Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-25-4612 kehtivat sundvaldust selliselt, et see oleks sama lai ( 5m), kui on kõik selle teelõigu teiste kinnistute suhtes seatud sundvaldused.

2

3-25-4612

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11.Kaebaja palub mõista Tartu vallalt välja hüvitis summas 3000 eurot + KM parkla laiendamise kulude katteks (geoalus, projekt, kooskõlastused, ehitustööd) – KAHOS § 39 lg 6 alusel. Küsitud hüvitise suurus on ca pool parkla laiendamise kogumaksumusest. Kaebaja põhjendab, et talle tulevikus tekitatava kahju hüvitamise väljamõistmine summas 3000 euro on seotud sellega, et Tartu Linnavalitsuse 15.10.2020 korralduse nr 872 tõttu oli ta sunnitud laiendama enda kinnistul parklat. Kaebajale tundus, et juba lammutatud sõidutee taastamist ei ole mõtet küsida, seetõttu ongi rahaline nõue oma krundil parkla ringitegemiseks, nii et oleks tagatud vana olukorraga sarnane manööverdamisraadius (dtl 1-31, 36-48).

3-25-4612 haljasalale on reaalsed sõidutingimused kõigile võrdsed. Kuna vallavalitsuse sundvalduse seadmise korralduse eesmärk oli tagada avalik juurdepääs Raadimõisa tn 18, 20, 22, 24 kinnistutele ning tee ehitusega ja parandamisega seotud kohustusi vald omale ei võtnud ei pidanud Tartu Vallavalitsus põhjendatuks Raadimõisa tn 18 kinnistu omanikke üleliigselt koormata. Kui kinnistu omanikud soovivad asfaldit laiendada peavad kinnistu omanikud ise leidma lahendused ning saavutama kokkuleppe. Seega ei ole tegemist põhjendamatu erineva kohtlemisega, vaid faktilisest olukorrast tuleneva lahendusega. Asjaomases piirkonnas puudub detailplaneering. Kvartalisisesed sõiduteed on rajatud arendaja poolt. Kinnistute omanikud on aga ise saanud otsustada teede, haljastuse, aedade ja parkimislahenduste paiknemise. Piirkonna teiste elamugruppide sõiduteede asfaldi laius on valdavalt ligikaudu 4 m ning pöörderaadiused on sarnased. Manööverdamise võimalused sõltuvad eelkõige kinnistusisestest lahendustest, mitte sundvalduse koridori laiusest. Sundvalduse koridori võimalik laiendamine ei tooks kaasa automaatselt tee laiendamist ega anna õigust kasutada haljasalasid sõitmiseks. Sundvalduse eesmärk on tagada avalik kasutus ja juurdepääs, mitte kujundada ümber eraomandis oleva tee tehnilisi parameetreid. Määratud tee laius on piisav avaliku kasutuse tagamiseks olemasoleval teel. Laiema koridori sundkorras määramine oleks olnud ebaproportsionaalne koormus koormatava kinnisasja omanikule olukorras, kus selleks puudus sisuline vajadus ja omaniku nõusolek. Kui kinnistuomanikud soovivad rajada laiema tee, on neil võimalik omavahel sõlmida servituudileping laiema ala kasutamiseks. See ei eelda sundvalduse muutmist. 12.1.Kaebaja nõue mõista välja 3000 eurot parkla laiendamise kulude katteks ei ole põhjendatud, kuna põhjuslik seos haldusakti ja väidetava kahju vahel puudub. Tegemist on kaebaja enda kinnistusisese lahenduse muutmise sooviga. Vastavalt HKMS § 46 lg-le 1 tuleb tühistamiskaebus esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Käesoleval juhul on kaebus esitatud 17.12.2025 Tartu Vallavalitsuse 15.10.2020 korralduse nr 872 peale. Seega on kaebus esitatud enam kui viis aastat pärast haldusakti andmist ehk ilmselgelt pärast kaebetähtaja möödumist. Vastustaja märgib täiendavalt, et kaebuse sisust nähtuvalt ei puuduta vaidlus tegelikkuses sundvalduse seadmise haldusakti õiguspärasust ega selle menetlust, vaid kaebaja rahulolematust naaberkinnistu omaniku tegevusega, mis viimane teeb oma kinnistu piires (mh haljastuse ja peenra paiknemine tee servas). Selline tegevus toimub eraomandis oleval kinnisasjal ning kuulub eraõiguslike suhete ja kinnisasja kasutamise küsimuste hulka. 12.2.Sundvalduse seadmiseks väljastatud haldusakt ei reguleeri ega anna Tartu Vallavalitsusele pädevust sekkuda naaberkinnistu omaniku tavapärasesse kinnisasja kasutusse väljaspool sundvalduse koridori. Sellest tulenevalt on kaebuse esemeks sisuliselt naabritevaheline kasutuskonflikt, mitte vaidlustatud haldusakti õiguspärasus. Kaebuse suunamine sundvalduse seadmise korralduse vastu ei muuda selle vaidluse tegelikku olemust ega saa olla haldusakti tähtajaväliseks vaidlustamiseks. Mis puudutab küsimust, et millal sai kaebaja esmakordselt teada, et Raadimõisa tn 18 kinnistule on seatud sundvaldus ja mis kuupäeval tutvus kaebaja esmakordselt Tartu Vallavalitsuse 15.10.2020 korraldusega nr 872, siis puuduvad vastustajal objektiivsed andmed selle kuupäeva täpseks määratlemiseks. Seda põhjusel, et kaebaja ei olnud sundvalduse seadmise menetluses menetlusosaline ning sundvalduse seadmise otsuseid ei tehtud talle isiklikult teatavaks. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada konkreetset teadasaamise hetke, vaid hinnang tugineb üksnes kaebaja pöördumistele. 15.10.2020. a korraldus nr 872 tehti sundvalduse seadmise menetluses teatavaks koormatava kinnistu omanikule vastavalt seadusele. Sundvaldus kanti Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusele. Tartu Vallavalitsuse poolt vastu võetavad korraldused on kättesaadavad kõigile läbi Tartu Vallavalitsuse dokumendiregistri. Tegemist on avaliku informatsiooniga ning kuna naaberkinnistu omanikud ei ole sundvalduse seadmise menetluses 4

3-25-4612 menetlusosalised ning nende nõusolek ega kooskõlastus ei ole seaduse järgi nõutav, siis on faktiliselt raske määratleda, mis kuupäeval sai kaebaja esmakordselt teada, et Raadimõisa tn 18 kinnistule on seatud sundvaldus laiusega 4,5 m ja mis kuupäeval tutvus kaebaja esmakordselt Tartu Vallavalitsuse 15.10.2020 korraldusega nr 872. KAHOS § 6 lg 1 sätestab ammendavalt menetlusosaliste ringi, tuues välja, et menetlusosaliste ringi kuuluvad koormatava kinnisasja omanik, piiratud asjaõiguse omaja, rentnik ja üürnik. Naaberkinnistu omanik sellesse ringi aga ei kuulu. KAHOS § 39 lg 2 kohaselt kohaldatakse sundvalduse seadmisele sundvõõrandamise menetluse sätteid ning KAHOS § 39 lg 3 näeb ette teavitamise kohustuse üksnes selle kinnisasja omaniku suhtes, kelle kinnisasjale sundvaldus seatakse. Kaebaja on vahetu naaberkinnistu omanik ja kasutab teed igapäevaselt, millest tulenevalt võiks eeldada kõrgendatud hoolsuskohustust tee juurdepääsutingimuste ja neid puudutavate õiguslike aluste suhtes. Mõistlikult hoolsalt tegutsev isik pidi vähemalt seal elades ja tee kasutamise käigus aru saama tee koridori ulatusest ning selle paiknemisest kinnistute suhtes. Tee kulgeb kinnistute vahelisel piiril ning on visuaalselt ja funktsionaalselt tajutav ühtse juurdepääsuteena. Olukorras, kus kaebaja poole jäävale tee osale on seatud sundvaldus, pidi mõistlik isik eeldama, et sama juurdepääsutee toimimise tagamiseks on sundvaldus seatud ka vastas kinnistu poolele jäävale tee osale. Tegemist on ühe tervikliku tee koridoriga, mille avaliku kasutuse tagamine eeldab õiguslikku alust mõlemal pool seda kinnistu piiri. Kirjavahetuse kohaselt pöördus kaebaja Tartu Vallavalitsuse poole seoses sundvalduse küsimusega esmakordselt 21.05.2025. Hiljemalt pöördumise ajaks oli kaebaja sundvalduse olemasolust ja selle ulatusest teadlik, kuna tema pöördumised puudutasid otseselt sundvalduse laiust ning selle erinevust võrreldes teiste kinnistutega. Kaebetähtaja ennistamine erandlik meede, mis eeldab mõjuvat põhjust. Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada pelgalt seda, et isik ei ole oma õigusi piisava hoolsusega kaitsnud või ei ole avalikke andmeid kontrollinud. Vastustaja hinnangul puudub käesolevas asjas mõjuv ja objektiivne põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Tegemist on pikaajalise ja selge tähtaja ületamisega olukorras, kus nii õiguslik kui ka faktiline info sundvalduse kohta oli kättesaadav. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane, proportsionaalne ja põhjendatud. Kaebaja õigusi ei ole nimetatud korraldusega rikutud. Kahjunõue ei ole põhjendatud. Kaebetähtaeg on selgelt mööda lastud ning selle ennistamiseks puudub alus (dtl.57-70,73-78). 12.3.Käesolevaks menetluse etapiks on kohtumenetlusse jäänud üksnes kaebaja nõue väidetava kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot. Ülejäänud osas on kohus kaebuse tagastanud või menetluse lõpetanud, sh Tartu Vallavalitsuse 15.10.2020 korralduse nr 872 tühistamise nõude osas ning kohustamisnõude osas sundvalduse laiuse muutmiseks. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ka osas, milles kaebaja nõuab väidetava tulevikus tekkiva kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Vastustaja hinnangul puuduvad käesolevas asjas avalikõigusliku kahju hüvitamise eeldused, sealhulgas õigusvastane tegevus, põhjuslik seos ning tõendatud kahju olemasolu. Tartu Vallavalitsus lähtus sundvalduse seadmisel just nendest põhimõtetest, arvestades olemasolevat olukorda looduses, tee tegelikku laiust, kinnistu omaniku vastuväiteid ning avalikku huvi tagada juurdepääs olemasolevale erateele. KAHOS § 2 lg 2 kohaselt seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele. Nimetatud paragrahvi eesmärk ei ole panna kohalikule omavalitsusele kohustust teid ümber ehitada ega laiendada eraomanike parkimisvajaduste rahuldamiseks. Sundvalduse eesmärk käesoleval juhul oli üksnes avaliku juurdepääsu tagamine olemasolevale teele. Vastustaja ei võtnud endale kohustust tee rekonstrueerimiseks ega parkimislahenduste parandamiseks. Lisaks sätestab KAHOS § 2 lg 3, et kinnisasja omandamisega seotud kulud kannab kinnisasja omandaja. Käesolev säte puudutab 5

3-25-4612 sundvalduse seadmise menetlusega otseselt seotud kulusid, mitte kolmandate isikute hilisemaid võimalikke ümberkorraldusi oma kinnistul. 12.4.Kaebaja nõutav 3000 eurot ei ole seotud sundvalduse seadmise menetluskuludega, vaid tema enda sooviga muuta parkimisala kasutus mugavamaks. Kohtu määrusest nähtub üheselt, et kohus lõpetas tühistamisnõude menetluse põhjusel, et kaebus ei olnud tähtaegne. Sellest tulenevalt tuleb lähtuda õiguskindluse põhimõttest, mille kohaselt kehtivaks jäänud haldusakti tagajärgi ei saa kaudselt vaidlustada kahjunõude kaudu. Kaebaja nõue on suunatud ,,tulevikus tekkiva kahju’’ hüvitamisele. Kaebaja ei ole tõendanud, et XXX oleks rikkunud õigusnorme või tegutsenud hooletult (HKMS § 59 lg 1). Samuti puudub põhjuslik seos väidetava kahju ja vallavalitsuse tegevuse vahel. Kaebaja võimalikud kulud tulenevad tema enda kinnistusisestest lahendustest ja parkla ümberkujundamise soovist, mitte sundvalduse seadmise õigusvastasusest. Eeltoodust tulenevalt leiab XXX, et puuduvad kõik avalikõigusliku kahju hüvitamise eeldused, milleks on õigusvastasus, põhjuslik seos ning tõendatud kahju. Seetõttu palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata tervikuna ning jätta menetluskulud poolte endi kanda (dtl 86-88).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3-25-4612 Seega tulevikus tekkiva varalise kahju hüvitamise nõude eeldused on järgmised: 1) kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu jäi sooritamata avalik-õiguslikus suhtes; 2) tegemist on õigusvastase teoga või tegevusetusega; 3) millega rikutakse isiku subjektiivseid õigusi; 4) ja mis toob tulevikus kaasa isikule varalise kahju tekitamise; 5) ja esineb põhjuslik seos tulevikus tekitava kahju ja õigusvastase teo vahel; 6) ning tulevikus tekitava kahju ei oleks võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Kohus märgib, et juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus tulevikus tekitava varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Lisaks tuleneb kohtupraktikast, et kahjunõude rahuldamise eelduste täidetuse kontrollimisel pole oluline kontrolli järjekord, vaid see, et kõik eeldused oleksid lõppkokkuvõttes täidetud. 2

3-25-4612 enda kinnistu sisestest lahendustest ja parkla ümberkujundamise soovist, mitte sundvalduse seadmise õigusvastasusest.

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.