F.L-i kaebus Lääne-Nigula Vallavalitsuse kohustamiseks viia läbi Y.K tee osas menetlus avaliku kasutamise tagamise eesmärgil ja viia läbi menetlus, eesmärgiga tagada avalik juurdepääs Priidika kinnistule
Menetlusosalised
Kaebaja – F.L , esindaja Merili Piir Vastustaja – Lääne-Nigula vald, esindaja Andrus Post Kolmandad isikud - L.J, Y.K, A.K, P.E , esindaja X.X E.K , esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada F.L-i kaebus. Lääne-Nigula vallal tuleb anda Y.K tee (3420119) Lääne-Nigula valla territooriumil eraomandis olevatel kinnistutel kulgevas osas tee avalikult kasutatavaks teeks määramise menetlust lõpetav haldusakt hiljemalt ühe aasta ja kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Mõista Lääne-Nigula vallalt välja F.L-i kasuks menetluskulu 500 eurot.
3.Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Avaldada otsus selle jõustumisel nii, et füüsilistest isikutest menetlusosaliste nimed on asendatud tähemärgiga.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 29.06.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD
1.F.L esitas 11.12.2024 Lääne-Nigula Vallavalitsusele taotluse algatada Y.K tee osas avaliku kasutamise tagamiseks sundvalduse seadmise menetlus, et tagada Priidika kinnistu ja teiste maaomanike omandiõigus ja liikumisvabadus.
2.Lääne-Nigula Vallavalitsus vastas 14.04.2025 haldusasjas nr 3-25-444 kirjaga nr 4-7/25-600-1 kaebaja kaebusele (F.L-i kaebuse Lääne-Nigula Vallavalitsuse kohustamiseks vastata F.L-i 19.01.2025 selgitustaotlusele). Lääne-Nigula Vallavalitsus esitas kohtumenetluse raames vastuse kaebaja 19.01.2025 selgitustaotlusele. Vastustaja vastas järgnevalt: „Lääne-Nigula Vallavalitsus ei näe sisulist põhjust ega ka õiguslikku alust sundvalduse seadmiseks ja avalikuks kasutamiseks määramiseks Vana-Kangru kinnistut (registriosa number 22117750, aadress Vana-Kangru, XXX-i) läbiva eratee osas. Oleme jätkuvalt seisukohal, et kui Vana-Kangru kinnistu omanik takistab Teile juurdepääsu enda kinnistule, on Teil õigus pöörduda kohtusse juurdepääsu saamiseks vastavalt AÕS §-le 156 lg 1“.
3.F.L esitas halduskohtule kaebuse, milles esitas järgmised nõuded: 1) tühistada Lääne-Nigula Vallavalitsuse 14.04.2025 kiri; 2) kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust andma Y.K tee (3420119) Lääne-Nigula valla territooriumil eraomandis olevatel kinnistutel kulgevas osas tee avalikult kasutatavaks teeks määramise menetlust lõpetav haldusakt hiljemalt ühe aasta ja kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest või omandada vastavas osas teealune maa või tagada Y.K tee äärsetele kinnistutele, Priidika kinnistule, muud teed mööda juurdepääs sama tähtaja jooksul; 3) alternatiivselt kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust vaadata F.L-i 11.12.2024 taotlus uuesti läbi. F.L jäi 06.04.2026 järgmiste nõuete juurde: tuvastada Lääne-Nigula Vallavalitsuse 14.04.2025 vastuse nr 4-7/25-600-1 õigusvastasus; kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust andma Y.K tee (3420119) Lääne-Nigula valla territooriumil eraomandis olevatel kinnistutel kulgevas osas tee avalikult kasutatavaks teeks määramise menetlust lõpetav haldusakt hiljemalt ühe aasta ja kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest või omandada vastavas osas teealune maa või tagada Y.K tee äärsetele kinnistutele, Priidika kinnistule, muud teed mööda juurdepääs sama tähtaja jooksul või kohustada Lääne-Nigula Vallavalitsust vaadata F.L-i 11.12.2024 taotlus: „Taotlus algatada Y.K tee osas avaliku kasutamise tagamiseks sundvalduse seadmise menetlus, et tagada Priidika kinnistu ja teiste maaomanike omandiõigus ja liikumisvabadus“ uuesti läbi.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Lääne-Nigula Vallavolikogu 18.08.2022 otsusega nr 1-3/22-36 kehtestatud Lääne-Nigula valla üldplaneeringus (edaspidi ÜP) on ette nähtud, et vaadeldav tee (Vana-Kangru kinnistust (34201:001:0951) kuni Ubasalu teeni (3420015) viidatud Y.K tee) on kohalik tee. Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, kuid kohtupraktikast tulenevalt võib avalik huvi seisneda nt planeeringutes väljendatud kavatsustes ala avalikes huvides kasutada, selline huvi võib olla väljendatud ka üldplaneeringus (vt RKHKo 18.10.2004 nr 3-3-1-37-04, p 10).
5.Võttes aluseks kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 lg 1 ja lg 2 on väär vastustaja seisukoht, et tal puudub põhjus ja õiguslik alus sundvalduse seadmiseks ja avalikuks kasutamiseks määramiseks vaadeldavale teele.
6.Kui üld- või detailplaneeringuga on ette nähtud tee avalik kasutus, ei võta see, et kaebajal on õigus taotleda maakohtult servituudi vm seadmist, kohalikult omavalitsuselt temale seadusega pandud kohustusi (vt TlnRKKo 08.02.2018 nr 3-16-1435, p 15.). Kuna vaadeldav tee on ÜP järgi ette nähtud avalikult kasutatavaks teeks ehk kohalikuks teeks, siis ei anna see, et kaebajal on võimalik pöörduda tsiviilkohtusse, õigust jätta vaadeldav tee kohalikuks teeks tegemata. 2(8)
7.Vastustaja on ÜP-ga loonud kaebajale ootuse, et vaadeldav tee määratakse avalikuks kasutamiseks ning tehakse vastavad toimingud. Kaebaja ei pidanud arvestama, et ta ise pidi tagama talle kuuluvale kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu, s.o sõlmima kokkuleppeid teealuse maa omanikega. Kaebajal on subjektiivne õigus nõuda vastustajalt vaadeldava tee avalikuks kasutamiseks määramise menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul ja tee avalikult kasutatavaks teeks määramise otsustuse tegemist.
8.Lääne-Nigula Vallavalitsus ühelt poolt jätkab tee avalikuks kasutamiseks määramise eelduste loomiseks vajalikke toiminguid, teisalt lükkas menetluse lõpetamise edasi määramata ajaks ning on otsustanud juba enne kõigi alternatiivsete võimaluste läbi menetlemist, et sundvaldust sellele teelõigule, mis on ÜP järgi kohalik tee, avalikult kasutatavaks teeks ei määrata. Vastustaja ei ole otsust vastu võtnud mõistliku aja jooksul.
9.Vaadeldavat teed on pikaajaliselt kasutatud nagu avalikult kasutatavat teed, vald on määratlenud Y.K tee ÜP-s tervikuna kohalikuks teeks ning tee pakub juurepääsuvõimalust teeäärsetele kinnistutele. Kehtiv õigus ei sätesta arvulisi kriteeriume liiklustihedusele või muid mõõdetavaid suurusi, mille ületamine oleks nõutav tee kasutamiseks avaliku huvi jaatamiseks. Ainuüksi tee kasutajate väike arv ei ole avaliku huvi seisukohalt määrav. Vaidlusalune tee on valla avalikult kasutatavate teede oluline osa ja ka tee tegelik kasutus ei piirdu üksnes Vana-Kangru kinnistu külastamisega (vt TlnRKKo nr 3-21-2454).
10.KAHOS-sest ei tulene otsesõnu, et sundavalduse seadmise eelduseks oleks kokkuleppe mittesaavutamine. Samas tuleks võimaluse korral eelistada isiku õiguste piiramist kokkuleppe kaudu nende ühepoolsele piiramisele haldusaktiga. Vastustaja ei ole kaalunud alternatiivseid võimalusi, mistõttu puudub alus rakendada KAHOS-es sätestatud võimalusi Y.K tee osas selliselt nagu see on ette nähtud ÜP-s.
11.Vastustaja 14.04.2025 ja 29.04.2025 otsused ei vasta HMS-s sätestatud nõuetele, otsus ei ole selge, üheselt mõistetav ja põhjendatud. Otsustes ei ole märgitud õiguslikku alust. Vastustaja põhjendused avaliku huvi puudumise kohta ei ole asjakohased ja veenvad. Isegi, kui avalik huvi puudub, tuleb vastustajal läbi viia menetlus vaadeldava tee avalikult kasutamiseks määramise kohta. Menetluse läbiviimine on võimalik ühe aasta ja kolme kuu jooksul. Vastustajal on eelarve koostamise kaudu võimalik planeerida vajalikud vahendid menetluse võimalike kulude katteks ning uuel eelarveaastal need kulud ka kanda. Vaidlusalune tee puudutab kaheksat kinnisasja.
12.Vastustajal tuleb kohtuotsuse jõustumisest otsustada Y.K tee avalikult kasutatavaks teeks määramine või omandada teealune eraisikutele kuuluv maa või alternatiivselt tagada avalik juurdepääs Priidika kinnistule.
13.Vastustaja otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja huvidega arvestanud sundvalduse menetluses (vt RKHKo nr 3-3-1-74-11, p 15).
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
14.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaadeldav otsus ei ole haldusakt HMS § 51 lg 1 mõttes, vaid vastus kaebaja 11.12.2024 esitatud taotlusele ja 19.01.2025 selgitustaotlusele. 14.04.2025 vastus ei ole ka toiming HKMS § 6 lg 2 tähenduses.
15.Vastustajal pole kohustust määrata Y.K teed avalikult kasutatavaks teeks läbi sundvalduse- või sundvõõrandamise, kuna tegemist on olulise omandiõiguse riivega ja selline riive ei ole proportsioonis avaliku huviga. Vastustaja selgitas 14.04.2025 vastuses, miks puudub avalik huvi, et alustada sundvalduse- või mõnda muud menetlust Vana-Kangru kinnistu suhtes. Vana-Kangru kinnistu omanik on vastustajale avaldanud, et isegi kui vald algatab sundvalduse- või mõne teise analoogse menetluse tema eraomandi piiramiseks, siis ta vaidlustab nimetatud otsuse. 3(8)
16.Kiirem ja efektiivsem võimalus saada juurdepääs oma kinnistule on läbi tsiviilõigusliku vaidluse, AÕS § 156 lg 1 alusel ja kui ligipääs üldse puudub, siis esitada esialgse õiguskaitse taotlus tsiviilkohtule.
17.ÜP-s on sätestatud, et avalike teede vajadus on ka tupikteedel, kus tee teenindab vähemalt kolme majapidamist või tagab juurdepääsu olulisele avalikule veekogule, puhkealale, loodusobjektile või vaatamisväärsusele. ÜP ei kohusta omavalitsust kehtestama sundvaldusega erateedele juurdepääsu. Üldplaneeringuga määratakse näiteks põhimõtteline teedevõrk. See on omavalitsusele raamistik, mitte konkreetne sundvalduse määramine. Omavalitsus peab esmalt püüdma lahendada asja lepinguga (nt servituudi seadmisega kokkuleppel). Sundvaldus tuleb kõne alla ainult juhul, kui avalik huvi on kaalukam kui erahuvi ja muid lahendusi ei leita. Seega ei saa kaebaja kohustada vastustajat läbi viima haldusmenetlust sundvalduse seadmiseks või sundvõõrandamiseks läbi KAHOS rakendamise, kuna puudub kaalukas avalik huvi selle läbiviimiseks.
18.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega avaliku huvi määratlemisel. Y.K teed ei saa lugeda tupikteeks, mis teenindab vähemalt kolme majapidamist, kuna avalikule teele pääseb kahelt poolt, ühelt poolt Põllu tee kaudu ja teiselt poolt Y.K tee kaudu Ubasalu teele ehk tegemist on nn ringteega ja kaebaja saab avalikule teele ka teiselt poolt ehk Põllu tee kaudu. Isegi kui vald viiks läbi sundvalduse Y.K tee osas, et Priidika kinnistu omanik saaks pärast sundvalduse seadmist avalikule teele läbi Vana-kangru kinnistu, siis lisaks sellele, et Vana-Kangru Kinnistu omanik kindlasti vaidlustab sundvalduse seadmise otsuse, siis tõenäoliselt rahuldab kohus Vana-Kangru omaniku kaebuse. Kui vaadelda väljavõtet Maa-ameti geoportaalist, siis juurdepääs läbi VanaKangru kinnistu Ubasalu teeni läheb läbi Vana-Kangru kinnistu hoonete vahelt väga lähedalt, samas teiselt poolt möödub tee üsna kaugelt teiste kinnistute hoonetelt.
19.Sundvalduse seadmise menetlus (juhul kui selle seadmise otsus vaidlustatakse) on väga aeganõudev ja ei anna kaebajale loodetud tulemust lähiaastatel (vt näiteks haldusasjad nr 3-191378 ja 3-21-2113 kus haldusasjas nr 3-19-1378 seadis vastustaja sundvalduse ja haldusasjas nr 321-2113 määras sundvalduse ala avalikult kasutatavaks teeks). Senimaani pole vastustaja saanud ligipääsu oma kinnistule, kuna kinnistu omanik on kõik valla otsused vaidlustanud.
20.Vastustajal ei õnnestunud leida võimalusi alternatiivse juurdepääsutee leidmiseks (läbi naaberkinnistute teiselt poolt). Kõigil piirkonnas olevatel kinnistuomanikel on olemas ligipääs avalikule teele. Vaid Priidika kinnistul puudub läbipääs üle Vana-Kangru kinnistu, kuna VanaKangru kinnistu omanik on keelanud kaebajal üle tema eramaa liikuda. Samas on kaebajal võimalus liikuda oma kinnistult avalikule teele üle teise poole naaberkinnistute (Y.K, Põllu, L.J). Kuigi kinnistuomanikel puudub kirjalik kokkulepe eramaa kasutamiseks juurdepääsu eesmärgil, ei ole ükski märgitud kinnistu omanikest keelanud kaebajat üle nende kinnistute liigelda. Seega ei ole see teelõik tupiktee, mis teenindab ühelt poolt vähemalt kolme majapidamist, vaid ligipääsu vajadus avalikule teele piirdub vaid kaebaja erahuviga. Vastustaja ei kavatse algatada menetlust Vana-Kangru kinnistu kaudu juurdepääsu saamiseks kaebajale kuuluvale kinnistule ega ka teistele Y.K tee ääres olevatele kinnistule, kuna teistel kinnistutel on juurdepääs avalikule teele olemas. Juhul kui halduskohus kohustab vastustajat võtma vastu menetlust lõpetava haldusakti, siis vastustaja teeb seda ka kohtulahendis määratud tähtaja jooksul.
KOLMANDAD ISIKUD
E.K
21.E.K palus jätta kaebuse rahuldamata. Ajalooliselt on Y.K tee, sh Vana-Kangru kinnistu hoonetevahelist õueala läbiva tee ehitanud tee ääres olevate kinnistute omanikud ning see ei ole avalik tee kunagi olnud (va Tulbi-Y.K tee (3420119)). Vana-Kangru kinnistut läbiv nn tee oli väga halvas seisus olemas ja sisuliselt sõidukiga läbimatu. Vana-Kangru kinnistu omanik on ise omal kulul seda teed parandanud, täitnud killustikuga, kuid rasket tehnikat või tihedat liiklust see tee ei 4(8)
kannata. Vana-Kangru kinnistu õuealal on ehitised tihedalt koos ja tee rajamine läbi õueala on omandiõigust intensiivselt riivav. Kinnistu omanikul puuduks võimalus garaaži ja abihoone kasutamiseks, sest need hooned oleksid nn sõiduteel.
22.Hetkel on Priidika kinnistul vaid lagunenud hoone, mis kuulub lammutamisele. Seega eeldatavalt plaanib kaebaja Priidika kinnistule ehitada uusi hooneid, mis eeldab suurte ja raskete masinate pidevat, tihedat liiklemist, mis siis kaebaja soovide kohaselt peaks toimuma Vana-Kangru kinnistu õueala kaudu. Selline tegevus häirib Vana-Kangru kinnistu omanikku ning riive on intensiivne ega puuduta avalikkust.
23.Lisaks on Priidika kinnistul mets ning metsast puude tegemine eeldab samuti suure tehnika liikumist, väidetavalt Vana-Kangru kinnistu õueala kaudu. Selline kaebaja huvi ja nõue ei kaalu üles kolmanda isiku õiguste riivet. Kui Priidika kinnistu omanikud selle kinnistu soetasid, siis panid nad selle kohe müüki, mille tõttu käis kaks aastat tihe liiklus läbi Vana-Kangru kinnistu õueala. Sellise tegevusega lõhuti Vana-Kangru kinnistu tee. Priidika kinnistu omanik ei pakkunud abi või vahendeid eratee korrashoiuks. Lisaks puudus kinnistuomanikul endal juurdepääs oma kodule. Talvel oli sisenetud ilma omaniku loata eravaldusesse, mistõttu keelas Vana-Kangru kinnistu omanik sellel erateel teistele isikutele liikumise. Seega on paljasõnaline kaebaja väide, et Vana-Kangru kinnistul ei ole oodata liikluskoormuse märgatavat tõusu.
24.Priidika kinnistule on ligipääs on tagatud Y.K, Põllu ja L.J kinnistu kaudu Y.K teed mööda Taebla-Kullamaa teele. Puuduvad andmed, mis kinnitaksid, et seda võimalust kaebajal ei ole. Vana-Kangru kinnistult pääseb omanik ise läbi Tulbi kinnistu Raja-Mõisamaa-Kärneri teele ning sealt edasi Taebla-Kullamaa teele (avalikule teele).
25.Kaebaja ei saa toetuda väitele, et teistel kinnistuomanikel on vajadus kasutada Vana-Kangru õueala erateed pääsemaks avalikule teele (vt Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2023 otsus nr 3-212454). Alternatiivne tee on olemas, mis ei läbi kinnistute õuealasid, ja seega riive teiste kinnistute omanikele ei ole nii intensiivse riivega kui on seda riive Vana-Kangru kinnistu omanikule oma omandiõiguse kasutamisel. Kolmas isik nõustub vastustaja 14.04.2025 vastuskirjas nr 4-7/25-600-1 antud selgitustega, miks puudub selline avalik huvi, et alustada sundvalduse- või mõnda teist menetlust Vana-Kangru kinnistu suhtes.
26.Kaebaja on vääralt tõlgendanud kolmanda isiku ja valla omavahelist suhtlust selliselt, et kolmas isik on nõus, et vald tagaks vaadeldava tee avaliku kasutamise. Tegelikku võimalust kokkuleppe sõlmimiseks ei olnud, sest poolte seisukohad olid lahknevad.
27.Vana-Kangru kinnistu omanik kinnitab, et ei ole nõus kinnistut koormama kolmandate isikute õigustega ega eratee avalikuks kasutamiseks tagamisega. Puudub avalik huvi kinnistule sundvalduse seadmiseks. Üksnes kaebaja on avaldanud tahet Vana-Kangru kinnistule sundvalduse seadmiseks, ning Vana-Kangru kinnistu omaniku arvates põhjusel, et nii on Priidika kinnistu omanikule mugavam ja/või soodsam oma kinnistule pääseda, kasutades kuluvabalt erateed, kuigi tal on olemas alternatiivsed võimalused avalikule teele pääsemiseks. Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohtadega. P.E
28.P.E palus jätta kaebuse rahuldamata. P.E ei nõustu, et kaebaja kinnistule tagatakse juurdepääs läbi Põllu talu. P.E soovib, et eelistatakse alternatiivseid juurdepääse, mis riivaks naaberkinnistute omandiõigusi kõige vähem.
29.Põllu talu kinnistul elab P.E alaliselt ja ajalooliselt. Y.K ja Priidika kinnistutel alalisi elanikke ei ole, kuna puuduvad ka elamiskõlblikud elamud. Vana-Kangru kinnistu omanik on tõkestanud juurdepääsu läbi ajaloolise tee avalikule teele, mistõttu katkes juurdepääs Priidika, Y.K, Kangru ja Verneri kinnistutele. 5(8)
30.Põllu talu on oma teed ise hooldanud. Tee ei kannata raskeid masinaid ega senisest tihedamat liiklust. Tee kulgemine läbi Põllu kinnistu riivaks oluliselt omandiõigust ning ei ole proportsionaalne. Läbikäik läbi Põllu talu hooviala ohustab vara, vähendab privaatsust. Samuti suureneb elektrivõrgu hooldusega seotud täiendav liiklus.
31.Põllu talu kinnistul viibivad loomad ja lapsed, kes on harjunud vabalt liikuma. Läbiva liiklusega seatakse eelnev ohtu. P.E hinnangul tuleb rajada juurdepääsu tee Priidika kinnistule selliselt, et see riivaks kõige vähem naaberkinnistute huve. Ühe võimaliku lahendusena tuleb kaaluda Vana-Kangru kinnistul paikneva tõkkepuu kõrvaldamist, mis takistab ligipääsu Ubasalu teelt (3420015) Y.K tee (3420119) avalikult kasutatavale teelõigule. Y.K
32.Y.K palus jätta kaebuse rahuldamata. Avaliku juurdepääsu määramine läbi Y.K kinnistu ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Y.K kinnistul asuv teelõik on hooviala osa. Avaliku juurdepääsu rajamine läbi hooviala riivaks oluliselt minu eraelu puutumatust, privaatsust ja omandiõigust.
33.Y.K kinnistul paiknev teelõik sisaldab kahte u 90-kraadist kurvi. Tegemist ei ole teegeomeetrialt ega kasutusotstarbelt avalikuks liikluseks sobiva teega. Y.K perekond liigub kinnistu piires vabalt, mistõttu suureneks avaliku liikluse korral õnnetuste oht.
34.Ajalooliselt on olnud juurdepääs Y.K kinnistule Priidika kinnistu poolt, mitte vastupidi. Kavandatav lahendus ei tugine väljakujunenud kasutuskorrale.
35.Y.K kinnistul on valdavalt madalad maad. Suurenenud liikluskoormus halvendaks oluliselt pinnase seisundit, raskendaks kinnistu tavapärast kasutamist ning vähendaks privaatsust. Avaliku juurdepääsu rajamisega kaasneks vältimatult ka elektrivõrgu ja muu tehnovõrgu ning -rajatiste hooldus-, remondi- ja avariitöödega seotud ligipääs.
KOHTU PÕHJENDUSED
36.Kohus rahuldab kaebuse. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajale kuuluvalt Priidika kinnistult (dtl 13) puudub juurdepääs avalikule Urbsalu teele (dtl 14). Kaebaja kasutas eelnevalt Priidika kinnistule pääsemiseks Y.K teed (3420119), mis kulgeb läbi Vana-Kangru kinnistu.
37.Lääne-Nigula Vallavalitsuse 08.03.2022 korraldusega nr 2-3/22-122 taotleti munitsipaalomandisse reformimata maad Ubasalu, katastritunnusega 44101:001:1087, pindalaga 644 m2 (punkt 1); mitte muuta ja määrata korralduse punktis 1 toodud reformimata maa, katastritunnusega 44101:001:1087 lähiaadressi Y.K tee (punkt 2); määrata maa sihtotstarbeks 100% transpordimaa (p 3). Korralduses on välja toodud, et 25.01.2022 omandati Priidika katastriüksus, eesmärgiga sinna rajada elukoht. Maa piirneb Verneri ja Y.K katastriüksusega ning neile on vajalik rajada juurdepääs (dtl 180). Lisaks kandis Lääne-Nigula Vallavalitsus 08.03.2022 korraldusega nr 2-3/22-122 Tulbi-Y.K tee (3420119) avalike teede nimekirja (dtl 25, 58). Maaameti 23.03.2022 korraldusega nr 1-17/22/661 anti Y.K tee, pindalaga 644 m2 Lääne- Nigula valla munitsipaalomandisse (dtl 181). Seega tekkis kaebajal õigustatud ootus, et vastustaja rajab juurdepääsu tema kinnistule avalikult teelt.
38.Ükski kolmas isik, kelle kinnistute kaudu oleks juurdepääs kaebaja kinnistutele, sh alternatiivsete juurdepääsude osas, ei nõustunud, et kaebaja juurdepääs Priidika kinnistule hakkaks kulgema läbi kolmanda(te) isiku(te) kinnistu(te). Kaebaja pöördus vastustaja poole taotlusega algatada menetlus juurdepääsu saamiseks Priidika kinnistule (34201:001:0165) Y.K tee (3420119) kaudu avalikult kasutatavale Ubasalu teele (3420015) ja sealt riigimaanteele Taebla-Kullamaa teele (34201:001:1560) (dtl 19). Vastustaja vastas haldusasjas nr 3-25-444 vastusena kohtunõudele, et ei algata menetlust sundvalduse seadmiseks läbi Vana-Kangru kinnistu (dtl 36). Arvestades eelnevat tuleb kohtul hinnata, kas kohalik omavalitsus on kohustatud algatama haldusmenetlust, et tagada kaebaja kinnistule juurdepääs läbi kolmanda(te) isiku(te) kinnistu(te). Vastustaja avarat 6(8)
kaalumisruumi arvestades ei saa kohus vastustajat kohustada tegema konkreetse sisuga otsustust (teha vastustajale definitiivset ettekirjutust ja kohustada vastustajat sundvaldust seadma), küll saab kohus kontrollida, kas keelduv vastus oli õiguspärane ja vajadusel kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
39.EhS § 94 lg 1 järgi määrab eratee avalikuks kasutamiseks riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et eratee avalikes huvides omandamise või erateele sundvalduse seadmise otsustab riik või eratee asukoha kohaliku omavalitsuse üksus KAHOS-es sätestatud korras. Kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, on kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest (KAHOS § 2 lg 1). Kinnisasja on lubatud omandada eratee avalikuks kasutamiseks (KAHOS § 4 lg 1 p 8). Kaebaja viitas Riigikohtu otsusele, kus on selgitanud, et kohalikul omavalitsusel lasub kohustus tagada, et detailplaneeringus juurdepääsuteena määratletud ligipääsud oleksid tegelikult kasutatavad (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1, PlanS § 131 lg 1), sh piisava avaliku huvi korral vajadusel ka sundvalduse seadmisega. Seejuures ei ole detailplaneeringus sundvalduse vajaduse näitamine sundvalduse seadmise eelduseks (vt Riigikohtu 10.01.2023 otsus nr 3-20-1280, p 10.1 jj). Praeguses asjas ei ole vaidlust, et vaadeldav ala ei ole hõlmatud detailplaneeringuga. Samuti puudub asjas avalik huvi, kuivõrd vaadeldavat teed soovib kasutada üksnes kaebaja.
40.KAHOS § 39 lg 1 ja 2 ning § 4 lg 1 p 8 ei anna eraisikust maaomanikule õigust taotleda kohalikult omavalitsuselt sundvalduse seadmist, küll aga on kinnistu omanikul õigus taotleda haldusmenetluse algatamist. Ka kohtupraktikas on leitud, et isikul on subjektiivne õigus nõuda, et kohaliku omavalitsuse üksus määraks eratee, mis on ainus või peamine võimalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, avalikuks kasutamiseks ja algataks sellele sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise menetluse1.
41.HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile ja HMS § 43 lõike 1 p 1 kohaselt haldusakti andmise menetlus lõpeb haldusakti teatavakstegemisega. Vaidlust ei saa olla, et vastustaja ei ole kaebaja taotlust sisuliselt lahendanud ning vastavat haldusakti välja andnud. Vastust kohtule ei saa lugeda nõuetekohaseks haldusmenetluse läbiviimiseks juba seetõttu, et see on adresseeritud hoopis kohtule. Seega on vastustaja tegevus vastavas osas õigusvastane. Millisel viisil probleem lahendada, on vastustaja otsustada (vt nt Riigikohtu 09.03.2009 otsus nr 3-3-1-94-08, p 12). Haldusmenetluse käigus peab vastustaja uurimisprintsiipi rakendades välja selgitama kõik teega seotud asjaolud ning võimalike tee olemasolust puudutatud ja huvitatud isikute õigused ning huvid. Kohus ei saa vastustaja eest vastavaid kaalumisi teha. Vastustaja on avaldanud praeguses kohtumenetluses valmisolekut vastava haldusakti väljastamiseks.
42.Siiski on oluline panna tähele järgmist. Kuigi vastustaja on kohustatud kaebaja taotluse sisuliselt lahendama, nähtub ÜP seletuskirjast, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, tuleb sõlmida naabermaaüksuste omanikega vastavad servituudikokkulepped. Kokkuleppele mitte jõudmisel on õigus nõuda juurdepääsu määramist kohtu kaudu (ÜP seletuskirja p 3.6.2, lk 25) 2. See tähendab tsiviilkohtumenetlust. Lisaks on kohalikul omavalitsusel avaliku huvi sisustamisel avar kaalumisruum. Seega on praegusel juhul tegu olukorraga, kus on olemas piisavad eraõiguslikud mehhanismid kaebaja huvi tasakaalustatud kaitseks. Olukorras, kus Vana-Kangru kinnistu omanik ei ole enam oma kinnistu kasutamisega nõus ning puudub vaidlus, et peale kaebaja ei soovi keegi vaadeldavat teed kasutada, tuleks kaebajal kaaluda avaliku huvi puudumise tõttu lahendada vaidlus tsiviilkorras, mitte sundvalduse seadmist nõudes. Samas avaldas vastustaja korduvalt kohtumenetluse jooksul valmisolekut lahendada teevaidlus ka kõigi osapoolte huvi arvestades. 1 2
Vt RKTsK 9. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-2-1-31-17 (9-d 19.2 ja 19.3). SK100_1912YP3_Laane_Nigula_YP_seletuskiri.pdf
7(8)
44.Arvestades, et vastustaja ei ole korrektselt haldusmenetlust läbi viinud, rahuldab kohus kaebuse ning kohustab vastustajat andma Y.K tee (3420119) Lääne-Nigula valla territooriumil eraomandis olevatel kinnistutel kulgevas osas tee avalikult kasutatavaks teeks määramise menetlust lõpetav haldusakt hiljemalt ühe aasta ja kolme kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus sisuliselt lahendada, järgides HMS §-s 56 toodut. Kuivõrd kohus rahuldab põhinõude, ei võta kohus seisukohta alternatiivsete nõuete osas.
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kasuks, mistõttu kaebaja menetluskulud jäävad vastustaja kanda. Vastustaja ei esitanud tähtajaks menetluskulude taotlust, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kolmandad isikud oli vastustaja poolel, mistõttu jäävad kolmandate isikute kulud nende endi kanda. Kaebaja esitas taotluse menetluskulude 1103,33 euro hüvitamiseks. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohtul väljamõistetavate esindajakulude suuruse määratlemisel asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, milline ajahulk võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks. Esindajakulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb üksikute menetlusdokumentide analüüsimise asemel võtta eelkõige arvesse hoopis läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (nt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-13, p 32). Arvestades kohtuvaidluse mahtu, vaidluse sisu, ei pea kohus kaebaja õigusabikulusid vajalikeks ja põhjendatuks täies ulatuses. Kuigi kaebajale oli teada vastustaja soovitus minna maakohtusse, pidas kaebaja vajalikuks siiski oma õigusi kaitsta halduskohtumenetluses. Kohtukulude tervikuna vastustavalt välja mõistmine oleks seetõttu ebaõiglane. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 500 eurot.
46.Isikuandmete kaitseks avaldada kohtuotsus selle jõustumisel nii, et otsuses kasutatud füüsiliste isikute nimed oleksid asendatud tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.