Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja saadetakse teadmiseks Tapa vallale.
ASJAOLUD
1.Alar Teras (kaebaja) esitas 24.05.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Tapa Vallavalitsuse 20.05.2026. a korralduse nr 236, millega väljastati ehitusluba Tapa vallas Tapa linnas Kooli tn 13 kinnistul (79001:001:0277) olemasoleva ehitise lammutamiseks vastavalt koostatud lammutusprojektile (töö nr 739). Kooli tn 13 kinnistul asub Tapa algkooli hoone, mis on Tapa valla üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslik objekt, millele on üldplaneeringus kehtestatud piirangud. Vallavalitsuse korraldus on sisuliselt põhjendamata ning vastuolus kehtiva Tapa valla üldplaneeringuga. Lammutamise otsuse vastuvõtmise eel ei toimunud lammutamisplaani laiemat tutvustamist, koosolekuid, ehitise põhjalikku dokumenteerimist, arutelusid muinsuskaitsjatega vms. Vaidlusaluses korralduses pole kirjeldatud Tapa algkooli hoone tehnilist seisukorda, samuti pole märgitud hoone ohtlikkust. Kaebuse kohaselt valmis Tapa algkooli hoone 1925. a, kuid seisab kasutuseta ja osa hoone katusest on hävinud tulekahju järel. Tegemist on ühe vanima Tapa linnas säilinud hoonega ning selle väärtusele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Muinsuskaitseamet. Viimati edastas Muinsuskaitseamet oma seisukoha 2026. a veebruaris, milles leidis, et üldplaneeringus miljööväärtusliku objektina sätestamine tagab väärtuslikule ehitisele piisava kaitse. Kaebaja on Tapa linna elanik. Ehitusloa andmine rikub kaebaja õigusi, kuna kohaliku elanikuna on tal õigus avalikule ruumile, milles on säilitatud miljööväärtuslikud objektid, mis on sätestatud Tapa valla kehtivas üldplaneeringus. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist, paludes peatada Tapa Vallavalitsuse 20.05.2026. a korralduse nr 236 „Ehitusloa andmine“ täitmine, s.t ehitusloa väljastamine Tapa
3-26-1545 vallas Tapa linnas Kooli tn 13 kinnistul (79001:001:0277) olemasoleva ehitise lammutamiseks kuni otsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Vastustaja on korraldanud riigihanke „Tapa linnas Kooli tn 13 hoone lammutamine“ (riigihangete registri viitenumber: 307878) ja sõlminud töövõtulepingu OÜ-ga Eldostar miljööväärtusliku ehitise lammutamiseks ning töödega võidakse alustada kohe.
2.Tapa vald (vastustaja) esitas 26.05.2026 seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Vastustaja ei vaidle vastu sellele, et Kooli tn 13 hoone on Tapa valla üldplaneeringus nimetatud miljööväärtusliku objektina. Samas ei sätesta üldplaneering absoluutset lammutamiskeeldu. Üldplaneeringu tingimuse kohaselt on lammutamine lubatud juhul, kui insenertehnilise ekspertiisi põhjal on kandvatest konstruktsioonidest hävinud üle 60%. Hoone oli enne üldplaneeringu kehtestamist olnud ilma kasutuseta juba üle 30 aasta ning märkimisväärselt lagunenud. Pärast üldplaneeringu kehtestamist hoone lagunemine jätkus ning selle konstruktsioonide lagunemise tase ületas 60%. Tapa Vallavalitsus tellis aprillis 2026 P.P. Ehitusjärelevalve OÜ-lt Kooli tn 13 hoone erakorralise auditi. 07.04.2026. a ehitise auditi aruanne on koostatud Majandus- ja taristuministri 12.10.2020. a aasta määruse nr 61 „Ehitise auditi tegemise kord“ kohaselt. Audit kinnitas veelkord, et hoone on väga suures ulatuses lagunenud, on varisemisohtlik ja seda taastada pole võimalik. Seega on lammutamiseks antud ehitusluba kooskõlas üldplaneeringu tingimusega, sest üldplaneering ise näeb tehniliselt hävinud kandekonstruktsioonidega miljööväärtusliku objekti puhul ette võimaluse lammutamiseks. Ehitusloa andmise eesmärk ei ole miljööväärtuse eiramine, vaid avaliku ohutuse tagamine olukorras, kus pädev ehitustehniline hinnang kinnitab hoone avariiohtlikkust. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjed oleksid avaliku huvi seisukohalt rasked. Hoone säilitamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni tähendaks avariiohtliku ehitise jätkuvat püsimist avalikus ruumis. Vallal kui kinnistu ja hoone omanikul säilib kohustus tagada, et ehitis ei ohustaks inimesi, vara ega keskkonda. Hoone vahetus naabruses asuvad kool ja lasteaed ning naaberkinnistul asub avalik mänguväljak. Tapa Vallavalitsus on pidevalt sulgenud hoone kõiki avasid (uksed, aknad), kinnitades avade ette tugevast puidumaterjalist laudise. Kahjuks aga eemaldatakse süstemaatiliselt avade eest puitlaudis ära. Tapa Vallavalitsus on samuti korraldanud regulaarselt hoone ümber ohulintide paigaldamise. Lindid kistakse tavaliselt päeva-paari jooksul hoone ümbert ära ning visatakse minema. Seega takistab Tapa Vallavalitsus pidevalt ja jooksvalt kõrvaliste isikute pääsu objektile seni, kuni hoone lammutatakse. Lammutamise peatamisel tuleb vallal kanda täiendavaid kulusid hoone ümbruse sulgemiseks, valveks, avariiohu vähendamiseks ning võimalike varingu- ja vastutusriskide maandamiseks. Samuti võib kaasneda kahju või lisakulu sõlmitud lammutustööde lepingu täitmise peatamisest. Vastustaja möönab, et lammutamine on faktiliselt pöördumatu tegevus. Samas ei saa pöördumatus üksi olla piisav põhjus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks olukorras, kus kaebuse perspektiiv on nõrk ning pädev ehitusaudit kinnitab hoone avariiohtlikkust ja ohtu kolmandate isikute elule ja tervisele. Avalik huvi inimeste elu ja tervise kaitseks kaalub käesoleval juhul üles üldise huvi hoone säilitamiseks, eriti arvestades, et üldplaneering ise võimaldab tehniliselt hävinud kandekonstruktsioonidega miljööväärtusliku objekti lammutamist. Kaebaja ei ole põhistanud, et vaidlustatud ehitusluba rikuks tema subjektiivseid õigusi. Kaebaja on tuginenud asjaolule, et ta on Tapa linna elanik ja tal on kohaliku elanikuna õigus avalikule ruumile, milles on säilitatud üldplaneeringus nimetatud miljööväärtuslikud objektid. Selline väide väljendab avalikku huvi miljööväärtusliku hoone säilimise vastu, kuid ei näita ära kaebaja isikliku õiguse riivet. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks Kooli tn 13 kinnistu piirinaaber või et lammutamine mõjutaks otseselt tema omandit, tervist, elukeskkonda või 2
3-26-1545 muud individualiseeritud õigust. Käesolevas asjas ei ole kaebaja viidanud õigusnormile, mis annaks talle õiguse esitada populaarkaebust Tapa linnas asuva miljööväärtusliku objekti säilitamiseks.
3.Kaebaja esitas 26.05.2026 täiendava seisukoha, milles märgib, et vaidlustatud korralduses ei viidata ega tugineta 2026. a auditi aruandele. Vastustaja ei ole kohtule esitanud 2020. a-l tehtud auditit, milles jõuti järeldusele, et hoonet on võimalik säilitada, ja mille alusel tellis vastustaja 2021. a projekti algkooli hoone rekonstrueerimiseks niinimetatud avatud koolimajana. Visuaalsel vaatlusel ei erine Tapa algkooli hoone seisukord praegu oluliselt võrreldes 2020. aastaga. Tapa Vallavolikogu pidas 2022. a-l võimalikuks määrata Tapa algkooli hoone miljööväärtuslikuks objektiks. Vastustaja seisukohale lisatud foto lintidega ümbritsetud Tapa algkooli hoonest on tehtud pärast kohtule kaebuse esitamist. Lindid pandi hoone ümber pärast kaebuse esitamist kohtule 25. või 26.05.2026. Varem linte hoone ümber polnud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning lahendab seejärel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
5.Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, milles palub tühistada Tapa Vallavalitsuse 20.05.2026. a korralduse nr 236, millega väljastati ehitusluba Tapa vallas Tapa linnas Kooli tn 13 kinnistul (79001:001:0277) olemasoleva ehitise lammutamiseks vastavalt koostatud lammutusprojektile (töö nr 739). Ehitisregistri andmetel on Kooli tn 13 hoone lammutamiseks ehitusluba nr 2612271/02902 antud 25.05.2026. Lähtudes kaebuse eesmärgist ja kaebaja tegelikust tahtest, tõlgendab kohus kaebust selliselt, et vaidluse esemeks on Tapa Vallavalitsuse 20.05.2026. a korralduse nr 236 ja selle alusel väljastatud ehitusloa tühistamine. Vaidlustatud korraldust ja antud ehitusluba tuleb vaadelda lahutamatu tervikuna, st tegemist on ühe haldusaktiga (vt nt Riigikohtu 31.01.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-69-16, p 27). Seega on kohtule esitatud kaebus haldusakti tühistamiseks vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1.
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ehitusloa vaidlustamiseks. Kaebaja ei väida, et Kooli tn 13 asuva ehitise lammutamine avaldaks kuidagi mõju tema omandile. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud ehitusluba saaks kaebaja omandiõigust riivata. Kaebaja on kohtusse pöördunud pigem avaliku huvi kaitseks. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaebajal on valla elanikuna küll õigus kasutada avalikku ruumi, kuid kohalikul omavalitsusel on avaliku ruumi kujundamisel ulatuslik otsustusvabadus ning avalikus ruumis tuleb tagada inimeste ohutus. Praeguses olukorras on kaebaja välja toodud huvi säilitada olemasolev miljööväärtuslikuks loetud objekt üheks avalikuks huviks, mis põrkub teiste avalike huvidega. Seaduses sätestatud erandi puudumise tõttu ei saa aga kaebaja avalikes huvides vaidlustada ehitusluba (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2021. a otsus nr 3-19-1749, p 22). Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei ole ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta 3
3-26-1545 säilimisele kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu 28.03.2012. a otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24.05.2010. a otsus nr 3-3-1-29-10, p 22).
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb Alar Terase kaebus Tapa Vallavalitsuse 20.05.2026. a korralduse nr 236 ja selle alusel väljastatud ehitusloa tühistamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
9.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot jääb kaebaja enda kanda ja seda ei tagastata vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2. II
11.Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada vaidlustatud korralduse täitmise ehk ehitusloa väljastamise. Arvestades, et ehitusluba on väljastatud, siis tõlgendab kohus kaebaja tahet selliselt, et kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud ehitusloa kehtivuse peatamist HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel, kuna sellisel juhul puuduks luba ehitise lammutamiseks ja olemasolev hoone säiliks kuni kohtumenetluse lõpuni.
12.Kuigi kohus tagastab kaebuse, peab kohus võimalikuks võtta kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas sisulise seisukoha. Kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (Riigikohtu 17.05.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).
13.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 3 arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
14.Kohus leiab, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus siiski järgmist.
15.Kaebusele on lisatud Muinsuskaitseameti 16.02.2026. a vastus kaebaja ettepanekule tunnistada Lääne-Viru maakonnas Tapa linnas Kooli tn 13 kinnistul (79001:001:0277) paiknev Tapa algkooli hoone kultuurimälestiseks. Muinsuskaitseamet teatas vastuses, et on samal seisukohal kui 2017. aastal ja hoone lammutamist ei toeta. Muinsuskaitseamet ei saanud aga oma 16.02.2026. a vastuses olla teadlik 07.04.2026. a erakorralise ehitise auditi tulemustest. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult tuginenud 07.04.2026 koostatud ehitise erakorralisele auditile. Vaatamata sellele, et auditile ei ole vaidlustatud korralduses viidatud, puudub alus kahelda, et vastustaja tugines ehitusloa väljastamisel siiski asjakohasele tõendile, arvestades, et audit on tellitud vastustaja enda poolt.
16.Ehitusseadustiku § 44 punkti 11 alusel keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise lammutamine ei vasta olulistele avalikele huvidele. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid kinnitavad, et Kooli tn 13 kinnistul asuva ehitise lammutamine on kooskõlas oluliste avalike huvidega. Vaidlus puudub, et Tapa valla üldplaneeringus on määratud miljööväärtuslikuks objektiks Tapa algkooli hoone, asukohaga Kooli tn 13, Tapa linn. Üldplaneeringuga määrati tingimus, et kõik miljööväärtuslikud objektid tuleb säilitada ning lammutamine on lubatud ainult juhul, kui insenertehnilise ekspertiisi põhjal on kandvatest 4
3-26-1545 konstruktsioonidest hävinud üle 60%. Kohtule esitatud 07.04.2026. a auditi p 3.2.1 kohaselt toimus hoone paikvaatlus 01.04.2026 ning selle käigus ilmnes, et hoone laguneb, on avariiohtlik ning kujutab endast ohtu hoone läheduses viibivatele elusolenditele. Hoone sissepääsud on laudadega kinni löödud, seega kõrvalistele isikutele on hoonesse sisenemine tõkestatud, kuid tuleks takistada ligipääs ka hoone ümbrusesse. Hoone ülevaatusel tuvastati ulatuslikud veekahjud, tugevad deformeerumised ning varisemisohtlikud olukorrad nii hoone sees kui väljas. 07.04.2026. a auditi kohaselt on ehitises näha olulisi deformatsioone, kandevõime kaotusi ning pragusid, mis viitavad hoone ebastabiilsusele. Ka 2020. a auditis on ekspert tõdenud, et hoone on seisnud kasutamata kujul ca 20 aastat ning osaliselt ilma katuseta juba mitmeid aastaid, mistõttu on praktiliselt kõik konstruktsiooniosad amortiseerunud. Kokkuvõtvalt on 2020. a auditis märgitud, et lammutada tuleb tulekahjus kahjustunud seinaosad ja hoovis vasakus tiivas praguline välissein; auditi koostaja ei välista ka suuremaid lammutustöid, kuna tulekahjus hävinud katuse tõttu võib eeldada, et sealsed konstruktsioonid on saanud vee- ja külmakahjustusi. Kuigi 2020. a-l asus ekspert seisukohale, et hoone kandekonstruktsioonid on seisukorras, mida on võimalik rekonstrueerida, on vaidlusalune hoone seisnud ilma katuseta ja kasutuseta tänaseni. Ilmastiku eest ei ole hoone olnud kaitstud aastaid. Seega saab eeldada, et hoone seisukord on aastate jooksul järjest halvenenud. Ka miljööväärtuslike ehitiste puhul ei pruugi olla võimalik enam nende säilitamine viisil, mis tagab turvalisuse, ning miljööväärtuslike hoonete lammutamine on lubatav, kui nende rekonstrueerimine on ehitustehniliselt võimatu. Kohtul puudub alus kahelda 07.04.2026. a erakorralise ehitise auditi järeldustes.
17.Eeltoodud põhjendustele tuginedes jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
18.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu tagastamisele, kuna kohus lahendas taotluse sisuliselt, jättes selle rahuldamata (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.