X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.12.2025 haldusakti nr 2512996/12136 ning Tallinna Linnavalitsuse 03.03.2026 vaideotsuse nr 155 peale
Menetlusosalised määruskaebemenetluses
Kaebaja X, esindaja v.adv Kaupo Kask Vastustaja Tallinna linn, esindajad Artur Aland ja Eva Vanamb Kolmas isik Soft Spark Investments OÜ Kaasatud haldusorgan Keskkonnaamet, esindaja Jane Adler-Potisepp
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.04.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.04.2026 määruse resolutsiooni punkt 7 muutmata.
2.Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on Tallinnas Silmu tn 14 asuva kinnisasja omanik. OÜ Kivisilla esitas 23.09.2025 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) ehitusteatise nr 2511201/50174, et rajada piirdeaed Silmu tn 14 kõrval asuvale Otsatalu tn 14 // 16 // Silgu tn 36 kinnisasjale.
2.TLPA tegi ehitusteatise kohta 15.12.2025 lubava haldusakti nr 2512996/12136, millele lisas täiendavad märkused ja tingimused: 1) ehitamisel arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ja rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu; 2) järgida
3-26-927 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, Tallinna Strateegiakeskuse, Elektrilevi OÜ ja Tehnovõrkude Ehituse OÜ esitatud tingimusi. TLPA esitas 18.12.2025 vastuses nr 4-3/2576-4 seisukohad X esitatud vastuväidete kohta ning teavitas, et kuna ei esine ehitusseadustiku (EhS) §-s 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise aluseid, kandis TLPA ehitusteatise ehitisregistrisse.
3.X esitas 14.01.2026 TLPA-le vaide 15.12.2025 haldusakti nr 12996/12136 peale. Tallinna Linnavalitsus jättis 03.03.2026 vaideotsusega nr 155 X vaide rahuldamata.
4.X esitas 30.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetega tühistada TLPA 15.12.2025 haldusakt nr 2512996/12136 osas, millega lubatakse rajada jalakäijate läbipääs ning piirdeaed Silgu tn 36 kinnistule vastu Silmu tn 14 kinnistut, tühistada Tallinna Linnavalitsuse 03.03.2026 vaideotsus nr 155 ning kohustada vastustajat ehitusteatise menetlust uuesti korraldama.
5.X esitas kaebuses ka esialgse õiguskaitse taotluse peatada TLPA 15.12.2025 haldusakti nr 2512996/12136 kehtivus ning keelata ehitusteatise nr 2511201/50174 alusel ehitustööde alustamine või jätkamine kuni siinses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kavandatav ehitustegevus hõlmab piirdeaia rajamist ning jalakäijate läbipääsu kujundamist Silgu tn 36 kinnistul, sealhulgas ulatuslikke kaevetöid ja kõrghaljastuse eemaldamist ligikaudu 200 m2 suurusel alal. Tööde tulemusena hävitatakse pöördumatult olemasolev looduskeskkond, sh kõrghaljastus ning kaitsealuse liigi – rohukonna (Rana temporaria) – elupaik. Loodusliku elupaiga hävimine ei ole hiljem taastatav samaväärsel kujul ning ka juhul, kui kohus peaks hiljem haldusakti tühistama, ei ole võimalik algset olukorda taastada. Ehitustegevusega kaasneb ka püsiv ruumiline muutus, mille tulemusel kujundatakse vaidlusalune ala avalikuks jalakäijate liikumiskoridoriks. Sellise läbipääsu rajamine muudab jäädavalt kaebaja kinnistu vahetu ümbruse iseloomu ning suurendab oluliselt kaebaja kinnistu vaadeldavust ja häiringutaset. Ka see muutus on sisuliselt pöördumatu, kuna rajatud läbipääsu likvideerimine ei ole praktikas realistlik ega tõenäoline. Kui ehitustööd lubatakse enne kohtuvaidluse lõppu teostada, muutub kaebuse rahuldamine sisuliselt illusoorseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks olevate huvide kaalumisel on selgelt ülekaalus kaebaja huvi vältida pöördumatut kahju. Vastustajal puudub samas kaalukas vastupidine huvi ehitustegevuse koheseks alustamiseks (mh on tegemist ehitamisega ehituskeelualal), kuna tegu ei ole vältimatu ega ajakriitilise tegevusega. Ehitustegevuse ajutine peatamine ei põhjusta vastustajale ebaproportsionaalset kahju, samas kui ehituse lubamine põhjustaks kaebajale ja keskkonnale olulise ja pöördumatu kahju.
6.Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal puudub kaebeõigus osas, mis puudutab haldusakti nr 2512996/12136 vaidlustamist põhjusel, et rajatav piirdeaed jääb ehituskeelualasse ja veehaarde sanitaarkaitsealasse. Samuti puudub kaebajal õigus vaidlustada haldusakti nr 2512996/12136 väidetava vastuolu tõttu Kakumäe rohealade kohaliku kaitse alla võtmise põhjendatuse looduskaitselise ekspertiisiga ning põhjusel, et piirdeaia rajamine väidetavalt kahjustab kaitsealuse liigi, st rohukonna leiuja elukohta. Piirdeaia rajamine ei ole vastuolus kaebaja kinnistul kehtiva Räime tn 5 ja 6 detailplaneeringuga (DP). DP põhijoonise kohaselt nähti ette piirdeaia rajamine kinnistutele, nähes sealjuures ette, et piirde maksimaalne lubatud kõrgus tänavapoolses osas on kuni 1,5 m. Lisaks nähti ette, et soovitavalt võiks piire olla varjatud hekiga. Siinsel juhul on kavandatav piirdeaed 1,5 m kõrge. Vaideotsuses on õigesti tõdetud, et kõiki elamumaa kinnistuid võib piirata piirdeaiaga, lisaks on oluline märkida, et Silgu tn 36 kinnistule kavandatav piirdeaed on kavandatud Silmu tn 14 kinnistust 4 meetri kaugusele. 2(7)
3-26-927 Ehitamisega ei kaasne ebaproportsionaalset riivet kaebaja õigustele. Linnatingimustes on omane tihedam asustus, sh sageli hoonete vahetu külgnemine üksteisega ning inimestel tuleb selle eripäraga leppida. Seega pole sellises keskkonnas kinnistu omanikul õiguspärast ootust tähtajatult senise olukorra säilimise suhtes. Rajatud läbipääsu likvideerimine ei oleks sugugi ebarealistlik ega keeruliselt teostatav, veel vähem võimatu. Hilisem kohtuotsus suudaks tõhusalt kaitsta kaebaja õiguseid. Piirdeaia rajamise suhtes esineb oluline avalik huvi. See lühendab jalakäijate teekonda ning on ka ohutum lahendus võrreldes Kilu tänava kasutamisega, jõudmaks Silgu tänavalt Otsatalu tänavale. Samuti esineb käesoleval juhul kaalukas kolmanda isiku kui Silgu tn 36 kinnistu omaniku huvi kasutada enda kinnistut enda äranägemise järgi, rajades sinna piirdeaia. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine võtaks kohtumenetluse ajaks kolmandalt isikult õiguse kasutada enda kinnistut vastavalt enda soovile rajada kinnistule piirdeaed. Nii avalik kui ka kolmanda isiku huvi on siinsel juhul selgelt kaalukamad võrreldes kaebaja õiguste võimaliku rikkumisega.
7.Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2026 määrusega (resolutsiooni p 7) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tähelepanuta jäävad kaebaja avalikust huvist lähtuvad keskkonnakaitselised argumendid, sest kaebaja saab pöörduda kohtusse üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Ei ole äratuntav, et rikutakse kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Siiski ei saa kaebust pidada tervikuna ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja on pöördunud kohtusse mh omandiõiguse, täpsemalt naabrusõiguste kaitseks. Mitte igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise korral ei ähvarda kaebajat tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Ekslik on kaebaja seisukoht, et rajatud piirdeaeda ning ligipääsu ei ole hiljem võimalik eemaldada. Usutav pole ka väide, et jalakäijate liikumine üle kaebaja naaberkinnistu tooks kaasa selliseid häiringuid ning rikuks kaebaja õigusi määral, mis põhistaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et tegemist on linnakeskkonnaga, kus privaatsus ei saagi olla samaväärne kui hajaasustuses. Arvestades ümberkaudseid tänavaid, ei ole usutav, et inimesi üldse seal piirkonnas ei liigu, mistõttu on ebausutav kaebaja väide tema privaatsuse intensiivsest rikkumisest. Seda enam, et kolmanda isiku kinnistule ei kavandata kergliiklusteed, vähemalt ei nähtu see vaidlusalusest haldusaktist ega ehitusprojektist. Ehitusloa alusel kõnealuse läbipääsu rajamisega alustamine juba kohtumenetluse kestel on kolmanda isiku risk. Piirdeaeda on hiljem võimalik lihtsasti eemaldada, seguga kinnitatakse maasse üksnes postid. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kuigi kaebusel ei ole ka väga häid eduväljavaateid. Esmalt on ilmne, et kolmanda isiku kinnistu sihtotstarve on elamumaa. Teiseks ei ole vaidlusaluse haldusaktiga kavandatud piirirajatist, vaid piirdeaed kavandatakse 4 m kaugusele kaebaja kinnistu piirist. Samas on ebaselge, kas rajatis püstitatakse ehituskeelualale. See küsimus tuleb aga lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab ka ülekaalukas avalik huvi. Vastustaja on selgitanud, et Silgu tn 36 kinnistule piirdeaia rajamise eesmärgiks on tagada jalakäijate ligipääs Silgu tänavalt Otsatalu tänavale, tagades lühema teekonna ning ohutuse. Kohus peab neid väiteid usutavaks. Lisaks on oluline asjaolu, et ehitustegevus toimuks kolmanda isiku
3(7)
3-26-927 kinnistul, kellel on huvi ja õigus kasutada oma kinnistut oma äranägemise järgi. Seda tuleb pidada kaalukamaks kaebaja huvist säilitada naaberkinnistul olemasolev olukord.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.04.2026 määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Läbipääsutee ja piirdeaed jäävad veehaarde sanitaarkaitsealale. Tallinna linn on ühes teises menetluses seisukohal, et sanitaarkaitsealal ehitamine ja juurdepääsutee rajamine ei ole lubatav. Seega on selge oht, et põhjavesi võib saada kahjustada. Kuna ehitusteatise kohaselt kinnitatakse piirdeaia postid maasse seguga, eeldab see rasketehnikaga tegutsemist (kaevetööd) Silgu tn 36 kinnistul, mille käigus võetaks maha ka puid ja põõsaid. Vastustaja ei ole esitanud tõendit ega teinud uuringut, mis kinnitaks, et ehitustegevus, kus kasutatakse veehaarde sanitaarkaitsealas rasketehnikat ja tehakse kaevetöid, ei mõjuta põhjavett. Kaebaja kaebeõigus tuleneb muu hulgas asjaolust, et tegemist on pumbajaamaga/veehaarde sanitaarkaitsealaga, millest saab vett ka kaebaja. Kuna kaebaja kinnistu asub rohekonna leiukoha/elukohta kõrval, on tegemist teda vahetult mõjutava loodusliku elukeskkonna muutmisega. Kaebajal on seega põhjendatud alus esitada ka looduskaitsega seotud vastuväiteid. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Ehitustegevuse käigus võetaks maha kõrghaljastus, mida ei ole võimalik hiljem taastada – tegemist on otsese mõjuga kaebaja kinnistule ja elukeskkonnale. Oluline avalik huvi ja kaebaja huvid kaaluvad üles kolmandate isikute õiguse „teekonna lühendamiseks ja nende ohutuseks“. Jalakäijatel on juba läbipääs Silgu tänavalt Otsatalu tänavale läbi Kilu tänava.
9.Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. Puurkaevu veehaarde sanitaarkaitsealal on lubatud veeseaduse (VeeS) § 151 lg-s 2 toodud tegevused. VeeS § 151 lg 2 p 5 näeb ette, et lubatud on õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. VeeS § 151 lg 4 kohaselt kehtivad piirangud pinnaveehaarde sanitaarkaitsealal viibivatele isikutele, kuid põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal viibivatele isikutele piiranguid ei sätestata, mistõttu võib sellele alale rajada jalakäijate ligipääsu ja piirdeaia. Ehitusteatisega esitatud seletuskirja p-s 4.1 on sätestatud, et töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning tellija antud juhistele. Piirdeaia rajamine on kooskõlas DP-ga, sest selle põhijoonise kohaselt nähti ette kinnistutele piirdeaia rajamine. Piisas ehitusteatisest, kuna ehitamisega ei kaasne olulist avalikku huvi ega olulist mõju. Ette on nähtud kõrghaljastuse ja taimestiku säilimise tingimused. Samuti on oluline, et ehitustegevus toimuks mitte kaebajale kuuluval, vaid kolmandale isikule kuuluval kinnistul. Rajatud piirdeaia ning ligipääsu hilisem eemaldamine on teostatav ega pole ebamõistlikult keeruline. Kaebaja pole ümber lükanud halduskohtu seisukohta, et piirdeaia rajamisega tekiks jalakäijatel võimalus kasutada ohutumat ja lühemat teekonda Silgu tänavalt Otsatalu tänavale jõudmiseks.
10.Keskkonnaamet esitas ringkonnakohtule järgmise seisukoha. KeA ei välista, et lisaks VeeS § 151 lg 2 loetletud tegevustele on veehaarde sanitaarkaitsealas lubatud ka selline majandustegevus, mille puhul on ilmselge, et negatiivne mõju põhjaveele puudub ehk on ilmselge, et see ei halvenda vee kvaliteeti. VeeS § 151 lg 2 p 5 kohaselt on veehaarde sanitaarkaitsealal lubatud õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu 4(7)
3-26-927 ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Seega, ehkki VeeS § 151 lg 2 p 5 käsitleb just olemasolevat ehitist, ei tähenda see, et uue ehitise ehitamine oleks VeeS § 151 lg 2 kohaselt keelatud, kui on ilmselge, et sellel puudub negatiivne mõju põhjaveele ehk see ei halvenda vee kvaliteeti. Ehitusprojekti kontrollimise raames on põhjendatud hinnata, kas kavandatav ehitis vastab VeeS § 151 lg 1 nõuetele. VeeS võimaldab vaidlusalust piiret püstitada. Kõnealune sanitaarkaitseala puudutab puurkaevu PRK0011750, mis on 120 m sügav ning avab Kambrium-Vendi põhjaveekogumi Gdovi veekihi. Puurkaevul on 30 m sanitaarkaitseala. Veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitstud, kuna puurkaevu geoloogilise läbilõike andmetel lasub veekihi kohal ligikaudu 50 m paksune savikiht koos savikate vahekihtidega, mis toimib vettpidava kihina ning moodustab regionaalse veepideme. Veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitstud, kui põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega (VeeS § 68 lg 3 p 5). Piirdeaia rajamisel kavandatavad kaevetööd toimuvad vaid pinnase pindmises kihis ega kujuta endast ohtu põhjaveele ega Kambrium-Vendi põhjaveekihile. Sellest tulenevalt võib järeldada, et ehitustegevus ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Arvestades et käsitletav põhjaveekiht on hästi kaitstud ning kavandatav tegevus ei põhjusta põhjavee kvaliteedi halvenemist, on võimalik kaaluda kõnealuse piirdeaia rajamise lubamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei ole alust.
12.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
13.Kaebust ei saa pidada praeguses menetlusstaadiumis ilmselgelt perspektiivituks. Samas on põhjendamatu kohaldada esialgset õiguskaitset iga kord, kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Mitte igasugune riive, mis annab aluse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (vrd RKHKm 3-3-1-87-16, p 14).
14.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine pole tõenäoline, kuid seda ei saa ka pidada võimatuks. Halduskohus on oma määruses möönnud omandipõhiõiguse riivet. Kaebaja esitas ringkonnakohtule tõendi, et tema tarbitav vesi on mh pärit puurkaevust nr PRK0011750. Kaebeõiguse tekkimiseks ei pea subjektiivsete õiguste riive olema intensiivne (vt RKHKm 3-17-981, p 11). Samas ei tähenda õiguste rikkumise võimalikkuse möönmine seda, et praeguses olukorras on õiguslikult ainuõige lahendus keelata kolmandal isikul rajada piirdeaed.
15.Vastustaja on 11.05.2026 vastuses kaebusele väitnud, et ehkki rajatav piirdeaed paikneb osaliselt DP põhijoonisega määratud ehituskeelualas, on sellegipoolest tegemist väheolulise kõrvalekaldega DP-st. DP seletuskirja ja põhijoonise kohaselt oli ehituskeelualade keskne eesmärk vältida kavandatud hoonestuse negatiivset mõju olemasolevale haljastusele. Samuti 5(7)
3-26-927 on ehitusteatise seletuskirjas sätestatud tingimused ja nõuded olemasolevate puude ja taimestiku säilitamisele, mis oli ka DP üks sihte. Vastustaja 18.12.2025 vastuses räägitakse kolme puu mahavõtmisest, mis on tingitud nende seisukorrast. Ringkonnakohus märgib, et lõplik seisukoht nendes küsimustes tuleb võtta kaebuse sisulisel lahendamisel, kuid esialgsel hinnangul ei pruugi piirdeaia rajamine olla vastuolus ehituskeeluala kehtestamise eesmärgiga. Lisaks tuleb märkida, et DP põhijoonise kohaselt nähti ette piirdeaia rajamine kinnistutele. Nõustuda võib vastustajaga, et elamumaale piirdeaia rajamine on linnakeskkonnas tavapärane tegevus.
16.Halduskohtu põhjendused on õiged ega vaja kordamist osas, mis puudutavad kaebaja tuginemist avaliku huvi kahjustamisele ja looduskaitselistele kaalutlustele. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et avalik huvi ei saa HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt olla esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks asjas, kus kaebus on esitatud HKMS § 44 lg-le 1 tuginedes (RKHKm 3-3-1-88-16, p 16).
17.Sanitaarkaitsealale ehitamise keelu osas on olukord vaieldav. Määravat tähtsust ei oma siiski see, milliseid seisukohti on vastustaja sanitaarkaitseala kohta väljendanud mõnes teises haldusmenetluses. Kohus ei ole põhiasja lahendamisel nende hinnangutega (nagu ka esialgse õiguskaitse menetluses kohtu avaldatud esialgsete seisukohtadega) seotud ja kohaldab õigust sõltumatult. Keskkonnaameti poolt ringkonnakohtule 18.05.2026 esitatud vastusele tuginedes saab piisava kindlusega väita, et ei esine ohtu põhjaveele ega Kambrium-Vendi põhjaveekihile ega seetõttu ka kaebaja tarbitava vee kvaliteedile. Kolmas isik ning tema töövõtja peavad ehitustööde käigus tagama tööde vastavuse õigusaktide, sh VeeS nõuetele. VeeS § 148 lg 1, § 151 lg 1 ja lg 2 p 5 võivad võimaldada kõnealuse piirdeaia rajamist, kui sellega ei kaasne ohtu põhjaveele ega veehaarde ehitistele. Piirdeaia rajamine ei välista ka uue puurkaevu rajamist sanitaarkaitsealale, kui praegusega peaks midagi juhtuma. Piirdeaia rajamist ei saa võrrelda sellega, kus sanitaarkaitsealale soovitaks nt hoonet püstitada, s.o mõju VeeS-ga kaitstavatele hüvedele pole oma mõjult sama. Kokkuvõttes tundub ringkonnakohtule praegu ebatõenäoline, et kaebaja saavutaks piirdeaia rajamata jätmise pelgalt argumendiga, et see on vastuolus VeeS-ga.
18.Linn võib olla teinud menetlusvigu, kuid see ei pruugi tuua kaasa haldusakti tühistamist (riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Siinse esialgse õiguskaitse taotluse lahendus ei sõltu aga ainuüksi või eeskätt sellest, kas vaidlustatud haldusakt on kohtu esialgsel hinnangul formaalselt ja materiaalselt õiguspärane või mitte. Seega ei ole ringkonnakohtul tarvis kõiki sellekohaseid väiteid üksikasjalikult analüüsida ja nende kohta lõplikku hinnangut anda. Esialgse õiguskaitse otsustamiseks on keskse tähtsusega hoopis küsimus, millised on ühe või teise lahenduse mõjud erinevatele huvidele ja menetlusosalistele.
19.Vastustaja on piisavalt põhistanud ning halduskohus sellega põhjendatult nõustunud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks avalikku huvi, et jalakäijad saaksid hakata liikuma Silgu tänavalt Otsatalu tänavale lühemat ja ohutumat teed kaudu. Linn tõi 11.05.2026 vastuses kaebusele välja, et jalakäijad on kasutanud seda teed ka varem, kuni läbipääs suleti. Samas ei saa jalakäijaid olla ka eriti palju, eeldades et nendeks on peamiselt kohalikud elanikud ja nende külalised. Piirdeaia rajamise ja läbipääsu taastamisega kaasnev võimalik riive kaebaja õigustele saab seega olla vaid vähese intensiivsusega, mis ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ringkonnakohus leiab, et kohtumenetluse eeldatavat kogukestust arvestades kahjustaks viivitus läbipääsu taastamisel vastustaja esile toodud avalikku huvi ebaproportsionaalselt. Lisaks ei saa kõrvale jätta ka seda, et ehitamine ja jalakäijate läbipääs toimuks kolmanda isiku kinnistul, kus omanik on vaba otsustama enda kinnisasja kasutamise üle. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine oli kokkuvõttes põhjendatud.
6(7)
3-26-927
20.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.