabunud. Ekslik on ka väide, et edasimüügilepingus ei saa olla konfidentsiaalset teavet. Kaebajal on Värska Originaal AS-iga pikaajaline turundussuhe, mille raames on pooled edasimüügilepingu täitmiseks vahendanud jooksvalt operatiivset teavet müügikanalite, klientide, kampaaniate, hinnastruktuuri ja logistika kohta. Selline teave on sektoris äärmiselt konkurentsitundlik. Seda teavet on AS-il A. Le Coq võimalik pärast koondumist kasutada enda ärilistes huvides ning kahjustada sellega kaebaja ärihuve. Vastustaja leidis vaidlusaluses otsuses, et Verska Mineraalvee OÜ ei ole iseseisvalt tegutsev ettevõtja, vaid osa AS-i A. Le Coq kontsernist. Seetõttu konkureerivad Verska Mineraalvee OÜ ja Värska Originaal AS üksteisega horisontaalselt. Siinne olukord ei ole võrreldav vertikaalselt integreeritud koondumisega, vaid tegemist on otseste konkurentide ühendamisega, kus konfidentsiaalse teabe ülekandumine on konkurentsiõiguslikult eriti problemaatiline. Koondumise jõustamisel saab AS A. Le Coq juurdepääsu Värska Originaal AS-i hinnainfole ja hinnastamise loogikale, allahindluste struktuurile, kulustruktuuridele, tootmis- ja tarnevõimekuse plaanidele, kliendipõhistele andmetele ja lepingutingimustele ning turustrateegiatele – infole, mida tavapärasse konkurentsi tingimustes ettevõtja oma otsesele konkurendile ei tohi avaldada. Just seetõttu nõutakse koondumiste puhul sageli, et konkureerivate osapoolte vaheline teabevahetus toimuks rangete eraldatusmeetmete abil. Sellise teabe sattumine AS-i A. Le Coq käsutusse suurendab strateegilist ebakindlust turul ning annab talle pöördumatu konkurentsieelise Värska Originaal AS-i ja kaebaja suhtes. Lisaks võib koondumise jõustamise tõttu saadud konkurentsiõiguslikult tundliku teabe kasutamine pärast koondumise võimalikku tagasipööramist olla iseseisvalt käsitatav konkurentsiõiguse rikkumisena KonkS § 4 lg 1 p 4 tähenduses, tuues kaasa täiendavad õiguslikud tagajärjed nii koondumise osalistele kui ka turule laiemalt. Koondumise jõustamise pöördumatus ei seisne selles, et Värska Originaal AS-i füüsilist tootmisvara ei saaks AS-i A. Le Coq tootmistegevusest eraldada, vaid selles, et Värska Originaal AS kaotab oma iseseisvuse turuosalisena – ta ei kujunda enam oma hinnastamist, turustamist ja kaubandusstrateegiat sõltumatult. Vara füüsiline võõrandatavus seda iseseisvust ei taasta ega kõrvalda struktuurset konkurentsikahjustust. Sellest tulenevat integratsiooni ei lahenda ka koondumise loa otsuses toodud kohustused, mis on suuresti käitumuslikud ja raskesti kontrollitavad ega välista igal juhul ligipääsu poolte ärisaladustele. Pealegi on kohustuste ulatus iseenesest kitsas: A. Le Coqi ja Värska Originaali toodete seosmüügist hoidumise kohustus selge sõnaga lubab ühtlustada nende toodete müügilogistikat, raamatupidamis- ja muid toetavaid süsteeme, mis toob endaga kaasa just seda liiki teabevahetuse ja integratsiooni, mille tõkestamine on konkurentsiõiguse seisukohalt hädavajalik. Logistika, raamatupidamis- jm toetavate süsteemide ühtlustamise kaudu toimub igapäevane teabevahetus toodete, klientide, tarnete ja kulustruktuuride kohta. Kohustuse eesmärk on tõkestada üksnes formaalne seos (komplektmüük jaekettidele), kuid see ei takista teabevahetuse toimumist operatiivsel tasandil. Lisaks on AS A. Le Coq oma vastuväites märkinud, et plaan on ühiselt teostada logistikat ja sisseoste. See eeldab paratamatult tarneahela ja kulustruktuuri läbipaistmist mõlema ettevõtja vahel – teave, mida iseseisvad ettevõtjad oma otsestele konkurentidele ei avaldaks. 15(36)

3-26-1121 Kaebaja ei olegi lähtunud eeldusest, et temaga sõlmitud edasimüügileping kehtib igavesti. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus tuleneb koondumise struktuursetest ja pöördumatutest mõjudest. Kaebaja huvi on eelkõige, et koondumine ei kahjustaks oluliselt konkurentsi asjaomastel turgudel, kus kaebaja on turuosaline, ning et Värska Originaal AS säiliks turul iseseisva turuosalisena, kes kujundab oma äristrateegia, hinnastamise ja turustamise sõltumatult AS-ist A. Le Coq. Samas edasimüügilepingu lõpetamine ei ole hüpoteetiline. Ka vastustaja leidis vaidlusaluses otsuses, et koondumise osalised on ise tunnistanud suutlikkust ja stiimulit sisenditurgu sulgeda. Värska Originaal AS-il on olnud ka praegu võimalik lõpetada kaebajaga edasimüügileping, kuid ta ei ole seda teinud ja on pikendanud lepingut, kuid oluliselt erinevatel tingimustel, mis annavad lihtsama võimaluse lepingu lõpetamiseks. Värska Originaal AS ei ole seni teavitanud kaebajat lepingu lõpetamise soovist. Ekslik on väide, et turustussuhte lõpetamine ei kahjusta konkurentsi ega oma kahjulikku mõju kaebajale. Vastustaja leidis koondumisloa otsuses, et koondumisest tulenev üks negatiivne tagajärg on vertikaalse mõjuna sisendituru sulgemine. Värska Originaali tooted moodustavad ligi 80% kaebaja turustatavatest veetoodetest. Sellise strateegilise tootegrupi kaotus seab tõsisesse ohtu kaebaja konkurentsivõime mineraalveetoodete osas Eesti turul tervikuna. Vastustaja on tuvastanud, et Värska Originaali tooted ei ole jaekettide portfellis lihtsasti asendatavad. Kui Värska Originaali tooted on AS-i A. Le Coq portfellis, tekiks kõige suurema tootevalikuga turuliider. Vastustaja on seejuures koondumise loa otsuses rõhutanud, et tal on põhjust arvata, et koondumise osalistel on konkurentsile suurem mõju kui nende turuosade või samalaadsete meetmete põhjal võiks eeldada. Vaatamata sellele ei sisaldu koondumise loa otsuses ühtegi kohustust, mille eesmärk oleks vältida sellist sisendturu sulgemist. Vastustaja selgitused ja analüüs selle osas, miks otsuses toodud kohustused on piisavad konkurentsikahju ära hoidmiseks, on äärmiselt piiratud. AS-i A. Le Coq viited EL-i praktikale ei ole asjakohased ega veenvad. Eestis tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamisel lähtuda HKMS § 249 lg-st 1 ja sellekohasest kohtupraktikast. Kaebajale tekkiv kahju ei ole hüpoteetiline. Vastustaja on koondumise loa otsuses tuvastanud turgu valitseva seisundi tekkimise ja olulise konkurentsisurve vähenemise ning konkurentsi olulise kahjustumise erinevatel veetoodete turgudel, sh loodusliku mineraalvee turul. Tekkiv kahju ei ole rahaliselt hüvitatav. Värska Originaal AS-i tänane turuosa on kaebaja andmetel võrreldes 2025. a andmetega veelgi kasvanud ning tema kui iseseisva turuosalise positsioon tugevneb. Seda enam on oluline ära hoida tema iseseisvuse kaotamine koondumise kaudu. Ka teiste riikide praktikale tuginemine ei ole asjakohane, sest Läti ja Leedu konkurentsiõiguse raamistikud toimivad erinevatel alustel. Eestis teostatakse koondumiste suhtes ex ante kontrolli, kehtivad selged teavitamiskünnised ja koondumist ei ole lubatud jõustada enne koondumise loa saamist. Läti ja Leedu on kehtestanud ex post meetmena tehingu tagasipööramise õiguse. Eestis tuleb arvestada ka sellega, et koondumise luba vaidlustatakse ning kohaldatakse esialgset õiguskaitset. Kuid ka Lätis peavad koondumise osapooled ise hindama, kas koondumine vajab luba või mitte, riskides koondumise tagasipööramisega. Leedus on seatud tagasipööramise õigus kohtupraktikas kahtluse alla. EK rõhutas 03.09.2026 otsuses nr C-611/22 P Illumina / Grail, et käibekünnised on EL-i koondumiste kontrolli süsteemis ülimalt olulised ettenähtavuse ja õiguskindluse tagatised, kinnitades sellega, et koondumiste kontrolli süsteem peab rajanema selgetel ja ennustatavatel reeglitel, mitte tagantjärele sekkumisel. Seega ei ole jõustatud koondumise tagasipööramine rutiinne ega tõhus lahendus, vaid äärmuslik abinõu, millega kaasnevad paratamatult pikaajalised, kulukad ja tulemuse osas ebakindlad menetlused. See on aga kaalukas argument esialgse õiguskaitse kohaldamise poolt, mitte selle vastu. Ka avalikult avaldatud seisukohtade kohaselt looks koondumise tagasipööramise mehhanism märkimisväärse ebakindluse ja selle tegelik tõhusus ei ole tõendatud. Praktikas puuduvad veenvad näited, et juba jõustatud koondumise 16(36)

3-26-1121 tagasipööramine ja koondumisele eelneva olukorra taastamine oleks reaalselt ja efektiivselt teostatav. Sellised näited puuduvad ka Lätis ja Leedus. Eriti kaalukas on see olukorras, kus Eesti konkurentsiõigus ei tunne tagasipööramise mehhanisme ja puudub riigisisene praktika. AS-i A. Le Coq huvide kahjustamine ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamise lõpetamist. Koondumise jõustamise tähtaeg on lahutamatult seotud koondumise loa kehtivusega ja KonkS § 27 lg-s 61 sätestatud tähtaeg ei saa koondumise loa kehtivusest eraldiseisvalt kulgeda. Vastupidine tõlgendus muudaks kaebaja õiguste efektiivse kaitse võimatuks. Määrus nr 139/2004 ei sätesta tähtaega koondumise jõustamiseks, seega ei ole EL-i tasandil nähtud probleemi selles, et koondumise loa andmise ja koondumise jõustamise vahele võib jääda ajavahemik, mille jooksul võib turuolukord olla muutunud. Kui kohus nõustub kolmanda isiku argumentidega, siis palub kaebaja kohaldada esialgset õiguskaitset sellise maksimaalse tähtajaga, et kolmandal isikul jääks pärast esialgse õiguskaitse lõppemist piisavalt aega koondumise lõpuni viimiseks, nt kuni 14.04.2027. On võimalik, et kohus jõuab selle aja jooksul asja lahendada. Lepingust taganemise tähtaeg on lepinguosaliste endi kehtestatud ja teadlik äririsk. Nad pidid arvestama, et koondumise loa menetlus võib kesta kauem, samuti pidid nad arvestama, et luba võidakse kohtus vaidlustada. Koondumise kontrolli menetlus on avalik-õiguslik ja selle tulemust ei saa osalised lepinguliste kokkulepetega mõjutada. Samuti ei ole lepingupoolte endi seatud tähtaeg põhjuseks, et jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata. Tegemist ei saa olla absoluutse tähtajaga, sest lepingu sõlmimisest möödus 7 kuud juba 15.04.2026, s.o päeval, kui AS-ile A. Le Coq tehti teatavaks koondumise luba. Sellele vaatamata jätkati tehingu ettevalmistusega. Väited Värska Originaal AS-i tuleviku ebakindluse, töötajate lahkumise ohu ja klientide usalduse kaotuse kohta on spekulatiivsed ega leia kinnitust Värska Originaal AS-i tegelikes majandustulemustes. Samuti on need väited vastuolus vastustaja otsuses tuvastatuga. Amet on märkinud, et peaaegu kõigi jaekaubandusettevõtjate hinnangul ei ole Värska Originaali toodang lihtsasti asendatav, kuna tooted on tarbijate poolt eelistatud, turul pikka aega tuntud ja tarbija ostukorvis harjumuspärased. Selline asendamatus tuleneb toote väljakujunenud turupositsioonist, mitte omandistruktuurist, ning see ei muutu esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal, mil Värska Originaal AS jätkab tootmist ja müüki täies mahus iseseisva äriühinguna. Jaekettidel, klientidel ja ekspordipartneritel puudub igasugune majanduslik põhjus tarnijat vahetada. Väidetavad negatiivsed tagajärjed ei ole ka eluliselt usutavad, arvestades et nii Värska Originaal AS kui ka AS A. Le Coq omavad asjaomastel turgudel väga tugevat turupositsiooni ja olulist läbirääkimisjõudu. Värska Originaal AS-i käive ei ole pärast tehingu sõlmimist 15.09.2026 langenud, vaid on jätkanud stabiilset kasvutrendi ning 2026. a I kvartal on olnud ettevõtte jaoks erakordselt tugev. Sama tendentsi näeb 2025. a IV kvartalis ja aastate lõikes. Samuti on töötajate arv püsinud kogu tehingu perioodil stabiilsena, mis kinnitab, et väidetav ebakindlus ei ole ettevõtte tegevust ega tööjõudu mõjutanud. Seega ei ole koondumisloa ooteaeg avaldanud Värska Originaal AS-i käibele ega äritegevusele negatiivset mõju, vaid ettevõtte majandustulemused on paranenud. Vastustaja on haldusmenetluses tuvastanud, et private label’i toodete puhul on Värska Originaal AS-il keskne roll ja ükski teine tootja ei suuda pakkuda samaväärset allhanke mahtu, mistõttu on väidetav lepingute kaotuse oht äärmisel ebatõenäoline. Igal juhul ei ole spekulatiivsed ja tõendamata äririskid võrreldavad pöördumatu struktuurse konkurentsikahjuga, mida koondumise jõustamine asjaomastel turgudel põhjustaks. Samuti ei pea paika väited investeeringute edasilükkamise ja pikaajalise strateegia kujundamise võimatuse kohta. Esialgne õiguskaitse ei keela kummalgi ettevõtjal iseseisvalt planeerida ja investeerida. Värska Originaal AS-il on võimalik jätkata iseseisva äriühinguna, kelle senised omanikud on ettevõtte juhtimisel täieõiguslikud. Investeeringute edasilükkamine ja strateegilise planeerimise piiramine on koondumise osaliste endi valik, mitte esialgse 17(36)

3-26-1121 õiguskaitse paratamatu tagajärg. Samuti pidid need riskid olema koondumise osalistele ette nähtavad juba lepingut sõlmides, sest koondumise vaidlustamine on seadusega tagatud õigus ja sellest tulenevat äririski ei saa kanda üle kaebajale ega kasutada argumendina esialgse õiguskaitse vastu. Vastasel juhul muutuks koondumise kohtulik kontroll sisutühjaks. Väide, et esialgne õiguskaitse põhjustab suvehooajaks valmistumise osas ulatuslikku kahju, sest koondumise osalised ei saa logistikat ja sisseoste ühiselt teha, on alusetu. Kehtiva õiguse järgi seisnebki olemasoleva olukorra säilitamine selles, et mõlemad ettevõtjad jätkavad iseseisvat tegutsemist enne koondumise jõustamist täpselt nii, nagu nad tegid seda enne koondumist. Värska Originaal AS on suvehooajaks edukalt valmistunud iseseisvalt kõigil varasematel aastatel ning tema tootmis- ja turustusvõimekus ei ole kuidagi häiritud. Tema turustusvõrk on seni toiminud hästi ka ilma AS-i A. Le Coq osaluseta. Värska Originaali tooted on olnud turul pikka aega ja tarbija ostukorvis harjumuspärased. Selline stabiilne tarbimisharjumus ei sõltu koondumise staatusest. Igal juhul on ühislogistika ning koordineeritud tegevuste võimatus koondumise osaliste endi teadlik ning äririsk, mille nad võtsid tehingu sõlmimisel enne koondumisloa saamist, ja seda riski ei saa kanda üle kaebajale. Lisaks on suvehooaja argument ebausutav. Värska Originaali toodete turustamiseks Eestis kehtib praegu kaebajaga sõlmitud edasimüügileping, mille ülesütlemiseks on ette nähtud 3-kuuline etteteatamistähtaeg. Seega ei oleks ka koondumise viivitamatu jõustamise korral AS-il A. Le Coq võimalik asuda Värska Originaal AS-iga ühiselt suvehooajaks valmistuma ilma lepingut oluliselt rikkumata. Esialgse õiguskaitse hindamisel ei saa tugineda koondumise osalise lepingulisele õigusele tehingust loobuda. Sellise taganemisõiguse lisamine müügilepingusse kinnitab, et tehingu pooled ise pidasid koondumise loa saamist ebakindlaks ning arvestasid võimalusega, et koondumist ei pruugi olla võimalik jõustada. Tegemist on seega koondumise osaliste teadlikult võetud äririskiga, mida ei saa omistada kaebajale ega kasutada seda esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu. Kaebus ei ole perspektiivitu. Kaebaja esitas 08.05.2026 kaebuse täienduse, milles põhjendas kaebust täiendavalt. Kaebajal avanes võimalus tutvuda vastustaja otsusega alles 27.04.2026. Kaebajal on kaebeõigus sõltumata sellest, millistel ärilistel kaalutlustel otsustas ta Värska Originaal AS-i aktsiaid mitte omandada. Ebaõige on arvamus, et kaebajal ei ole õigust nõuda keelduva otsuse tegemist. Kohustamiskaebuse esitamine ei eelda alati haldusorganile taotluse esitamist. Taotluse esitamine on nõutav üksnes seaduses toodud juhtudel. Koondumise otsuse vaidlustamise õigus on igaühel, kelle subjektiivseid õigusi see riivab. Kaebaja põhjendas kaebuses oma kaebeõigust. Kaebaja taotleb kohtult definitiivse ettekirjutuse tegemist. Kohus võib otsustada ka indefinitiivse ettekirjutuse kasuks. Mõlemal juhul on tegemist kohustamisnõude täieliku rahuldamisega. Tegemist ei ole keelamiskaebusega. Viide ohtlikule pretsedendile on ebaõige. Õigusriigile on omane, et haldusaktid on vaidlustatavad ja kohtulik kaitse peab olema efektiivne. Ilma esialgse õiguskaitseta ei oleks kaebaja õiguste kaitse efektiivne. Koondumise teate esitajad peavad arvestama, et koondumise luba on haldusakt ja teistel turuosalistel on õigus seda vaidlustada. Niigi rikkus kaebaja õigusi see, et talle ei tehtud koondumise loa põhjendusi kohe teatavaks. Haldusakti põhjendamine on oluline kohtusse pöördumise õiguse tagamiseks. Kuna kaebaja oli sunnitud pöörduma kohtusse, ilma et tal oleks olnud võimalik eelnevalt tutvuda haldusakti põhjendustega, raskendas see kaebajal oma kaebuse eduväljavaadete hindamist ning rikkus kaebaja kohtusse pöördumise õigust. Kiire esialgse õiguskaitse vajadus ei võimaldanud kaebajal oodata ära põhjendustega haldusakti avalikustamist. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seaduse reservatsiooniga tagatud põhiõigus. KonkS § 27 lg 6 kohaselt ei ole koondumise jõustamine lubatud enne koondumiseks loa saamist või seaduses sätestatud tähtpäeva saabumist. Samuti on KonkS § 22 lg-s 3 reguleeritud, millal tuleb vastustajal koondumine keelata. Seega ei saanud Värska Originaal AS eeldada, et koondumise 18(36)

3-26-1121 luba kindlasti antakse. Seadusega on reguleeritud ka see, millistel juhtudel on teistel isikutel võimalik koondumise luba vaidlustada (HKMS § 44 lg 1). Kuna kohtusse pöördumine on subjektiivsete õiguste kaitseks on samuti põhiõigus ja kohtulik kaitse peab olema efektiivne, kaalub praegusel juhul kaebaja kohtusse pöördumise põhiõigus üles kolmanda isiku ettevõtlusvabaduse. Tegemist ei ole põhjendamatu takistusega, vaid seaduse alusel kohaldatava ajutise piiranguga, mis on vajalik teise isiku kaalukama põhiõiguse tagamiseks. Alusetu on väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustab avalikku huvi. Avalikes huvides on, et koondumine ei kahjustaks konkurentsi oluliselt. Just selleks on loodud koondumiste kontrolli süsteem ja sätestatud vastustaja kohustus kontrollida koondumise vastavust seaduse nõuetele. Üksnes koondumise kontrolli menetlus ei ole aga piisav, et jõuda järeldusele koondumise õiguspärasuses. Hinnangu koondumise õiguspärasusele peab andma kohus. Haldusorganid ei ole eksimatud. Koondumise kontrolli süsteem toimib tervikuna üksnes juhul, kui koondumise loa vaidlustamisel on kaebajal võimalik taotleda tõhusat esialgset õiguskaitset, vastasel juhul muutuks kohtulik kontroll sisutühjaks, sest koondumine oleks jõustatud ja selle tagajärjed pöördumatud juba enne kohtuotsuse tegemist. Koondumise loa kohtulik kontroll ei kahjusta ettevõtluskeskkonda, vaid pigem parandab seda, sest sunnib ka vastustajat koondumise kontrolli menetluses sellega arvestama, et tal võib tekkida vajadus oma seisukohti kohtus kaitsta. Lisaks ei teki isikul usalduse kaitset haldusakti kehtetuks tunnistamise vastu, kui haldusakt on õigeaegselt kohtus vaidlustatud. Ebaõige koondumisloa alusel toimuv koondumine kahjustaks turuosalisi oluliselt rohkem kui kohtumenetlusega kaasnev viivitus. Õiguslikku ebakindlust tekitaks hoopis vastupidine olukord, kus koondumine oleks jõustatud, kuid kohtuvaidlus jätkuks. Sellisel juhul eksisteeriks püsiv risk, et kohus tunnistab koondumise loa õigusvastaseks ning koondumise osalised peavad koondumise tagasi pöörama ja taastama koondumiseelse olukorra – tegemist oleks keeruka, kuluka ja kõigi turuosaliste jaoks kahjuliku protsessiga. Selline ebakindlus mõjutaks turuosalisi, tarbijaid, töötajaid ja äripartnereid oluliselt enam kui esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenev ajutine status quo säilitamine. Kaebaja ei taotle esialgse õiguskaitse kohaldamisega mitte olukorra muutmist, vaid senise olukorra säilitamist kohtumenetluse ajaks. Tallinna Ringkonnakohus sedastas 17.06.2021 otsuses asjas nr 3-18-2280 (p 13) selgelt, et kui koondumise osalised saavutaksid koondumise tulemusena sellise turupositsiooni, mis oluliselt kahjustab konkurentsi toimimist (s.o kui vastustaja peaks KonkS § 22 lg-test 1 ja 3 tulenevalt koondumise keelama, kuid ta ei tee seda), siis võiks see rikkuda kõigi teiste asjaomasel kaubaturul tegutsevate või sellele turule siseneda soovivate ettevõtjate õigusi, sõltumata nende majandustegevuse efektiivsusest või kapitali kaasamise võimest. Vastustaja on oma 30.01.2026 kirjas tunnistanud, et koondumise järel oleks ainus võrdväärne konkurent kaebaja. Samuti on vastustaja koondumise loa otsuses korduvalt kaebajale viidanud, teistele turuosalistele mitte. Seega on kaebaja igal juhul see isik, kelle huve KonkS §-d 19–29 peavad kaitsma. Vastustaja on vaidlusaluses otsuses selgelt tuvastanud, et koondumine kahjustab konkurentsi, mistõttu kohustas ta AS-i A. Le Coq võtma selle kahjustamise vältimiseks kohustusi. Seetõttu jäävad vastustaja vastuväited arusaamatuks. Kuna vastustaja küsis kaebajalt sunniraha ähvardusel koondumise menetluses teavet, siis oli kaebaja menetluses menetlusosaliseks. See, et vastustaja küsis teavet ka teistelt turuosalistelt, ei tähenda, et tegemist ei ole menetlusosalistega. Vastustaja küsis kaebajalt arvamust AS-i A. Le Coq välja pakutud kohustuste kohta, mitte aga hilisemate kohta, mis sätestati ka koondumise loa kohustustena, kuigi kaebaja küsis võimalust ka nende kohta arvamust avaldada. Õigus olla ära kuulatud tuleb tagada just selle haldusakti suhtes, mida tegelikult kavatsetakse anda, mitte varasemate ettepanekute suhtes, mis ei pruugi lõpliku otsuse sisu ja ulatusega kattuda. Õiguse olla ära kuulatud rikkumine võib anda iseseisva aluse haldusakti tühistamiseks. 19(36)

3-26-1121 Kohus on pädev kontrollima kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust, sh kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist. HKMS § 158 lg 3 ei piira kohtu pädevust sisustada määratlemata õigusmõisteid, sh KonkS § 22 lg-s 3 sisalduvat mõistet „oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul“, ning hinnata faktilist olukorda selle valguses. Riigikohus leidis 22.09.2022 otsuses asjas nr 3-20-1548 (p 17), et HKMS § 158 lg 3 kolmas lause piirab vaid kaalutlusnormide õigusliku tagajärje valikut ja et kaalutlusotsuste puhul ei ole kohtul keelatud asendada haldusorgani hinnangut enda omaga. Kaebaja taotles definitiivse ettekirjutuse tegemist põhjusel, et koondumine kahjustab oluliselt konkurentsi. See on KonkS § 22 lg 3 kohaselt seadusest tulenev kohustuslik alus koondumise keelamiseks, mis ei jäta vastustajale kaalutlusõigust, ning selle täitmist saab nõuda. UJ Invest OÜ riskid on tema enda äriliste otsuste tagajärg ega anna alust esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Kapten Invest OÜ-le tasumisele kuuluv nõue ei tulene esialgse õiguskaitse kohaldamisest ega ole selle tagajärg. See kohustus on eksisteerinud alates 25.05.2021 ja on olnud UJ Invest OÜ-le kogu aeg teada. Ta pidi igal juhul arvestama, et see nõue tuleb täita hiljemalt 25.05.2026 sõltumata sellest, kas tehing AS-iga A. Le Coq viiakse lõpule või mitte. Ta ei saanud põhjendatult eeldada, et seda kohustust on võimalik rahastada üksnes Värska Originaal AS-i aktsiate müügist laekuvate vahenditega, arvestades koondumisloa menetluse pikkust ja keerukust ning sellest tulenevat ilmset riski, et vastustaja ei pruugi koondumisluba anda. Alternatiivse plaani puudumine on tema äririsk, mille ta on ise teadlikult võtnud. Kõrge intressiga laenulepingud sõlmiti UJ Invest OÜ enda ärilise otsuse tulemusena enneaegselt, s.o ajal, mil tehingu lõpuleviimine ei olnud kindel. Koondumisloa vaidlustamine kohtus ja esialgse õiguskaitse kohaldamine olid ettenähtavad. Lisaks võivad tehingu lõpuleviimist takistada ka mitmed koondumisloast sõltumatud ja ootamatud asjaolud, eriti keeruliste tehingute puhul. Seetõttu on tavapärane praktika teostada selliseid samme alles vahetult enne tehingu tegelikku lõpuleviimist. Kuna UJ Invest OÜ otsustas sõlmida kõrge intressiga laenulepingud ajaliselt enne seda, kui tehingu lõpuleviimise ärajäämise risk oli maksimaalselt maandatud, on tekkinud intressikulu tema enda otsuse tagajärg, mitte esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärg. UJ Invest OÜ on ise viidanud, et tal on põhimõtteliselt võimalik laenud tagasi maksta, kuid see ei olevat mõistlik, sest Kapten Invest OÜ-le tuleb kohustus täita. Kui UJ Invest OÜ maksaks laenusummad tagasi, siis lakkaksid kõrged intressinõuded kogunemast ja alles jääks üksnes esialgne nõue Kapten Invest OÜ ees. Laenulepingute tagasimaksmisega oleks seega sisuliselt taastatud koondumiseelne olukord. Asjaolu, et kolmas isik on teadlikult valinud kõrgete intressikulude jätkuva kandmise, kuigi tal on võimalik laenud tagasi maksta, kinnitab, et väidetav kahju on tema enda ärilise valiku tagajärg, mitte esialgse õiguskaitse kohaldamise paratamatu tulemus. UJ Invest OÜ finantskohustuste probleem on suuresti tehingu struktureerimise küsimus. Koondumise osalistel oli võimalik tehing struktureerida viisil, mis maandab selliseid riske. Nt oleksid pooled saanud kokku leppida, et Kapten Invest OÜ ees olev laenukohustus finantseeritakse AS-i A. Le Coq vahenditest või et AS A. Le Coq tagab UJ Invest OÜ finantskohustuse täitmise tehingu lõpuleviimise eelsel perioodil. Asjaolu, et koondumise osalised valisid tehingustruktuuri, mis jättis UJ Invest OÜ finantskohustuste täitmise riski täielikult tema enda kanda ilma piisavate kaitsemeetmeteta, kinnitab, et väidetav kahju tuleneb poolte endi tehingulistest valikutest, mitte esialgse õiguskaitse kohaldamisest. UJ Invest OÜ kohustus Värska kaevud OÜ eest tuleneb 08.06.2023 lepingust ja eksisteeris juba enne AS-iga A. Le Coq sõlmitud lepingut. Kuna koondumise loa andmine ei olnud garanteeritud, ei saanud UJ Invest OÜ põhjendatult eeldada, et selle kohustuse täitmiseks on võimalik kasutada tehingust laekuvaid vahendeid. Ta pidi olema valmis kohustuse täitmiseks sõltumata tehingu saatusest ning sellise valmisoleku puudumine on tema enda äririsk, mitte esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärg. UJ Invest OÜ osanike isiklikud äriplaanid ei ole konkurentsiõiguses asjakohased kaalutlused. Puudutatud isiku subjektiivne soov võõrandada oma osalus ei muuda koondumisloa 20(36)

3-26-1121 õiguspärasust ega kaalu üles avalikku huvi kaitsta turul konkurentsi. Seejuures oli UJ Invest OÜ enda teadlik äririsk sõlmida aktsiate müügileping just sellise omandajaga, kellel on asjaomastel kaubaturgudel niivõrd arvestatav turupositsioon, et koondumise lubamine ei olnud kindel. Ta pidi arvestama võimalusega, et vastustaja keeldub koondumisloa andmisest. UJ Invest OÜ-lt ei võeta praegu midagi ära, vaid talle ei anta riigi antavat luba, mida nad lootsid saada. Küll aga jäävad ebaseadusliku ja turgu kahjustava koondumise korral kaebaja, teised turuosalised ning tarbijad ilma välja kujunenud, stabiilsetest ja õiglastest turusuhetest. Esialgse õiguskaitse peamine sisu on vastustaja 14.04.2026 otsuse kehtivuse peatamine ning koondumise keelamine haldusakti adressaatidele – AS-ile A. Le Coq ja Värska Originaal ASile. Asjaolu, et esialgse õiguskaitse abinõu mõjutab kaudselt ka isikuid, kes ei ole haldusakti otsesed adressaadid, ei tähenda, et abinõu oleks nende suhtes lubamatu. HKMS § 249 lg 3 kohustab kohut esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaaluma kolmandate isikute huve. Kohus kaasas UJ Invest OÜ ja Värska kaevud OÜ menetlusse kolmandate isikutena ning seda ei ole vaidlustatud. Seega võib esialgse õiguskaitse kohaldamine puudutada ka kolmanda isiku õigusi ja huve. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisab raskete tagajärgede saabumise piisavast tõenäosusest. Kohus ei lahenda esialgse õiguskaitse raames lõplikult põhivaidlust. Taotlus tuleb lahendada kiireloomulisena piiratud teabe tingimustes ja määruse tagajärgi ei pruugi kohus tuvastada tõendite alusel, kuigi faktilised asjaolud peavad olema põhistatud ja prognoosid peavad olema põhjendatud. Koondumise mõjud on tulevikusündmused, mida ei saa täpselt ette teada, s.o integratsioonikiirust, ärisaladuste levikut ega edasimüügilepingute lõpetamise täpset aega. Kaebaja ei pea tõendama neid sündmusi kindlana, vaid piisab piisavalt suure tõenäosuse näitamisest. Koondumisest tulenev konkurentsikahju ei ole hüpoteetiline. Amet on oma otsuses tuvastanud, et koondumine kahjustab konkurentsi. Värska kaevud OÜ omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riived ei ole ebaproportsionaalsed. Ta jätkab oma tavapärast äritegevust Värska Originaal AS-i aktsionärina. Tegemist on ajutise piiranguga. Ettevõtlusega kaasneb alati risk, et tehingutele kohaldatav õigus ei pruugi anda oodatud tulemust oodatud ajakava jooksul. Koondumisloa taotlemise vajadus ei tähenda, et loa peaks igal juhul saama ja et seda ei saa vaidlustada. 15.09.2025 müügileping sõlmiti 100% Värska Originaal AS-i aktsiate võõrandamiseks, mitte üksnes UJ Invest OÜ aktsiate võõrandamiseks. See tähendab, et Värska kaevud OÜ oli tehingust teadlik, osales selles vabatahtlikult ja pidi juba enne tehingu sõlmimist arvestama kõigi koondumise kontrolli süsteemist tulenevate riskidega. Asjaolu, et koondumise kontroll on isikut soodustava haldusakti andmise menetlus, ei tähenda, et isikutel puudub õigus selle õiguspärasust kohtus vaidlustada. Vastupidine tõlgendus muudaks koondumiste kohtuliku kontrolli võimatuks, sest poleks kedagi, kes saaks seda vaidlustada. Kaebaja kohustamisnõue on sekundaarne. Kaebaja nõuab eelkõige koondumise loa tühistamist. Kohustamisnõude lahendamiseni jõuab kohus alles seejärel, kui ta on koondumise loa tühistanud. Kui kohus tühistamisnõude rahuldab, tuleb tal ka kohustamisnõue rahuldada, kuid sõltuvalt kaalutlusõiguse ulatusest kas definitiivse või indefinitiivse ettekirjutusena. Menetluse põhjalikkusest ei saa järeldada haldusakti seaduslikkust. Kaebaja esitas kaebuse täienduses põhjalikud põhjendused. Kaebaja vaidlustab üksnes vastustaja järeldusi kohustuste piisavuse osas, mitte turuanalüüsi. Ekslik on väide, et vastustaja menetles kohustusi üle 2 kuu. Kuigi esmane kohustuste versioon esitati vastustajale 29.01.2026, on seda võrreldes koondumise loas toodud lõpliku versiooniga oluliselt muudetud. Täiendatud kohustuste ettepaneku esitas AS A. Le Coq vastustajale alles 05.03.2026 ja lõpliku kohustuste võtmise ettepaneku 09.04.2026, s.o vaid mõned päevad enne koondumise loa otsuse tegemist. Kuigi turuanalüüs koondumise loa otsuses on pikk ja põhjalik, on kohustuste sobivust analüüsitud 21(36)

3-26-1121 üksnes ligi 1,5 lehel. Selline ebaproportsionaalsus seab kahtluse alla, kas vastustaja on kohustuste piisavust nõuetekohaselt hinnanud.

3-26-1121 konkurentsile. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saa lähtuda eeldusest, et koondumine tuleb tingimata keelata ja selle tagajärjed ära hoida. Seda rakendatakse üksnes juhul, kui kohtuotsusega oleks konkurentsiolukorra taastamine võimatu. Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada põhjendusega, et seeläbi on kaebaja õigused kaitstavad kiiremas ajaraamis kui kohtuotsusega. Kaebaja ja Värska Originaal AS-i vahelises turustuslepingus saavad sisalduda vaid tingimused, millega Värska Originaal AS müüb ja kaebaja ostab toodangut. Nimetatud suhte raames ei anna kaebaja infot enda strateegiliste äriliste otsuste kohta. Ka Värska Originaal AS-i tegevuse olemusest tulenevalt (pudeldatud vee tootmine) ei ole see ulatuslikult sõltuv ärisaladusest ja igal juhul sellist teavet ei saa edastada turundussuhte raames. Kuna kaebaja ja Värska Originaal AS on konkurendid, ei saaks nende vahelises lepingus ega sellega seotud infovahetuses olemuslikult sisalduda konkurentsitundlikku teavet. Pärast kohustuste täitmist ei ole AS A. Le Coq ja Värska Originaal AS ega ka AS A. Le Coq ja kaebaja loodusliku mineraalvee osas konkurentideks. Seega ei toimu koondumise tulemusena infovahetust konkurentide vahel. Äriteabe tundlikkus sõltub selle vanusest – kui kaebaja on varem Värska Originaal AS-ile oma ärisaladusi avaldanud, ei ole sellel aja möödudes kaubanduslikku väärtust. HKMS § 249 lg 3 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamisel vajalik kaaluda hetkeolukorras konkreetseid huvisid ja asjaolusid, mis esialgse õiguskaitse kohaldamisel või kohaldamata jätmisel realiseeruvad. Sellise kaalumise osaks ei ole küsimus, milline oli ühe või teise poole äriline risk lepingu sõlmimisel ja kas pooled pidid lepingu sõlmimisel ette nägema esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalikkust. Kolmandad isikud on andnud põhjaliku ülevaate neile tekkivatest pöördumatutest kahjudest. Neile esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasnev kahju ei ole hüvitatav. Seevastu kaebajale tekkiv kahju oleks vajadusel kõrvaldatav ja hüvitatav. Tegemist on asjaoluga, mis välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise.

3-26-1121 majandusaasta aruanne ei näita, et kaebajal oleks majanduslikke raskusi. Kaebaja kuulub suurde rahvusvahelisse Carlsberg Groupi kontserni, seega on tal turul keskmisest suurem mõjuvõim ja finantsiline kindlustunne. Kaebaja on majandusaasta aruande järgi Värska Originaali mineraalvee toodete edasimüüja Eestis. Kuigi Värska Originaal AS on pikendanud kaebajaga edasimüügilepingut, kardab kaebaja, et pärast koondumise jõustamist lõpetatakse temaga leping ning Värska Originaali toodete müügiga hakkab tegelema AS A. Le Coq. Kohus peab sellist tagajärge võimalikuks. Samas on usutav kolmandate isikute väide, et Värska Originaali toodete edasimüügiõigusest ilma jäämine ei saa kaebajale olulist kahju kaasa tuua. Kuigi kaebaja väidab, et Värska Originaal AS-i veetooted kokku moodustavad ligi 80% tema turustatavatest veetoodetest ja 95% loodusliku mineraalvee toodetest, võib majandusaasta aruandest näha, et müügitulu jaotuse lõikes moodustavad mineraalveed koos muude veetoodete ja alkoholivabade jookidega 19% kaebaja müügitulust. Kui arvestada maha alkoholivabad joogid, muud veetooted ning kaebaja enda toodetav Vichy mineraalvesi, siis on Värska Originaali toodete müüginäitaja veelgi väiksem. Seega ei saa välistada Värska Originaali toodete mõju kaebaja käibele, kuid see ei saa olla kuigi märkimisväärne ega saa tuua kaebaja jaoks kaasa raskeid majanduslikke tagajärgi, mis vajaks esialgse õiguskaitse korras sekkumist. Kohus arvestab siinkohal ka sellega, et samasugune tagajärg kaasneks kaebajale ka juhul, kui Värska Originaal AS otsustab edasimüügilepingu lõpetada ja tehingupartnerit vahetada. Kuigi ta ei ole seda seni teinud, ei saa välistada, et ta võib seda igal ajal teha. Kaebajal ei saa olla kaitstavat usaldust, et Värska Originaali tooted jäävadki tema portfelli. Seega ei saa lepingu jätkamine olla selline huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Lisaks tuleb lepingulised vaidlused lahendada maakohtus. Kui kohtumenetluse tulemusena peaks selguma, et koondumise luba ei olnud õiguspärane, on kaebajal õigus nõuda vastustajalt ja/või kolmandatelt isikutelt kahju hüvitamist. Kuigi kahju välja arvutamine võib olla keeruline ning selle nõudmine täiendav ressursikulu, on kahjuhüvitise saamine iseenesest võimalik. Seevastu kolmandatel isikutel puuduks esialgse õiguskaitse kohaldamise korral HKMS § 254 lg 3 järgi õigus kahju hüvitamist nõuda. Kolmandad isikud on kirjeldanud neile esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasnevaid tagajärgi ja tekkivat kahju. Kohtul ei ole põhjust nende välja toodus kahelda. On tõsi, et kolmandad isikud ei saanud eeldada, et nad saavad koondumisloa kiiresti kätte ja selle kohe ellu viia, vaid pidid arvestama haldusmenetluse võimaliku pikkuse ja haldusakti võimaliku vaidlustamisega. Siiski on usutav, et aastatepikkuse menetluse (haldus- ja kohtumenetlus kokku) jooksul võib muutuda nii turuolukord kui ka ettevõtte väärtus ning varem tehtud majanduslikud kalkulatsioonid ei pruugi enam olla relevantsed. See võib mõjutada nii koondumise osaliste huvi lepingu jätkuva kehtimise vastu kui ka koondumise loa jätkuvat asjakohasust. Kui koondumise osalised peaksid kaebuse rahuldamata jätmisele vaatamata läbima uue koondumise menetluse, oleks see nende õigusi ja huve ebaproportsionaalselt riivav. Lisaks jäävad seisma rahalised vahendid, mis on plaanitud tehingusse investeerida või tehingust saada ja edasi investeerida. Sellega kaasneb täiendav majanduskahju. Seega kaasneksid kolmandatele isikutele esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemusena oluliselt raskemad tagajärjed kui kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Usutavad on kolmandate isikute selgitused, et koondumist on võimalik tagasi pöörata. Sellisele võimalusele viitab ka KonkS § 29. Kuna viidatud säte ei kehtesta konkreetseid meetmeid, on vastustajal koondamise tagasipööramiseks võimalik rakendada hulk erinevaid meetmeid. Kaebaja väidab, et AS A. Le Coq saab koondumisel teada Värska Originaal AS-i ärisaladused ja seda ei ole võimalik tagasi pöörata. Kohus märgib, et see ei puuduta kaebaja õigusi ja sellega ei pea kohus kaebaja esialgse õiguskaitse lahendamisel arvestama.

24(36)

3-26-1121 Kaebaja tugines ka sellele, et koondumisel saaks AS A. Le Coq teada kaebaja ja Värska Originaal AS-i vahel sõlmitud edasimüügilepinguga seotud ärisaladuse. Kohus leiab, et kaebaja ärisaladus (ega ka muu ettevõtja ärisaladus, mis võib Värska Originaal AS-il lepingute kaudu olla) ei ole KonkS § 22 järgi aluseks, et koondumist keelata. Ilmselt on kõigil äriühingutel mingil määral teavet teiste äriühingute ärisaladuste kohta, sest ükski äriühing ei tegutse turul üksinda. Sellises olukorras ei oleks aga ärisaladuse ilmsiks tulekule viidates kunagi võimalik koondumisi lubada. Kuna ärisaladus ei ole argument, millele tuginedes koondumist keelata, ei saa sellele tuginedes õigustada ka esialgse õiguskaitse kohaldamist. Lisaks on usutavad AS-i A. Le Coq selgitused, et leping ise ei saa ilmselt kuigivõrd ärisaladust sisaldada. Kuna kaebaja ja Värska Originaal AS on juba praegu mineraalvee kaubaturul konkurendid, siis ei olegi neil lubatud omavahel ärisaladusi vahetada ja see ei oleks ka majanduslikult kasulik. Lepingu täitmisel vahetatud teave kaotab samuti aja möödudes saladuse väärtuse. Seega ei ole usutav, et koondumise jõustamine juba enne kohtulahendit võiks kaebajat oluliselt kahjustada. Kolmandad isikud viitasid asjaolule, et koondumise peatamine esialgse õiguskaitse korras tekitab ebaselgust töötajates, krediidiasutustes ja lepingupartnerites, mistõttu võivad Värska Originaal AS-ile kaasneda olulised tagajärjed (töötajad lahkuvad, krediidiasutused ei anna laenu, lepingupartnerid ei sõlmi lepinguid või teevad seda halvematel tingimustel). Kaebaja leiab õigesti, et samasugune ebaselgus valitseks ka juhul, kui kolmandad isikud viivad koondumise lõpule, kuid kogu kohtumenetluse ajaks jääb oht, et koondumise luba võidakse tühistada ning koondumine tuleb tagasi pöörata. Kolmandad isikud peavad selle võimalusega koondumise elluviimisel arvestama ega saa nõuda kaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et koondumine on juba lõpule viidud. Avalikes huvides on, et koondumine oleks õiguspärane. Seega ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine avalike huvidega vastuolus. Üksnes asjaolu, et haldusorgan on koondumise loa andnud, ei taga vältimatult koondumise õiguspärasust. Halduskohus ei pea eeldama ega saa eeldada haldusakti õiguspärasust. Vastasel juhul puuduks halduskohtumenetlusel eesmärk. Samas ei saa koondumise jõustamist pidada avalike huvidega vastuolus olevaks, sest õigusaktid võimaldavad koondumise tagasi pöörata ja annavad vastustajale võimaluse nõuda koondumise osalistelt koondumise tagajärgede kõrvaldamist. Eeltoodu tõttu ei ole kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse jätkuvaks kohaldamiseks põhjendatud, v.a järgmises ulatuses. Kaebaja palus 13.05.2026 avalduses kohtul arvestada kaebaja sooviga vaidlustada esialgset õiguskaitset mittekohaldavat määrust. 16.04.2026 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse lõpeb 15.05.2026. Ilmselgelt ei ole kaebajal võimalik (või on tal oluliselt raskendatud) esitada alles jäänud aja jooksul määruskaebust ja ringkonnakohtul seda alles jäänud aja jooksul lahendada. Seetõttu on põhjendatud pikendada esialgse õiguskaitse kohaldamist kuni 29.05.2026. Esialgse õiguskaitse lühiajaline pikendamine ei kahjusta kolmandate isikute õigusi ülemäära. Kohtul ei ole keelatud kohaldada esialgset õiguskaitset tähtajaliselt. Kuna seekord kohaldatakse esialgset õiguskaitse põhjendatud määrusega, ei ole HKMS § 252 lg-s 4 toodud 30-päevane piirang takistuseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-26-1121 Halduskohus ei ole põhjendanud, mil viisil peaks koondumise tagasipööramine toimuma ega analüüsinud, kas selleks esineb efektiivseid meetodeid. Halduskohus on üksnes napisõnaliselt pidanud usutavaks kolmandate isikute selgitusi, et koondumist on võimalik tagasi pöörata. KonkS § 29 ei reguleeri koondumise tagasipööramist. Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 318-2280/23 (p 7) selgitanud, et koondumise loa tühistamine või kehtetuks tunnistamine ei tooks vahetult kaasa aktsiate omandamise tehingu tühisust, mistõttu peaks vastustaja kasutama tehingu tagasipööramiseks muid meetmeid. Ka selles lahendis ei ole selgitatud, millised need meetmed võiksid olla. Koondumise tagasipööramine sõltuks sellest, kas vastustaja otsustab algatada selleks riikliku järelevalve menetluse või isegi kui algatab, siis kas ja milliseid meetmeid ta otsustab võtta. Kaebajal ei oleks subjektiivset õigust nõuda riikliku järelevalve menetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist koondumise tagasipööramiseks. Kolmandad isikud ega vastustaja ei ole toonud välja ühtegi näidet Eestis toimunud koondumise tagasipööramise kohta. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja vastuväidete kohta, mis puudutavad teiste riikide ja EL-i õiguse näiteid. Kui koondumine viiakse ellu, saab AS A. Le Coq juurdepääsu Värska Originaal AS-i ärisaladusele, millest osa on ka kaebaja ärisaladus, seda tagajärge ei ole hiljem võimalik enam koondumise tagasipööramisel mingil viisil olematuks teha. Halduskohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saa kasutada argumente, millele tuginedes ei saa koondumist keelata, ei ole õige. Hilisem kahju hüvitamise nõue, millele viitab halduskohus, ei pruugi kaebajale tekkivat kahju täielikult korvata. Konkurentsiõigus ei välista, et ka konkurentide vahel võib eksisteerida vertikaalne lepinguline suhe (näiteks edasimüügi- ehk turustusleping). Iga lepingulise suhte nõuetekohane täitmine eeldab oma olemuselt teatud teabevahetust poolte vahel. Kuigi konkurentide vahelise teabevahetuse lubatav ulatus on kitsam kui mittekonkurentide vahelises turustussuhtes, ei tähenda see, et lepingu täitmiseks objektiivselt vajaliku teabe, sealhulgas ärisaladust kujutava teabe vahetamine oleks absoluutselt keelatud või majanduslikult mittekasulik. Kaebaja ja Värska Originaal AS-i vahelise edasimüügilepingu täitmiseks vajaliku igapäevase operatiivkoostöö raames on Värska Originaal AS-ile teatavaks saanud nt kaebaja Värska Originaali toodete turustamise tarnegraafikud, müügiedenduskampaaniate ajakava ning muu turustussuhte toimimiseks vajalik operatiivne teave. Tegemist on kaebaja ärisaladust kujutava teabega tema edasimüügitegevuse kohta. See ei puuduta tasandit, kus kaebaja ja Värska Originaal AS omavahel konkureerivad (loodusliku mineraalvee tootmisturg), vaid turustussuhte praktilist toimimist. Samas annaks sellise teabe avaldamine AS-ile A. Le Coq, kellega kaebaja konkureerib muu hulgas just edasimüügi tasandil, detailse ülevaate kaebaja äritegevuse aspektidest, mis on olulise tähtsusega konkurentsis jaekettide osas. Sellise teabe jõudmine AS-i A. Le Coq kätte võimaldaks tal ajastada oma kampaaniaid ja kaubanduslikku tegevust viisil, mis nõrgestaks otseselt kaebaja konkurentsipositsiooni. See on eriti kriitiline arvestades, et kaebaja on sisuliselt ainus arvestatav konkurent AS-ile A. Le Coq. Kaebaja ärisaladuse A. Le Coqi kätte sattumise risk ei ole hüpoteetiline. Kaebaja konkureerib temaga loodusliku mineraalvee (ning laiemalt ka veetoodete) edasimüügi turul ka pärast võimalikku Verska Mineraalvee OÜ vähemusosaluse võõrandamist. Koondumise loa kohustustest nähtuvalt kavatseb A. Le Coq jätkata Verska Mineraalvee OÜ toodete turustamist ka pärast koondumise jõustamist ja kohustuste täitmist. Lisaks toodab ja turustab ta enda brändi Aura veetooteid. See tähendab, et konkurents kaebaja ja AS-i A. Le Coq vahel ei lõpe koondumise loa kohustuste täitmisega, vaid jätkub just sellel turul, s.o edasimüügi turul, mida ärisaladus võib puudutada. Lisaks jäävad kaebaja ja AS A. Le Coq igal juhul konkureerima loodusliku mineraalvee tootmise ning edasimüügi turul kuni vähemalt Verska Mineraalvee OÜ vähemusosaluse võõrandamiseni. Kaebajale ei ole teada ameti otsuses vähemusosaluse võõrandamiseks ette nähtud tähtaeg, kuid puudub alus eeldada, et võõrandamine toimuks lühikese aja jooksul. Vastupidi, Verska Mineraalvee OÜ senine juhtimispraktika näitab, et 26(36)

3-26-1121 sobiva omandaja leidmine ei ole kiire ega lihtne protsess. Seejuures pole usutav ka, et pärast Verska Mineraalvee OÜ vähemusosaluse võõrandamist tekib Verska Mineraalvee OÜ-st elujõuline iseseisev konkurentsijõud. Halduskohtu viide sellele, et lepingu täitmise käigus vahetatud teave kaotab aja möödudes oma saladuse väärtuse, on õige üksnes osaliselt. Kohus on käsitlenud turustussuhet ekslikult staatilise tehinguna. Tegelikkuses on tegemist kestva lepingulise suhtega, mille raames vahetatakse poolte vahel jooksvalt uut teavet. Seetõttu ei ole küsimus üksnes varem jagatud teabes, mille väärtus võib aja jooksul väheneda, vaid ka pidevalt lisanduva mitteavaliku teabe kaitses. Kahju oht ei ole seega ajutine, vaid kestab kogu turustussuhte vältel. Kaebaja ei saa ühepoolselt lõpetada ega oluliselt piirata turustussuhte toimimiseks vajalikku teabevahetust ilma lepingulist suhet kahjustamata. Konkurentide vahelise ärisaladuse leviku piiramise eesmärk on kaitsta tarbijat, see tähendab avalikke huve. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole keelatud isegi põhjusel, et selle kaudu saavutaks kaebaja enne asja sisulist lahendamist oma kaebuse eesmärgi. Siinsel juhul ei saavutaks kaebaja oma eesmärki, sest kaebuse rahuldamata jätmise korral on võimalik koondumine ellu viia. Esialgse õiguskaitse korras koondumise loa kehtivuse peatamine peatab ka KonkS § 27 lg-s 61 sätestatud tähtaja kulgemise. Kui kohus kaebajaga siiski ei nõustu, saaks kohus kohaldada esialgset õiguskaitset sellise tähtajaga, et kolmandatel isikutel jääks pärast esialgse õiguskaitse lõppemist piisavalt aega koondumise lõpuni viimiseks. Halduskohus on eeltoodu tõttu andnud kolmandate isikute huvidele ekslikult suure kaalu.

3-26-1121

3-26-1121 tootmisteenuslepingute lõpetamisest. See tähendab, et koondumise jõustamise järel ei ole ASil A. Le Coq võimalik Värska Originaal AS-i lõplikult integreerida oma kontserni teiste äriühingutega ning Värska Originaal AS on ka pärast omandamist vajadusel hõlpsasti võõrandatav. Kohus on õigesti leidnud, et KonkS § 29 olemasolu viitab sellele, et ametil on konkurentsiolukorra taastamise meetmete võtmiseks õigus. Samale seisukohale on varem asunud ka Tallinna Ringkonnakohus (otsus asjas nr 3-18-2280, p 7). Konkurentsiolukorra tõhus taastamine ei eelda kaebaja osalust. Puudutatud isikul on õigus nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta. Praktika puudumine ei tõenda, et koondumise tagasi pööramine ei ole võimalik. Praktika puudub, kuna Eestis ei ole kohus koondumise lube tühistanud. Olemas on laialdane EL-i riikide konkurentsiasutuste ja Euroopa Komisjoni praktika, sh näiteks Meta/ GIPHY koondumise tagasipööramine pärast seda, kui digitaalsektoris tegutsenud ettevõtja oli täielikult integreeritud omandavasse ettevõtjasse. (Võimalikule) ärisaladusele juurdepääs ei tekita kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja on määruskaebuses viidanud, et tema ärisaladus, mida esialgse õiguskaitse korras justkui kaitsma peaks, hõlmab Värska Originaal AS-i toodete turustamise tarnegraafikuid ning müügiedenduskampaaniate ajakava. Ka on kaebaja väitnud, et tema ärisaladuseks on „muu operatiivkoostöö raames vahetatav teave“, kuid jätnud selle sisu avamata. Tegemist on eksitavate viidetega. Kaebaja väitel saaks AS A. Le Coq teabe teatavaks saamisel ajastada oma kampaaniaid ja kaubanduslikku tegevust viisil, mis nõrgestaks otseselt kaebaja konkurentsipositsiooni. Need väited on põhjendamatud. Värska Originaal AS ja kaebaja on praegu otsesed konkurendid pudelivee (sh loodusliku mineraalvee) nii tootmise kui ka turustamise tasandil. See tähendab, et teabevahetusega seonduv õiguslik olukord koondumise jõustamisel ehk Värska Originaal AS-i omaniku vahetumisel ei muutu. Tarnegraafikutega seonduv teave ei saa kuidagi mõjutada kaebaja konkurentsipositsiooni. Eeldatavasti teab Värska Originaal AS üksnes seda, millal ta tarnib tooted kaebajale. Isegi kui Värska Originaal AS teaks jaeketile aset leidva tarne täpset aega, ei anna sellise teabe AS-ini A. Le Coq jõudmine viimasele mingit eelist. Üldjuhul leiavad tarned aset kesklattu, kust jaekauplus ise viib toote edasi. Näiteks teabega, et kaebaja tarnib Värska Originaal AS-i toodangut Maxima kesklattu esmaspäeviti kell kolm, ei ole ühelgi konkurendil midagi peale hakata. Isegi kui oleks teada toote tarneaeg konkreetsesse kauplusesse (näiteks et kaebaja edastab Värska Originaal AS-i tooted kolmapäeval kell 15:00 Pärnu Riia mnt Maximasse), ei annaks see mingit konkurentsieelist. Vastupidised väited on elukauged. Kampaaniate ajakavaga seonduv teave ei anna samuti AS-ile A. Le Coq konkurentsieelist. Kampaaniad muutuvad rakendamisel avalikuks ning soovi korral on konkurentidel võimalik neile väga kiiresti (mõne päeva jooksul) reageerida. Veelgi enam, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja teaks Värska Originaal AS-i kampaaniatega seonduvat tundlikku teavet, kuna kaebaja konkureerib ka praegu otseselt Värska Originaal AS-i toodetega (müües sh Vichy kaubamärgi all looduslikku mineraalvett). Selliselt peaks kaebaja juba praegu saama olulise eelise konkureerimiseks. Teisalt osas, milles kaebaja korraldab Värska Originaal AS-i toodete kampaaniaid, on eluliselt küsitav, kas ja mis ulatuses on tundlik teave Värska Originaal AS-il. Seetõttu ei ole endiselt arusaadav, kuidas ja milline tundlik teave reaalselt saab teatavaks AS-ile A. Le Coq ning kuidas konkreetselt kahjustuks konkurents. Kaebaja on seda väidet korranud menetluse algusest peale ning senini ei ole realistlikku kahju välja toonud. Lisaks tuleb arvestada, et kampaaniate korraldamine sõltub suuresti jaekettide endi otsustest, kampaaniagraafikutest ning keti valitud hindadest (mida tihtilugu tarnija ei teagi). Seega ei annaks kampaania ajakava teadmine AS-ile A. Le Coq lisateavet, mis mingit eelist annaks. Viidatud „muu operatiivkoostöö raames vahetatava teabe“ osas ei ole AS-il A. Le Coq võimalik sisuliselt vastata, kuna see on endiselt väga üldine. AS-i A. Le Coq sektorikogemuse alusel ei saa sellises olukorras olla olulist teavet, mis võiks olla problemaatiline. Lõpuks, turustussuhte 29(36)

3-26-1121 jätkumise üle on ka kaebajal endal kontroll. Kui ta näeb turustussuhte jätkumises ohtu oma ärisaladustele, on tal võimalik suhe igal ajal ühepoolselt lõpetada. Turustussuhte lõppemisel kaob aga igasugune väidetava teabevahetusega seonduv problemaatilisus (kui see ka päriselt olemas oli). Kokkuvõttes, isegi kui kaebaja on Värska Originaal AS-ile avaldanud teatud määral ärisaladusi, mille teatavaks saamine AS-ile A. Le Coq võiks kaebajat mingil määral kahjustada (mis on äärmiselt kaheldav), on ka seonduvad tagajärjed kõrvaldatavad. Konkurentsiamet saaks kaebaja ärisaladuste kaitseks vajadusel ettekirjutusega (korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 ja KonkS § 55 lg 2 alusel) muu hulgas nõuda, et AS A. Le Coq ei kasutaks kaebaja ärisaladusi. Näiteks saaks konkurentsiolukorra taastamise raames seada koondumise osalistele kohustuse sõlmida konfidentsiaalsuslepingud ning rakendada nende täitmise kontrollimiseks usaldusisiku instituuti. Selle võimalikkust on oma seisukohtades jaatanud ka Konkurentsiamet. Kolmandatele isikutele kaasneksid esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemusena oluliselt raskemad tagajärjed kui kaebajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Õiguskindluse, ettevõtlusvabaduse ja usaldusväärse investeerimiskeskkonna tagamine on avalikes huvides. Olukorras, kus koondumise jõustamise takistamiseks puudub selge ja vahetu vajadus, annaks esialgse õiguskaitse kohaldamine signaale, et õiguspäraselt kavandatud tehingute lõpuleviimine võib Eestis olla ebaproportsionaalselt ebakindel ja viibida ka ilma kaalukate põhjusteta, samuti, et pahatahtlikel konkurentidel on sisuliselt igal juhul võimalik sekkuda tehingute teostamisse ilma sisulisi põhjendusi toomata ning neid edukalt saboteerida. Eelnev kahjustab oluliselt Eesti kui investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ning on seetõttu avalike huvidega vastuolus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tohi muuta haldusakti täitmist lõplikult võimatuks. KonkS § 27 lg 6 1 kohane tähtaeg esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei peatu. Ka viivitus koondamise lõpuleviimisel tooks kolmandatele isikutele kaasa pöördumatu kahju. Ei ole realistlik, et vaidlus saab lahenduse ühe aastaga.

3-26-1121 riikide praktika. Suurbritannia näitel on peetud võimalikuks jõustatud koondumist tagasi pööramist (vt nt Meta/Giphy kaasus) isegi vaatamata sellele, et omandatav ettevõtja oli pärast omandamist omandajaga osaliselt integreeritud. Võib seega eeldada, et integreeritus ei osutuks ületamatuks takistuseks koondumise tagasipööramisel, vaid iseseisva konkureerimise võimekus on vajadusel taastatav. Värska Originaal AS-i puhul oleks tagasipööramine veelgi lihtsam, sest tegemist on eraldiseisva tootmisüksusega, mis säilitab oma füüsilise tootmisbaasi, tootemargi ning klientuuri ega saa omandaja organisatsiooni n-ö lahustuda. Värska Originaal AS tegeleb pudelivee tootmisega ja tema primaarne konkurentsijõud tuleneb talle kuuluvast tootmisvarast (mineraalvee allikad ning tehas) ning kaubamärgist Värska Originaal. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on ebaproportsionaalne ning kahjustab puudutatud isikute õigusi ülemäära. Kaebuse eduväljavaated on väikesed. Kaebaja väited tehingu mõjude kohta on ülepaisutatud. Kaebaja avaldustest nähtub, et tema õiguste väidetav kahjustamine on seotud mitte koondumise jõustamisega, vaid koondumisele seatud kohustuste sisuga või ebapiisava järelevalvega kohustuste täitmise üle. Kohustuste sisu ja järelevalveküsimused on võimalik lahendada ka ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta, kuna need pole sedavõrd akuutsed, et oleks vältimatu oht pöördumatu kahju tekkeks. Koondumise jõustamine ei välista ega raskenda kohustuste hilisemat muutmist ega kaebaja õiguste kaitset. Kohus on tuvastanud, et kaebajal kahju ei teki, küll tekib see teistel puudutatud isikutel. Esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldumine põhjustab kolmandatele isikutele, sh Värska kaevud OÜ-le, olulist ja süvenevat kahju. Koondumise jõustamine on seni eeldatud tähtajast veninud juba ligikaudu 1,5 kuu võrra. Iga täiendav viivitus seab üha suuremasse ohtu tehingu lõpuleviimise tervikuna, kuna on oluline oht, et mõni tehinguosaline soovib tehingust väljuda. Värska kaevud OÜ-le tekkiv kahju on seotud Värska Originaal AS-i aktsiate väärtuse vähenemisega ning võimalusega tehingust loobumiseks, mis jätaks Värska kaevud OÜ pikka aega vältavasse ebamäärasusse ettevõtte võõrandamisega. Ebaselge omandisituatsioon pärsib ka investeeringuid Värska Originaal AS-i, mis omakorda vähendab ettevõtte väärtust. UJ Invest OÜ-le on tema selgituste kohaselt kuhjunud jooksvalt kõrge intressikahju, mida ei ole võimalik kolmandatele isikutele hüvitada. Esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal ei saa UJ Invest AS AS-i A. Le Coq tasutavast ostuhinnast oma nõuet rahuldada ning peab kandma kõrget intressikulu. Koondumise luba on tähtajaline. Kui AS-il A. Le Coq oleks lubatud hääleõigust Värska Originaal AS-is kasutada üksnes selle väärtuse säilitamiseks, oleks kaebajale pöördumatute tagajärgede tekkimine ka sellel alusel välistatud. Kuna konkurentsiolukord on vajadusel tagasipööratav, samas kui esialgse õiguskaitsest tulenev kahju tehinguosalistele on pöördumatu ning mittehüvitatav, ei õigusta avalik huvi esialgse õiguskaitse jätkamist. Parandusmeetmete täitmine ei ole jäetud juhuse hooleks, vaid amet on heaks kiitnud sõltumatu usaldusisiku (trustee) määramise, kelle ülesanne on jooksvalt seirata kohustuste täitmist ja hoida Konkurentsiametit sellega kursis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-26-1121 kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt RKHKm 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt RKHKm 3-3-1-19-17, p 15).

3-26-1121 haldusakt on ilmselgelt sedavõrd vigane, et see tuleb igal juhul tühistada, nt et see oleks vastuolus kohtupraktikas selgelt välja kujunenud seisukohtadega, menetlus on jäänud nõuetekohaselt korraldamata, otsuse olulistes aspektides sisuliselt puuduvad põhjendused vms. Eelnev ei tähenda seda, et kohus eeldaks vaidlustatud haldusakti õiguspärasust. Siinse esialgse õiguskaitse taotluse lahendus ei sõltu aga ainuüksi või eeskätt sellest, kas vaidlustatud haldusakt on kohtu esialgsel hinnangul formaalselt ja materiaalselt õiguspärane või mitte. Halduskohus on õigesti lähtunud sellest, et esialgse õiguskaitse otsustamiseks on keskse tähtsusega hoopis küsimus, millised on ühe või teise lahenduse mõjud erinevatele huvidele ja menetlusosalistele.

I. Pilving, Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013, § 5 kommentaar V 3.

33(36)

3-26-1121 Järelikult tuleb lugeda, et koondumise loa tühistamise korral on koondamine jõustatud ilma lubava Konkurentsiameti otsuseta, s.o KonkS § 27 lg-t 6 rikkudes. Tegemist oleks korrarikkumisega KorS-i tähenduses. Kaebaja saab esitada tagajärgede kõrvaldamise nõude kas siinse menetluse raames või eraldi menetluses, arvestades HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaegu. Riigikohus selgitas eelviidatud määruse p-s 12, et kuna heastamiskaebus on kohustamiskaebuse eriliik, laieneb sellele HKMS § 41 lg 3. Selle sätte kohaselt võib kohus ka heastamiskaebuse rahuldamisel kirjutada asutusele ette konkreetse tegevuse või lasta tagajärgede kõrvaldamise küsimuse otsustada vastustajal kaalutlusõiguse alusel. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et Konkurentsiameti ülesanne on KonkS § 55 lg 2 kohaselt konkurentsiasutusena mh analüüsida konkurentsiolukorda, kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ning kohaldada meetmeid konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks. KonkS § 54 kohaselt teeb Konkurentsiamet riiklikku järelevalvet KonkS 5. peatükis „Koondumise kontrollimine“ sätestatu täitmise üle. Kui koondumine on jõustatud ilma Konkurentsiameti kehtiva loata, peab Konkurentsiamet tegema KorS § 28 kohaselt ettekirjutuse korrarikkumise kõrvaldamiseks ja vajadusel kohaldama haldussunnivahendeid. Kuna kaebaja saab esitada (kui kohus peaks tuvastama tema subjektiivsete õiguste rikkumise) kohustamiskaebuse kui tõhusa õiguskaitsevahendi eriliigiks oleva heastamisnõude, pole siinsel juhul oluline, et võimalus taotleda riikliku järelevalve meetme võtmist ning vaidlustada kohtus meetme võtmata jätmist ei pruugi olla igas olukorras tõhus õiguskaitsevahend. Asjaolu, et Eestis puudub sellises olukorras praktika heastamiskaebuse kohta, ei oma tähtsust, kuna see on tingitud sellest, et Eestis teadaolevalt ei ole koondumise lube kohtus tühistatud. Samas on olemas Euroopa Komisjoni praktika, nt Meta/GIPHY koondumise tagasipööramine pärast seda, kui ettevõtja oli täielikult integreeritud omandavasse ettevõtjasse. Ringkonnakohus märgib teema lõpetuseks veel seda, et koondumise loa tühistamise korral koondumise tagasipööramise avalik-õigusliku normistiku kohaldamisel ei oma mingit tähtsust koondumise osaliste vahelise eraõigusliku tehingu tingimused ja eraõigusest tulenevad tehingu tagasipööramise võimalused. KonkS-i materiaalseid tingimusi rikkunud osapooled peavad ise leidma viisi, kuidas rikkumine kõrvaldada. Konkurentsiamet ei ole eraõiguslike normidega ja nendest tulenevate võimalike piirangutega seotud, vaid ta peab avalike huvide kaitseks avalik-õiguslikus korras panema maksma KonkS-i imperatiivsed normid.

3-26-1121 seni esitanud detailsemat käsitlust ega ühtegi argumenti ning tõendit selle kohta, konkreetselt milline tema ärisaladus on ohus ja kuidas selle avalikuks saamine talle kahju põhjustaks. Kaebaja on kogu menetluse käigus piirdunud suhteliselt üldsõnaliste ja kontrollimatute väidetega lepingutest, kliendiandmetest, hinnapoliitikast, müügiedenduskampaaniatest. Kaebajal oli võimalik esitada konkreetsed andmed ja tõendid halduskohtule või äärmisel juhul hiljemalt määruskaebuses, taotledes vajaduse korral teiste menetlusosaliste juurdepääsu piiramist konfidentsiaalsele teabele vastavalt HKMS § 88 lg-le 2, kuid ta ei teinud seda. Tuleb arvestada, et koondumise jõustamise korral on eluliselt tõenäoline, et edasimüügileping Värska Originaal AS-iga öeldakse emma-kumma lepingupartneri poolt esimesel võimalusel üles ning kaebajale kaasnev negatiivne mõju sellest, et AS-ile A. Le Coq võivad saada teada mingid täpsustamata andmed kaebaja tegevuse kohta Värska toodete müügi korraldamisel ja edendamisel, jääb ajaliselt väga piiratuks. Seega jääb mõju kaebajale sellevõrra veelgi tagasihoidlikumaks. Kaebaja ei ole teinud kohtule mistahes viisil usutavaks, et Värska Originaal AS-i kaudu võivad AS-ini A. Le Coq jõuda kaebaja varasema perioodi ärisaladustest tundlikud andmed ja strateegiad, mida AS A. Le Coq saaks edaspidi oma huvides kuidagi ära kasutada. Jääb selgusetuks, miks oleks kaebaja pidanud sedavõrd tundlikke andmeid Värska Originaal AS-iga jagama. Viimasel võis küll edasimüügilepingu raames olla nt teave, millal tuleb tarbeid suurendada, s.o ees võib oodata müügiedenduskampaania, kuid need andmed on ajaloolised ja tulevikku puudutavalt, nagu eelnevalt kirjeldatud, on mõju väga lühiajaline. Pealegi on kolmandad isikud toonud välja, et müügiedenduskampaaniad sõltuvad paljuski jaekettidest ja nende strateegiatest ning kampaaniad oma olemuselt saavad kohe avalikuks, mis võimaldab konkurentidel neile vajaduse korral oma sammudega kiiresti vastata.

35(36)

3-26-1121

36(36)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.