lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-933/6

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-933/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1190
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 552 lg 2Lapse ärakuulamineHKMS § 121 lg 1, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 44 lg 1, 2KaebeõigusTsMS § 174 lg 11Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 4 lg 1PädevusRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-933/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja21.04.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-933

Haldusasi

T.W kaebus mõista Tallinna linnalt välja hüvitis 2000 eurot mittevaralise kahju ning 240 eurot varalise kahju eest seoses lastekaitsespetsialisti õigusvastase tegevusega tsiviilasja menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja T.W Vastustaja Tallinna linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.W määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta T.W määruskaebus menetlusse.
2.Rahuldada T.W määruskaebus osaliselt.
3.Jätta Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määruse resolutsiooni punkt 2. Teha selles osas uus määrus, millega tagastada kaebajale tasutud riigilõiv 81,20 eurot pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist. Kaebajal tuleb kohtule teatada, millisele kontole see summa kanda.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
5.
Jõustunud määruse tähemärgiga.

arvutivõrgus

avaldamisel

asendada

kaebaja

nimi

Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.T.W esitas 31.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Tallinna linna ja lastekaitsespetsialisti tegevuse õigusvastasus, mõista Tallinna linnalt välja hüvitis mittevaralise kahju eest 2000 eurot ja varalise kahju eest 240 eurot.

3-26-933 Kaebuse kohaselt on Tallinna linna lastekaitsespetsialist edastanud hooldus- ja suhtlusõiguse tsiviilasja menetluses kohtule tema kohta valet, kontrollimata ja moonutatud teavet ning teinud nende põhjal järeldusi, mis ei vasta tegelikkusele.

2.Tallinna Halduskohus jättis 06.04.2026 määrusega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli anda ülevaade, millistel kuupäevadel tehtud ja milliseid toiminguid kaebaja lastekaitsespetsialistile ette heidab, esitada täiendavad põhjendused, miks ei olnud kaebajal võimalik väidetavalt ebaõiget infot tsiviilasjas ümber lükata ning kas väidetavast tsiviilasja kulgemise mõjutamisest on tekkinud kaebajale negatiivsed tagajärjed.
3.Kaebaja täitis nõude 13.04.2026, esitades täpsustused. Täpsustuse kohaselt seonduvad kõik kaebaja etteheited lastekaitsespetsialistile tsiviilasjas nr X-XX-XXXX esitatuga.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 21.04.2026 määrusega kaebuse. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 5 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Harju Maakohus tegi tsiviilasjas nr X-XX-XXXX lõpplahendi, millega rahuldas J.P avalduse J.P ja kaebaja ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse suhtes viibimiskoha määramise, haridus- ja terviseküsimustes ja J.P-le lõpetatud osas lapse ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Ainuhooldusõigus anti üle J.P-le. Lahend ei ole jõustunud, sest nii kaebaja kui J.P esitasid määrusele määruskaebused ning asi on ringkonnakohtu menetluses. Kaebaja huviks haldusasjas kaebuse esitamisel saab lugeda enda jaoks soodsa kohtulahendi saavutamist lapse hooldusõigust puudutavas kohtuasjas. Kuna lahend tsiviilasjas nr X-XXXXXX ei ole veel jõustunud, siis on kaebajal võimalik taastada oma õigused tsiviilasja menetluses, juhtides kohtu tähelepanu lastekaitsespetsialisti ning Tallinna linna poolt esitatu ebaõigsusele. Kaebajal on võimalik oma õigused taastada ning saavutada enda jaoks soodne kohtulahend. Samuti on kaebajal võimalik nõuda tsiviilasjas nr X-XX-XXXX kantud menetluskulude hüvitamist. Seega ei ole kahju hüvitamise koosseis veel realiseerunud ning lastekaitsespetsialisti ja Tallinna linna tegevus tsiviilasjas nr X-XX-XXXX ei riku kaebaja õigusi ega ole põhjustanud kaebajale kahju. Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebus tuleks tagastada ka HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt hindab tsiviilasjas esitatud tõendeid maakohus ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte, ning lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Menetlusosalistel (sh kaebajal) on tsiviilasjas õigus esitada teise poole esitatud tõenditele vastuväiteid ning tõendeid. Selle õiguse tagab asja läbi vaatav maakohtu kohtunik. Halduskohus ei saa sekkuda maakohtu pädevusse ning hakata hindama menetlusosalise esitatud tõendeid ning mõjutama seeläbi maakohtus toimuva kohtumenetluse käiku. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses hakata ümber hindama maakohtu poolt esitatud tõendite kohta tehtud järeldusi. Selleks on pädev üksnes ringkonnakohus ja Riigikohus. Järelikult ei ole tsiviilasja menetluses lastekaitsespetsialisti tegevuse õiguspärasuse kontrollimine halduskohtu pädevuses. Seepärast ei saa halduskohus anda hinnangut ka küsimuses, kas lastekaitsespetsialisti tegevusega on tekitatud kaebajale moraalset kahju. Menetluskulude suuruse üle otsustab samuti maakohus ning ringkonnakohus.
5.T.W esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 määruse peale. Kaebaja ei ole kurtnud tsiviilasjas nr X-XX-XXXX tehtud lahendi üle ega palunud seda muuta. Lastekaitseametnik on tsiviilasjas esitatud alusetute ja ebaseaduslike hinnangutega 2(4)

3-26-933 rikkunud kaebaja ja tema lapse õigusi. Tsiviilkohtu lahend seda ei kõrvalda. Ainult halduskohus saab hinnata haldusorgani tegevuse õiguspärasust. Kui ametnik saab käituda nii, nagu ta on teinud kaebajaga seotud tsiviilasjas, ilma et keegi seda sisuliselt hindaks ja tagajärjed saabuksid, siis juhtub sama teiste peredega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga osas, milles kohus leidis, et kaebus ei ole HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt lubatav ning selle menetlemisest tuleb keelduda, sest vaidluse lahendamiseks on seadusega nähtud ette teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1).
8.Kaebaja kahjunõue tugineb asjaolule, et Tallinna linna esindaja esitas pooleliolevas tsiviilasjas nr X-XX-XXXX maakohtule valeväiteid ning andis kaebaja kohta hinnanguid, mida kaebaja pidas ekslikeks ja oli sunnitud tsiviilasja menetluses ümber lükkama. See põhjustas kaebajale koormust ja hingelisi kannatusi, samuti varalist kahju esindajakulu näol.
9.Halduskohus leidis õigesti, et pooleliolevas tsiviilasjas menetlusosalise esitatud väidete ja hinnangute õiguspärasuse hindamine ja ümberlükkamine pole halduskohtu pädevuses. Kaebaja õiguste tõhusa kaitse tsiviilkohtumenetluses tagab tsiviilasja lahendav kohus. Tallinna linn on kaasatud tsiviilasja nr X-XX-XXXX menetlusse lapse huvide kaitseks ja õigusemõistmise huvides. TsMS § 552 reguleerib hagita perekonnaasjas koostööd valla- ja linnavalitsusega. TsMS § 552 lg 2 sätestab, et kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Kaebajal kui tsiviilasja menetlusosalisel on õigus esitada tsiviilasja raames kõik omapoolsed vastuväited linna esitatule. Linnavalitsuse maakohtule esitatud faktiväiteid ja antud hinnanguid kontrollib maakohus (vrd analoogia alusel Riigikohtu 02.11.2016 määrus asjas nr 3-3-1-33-16, p 14).
10.Sellises menetluses osalemist ja linna väidete ja hinnangute ümberlükkamise vajadust ei saa pidada kaebaja õiguste selliseks rikkumiseks, mis annab talle õiguse esitada linna vastu kahjunõue. Riigikohus märkis 31.03.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-53-13 (p 41), et RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud rikkumisi eristab paljude muude põhiõiguste muudest rikkumistest see, et selles sättes nimetatud põhiõigustesse sekkumise intensiivsus on erakordselt suur juba eelduslikult ja isik on riigipoolse õigusvastase tegevusetuse tõttu jäetud välise sekkumise eest riigi kaitseta ning RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguste rikkumisel on pöördumatud tagajärjed. Olukorras, kus tsiviilasjas lastekaitseametniku tsiviilasja lahendamise huvides esitatud väidete ja hinnangute kontrollimiseks on tagatud tõhus tsiviilkohtulik kaitse, ei saa linna toimingud kaasa tuua tsiviilasja menetlusse kaasatud kaebajale pöördumatuid tagajärgi.
11.Tsiviilasja raames kantud esindajakulu hüvitamist reguleerib ammendavalt TsMS. TsMS § 174 lg 11 sätestab, et menetlusosaline ei või TsMS kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.
12.Kaebaja saab halduskohtus kaitsta ainult enda õigusi (HKMS § 44 lg 1). Teiste isikute ja perede õiguste kaitseks ja nende õiguste rikkumise ennetamiseks tal kaebeõigust pole (HKMS § 44 lg 2).
13.Ringkonnakohus loeb eespool toodud põhjustel kaebuse tagastamise aluseks HKMS § 121 lg 1 p 1. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 jääb jõusse.
14.HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 67,20 eurot ja 07.05.2026 tasutud riigilõiv 14 eurot (kokku 81,20 eurot). Halduskohtu 3(4)

3-26-933 määruse resolutsiooni p 2 menetluskulu jaotuse kohta tuleb tühistada ja teha selles osas uus määrus. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja