Solar Light OÜ kaebus Rakvere Vallavalitsuse 26. märtsi 2025. a ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks ja Rakvere valla kohustamiseks esitada kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 30. novembri 2025. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Solar Light OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant Solar Light OÜ esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich Vastustaja Rakvere vald esindaja Tuulikki Laesson
RESOLUTSIOON
1.Jätta Solar Light OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 30. novembri 2025. a otsuse resolutsiooni punkt 10. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
3.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. juuni 2026.
1.Solar Light OÜ on Rakvere vallas Tõrremäe külas asuva Papiniidu kinnistu (katastritunnus 66201:001:0779) omanik. Rakvere Vallavalitsus andis 9. novembril 2023 Solar Light OÜ
taotluse alusel ehitusloa nr 12271/09217 nimetatud kinnistul Papiniidu päikeseelektrijaama 2 ehitamiseks (olemasoleva päikeseelektrijaama laiendamiseks).
2.Rakvere Vallavalitsus tegi 26. märtsil 2025 Solar Light OÜ-le ettekirjutus-hoiatuse nr 74/55-1. Vallavalitsus tuvastas 26. märtsil 2025 paikvaatluse käigus, et Papiniidu kinnistul toimub ehitusloata ehitustegevus. Kohalviibinud töödejuhataja sõnul rajati päikesepaneelidest piirdeaeda. Päikesepaneelide paigaldamine on ehitusseadustiku kohaselt elektritootmisrajatise ehitamine, milleks on nõutav ehitusprojekt ja ehitusluba. Vallavalitsus kohustas kaebaja peatama kohe Papiniidu kinnistul ehitustegevuse kuni ehitusloa saamiseni (ettekirjutuse punkt 4.1) ning ettekirjutuse kättesaamisel asuma seadustama Papiniidu kinnistul õigusliku aluseta ehitise püstitamist, milleks tuli esitada ehitisregistris vallavalitsusele menetlemiseks ehitusloa taotlus (ettekirjutuse punkt 4.2). Ettekirjutuse punkti 5 kohaselt tuli ettekirjutuse punkt 4.1 täita kohe pärast ettekirjutuse kättesaamist ning ettekirjutuse punkti 4.2 täitmise tähtaeg oli 26. mai 2025. Vallavalitsus esitas koos ettekirjutusega hoiatuse, et kui ettekirjutuse punktis 4 sätestatud kohustust punktis 5 nimetatud tähtaegadeks ei täideta, võib vallavalitsus rakendada ettekirjutuse adressaadi suhtes ehitusseadustiku (EhS) § 133 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 2 alusel ja asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg-s 2 sätestatud korras sunniraha 10 000 eurot.
3.Rakvere kohtutäitur Raigo Pärs esitas 28. aprillil 2025 Solar Light OÜ-le täitmisteate täiteasjas nr 158/2025/373. Täitmisteate kohaselt on täitedokumendiks Rakvere Vallavalitsuse
26.märtsi 2025. a ettekirjutus nr 7-4/55-1 ning nõude sisuks on 10 000 eurot. Nõude summale lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu vastavalt täitmisteatele lisatud 28. aprilli 2025. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele. Kohtutäitur tegi Solar Light OÜ-le ettepaneku täita täitedokument 30 päeva jooksul vabatahtlikult. Kohtutäituri 2. mai 2025. a avalduse alusel seati 5. mail 2025 kinnistusraamatusse Papiniidu kinnistule Rakvere valla kasuks kinnisasja käsutamise keelumärge.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Rakvere Vallavalitsuse
26.märtsi 2025. a ettekirjutus-hoiatuse nr 7-4/55-1, keelata Rakvere Vallavalitsusel rakendada ettekirjutuse alusel sunniraha ning kohustada Rakvere Vallavalitsust esitama Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi täiteasjas nr 158/2025/373 täitemenetluse lõpetamise avalduse. Kaebaja leidis, et ettekirjutus on õigusvastane, sest kaebajat ei kuulatud ettekirjutuse tegemisel ära. Vaatamata sellele, et ümber ehitatud piirdeaed koosneks osaliselt päikesepaneelidest, ei kujuta piirdeaed endast elektritootmisrajatist. Seni kuni vertikaalselt paigaldatud päikesepaneele ei ole asutud elektritootmiseks kasutama, tuleb lähtuda ehitusseadustiku lisas 1 sätestatud nõuetest piirdeaia ehitustöödele. Kaebaja piirdeaia ümberehitamisega ei kaasne kaevetöid. Seega ei tule piirdeaia ümberehitamisel esitada ehitusteatist, rääkimata ehitusloast. Isegi kui piirdeaia ümberehitamiseks oleks ehitusluba nõutav, ei ole vaja ehitustegevust ehitise seadustamiseks kohe peatada. Ehitustegevust ei pruugi olla võimalik kohe peatada. Selline kohustus on ebaselguse ja vastuolulisuse tõttu haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 3 p 5 alusel tühine. Sunniraha 10 000 eurot on ebaproportsionaalselt suur. Sunniraha rakendamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja lõpetas 26. märtsil 2025 pärast vaide esitamist hädavajalikud tööd ja peatas piirdeaia ümberehituse. Ettekirjutuse punkti 4.2 täitmise tähtajaks oli 26. mai 2025. 2
5.Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
3
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
6.30. novembri 2025. a otsusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt (resolutsiooni punkt 5), kohustas Rakvere valda esitama Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsile täiteasjas nr 158/2025/373 täitemenetluse lõpetamise avalduse (resolutsiooni punkt 6) ja jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata (resolutsiooni punkt 7), mõistis Rakvere vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 3244,50 eurot ja jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni punkt 8). Lisaks muutis halduskohus 26. mai 2025. a määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset ja tühistas esialgse õiguskaitse osas, milles kohus peatas Rakvere Vallavalitsuse 26. märtsi 2025. a ettekirjutus-hoiatuse nr 7-4/55-1 täitmise (sealhulgas nimetatud ettekirjutuse alusel sunniraha rakendamise) (resolutsiooni punkt 9) ning märkis, et otsuse resolutsiooni punkt 9 jõustub selle teatavakstegemisel (resolutsiooni punkt 10). Ühtlasi jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse vastustaja 27. oktoobril 2025 esitatud Keskkonnaameti 24. oktoobri 2025. a kirja asja juurde võtmiseks (resolutsiooni punkt 2).
7.Halduskohus leidis, et Keskkonnaameti 24. oktoobri 2025. a kiri ei ole tõend, vaid arvamus rajatise olemuse kohta. Kuna vastustajal on õigus esitada asja arutamisel tekkinud küsimuste kohta seletusi ja põhjendusi (HKMS § 27 lg 1 p 5) ning kiri puudutab praeguse vaidluse eset, ei ole tegemist asjassepuutumatu teabega. Sel põhjusel otsustas halduskohus mitte tagastada kirja vastustajale, kuid jätta see tõendina arvestamata (HKMS § 62 lg-d 2 ja 6).
8.EhS § 38 lg 2 sätestab, et ehitusluba on nõutav seadustiku lisas 1 nimetatud juhul. Ehitusseadustiku lisaks 1 olevast tabelist nähtub, et elektritootmisrajatise rajamiseks on vaja ehitusluba. Ettekirjutuse esemeks olev piirdeaed on elektritootmisrajatis. Piirdeaia konstruktsioonis kasutati päikesepaneele, millega saab elektrit toota. Kaebaja ei ole väitnud, et päikesepaneelidest koosneva piirdeaia ainus või peamine funktsioon on kinnistule juurdepääsu piiramine. Kohus märkis 4. novembri 2025. a määruses, et kohtule arusaadavalt on kaebaja eesmärk kasutada piirdeaia osaks olevaid päikesepaneele elektri tootmiseks (dtl 195). Kaebaja ei väitnud 18. novembri 2025. a avalduses, et tal sellist kavatsust pole. Ta möönis, et piirdeaia kasutuselevõtt elektrienergia tootmiseks võib osutuda tulevikus võimalikuks, kui selleks tehakse täiendavad toimingud, mh rajatakse kaabelühendused (dtl 216). Elektrienergia tootmise eesmärki kinnitab 2025. a aprillikuises päikeseelektrijaama laienduse eelprojektis märgitu. Seega leiti ettekirjutuses õigesti, et Papiniidu kinnistul rajati päikesepaneelidest piirdeaeda, s.o elektritootmisrajatist, ilma selliseks tegevuseks nõutava ehitusloata.
9.Vastustaja ei ole ettekirjutuse proportsionaalsust nõuetekohaselt põhjendanud, kuid seda saab siiski kontrollida ettekirjutuse tegemise asjaolude põhjal. Ehitusloata ehitamine on korrarikkumine, mitte korrarikkumise oht. Võttes ka arvesse, et ehitusluba on nõutav üksnes isikute subjektiivseid õigusi ja avalikku huvi kõige enam mõjutatavate ehitiste puhul, ei ole alust pidada ehitustegevuse viivitamatu peatamise korraldust ebavajalikuks. Kaebaja ei toonud kaebuses esile, et tal oli ehitustegevuse viivituseta peatamisel takistusi. Korraldus esitada õigusliku aluseta rajatava ehitise rajamise lubatavuse kontrollimiseks ehitusloa taotlus on ehitiste õiguspärasuse tagamiseks sobilik ja vajalik meede.
10.Ettekirjutus on ärakuulamiskohustust puudutavas osas puudulik. See menetluslik viga ei tingi aga ettekirjutuse tühistamist. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja ära kuulamata jätmine oleks mõjutanud ettekirjutuse sisu.
11.Kaebaja taotleb vastustaja 23. aprilli 2025. a täitmisavalduse kohtutäiturile esitamisega põhjustatud tagajärgede heastamist. Täitmisavalduse alusel alustas Rakvere kohtutäitur täitemenetluse ning esitas kaebajale 28. aprilli 2025. a täitmisteate täiteasjas nr 158/2025/373. 4
Ettekirjutusega tehtud sunniraha hoiatus on õigusvastane. Kaebajale pandi kaks kohustust, kuid sunniraha on määratud ühtsena. Vastustaja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ajal, mil ettekirjutuse punkti 4.2 vabatahtliku täitmise tähtaeg ei olnud veel saabunud. Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väidet, et vastustaja ei teavitanud teda enne täitmisteate saamist sunniraha rakendamisest. Ei nähtu, et vastustaja oleks enne täitmisavalduse esitamist kaalunud rakendatava sunniraha suurust. Kokkuvõtvalt tuleb järeldada, et vastustaja esitas kohtutäiturile 23. aprilli 2025. a täitmisavalduse
26.märtsi 2025. a ettekirjutuse täitmiseks õigusvastaselt ja kohustas vastustajat lõpetama kohtutäituri kaudu sunniraha sissenõudmine, esitades selleks kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse.
12.Kuna vastustaja 26. märtsi 2025. a ettekirjutus on õiguspärane, ning päikesepaneelidest koosneva piirdeaia võimalikult kiiresti seadustamise tagamiseks peab olema võimalik nõuda ettekirjutuse täitmist, tuleb esialgne õiguskaitse tühistada osas, milles 26. mai 2025. a määrusega on peatatud vastustaja 26. märtsi 2025. a ettekirjutus-hoiatuse nr 7-4/55-1 täitmine (sealhulgas nimetatud ettekirjutuse alusel sunniraha rakendamine). Ülejäänud osas jääb esialgne õiguskaitse kehtima. Halduskohus märkis, et esialgse õiguskaitse muutmise osas jõustub otsus selle teatavakstegemisel, kui kohus ei määra teisiti (HKMS § 252 lg 3) ning, et ta ei määra teisiti.
13.Kaebuse rahuldamise proportsiooni arvestades (kohus jättis rahuldamata tühistamiskaebuse ning rahuldas heastamiskaebuse) on põhjendatud mõista kaebaja kasuks välja pool tema menetluskuludest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
14.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist otsuse resolutsiooni punktide nr 2, 5, 7, 8, 9 ja 10 osas ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada kaebus tervikuna, mõista vastustajalt välja kõik kaebaja menetluskulud esimeses astmes, jätta muutmata halduskohtu 26. mai 2025. a määrusega rakendatud esialgne õiguskaitse ja rahuldada kaebaja taotlus Keskkonnaameti 24. oktoobri 2025. a. kirja asja materjalide juurde mittevõtmiseks. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et vaidlustatud ettekirjutus on õigusvastane selle ebaselguse tõttu, kuna sellest ei ole üheselt arusaadav, milliseks ehitustegevuse peatamiseks kaebajat kohustatakse. Halduskohus leidis valesti, justkui oleks ettekirjutuse esemeks päikesepaneelidest piirdeaia ehitamine ka mujal, kui Papiniidu kinnistul Nortsu tee katastriüksusega külgnevalt. Ettekirjutus koos selles viidatud paikvaatluse protokolliga puudutas faktilise alusena üksnes piirdeaia rajamist Nortsu tee katastriüksusega piirnevalt. Piirdeaia puhul ei ole tegemist elektritootmisrajatisega. Oluline on see, kas päikesepaneele on võimalik täiendavate tööde ja toiminguteta elektritootmiseks kasutada või mitte – juhul, kui see võimalik pole, siis ei ole tegemist elektritootmisrajatisega. Vastustaja ei ole tõendanud, et elektrienergia tootmine päikesepaneelidega Papiniidu päikesepargi piirdeaias on võimalik. Papiniidu kinnistu piiril olev piirdeaed täidabki piirdeaia funktsiooni, kuigi selles on osaliselt kasutatud päikesepaneele, ning seetõttu on ehitise funktsioonist tulenevalt tegemist piirdeaiaga. Igal juhul on aga võimalik pärast piirdeaia päikesepaneelide abil elektrienergia tootmise võimaluse tekkimist väljastada kasutusluba päikesepaneelidele elektritootmisrajatisena, mille puhul saab hinnata seda, kas need funktsioneerivad elektritootmisrajatisena ja on sellisena sihtotstarbeliselt kasutatavad.
5
Piirdeaia rajamiseks ei ole tehtud kaevetöid, kuna selleks ei toimunud pinnase kaevamist, vaid piirdeaia postid rammiti maapinda. Kuna halduskohus ebaõigesti luges piirdeaia elektritootmisrajatiseks, siis on ebaõige halduskohtu käsitlus ka ettekirjutuse proportsionaalsuse osas. Liiati ei ole vastustaja ega halduskohus nimetanud mingisugust subjektiivset õigust või avalikku huvi, mille kaitseks oli tingimata vajalik ehitustegevuse kohene peatamine. Piirdeaia rajamise jätkamine oli vajalik vältimaks ohtu, mis oleks saanud realiseerida juhul, kui varasema ja ümberehituse käigus maha võetud piirdeaia asemele ei oleks ettekirjutuses ehitustegevuse viivitamatu peatamise nõude tõttu uut piirdeaeda püstitatud. Kaebajale oli väljastatud ehitusluba Papiniidu päikesepargi laiendamiseks ning päikesepargi laiendamise ehitustöid oli alustatud; kui piirdaeda käsitleda elektritootmisrajatisena päikesepargi koosseisus, oleks elektritootmisrajatise seadustamine saanud toimuda päikesepargi laienduse kasutusloa menetlemise käigus. Ettekirjutus on õigusvastane kaebaja ärakuulamata jätmise tõttu. Kaebaja taotlus Keskkonnaameti 24. oktoobri 2025. a. kirja mittevõtmiseks asja materjalide juurde on ebaõigesti rahuldamata jäetud. Ettekirjutuse täitmise jätkuv peatamine esialgse õiguskaitse korras on aga vajalik, võttes arvesse võimalust, et vastutaja asub ettekirjutuse alusel kaebajalt järjekordselt sunniraha tasumist nõudma.
15.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et tegelikult mõistis kaebaja ettekirjutusega pandud kohustust. Ettekirjutust tervikuna hinnates ei saa mõistlikul isikul tekkida kahtlust, et silmas on peetud piirdeaia püstitamisega seonduvat ehitustegevust. Arusaamatuks jääb, kuidas on kaebaja teinud järelduse, nagu käsitleks paikvaatluse protokoll ning selle alusel koostatud ettekirjutus üksnes kitsalt Nortsu tee äärset Papiniidu kinnistu osa. Selleks, et hinnata, kas ehitatav ehitis vajab ehitusluba või mitte, tuleb lähtuda ehitatava ehitise peamisest funktsioonist. Kaebaja väited apellatsioonkaebuses kinnitavad, et vertikaalselt paigaldatud päikesepaneelidega on elektritootmine võimalik ning ka realistlik. Eluliselt usutavad ei ole kaebaja väited, et Papiniidu kinnistule vertikaalselt püstitatud päikesepaneele kinnistu piiril ei hakata kasutama (või juba ei kasutata) elektritootmiseks. Tegemist on kaebaja käitumismustriga, mille eesmärgiks on mööda minna õigusaktides sätestatud nõuetest elektritootmisrajatise rajamiseks ja/või laiendamiseks. Kaebaja on sarnaselt tegutsenud Türi vallas. Ettekirjutus on proportsionaalne. Õigusliku aluseta rajatavate vertikaalsete päikesepaneelide näol ei ole tegemist sellise ehitisega, mille rajamiseks vajaliku tegevuse peatamine seaks kuidagi ohtu avalikud huvid või ehitise omaniku vara. Kaebaja ärakuulamine enne ettekirjutuse andmist ei oleks mõjutanud ettekirjutuse sisu, pooled on jäänud jätkuvalt erinevatele seisukohtadele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on kehtivale õigusele ja asjakohasele kohtupraktikale tuginedes selgitanud loogiliselt jälgitavalt kaebuse osalist rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4.
17.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et vastustaja 26. märtsi 2025. a ettekirjutus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. 6
18.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on rajanud talle kuuluvale Papiniidu kinnistule päikeseelektrijaama 1 ja on saanud ehitusloa ka päikeseelektrijaama 2 ehitamiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et vastustaja poolt kontrolli teostamise ajal 26. märtsil 2025 toimusid kinnistu piiril tööd päikesepaneelidest piirdeaia rajamiseks, mis ei ole hõlmatud kaebajale antud ehitusloaga päikeseelektrijaama 2 rajamiseks. Menetlusosalised on eri meelt selles, kas konstruktsioonielemendina päikesepaneelide kasutamise tõttu tuleb vaidlusaluse rajatise ehitamisel kohaldada elektritootmisrajatise või piirdeaia ehitamise reegleid.
19.Kaebaja hinnangul juhul, kui päikesepaneele ei asuta kasutama elektritootmiseks, pole tegemist elektritootmisrajatisega. Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et hinnangu andmisel ei saa lähtuda sellest, kas rajatis kontrollimise ajal on kasutatav. Kaebaja seisukohaga nõustumisel muutuks ehitusloa instituut ainetuks, sest enne ehitamise alustamist ei saagi ehitis olla selle tulevastel funktsioonidel kasutatav. Kasutusloa regulatsiooni kohaselt kontrollitakse kasutusloa andmisel ehitamise vastavust ehitusloale (EhS § 50 lg 1). Kasutusloa andmisel on küll võimalik ehitise kasutamise otstarbe muutmine algselt kavandatuga võrreldes (EhS § 50 lg 3), kuid see on lubatav üksnes EhS lisas 1 loetletud teavitamis- või loakohustust arvestades. Seega ei ole võimalik kasutusloa menetlusega seadustada ehitise kasutamist otstarbeks, kui selle otstarbega ehitise rajamiseks on nõutav ehitusloa taotlemine ja seda ei ole tehtud.
20.Erinevalt vastustajast ja halduskohtust mõistab ringkonnakohus EhS regulatsiooni selliselt, et otsustamaks selle üle, kas rajatise ehitamiseks on nõutav ehitusluba, ei ole määrav rajatise peamine funktsioon, vaid rajatise see funktsioon, millest tulenevalt on kehtivas õiguses sätestatud kõige rangemad nõuded ehitamiseks. Vastustajal võib olla ebamõistlikult keeruline hinnata seda, kas kaebaja jaoks on tegemist piirdeaiaga, mis kaasuva funktsioonina on kasutatav elektri tootmiseks või vastupidi, tegemist on elektritootmisrajatisega, mis kaasuva funktsioonina ühtlasi piirab juurdepääsu maatükile. Vahetegu ei pruugi olla võimalik objektiivsete kriteeriumide alusel. Väidet, et rajatise ehitamise peamine otstarve on maatükile juurdepääsu piiramine, on peaaegu võimatu kontrollida. Teiseks tuleb tähele panna, et loakohustus ja ehitamisele kehtestatud nõuded sõltuvad ehitise võimalikust mõjust ümbritsevale keskkonnale ja teiste isikute õigustele. Nende riivete intensiivsus ei sõltu sellest, kas objektiivselt või kaebaja subjektiivse hinnangu kohaselt on rajatise peamiseks funktsiooniks ehitusloa kohustust tingiv funktsioon. Kehtivas õiguses ei ole sellist seost sätestatud. Nii on EhS § 38 lg 2 järgi ehitusluba nõutav EhS lisas 1 nimetatud juhul. Elektritootmisrajatise ehitamiseks on ehitusluba nõutav, kui rajatise võimsus ületab 100 kw. Seega ei sea EhS regulatsioon ehitusloa kohustuse tekkimise eelduseks seda, et elektritootmise funktsioon oleks rajatise peamine otstarve. Elektritootmiseks kasutatava rajatise ehitamiseks tuleb ehitusluba taotleda ka juhul, kui elektritootmine on rajatise ehitamise teisejärguline eesmärk, kuid rajatise võimsus on suurem kui 100 kW.
21.Halduskohus selgitas asjakohaselt, et kaebaja poolt pärast vaidlustatud ettekirjutuse tegemist valmis ehitatud piirdeaia ühendamine kaablitorudega viitab sellele, et piirdeaiana kujundatud päikesepaneele kavatsetakse kasutada elektri tootmiseks. Kaebaja ise on halduskohtumenetluses läbivalt möönnud, et piirdeaia kasutuselevõtt elektrienergia tootmiseks võib osutuda tulevikus võimalikuks, kui selleks tehakse täiendavad toimingud, mh rajatakse kaabelühendused ja paigaldatakse inverter. Elektritootmise kavandamisele viitab ka 2025. aprillis esitatud päikeseelektrijaama eelprojekti seletuskiri (dtl 130-140). Selles märgitakse muu hulgas, et: „Piirdeaia maksimaalne kõrgus 2,8 meetrit, maapinna ja päikesepaneeli alumise osa vahe 0,5meetrit. Seetõttu saavad väiksemad loomad alt läbi joosta ning ei teki ohtu et ükski loom päikeseparki peaks kinni jääma (dt 134).“; „Päikesepaneelidest aia ehitamise eesmärk on ära kasutada maksimaalselt kinnistu tootlikkust ning vähendada erinevate materjalide ressursikasutust (võrk, puit jms kasutus) (dtl 134)“; ja „Arvestades olukorda kus Eesti riik loodab päikeseelektrijaama tootjatele, siis on igati mõistlik 7
ettevõtjate poolt kasutada ära liitumispunkti võimsust ja maksimeerida päikeseelektri tootmine terve päeva vältel maksimaalsel võimsusel (dtl 134).“ Halduskohus tegi eelnevale tuginedes põhjendatud järelduse, et kaebaja pidas juba piirdeaeda rajama asudes silmas võimalust kasutada aia rajamiseks kasutatavaid päikesepaneele elektrienergia tootmiseks. Osa tõendeid ja andmeid rajatud piirdeaia kohta selgusid pärast vaidlustatava ettekirjutuse tegemist. Seega ei saanud vastustustaja tugineda neile ettekirjutust tehes. Viidatud tõendid kinnitavad aga seda, et lõppastmes leidis vastustaja õigesti, et kinnistu kohapealse kontrollimise ajal oli kaebaja asunud rajama elektritootmisrajatist. Eelprojekti kirjeldatust nähtub selgelt, et päikesepaneelide paigutus piirdeaias ei luba piirdeaial täita selle tavapärast otstarvet, kuna võimaldab päikesepargi alale vaba juurdepääsu päikesepaneelide alt. Juba see asjaolu näitab, et kaebaja pidas päikesepaneelidest piirdeaia rajamisel oluliseks just elektritootmise, mitte alale juurdepääsu takistamise funktsiooni. Esitatud tõendid näitavad sedagi, et kaebaja ei kavandanud aeda iseseisva elektritoomisrajatisena, vaid olemasoleva päikesepargi laiendusena – sellega elektri tootmine saab toimuda läbi piirdeaia päikesepaneelide ühendamise olemasoleva, päikeseelektrijaama teenindava alajaamaga. Seega ei olnud oluline tuvastada, kas piirdeaias kasutatavate päikesepaneelide tootmisvõimsus iseseisvalt ületab 100 kW.
22.Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda see, et päikeseelektrijaama laienduse eelprojekti seletuskirjast võib leida põhjendusi ka selle kohta, et piirdeaiana paigaldatud päikesepaneelid teenivad juurdepääsu tõkestamise ja piirdeaia rajamise kulude kokkuhoiu eesmärki. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, on ehitusloakohustuse tekkimiseks piisav, et loakohustust tingiv rajatise funktsioon on üks rajatise funktsioonidest, mitte peamine funktsioon.
23.Ringkonnakohtu hinnangul oli vastustaja ka vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajal, s.t hiljem selgunud tõendite ja andmeteta, õigustatud asuma seisukohale, et vaidlusalune piirdeaed on elektritootmisrajatis. Vastustajale oli teada, et kaebaja on äriühing, mis tegutseb taastuvenergia tootmise valdkonnas, kaebaja oli rajanud päikeseelektrijaama Papiniidu kinnistule, taotlenud ehitusloa selle laiendamiseks ning asus püstitama piirdeaeda, kasutades päikesepaneele, millega sarnaseid ta juba kasutas samal kinnistul elektri tootmiseks. Ainuüksi nende asjaolude pinnal saab eeldada, et piirdeaed on samuti elektritootmisrajatis, s.t et piirdeaias päikesepaneelide kasutamise otstarbeks on nende abil elektri tootmine.
24.Eelkõige kaebaja ise saanuks seega selgitada, kas ja miks piirdeaed siiski ei saa täita elektritootmise funktsiooni. Seetõttu on iseenesest asjakohane kaebaja etteheide, et vastustaja ei kuulanud kaebajat ära enne ettekirjutuse tegemist. Nagu halduskohus selgitas, oli kaebaja ära kuulamata jätmine õigusvastane, arvestades, et vastustaja ei ole ka kohtumenetluses põhjendanud, miks ta ei võimaldanud kaebajal esitada oma arvamust ja vastuväiteid haldusmenetluses (HMS § 40 lg 1). Samas tuleb halduskohtuga nõustuda selleski, et praegusel juhul ei ole kaebaja ära kuulamata jätmine mõjutanud asja lahendamist ega tingi seetõttu ettekirjutuse tühistamist. Kaebaja väidab küll, te ta oleks saanud haldusmenetluses selgitada vastustajale, miks rajatav piirdeaed ei ole elektritootmisrajatis, kuid kohtumenetluses esitatud kaebaja seisukohad ja väited tegelikkuses ei kinnita kaebaja väidet. Kaebaja selgitused ja põhjendused ei vii järeldusele, et piirdeaed ei ole elektritootmisrajatis.
25.Apellatsioonkaebuses tugineb kaebaja jätkuvalt sellele, et oluline on, kas päikesepaneele on võimalik täiendavate tööde ja toiminguteta elektritootmiseks kasutada või mitte – juhul, kui see võimalik pole, siis ei ole tegemist elektritootmisrajatisega. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et miks kaebaja väide ei ole põhjendatud. Kaebaja seisukohaga nõustumisel oleks enne ehitise lõplikku valmimist ja kasutuselevõttu võimatu määrata, millist funktsiooni täitva ehitisega on tegemist. See välistaks EhS-s sätestatud ehitusloa regulatsiooni rakendamise. Sellise olukorra vastuolu kehtiva õigusega ilmestab hästi kaebaja seisukoht, et vaidlusalune piirdeaed ei ole elektritootmisrajatis, kuna piirdeaia moodustavad päikesepaneelid ei ole ühendatud inverteriga ega saa seetõttu elektrit toota. Ühenduse puudumine ei muuda päikesepaneelide otstarvet ega saa 8
seetõttu mõjutada hinnangut sellele, kas tegemist on elektritootmisrajatisega. Seega ei saa ühenduste seni veel väljaehitamata jätmine mõjutada sedagi, kas ehitamiseks on nõutav ehitusluba.
26.Ringkonnakohus juhib siinkohal tähelepanu veel sellele, et EhS § 38 lg 3 järgi on pädeval asutusel põhjendatud juhul õigus anda ehitusluba või nõuda selle andmist ehitise kohta, mis ei ole nimetatud EhS lisas 1. Toodud norm osutab, et seaduses reguleerimata või ka nn piiripealsetel juhtudel võib ehitamisele kohaldada ehitusloa nõuet ka juhul, kui see ei tulene vahetult EhS lisast
1.Ehitusloa kohustuse otstarvet (kaaluda ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele) silmas pidades, võib EhS § 38 lg-s 3 nimetatud pädeva asutuse õigus olla rakendatav ka nendes olukordades, kus ehitise liigitumine EhS lisa 1 järgi ehitusluba nõudvaks ehitiseks ei ole selge, kuid näiteks ehitise ohtlikkus või mõju avalikule ruumile on sarnane ehitusloa kohustusega ehitisele.
27.Seega leidis halduskohus põhjendatult, et vastustaja tugines ettekirjutuse tegemisel selle materiaalse eeldusena õigesti sellele, et kaebaja oli asunud ehitama rajatist, mille ehitamiseks oli nõutav ehitusluba. Õige on seegi, et seetõttu ei ole asja lahendamisel vajalik hinnata, kas aia ehitamiseks vaiade maasse rammimine kvalifitseerub kaevetööde tegemiseks või mitte.
28.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega küsimuses, kas ettekirjutus puudutab üksnes piirdeaia Nortsu tee äärse osa ümberehitust või piirdeaia ehitamist tervikuna (halduskohtu otsuse 26.1.), samuti kas ettekirjutus on ebaselge ja vastuoluline (halduskohtu otsuse punkt 25). Selles osas kordab kaebaja apellatsioonkaebuses halduskohtule esitatud väiteid ja põhjendusi, kuid ei selgita, miks ta peab halduskohtu seisukohta põhjendamatuks. Ringkonnakohtu hinnangul saab kaebaja tegevusest ettekirjutuse täitmisel (eelkõige ehitusloa taotluse esitamisest) kui ka kohtumenetluses esitatud väidetest ja põhjendustest järeldada, et ettekirjutusest oli kaebajale mõistetav nii see, et ettekirjutus hõlmas piirdeaia ehitamist tervikuna, kuid mitte päikeseelektrijaama laiendamist muus osas, samuti see, milline tegevus oli kaebajalt nõutav ettekirjutuse täitmiseks. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu põhjendusi.
29.Kaebaja väidab veel, et ettekirjutusega kaebajale pandud kohustus on ebaproportsionaalne ja motiveerimata. Kaebaja hinnangul on õigusvastane ja rikub tema õigusi kohustus ehitustegevuse viivitamatuks peatamiseks.
30.Esmalt märgib ringkonnakohus, et jagab halduskohtu seisukohta selles, et kohus saab hinnata seda, kas ettekirjutusega pandud kohustus on kaebaja õigusi ülemäära piirav ka olukorras, kus ettekirjutus on selles osas põhjendamispuudusega. Kohus ei saa tõesti asuda ise vastustaja asemel kaaluma, millist meedet on vaidluse asjaoludel põhjendatud kohaldada. Samas saab kohus kontrollida, kas vastustaja on meetme kohaldamisel jätnud arvestamata mõne asjaoluga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Kaebaja toob esile, et piirdeaia rajamise jätkamine oli vajalik vältimaks ohtu, mis oleks saanud realiseeruda juhul, kui varasema ja ümberehituse käigus maha võetud piirdeaia asemele ei oleks uut piirdeaeda püstitatud. Seejuures vaatab kaebaja aga mööda sellest, et piirdeaed ei välista loomade ega inimeste liikumist päikesepargi alale, sest päikesepaneelidest aed jätab maapinnale 50 sentimeetri ulatuses vaba liikumise ruumi. Seega ei ole tõsiseltvõetav kaebaja väide, et ehitamise jätkamine oli vajalik päikesepargi alale liikumise takistamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud, et ehitamise viivitamatu peatamine võinuks kaebajale muul viisil kahjulikku mõju avaldada. Ringkonnakohus nõustub, et ehituloata õigusvastaselt ehitamise fakti tuvastamisel oli vastustaja ülesandeks korrarikkumine lõpetada. Ehitustegevuse peatamine ajutise meetmena teenib ettekirjutuse eesmärki seadustada kinnistul toimuv ehitustegevus. Halduskohtuga saab nõustuda selles, et olukorras, kus kaebajal puudus subjektiivne õigus vaidlusaluse rajatise ehitamiseks ehitusloa puudumise tõttu ei ole üldjuhul vajalik põhjendada ehitustegevuse peatamist. Ehitamise viivitamatu peatamine oleks ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi piirav juhul, kui see tooks kaasa kahjuliku tagajärje, mida oleks võimalik ära hoida mõne leebema, kuid siiski efektiivse meetme kohaldamisega. Kohtumenetluses ei ole ilmnenud, et see praegusel juhul nii oleks. 9
31.Ettekirjutuse tühistamine ehitustegevuse viivitamatu peatamise osas ei oleks aga põhjendatud ka juhul, kui nõustuda kaebajaga, et ettekirjutus on selles osas ebaproportsionaalne. Nimelt jätkas kaebaja ehitamist ning püstitas vertikaalselt päikesepaneelid kinnistu piirile, samuti päikeseelektrijaama olemasolevate päikesepaneelide ridade vahele ning päikeseelektrijaama servale horisontaalselt. Paigaldatud paneelid on tuvastatavad vastustaja vastusele kaebusele lisatud fotodelt (dtl 149-152). Kaebaja ei väida, et vastustajale esitatud päikeseelektrijaama laienduse eelprojektis nimetatud lisanduvast 2160 päikesepaneelist oleks veel mingi osa jäänud paigaldamata või, et praegusel ajal oleks piirdeaia rajamine pooleli ja ehitus vajaks jätkamist. Seega on ettekirjutus ehitamise peatamise osas ammendunud, sellel ei ole enam mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Seetõttu ei saaks ettekirjutuse tühistamise selles osas kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsele. Kaebaja küll ei täitnud talle ettekirjutusega pandud kohustust ehitamise viivitamatuks peatamiseks, kuid kuna praeguseks ajaks on ehitamine lõpetatud, siis ei saa see kaebaja jaoks enam kaasa tuua kahjulikku tagajärge. Sunniraha rakendamine on lubatud ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks, kuid mitte tagantjärele karistuslikul eesmärgil ettekirjutuse täitmata jätmise eest (ATSS § 2 lg-d 1 ja 2, § 3 lg-d 2 ja 3). Samal põhjusel ei ole asja lahendamisel olulist kaalu kaebaja väidetel, et ta ei mõistnud ehitamise viivitamatu peatamise kohustuse ulatust või, et ettekirjutus oli selles osas vastuoluline ja arusaamatu. Tõenäoliseks ei saa pidada ettekirjutuse tegemiseni viinud olukorra kordumist. Nendel asjaoludel ei ole vajalik ettekirjutuse õiguspärasusele hinnangu andmine kohtuotsuse resolutsioonis kaebaja õiguste kaitseks preventiivsel või rehabiliteerival eesmärgil.
32.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selleski, et ülemääraseks ei saa pidada ka ettekirjutusega kaebajale pandud kohustust asuda seadustama õigusliku aluseta ehitise püstitamist, esitades selleks ehitusloa taotluse kahe kuu jooksul. Ehitusloakohustusliku rajatise ehitamise tuvastamisel sai vastustaja nõuda kaebajalt rajatise lammutamist või seadustamist. Seadustamine on ilmselt leebem meede. Seetõttu ei saa kaebaja selleks kohustamist pidada ebaproportsionaalseks sõltumata sellest, et vastustaja ei ole meetme valikut ettekirjutuses selgitanud.
33.Teistsugusele järeldusele ei vii kaebaja selgitus, et talle oli väljastatud ehitusluba Papiniidu päikesepargi laiendamiseks ning päikesepargi laiendamise ehitustöid oli alustatud; kui piirdaeda käsitleda elektritootmisrajatisena, oleks selle seadustamine saanud toimuda päikesepargi laienduse kasutusloa menetlemise käigus. Kaebaja ei arvesta sellega, et tema enda kinnitusel ei ole piirdeaed osaks päikesepargi laiendusest, vaid iseseisev rajatis, millel ei ole elektritootmise funktsiooni. Seega ei saa kaebaja poolt 2023. aastal taotletud ehitusluba päikesepargi laiendamiseks ega samal aastal antud ehitusluba hõlmata vaidlusalust piirdeaeda elektritootmisrajatise osana. Et ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 38 lg 1) ja kasutusloa andmisel kontrollitakse ehitamise vastavust ehitusloale (EhS § 50 lg 1), siis ei ole võimalik vaidlusaluse rajatise seadustamine kasutusloa menetluses. Ettekirjutuse täitmine võib olla kohane kaebajale väljastatud ehitusloa muutmise taotlemine piirdeaia osas täiendatud ja parandatud ehitusprojekti alusel. Ettekirjutust ei saa mõista selliselt, et selle punktiga 4.2 on välistatud rajatise seadustamine varasema ehitusloa muutmise kaudu ning kohustuse täitmise ainsaks võimaluseks on esitada uus ehitusloa taotlus.
34.Kui ringkonnakohus on kaebaja seisukohti valesti mõistnud ning piirdeaia rajamine on siiski käsitatav osana päikesepargi laiendamisest, on kaebajal võimalik vastustajale täiendavalt põhjendada ja selgitada, millises osas on ehitamine seeläbi väljunud ehitusloa raamest. Seejärel on vastustajal võimalik otsustada, kas piirdeaia seadustamine on võimalik kasutusloa menetluses. Oluline on eelkõige, et kaebaja ei jääks piirdeaia ehitamise seadustamise osas passiivseks ega tegutseks selle eesmärgi suhtes pahauskselt. Ringkonnakohus rõhutab, et vastustajal on õigus 10
rakendada sunnivahendit ettekirjutusega taotletava eesmärgi, s.o rajatise ehitamise seadustamise, saavutamiseks, mitte ettekirjutuse formaalse täitmise nõudmiseks. Seetõttu ei anna sugugi iga kõrvalekalle kaebaja tegevuses ettekirjutusega nõutust alust kaebaja suhtes sunniraha kohaldamiseks.
35.Kaebaja hinnangul võttis halduskohus põhjendamatult asja juurde vastustaja 27. oktoobri 2025. a menetlusdokumendi lisana esitatud Keskkonnaameti 24. oktoobri 2025 kirja nr 728/25/16018-2 (dtl 180-181). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Keskkonnaameti kiri puudutab vaidluse eset (Papiniidu kinnistule piirdeaiana rajatud päikesepaneelid) ja tegemist ei ole asjassepuutumatu teabega. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et seeläbi on halduskohus selgitanud, miks tegemist on tõendiga (HKMS § 56 lg 1). Sellise tõendi asja juurde võtmine ei ole keelatud. Kohus saab asja sisulisel lahendamisel anda tõendile hinnangu ning vajadusel selle ka kõrvale jätta (HKMS § 165 lg 2). Keskkonnaameti kiri kinnitab seda, et vastustaja on uurinud vaidlusaluse päikesepargi seadustamise võimalusi ja/või takistusi selleks Keskkonnaameti pädevusse kuuluvates küsimustes ja saanud selle kohta Keskkonnaameti arvamuse. Keskkonnaameti arvamus ega faktiliste asjaolude pinnal esitatud õiguslik järeldus ei ole kohtule siduv. Halduskohtu otsusest ei nähtugi, et kohus oleks Keskkonnaameti arvamusele tuginenud vaidlusaluse rajatise olemuse kohta seisukohta kujundades. Seega ei ole halduskohus kirja asja juurde võttes ega ka kohtuotsust tehes selles osas menetlusõiguse normidest kaebaja kahjuks kõrvale kaldunud.
36.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
37.Halduskohus muutis otsuse resolutsiooni punktiga 9 oma 26. mai 2025. a määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset ja tühistas esialgse õiguskaitse osas, millega oli peatanud Rakvere Vallavalitsuse 26. märtsi 2025. a ettekirjutus-hoiatuse nr 7-4/55-1 täitmise. Resolutsiooni punktis 10 märkis halduskohus, et resolutsiooni punkt 9 jõustub selle teatavakstegemisel. Otsuse põhjendavas osas selgitas halduskohus, et esialgse õiguskaitse muutmise osas jõustub kohtuotsus selle teatavakstegemisel vastavalt HKMS § 252 lg-le 3, kuna kohus ei määra praeguses asjas teisiti. Ringkonnakohus osutab, et HKMS § 252 lg 3 ei ole kohtuotsusega esialgse õiguskaitse tühistamise või muutmise otsuse teatavakstegemisel jõustumise õiguslikuks aluseks. HKMS § 252 lg 3 sätestab: „Esialgse õiguskaitse määrus, sealhulgas määrus, millega jäetakse esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja muudetakse esialgse õiguskaitse määrust või tühistatakse see, jõustub selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti.“ See norm reguleerib esialgse õiguskaitse küsimust lahendava määruse jõustumist. Esialgse õiguskaitse tühistamist menetlust lõpetava lahendiga reguleerib HKMS § 253 lg 3, mille kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamine koos kohtuotsusega. Vastavalt HKMS § 176 lg-le 1 jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. HKMS ei anna kohtule õigust otsustada kohtuotsuse jõustumine mõnes osas enne edasikaebetähtaja möödumist. Seega ei saa kohus vaikimisi ega ka kohtuotsuse resolutsiooni kaudu määrata esialgse õiguskaitse tühistamist või muutmist jõustuma enne HKMS § 176 lg-s 1 nimetatud tingimuse saabumist. Otsuse põhjenduste ja resolutsiooni pinnal ei saa järeldada, et halduskohus oleks eksinud mõiste kasutamisel ja tegelikkuses määranud kohtuotsuse resolutsiooni punkti 9 viivitamatult täitmisele (HKMS § 247). Liiati tuleks selline otsustus teha eraldi määrusega (HKMS § 247 lg 1).
38.Seega on halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 10 vastuolus seadusega. Seda vastuolu ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluse toimingutega. Ka ringkonnakohtul ei ole volitust otsustada kohtuotsuse jõustumine esialgse õiguskaitse küsimuses erinevalt HKMS § 176 lg-s 1 sätestatust. Nendel asjaoludel peab ringkonnakohus HKMS § 199 lg 2 lg 3 alusel põhjendatuks tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 10. Kui menetlusosalised leiavad, et vajalik on 11
esialgse õiguskaitse tühistamine halduskohtu otsuse resolutsiooni punktis 9 nimetatud osas enne otsuse jõustumist, on neil õigus esitada selleks taotlus edasikaebe tähtaja jooksul ringkonnakohtule või pärast kassatsioonkaebuse esitamist Riigikohtule1.
39.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
1
Vt RKHK 11. novembri 2019. a määrus asjas nr 3-19-681 (p 12).
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.