Kohus ei lubanud 19.03.2026.a määruses Siim Grossbergil tegutseda kohtumenetluses kaebaja esindajana. Kohus jättis ühtlasi kaebuse käiguta. Kohus kohustas kaebajat teatama, mis on kaebuse nõue ehk mida soovib kaebaja kaebuse esitamise tulemusena saavutada; mis on kaebuse aluseks ehk millised on need kaebaja etteheited vanglale, mille tõttu ta kaebuse esitas; kui kaebaja taotleb kahju hüvitamist, siis mil viisil kahju tekkis ja millises summas taotleb kaebaja hüvitist; millised tõendid esitab kaebaja kohtule oma väidete tõendamiseks. Kohus kohustas kaebajat tasuma riigilõivu ning selgitas, kuidas määratakse riigilõivu suurus. Kohus selgitas, et kui kaebaja majanduslik olukord ei võimalda riigilõivu tasuda, siis on kaebajal õigus taotleda riigilõivust vabastamist ning andis kaebajale teada, kus on kättesaadav taotluse vorm. Kaebajal tuli koos taotlusega esitada oma majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid, näiteks pangakonto väljavõte taotluse esitamisele eelneva nelja kuu kohta, dokumendid kaebaja tulude ja kulude kohta.
3.19.03.2026.a määrus õnnestus kaebajale kätte toimetada pärast kohtu märkimisväärseid pingutusi. Kaebaja ei võtnud kaebust vastu e-toimikus. Kaebaja väidetava esindaja avaldatud postiaadressile saadetud kiri tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Samuti ei saanud kaebajaga algselt ühendust kaebaja väidetava esindaja avaldatud telefoninumbril. Kaebaja kinnitas 24.04.2026 talle e-posti teel saadetud määruse kättesaamist pärast seda, kui kohus sai 1
kaebajaga korduval katsel telefoni teel ühendust ja selgitas vajadust kohtu saadetud dokumendid vastu võtta.
4.Kaebaja esitas 06.05.2026 kohtule e-kirja teel allkirjastamata avalduse. Selles on öeldud, et kaebaja nõustub Siim Grossbergi esitatud hagiga ja jääb Siim Grossbergi esitatud riigilõivust vabastamise taotluse juurde. Kaebaja õiguseid ja eneseväärikust on riivatud, kui on tehtud pea iga kord täielik läbiotsimine mõjuva põhjuseta. Kaebaja ei ole kriminaalse taustaga. Kohtu seisukoht
5.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
6.Kaebuses esinevad järgmised asja menetlemist takistavad puudused, mille kõrvaldamiseks kohus andis kaebajale võimaluse.
6.1.Kohus andis kaebajale korralduse tuua kaebaja esitatud avalduses välja kaebuse nõue ja alus, hüvitise taotlemise korral ka hüvitise summa (HKMS § 38 lg 1 p 5 ja 7 ning lg 2). Kaebaja ei ole oma avalduses kaebuse nõuet (ja hüvitamisnõude korral hüvitise summat) välja toonud.
6.2.Kaebaja e-posti teel esitatud avaldusest võib järeldada, et kaebuse aluseks on Tartu Vanglas toimunud kaebaja läbiotsimised. Kuid kaebaja väidetava esindaja algselt esitatud kaebusel ei ole midagi tegemist läbiotsimistega. See näitab, et Siim Grossberg ei esitanud algset kaebust kaebaja nimel, vaid tegutses omavoliliselt. Kaebaja avaldust ei saa käsitleda algse kaebuse heakskiitmisena, kuna avalduste sisu ei ühildu ja kaebaja ei suuda algse kaebuse sisu kirjeldada. Kohtuasja andmete põhjal kaebaja tegelik tahe kaebuse esitamiseks puudub.
6.3.Kaebaja ei tasunud riigilõivu ja ei esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks (HKMS § 39 lg 1 p 4). Kohus andis kaebajale konkreetsed juhised selleks, kuidas esitada taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja ei esitanud taotlust kohtu nõutud viisil (viidatud vormil). See ühtlasi tähendab, et puuduvad igasugused andmed kaebaja vara, kohustuste, tulude ja kulude kohta. Kaebaja ei esitanud kohtu nõutud dokumente tema majandusliku olukorra tõendamiseks. Kaebaja menetlusabi taotlust ei ole võimalik lahendada ja kohus jätab selle läbi vaatamata.
6.4.Kaebuse menetlemine ei ole võimalik, kui kaebuse nõue ei ole teada, andmed kaebuse aluse kohta on vastuolulised ning kohtuasja andmete põhjal ei olnud kaebuse esitamine kaebaja tegelik tahe. Samuti ei ole kaebust võimalik menetleda, kui kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ja ei ole esitanud nõuetekohast menetlusabi taotlust, kuigi kohus andis talle selleks võimaluse.
7.Lisaks on kaebuse menetlemist takistavaks puuduseks, et kaebusel puudub kaebaja allkiri (HKMS § 38 lg 8, § 54 p 7). Kohus ei toonud 19.03.2026.a määruses välja, et määruses nõutud kaebaja avaldus ja menetlusabi taotluse esitamise korral ka menetlusabi taotlus peavad olema allkirjastatud. Kohus eeldas, et keskmisele mõistlikule isikule on dokumentide allkirjastamise vajadus arusaadav. Eeltoodu ei oma kaebuse tagastamisel määravat tähendust, kuna esinevad ka muud kaebuse puudused.
2
8.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kui kaebaja soovib esitada kohtule kahju hüvitamise nõude alusel, et kaebaja hinnangul on vangla tema läbiotsimise või läbiotsimistega kaebaja õigusi rikkunud, siis on kaebajal võimalus esitada uus kaebus. Kaebajal tuleb seejuures arvestada talle käesolevas kohtuasjas teatavaks saanud nõuetega, s.h välja tuua kaebuse nõue ja selle summa, konkreetselt välja tuua kaebuse alus (s.h läbiotsimiste kuupäevad ja kirjeldused), tasuda riigilõiv või esitada nõuetekohane taotlus riigilõivust vabastamiseks, esitada dokumendid allkirjastatult. Kaebajal tuleb kaebuses esitada oma kontaktandmed, mille kaudu ta on kohtule reaalselt kättesaadav. Kui kaebaja ei ole kohtule kättesaadav, siis võib see endaga kaasa tuua kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise (HKMS § 121 lg 2 p 3, § 151 lg 2 p 2).
10.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.