Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pidada C.T kinni ning paigutada ta kinnipidamiskeskusesse
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Alice Kliemesch ja Rika Laarits Puudutatud isik – C.T , riigi õigusabi korras esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.04.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
C.T
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
määruskaebus
RESOLUTSIOON
Võtta C.T
määruskaebus menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.04.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C.T saabus 22.03.2026 Narva-1 piiripunkti ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna kardab naasta oma kodumaale. Isikul puudus saabudes seaduslik alus siseneda Eestisse ja Schengeni alale. Alates 15.10.2025 oli isik viibinud Moskvas õpingute eesmärgil, aga edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeriti ta ülikoolist. Venemaa Föderatsioon (VF) tunnistas talle väljastatud viisa kehtetuks alates 19.03.2026 ning isik pidi VF-st lahkuma 3 päeva jooksul. VF-s olles avaldas isik soovi läbida teenistus armees, kuid talle teatati, et Pakistani kodanikke ei võeta lepingulisse teenistusse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) suunas C.T majutuskeskusesse.
elama Vao varjupaigataotlejate
PPA pidas C.T 16.04.2026 48 tunniks kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 3, 4, 6 alusel.
4.Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 16.04.2026 taotluse anda luba pidada C.T kinni ning paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kaheks kuuks, kuivõrd isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning § 361 lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused. Puudutatud isiku põgenemise ohtu kinnitavad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-des 2 ja 6 nimetatud asjaolud. C.T-ga seonduv asjaolude kogum annab alust järeldada, et esineb tema põgenemise oht. Ta ei astunud ühtegi sammu oma päritoluriiki naasmiseks pärast seda, kui tema seaduslik viibimisalus VF-s lõpetati. Selle asemel asus ta otsima võimalusi, kuidas vältida koduriiki tagasipöördumist. Isik on tunnistanud, et tema tegelik eesmärk ei olnud õppimine, vaid oma päritoluriigist lahkumine ja selleks kandideeris ta erinevatesse ülikoolidesse. Sellest järeldub, et õpingud ei olnud tema peamine eesmärk, vaid vahend Pakistanist lahkumiseks ja sinna tagasipöördumise vältimiseks. Isikul puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et talle ei antud VF-s võimalust taotleda rahvusvahelist kaitset ega võimalust astuda vabatahtlikult sõjaväkke. Muude asjaolude kohta on ta esitanud korrektsed ja täielikud dokumendid. See seab kahtluse alla isiku väidete usaldusväärsuse. Ka isiku piiriületuse asjaolud on ebaselged ning tekitavad põhjendatud kahtluse, kuidas ja millisel õiguslikul alusel suunati isik VF-st Eestisse. Isik ei ole esitanud usaldusväärseid ega kontrollitavaid selgitusi selle kohta, millisel viisil ja mis eesmärgil ta ületas riigipiiri. Isiku teadlik tagasipöördumiseks vajalike toimingute vältimine, alternatiivsete võimaluste otsimine päritoluriiki tagasipöördumise edasilükkamiseks või vältimiseks ning selge soovimatus naasta päritoluriiki näitab valmisolekut hoiduda kontrollist kõrvale ja vältida riigist lahkumist. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks (VRKS § 361 lg 2 p 6). VF-i relvajõud paneb toime rahvusvaheliselt hukka mõistetud agressiooni Ukraina vastu. Puudutatud isiku soov astuda VF-i armee lepingulisse teenistusse viitab tema võimalikule samastumisele VF poliitiliste ning sõjaliste eesmärkidega. Isiku selline soov näitab tema meelestatust ja väärtushinnanguid, mis on vastuolus Eesti ja Euroopa Liidu julgeolekuhuvidega. Selline hoiak võib suurendada riski, et isik toetab või õigustab VF-i agressiivset välispoliitikat või on vastuvõtlik välisriigi huvides tegutsemisele, sh ka Eestis. Isikust lähtuda võiv oht avalikule korrale on tegelik, hoolimata sellest, et isik rõhutab, et ei ohusta avalikku korda ega riigi julgeolekut. Kohe ja ilma täiendava kontrollita pole võimalik järeldada, et isik ei kujuta endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Isiku taust eeldab põhjalikumat ja individuaalset riskihinnangut, seejuures on isiku sidemete kontroll piiratud, eriti arvestades isiku infotehnoloogilist haridust ja töökogemust, mis võimaldavad neid varjata. PPA peab asjaolude väljaselgitamiseks kontrollima isiku esitatud väiteid, tegema täiendavaid menetlustoiminguid (korduv küsitlus jne), mille aega ja kestust ei ole võimalik täpselt ette näha. Isik peab olema PPA-le kättesaadav menetlustoiminguteks ning välistada tuleb oht Eesti avalikule korrale. Isiku väited, et ainsad võimalused Venemaal viibimise jätkamiseks olid ülikooli astumine või liitumine relvajõududega, ei ole eluliselt usutavad. Isik leidis endale lühikese aja jooksul pärast VF-i saabumist töökoha. Isik ei ole selgitanud, miks ta ei kaalunud muid seaduslikke võimalusi nagu töökoha vahetamine või viibimisaluse pikendamine töö kaudu (elamisloa taotlemine). Relvajõududega liitumine on vabatahtlik, kõrge riskiga ning olemuselt erandlik meede, mida ei saa pidada tavapäraseks ega vältimatuks viisiks riigis viibimise pikendamiseks.
2(5)
3-26-1138 Kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid arvesse võttes on tõenäoline, et KPK-st vabastamise korral hakkaks ta end varjama ametivõimude eest ja võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki. Arvestades piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, ei ole omavolilise lahkumise korral isiku liikumist sisuliselt võimalik takistada. Eeltoodust tulenevalt saab võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ära hoida vaid liikumisvabaduse piiramisega.
5.C.T selgitas kohtuistungil, et eelistab viibida edasi Vao keskuses, mitte KPK-s. Kui ta välja kutsutakse, tuleb kohale. VF-i armeesse astumise mõte oli viga. Pakistanis oleks tekkinud mitmesugused probleemid, mis takistavad sinna tagasiminekut. Seepärast mõtles ta võimalikele väljapääsudele, et mitte seda teha. Ta oli peast häiritud, et selline rumal mõte tuli.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.04.2026 määrusega PPA taotluse ning andis loa pidada C.T kinni ja paigutada ta kinnipidamise aluse äralangemiseni KPK-sse kuni 17.06.2026 (k.a). Taotlus tuleb VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel rahuldada. Esineb alus ja vältimatu vajadus C.T kinnipidamiseks tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude (sh Eestisse saabumise asjaolude) igakülgseks väljaselgitamiseks ning riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise eesmärgil. PPA on põhjendatult leidnud, et C.T soov astuda VF-i relvajõudude lepingulisse teenistusse viitab tema võimalikule samastumisele riigi poliitiliste ja sõjaliste eesmärkidega. C.T on kõrgharidusega isik, kes viibis VF-s alates 2025. a oktoobrist kuni 2026. a märtsini ning pidi aru saama, mida tähendab soov astuda VF-i relvajõudude teenistusse. Relvajõududesse asumise avaldus tähendab valmisolekut olla lojaalne VF-i valitsevale režiimile, sh valmisolekut osaleda VF-i sõjalises agressioonis teiste riikide vastu, sh käimasolevas sõjas Ukraina vastu. See on vastuolus Eesti riigi väärtushinnangutega ning Eesti ja Euroopa Liidu julgeolekuhuvidega. Relvajõududega liitumine on vabatahtlik, kõrge riskiga ning olemuselt erandlik meede, mida ei saa pidada tavapäraseks ega vältimatuks viisiks pikendada oma riigis viibimist. Seega on seni kogutud info pinnalt võimalik, et C.T kujutab endast olulist ohtu Eesti julgeolekule ja avalikule korrale. Isiku selgitused, et VF-i armeesse asumise soov oli viga ja ta ei tea, mis oleks saanud, kui tema avaldus oleks rahuldatud, on vähemalt kahtlustäratavad. See tähendab, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel on vaja isikuga seotud olulised asjaolud välja selgitada ja seniks tuleb isikul viibida KPK-s. Isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi naasta oma päritoluriiki ning on valmis tegutsema selle vältimiseks. Sellises olukorras saab möönda ka isiku põgenemise ohtu, s.o valmisolekut asuda PPA eest ennast varjama nii Eestis kui ka lahkudes Schengeni alal mõnda välisriiki. Puudutatud isiku KPK-sse paigutamine on proportsionaalne riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitseks ning põgenemisohu vältimiseks. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole eesmärgipärane.
7.C.T esitas halduskohtu 17.04.2026 määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse. Puudutatud isik viibis 22.03.2026–16.04.2026 Vao keskuses ja järgis täielikult kõiki reegleid ega üritanud põgeneda. Selline käitumine tõendab, et põgenemisohtu ei ole. 16.04.2026 viis PPA puudutatud isik põhjendamatult ja üllatuslikult üle KPK-sse. Vastustaja pole selgitanud, mis on niivõrd oluliselt muutunud, et nüüd tuleb isikut KPK-s kinni pidada. PPA ja kohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemisohu esinemist ega arvestanud isiku käitumisega. Puudutatud isikul on Pakistani isikutunnistuse originaal, mida ekslikult käsitatakse võltsinguna, ja puudutatud isik palub seetõttu dokumendi nõuetekohast kontrollimist 3(5)
3-26-1138 (ekspertiisi) oletuste tegemise asemel. Puudutatud isikul on olemas nii isikutunnistuse kui ka passi originaal. Puudutatud isikut süüdistatakse soovis liituda VF-i armeega. See oli stressiolukorras tehtud arusaamatus ega kajasta tema tegelikke veendumusi, kuna ta eitab täielikult igasugust osalemist sõjalises konfliktis või selle toetamist. Puudutatud isik ei kujuta endast ohtu avalikule korrale või julgeolekule, ta ei toeta ühtegi sõda, sõjaväge ega relvajõude. Avalduse Venemaa armeesse astumise kohta tegi ta psühholoogilise stressi ja ebakindluse tingimustes ning see ei kajasta tema tegelikke veendumusi ja kavatsusi. Ta austab täielikult rahu, inimõiguste ning Eesti ja Euroopa Liidu õiguskorra väärtusi. PPA ja kohus ei ole piisavalt kaalunud Vao keskuses elamist. Seda enam, et puudutatud isik viibis saabudes seal keskuses ning täitis kõiki reegleid ja seadusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
9.PPA tugines oma taotluses esialgu VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 6 ning puudutatud isiku põgenemise ohu põhistamisel VSS § 68 p-dele 2 ja 6. Halduskohtu 17.04.2026 istungil täpsustas PPA kõigepealt, et jääb põgenemisohu põhjendamisel üksnes VSS § 6 8 p-s 2 toodud aluse juurde (ajamärk 00:14:07). Pärast p 2 üle toimunud arutelu loobus PPA ka sellele alusele tuginemisest ning märkis, et tema taotlus tugineb üksnes avaliku korra kaitsmise põhjendusele, s.o VRKS § 361 lg 2 p-le 6 (ajamärk 00:18:16). Tuginedes taotluse rahuldamisel VRKS § 361 lg 2 p-le 4 ja puudutatud isiku põgenemise ohule, on halduskohus seega ületanud taotluse piire. VRKS § 361 lg 2 p-s 6 toodud aluse puhul ei oma põgenemise oht tähtsust.
10.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isikust lähtub oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule.
11.Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ohu tõttu avalikule korrale peavad olema täidetud kõrgendatud nõuded. Riigikohus selgitas asjas nr 3-19-1068/39 (p 21), et VRKS § 361 lg 2 p 6 võimaldab rahvusvahelise kaitse taotleja kinni pidada, kui see on riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks vältimatult vajalik. See säte vastab direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-le e, mille kohaselt võib taotleja kinni pidada üksnes siis, kui seda nõuab riikliku julgeoleku või avaliku korra kaitsmine. Euroopa Kohtu selgituste kohaselt kaitstakse sellisel alusel isiku kinnipidamisega avalikkust selle isiku käitumisega kaasneda võiva ohu eest (C-601/15 PPU: J. N., p 55). Arvestades EL põhiõiguste harta art-s 6 ette nähtud vabadusõiguse tähtsust ja sekkumise tõsidust, mida kinnipidamine selle õiguse suhtes endast kujutab, tuleb vabadusõiguse kasutamise piirangute puhul piirduda rangelt vajalikuga (C-601/15 PPU: J. N., p 56). Tulenevalt vajalikkuse nõudest on taotleja kinnipidamine direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p e alusel avaliku korra ohustamise tõttu põhjendatud üksnes siis, kui isiku käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (C601/15 PPU: J. N., p 67). Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-2-16 (p 16), et selle hindamise käigus peavad need ametiasutused järgima nii proportsionaalsuse põhimõtet kui ka võtma arvesse asjaomase isiku põhiõigusi ning eriti õigust era- ja perekonnaelu austamisele. Selliseid meetmeid ei saa seega automaatselt võtta süüdimõistvate kohtuotsuste tõttu või üldise preventsiooni eesmärgil (Euroopa Kohtu 8. detsembri 2011. a otsus asjas C-371/08: Ziebell, p-d 82–83). Riigikohus on ka leidnud, et VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht avalikule korrale või julgeolekule olema märkimisväärne (määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12).
4(5)
3-26-1138
12.PPA ohuhinnang põhineb peaasjalikult sellel, et puudutatud isik avaldas valmisolekut liituda VF-i armeega, mis oleks ilmselt tähendanud tema Ukraina vastasesse agressioonisõtta saatmist. See näitab isiku meelestatust ja valmisolekut teha VF ametivõimudega koostööd. Lisaks on ebaselged asjaolud, kuidas VF lubas puudutatud isikul ületada piiri, arvestades et tal polnud seaduslikku alust Eestisse tulla (mh viisat). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud isiku vabaduses viibimisega kaasnevat ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Ringkonnakohus nõustub selles osas määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ainuüksi puudutatud isiku paljasõnaline väide, et ta avaldas valmisolekut liituda VF-i armeega meeltesegaduses ja stressi tingimustes, ei kõrvalda põhjendatud kahtlust, et isiku vabalt Eesti territooriumil liikumisega võivad kaasneda julgeolekuriskid, s.o VF-i huvides mingil viisil tegutsemine. Kuna riigil ei saa olla isiku tausta ja VF-s temaga toimunu kohta riiki sisenemisest möödunud lühikese aja tõttu veel piisavalt teavet, pole nõutav, et esmasel KPKsse paigutamiseks loa andmisel oleks PPA-l esitada ohu akuutsuse kohta rohkem tõendeid. Riigikohus on 29.01.2015 määruses asjas nr 3-3-1-52-14 (p 14) selgitanud, et esmakordse KPK-sse paigutamise taotluse ja antud loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb tegutseda, kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata teavet. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist. Piiratud teabe tõttu piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et KPK-sse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas. Need nõuded on siinses asjas täidetud.
13.Puudutatud isiku kinnipidamine on kokkuvõttes järelikult proportsionaalne.
14.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus jätta rahuldamata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta, jättes välja tuginemise VRKS § 36 1 lg 2 p-le 4 ja puudutatud isiku põgenemise ohule. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.