Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2026, Tallinn Haldusasja number
3-26-1138
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus C.T kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Alice Kliemesch ja Rika Laarits Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – C.T
Asja läbivaatamine
17.04.2026
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
3-26-1138 õpingute eesmärgil, kuid edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeriti ta ülikoolist. Isikul oli seal sõlmitud ka tööleping 01.12.2025. Venemaa Föderatsiooni (VF) poolt talle väljastatud viisa tunnistati kehtetuks alates 19.03.2026 ning isik pidi riigist lahkuma 3 päeva jooksul. VF-is olles esitas isik soovi läbida teenistus armees, kuid talle teatati, et Pakistani kodanikke ei võeta lepingulisse teenistusse. Isiku asjade läbivaatuse käigus leiti tema nimele väljastatud täielikult võltsitud Pakistani Islamivabariigi isikutunnistus nr 508561056978. 2) C.T-lt võeti 23.03.2026 vastu rahvusvahelise kaitse taotlus ja ta suunati varjupaigataotlejate majutuskeskusesse Vao külas. PPA pidas C.T 16.04.2026 kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 3, 4, 6 alusel. 3) C.T-ga seonduv asjaolude kogum annab alust järeldada, et esineb põgenemisoht. Ta ei astunud ühtegi sammu oma päritoluriiki naasmiseks pärast seda, kui tema seaduslik viibimisalus ennetavalt lõpetati. Selle asemel asus ta tehisintellekti abil otsima võimalusi, kuidas vältida koduriiki tagasipöördumist. Tema eksmatrikuleerimine ei saanud tulla ootamatult, samuti pidi ta juba kooli kandideerides arvestama, et õppekeeleks võib olla vene keel. Isik on tunnistanud, et tema tegelik eesmärk ei olnud õppimine, vaid oma päritoluriigist lahkumine ning selleks valis ta erinevatesse liikmesriikide ülikoolidesse kandideerimise. Sellest järeldub, et õpingud ei olnud tema peamine eesmärk, vaid vahend riigist lahkumiseks ja tagasipöördumise vältimiseks. Isikul puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et talle ei antud VF-is võimalust taotleda rahvusvahelist kaitset ega võimalust astuda vabatahtlikult sõjaväkke. Muude asjaolude kohta on ta esitatud korrektsed ja täielikud dokumendid. See seab kahtluse alla isiku väidete usaldusväärsuse. Ka isiku piiriületuse asjaolud on ebaselged ning tekitavad põhjendatud kahtluse, kuidas ja millisel õiguslikul alusel suunati isik VF-ist Eesti Vabariigi (EV) territooriumile. Isik ei ole esitanud usaldusväärseid ega kontrollitavaid selgitusi selle kohta, millisel viisil ja mis eesmärgil ta ületas riigipiiri. Isiku teadlik tagasipöördumiseks vajalike toimingute vältimine, alternatiivsete võimaluste otsimine päritoluriiki tagasipöördumise edasilükkamiseks või vältimiseks ning selge väljendus motivatsiooni puudumise kohta päritoluriiki naasmiseks näitab valmisolekut hoiduda kontrollist kõrvale ja vältida riigist lahkumist. 4) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise puhul (VRKS § 361 lg 2 p 6). Isiku soov astuda VF-i relvajõudude lepingulisse teenistusse viitab tema võimalikule samastumisele riigi poliitiliste ja sõjaliste eesmärkidega. VF-i relvajõud on seotud rahvusvaheliselt hukka mõistetud agressiooniga Ukraina vastu. Isiku selline soov näitab tema meelestatust ja väärtushinnanguid, mis on vastuolus Eesti ja Euroopa Liidu (EL) julgeolekuhuvidega. Selline hoiak võib suurendada riski, et isik toetab või õigustab VF-i agressiivset välispoliitikat või on vastuvõtlik välisriigi huvides tegutsemisele, sh ka Eestis. Isikust lähtuda võiv oht avalikule korrale on tegelik, hoolimata sellest, et isik rõhutab, et ei ohusta avalikku korda ega riigi julgeolekut. Koheselt ja ilma täiendava kontrollita pole võimalik järeldada, et isik ei kujuta endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Isiku taust eeldab põhjalikumat ja individuaalset riskihinnangut, seejuures isiku sidemete kontroll on piiratud, eriti arvestades isiku infotehnoloogilist haridust ja töökogemust, mis võimaldavad neid varjata. PPA peab asjaolude väljaselgitamiseks kontrollima isiku poolt esitatud väiteid, tegema täiendavaid menetlustoiminguid (korduv küsitlus jne), mille aega ja kestvust ei ole võimalik täpselt ette näha. Isik peab olema PPA-le kättesaadav menetlustoimingute
2(5)
3-26-1138 teostamiseks ning võimalus ohustada vabaduses olles Eesti avaliku korda peab olema minimeeritud. Isiku väited, et ainsad võimalused Venemaal viibimise jätkamiseks olid ülikooli astumine või liitumine relvajõududega, ei ole eluliselt usutavad. Isik leidis endale lühikese aja jooksul pärast Venemaale saabumist töökoha. Isik ei ole selgitanud, miks ta ei kaalunud muid seaduslikke võimalusi, nagu töökoha vahetamine või viibimisaluse pikendamine töö kaudu (elamisloa taotlemine). Relvajõududega liitumine on vabatahtlik, kõrge riskiga ning olemuselt erandlik meede, mida ei saa pidada tavapäraseks ega vältimatuks viisiks riigis viibimise pikendamiseks. 5) Kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid arvesse võttes on tõenäoline, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral hakkaks isik end varjama ametivõimude eest ning võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Arvestades Schengeni sisesest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, puuduvad võimalused omavolilise lahkumise korral isiku liikumist sisuliselt takistada. Eeltoodust tulenevalt saab võimaliku ebaseadusliku piiriületust ära hoida vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. 6) Isikust tuleneva ohu hindamine on tulevikku suunatud prognoosotsus, mille käigus antakse hinnang ohu tekkimise tõenäosusele tulevikus. Ohu jaatamiseks ei pea oht olema realiseerunud. antud juhul ei ole alternatiivi isiku kinnipidamisele. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks (menetluse läbiviimiseks). Kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis arvestades pidada ülemääraseks. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
kinni pidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist VRKS § 361
3(5)
3-26-1138 VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine (p 6).
4(5)
3-26-1138 edasikaebamise kord ja põhjendused. PPA-l tuleb määrust viivitamatult puudutatud isikule tutvustada ja selgitada, et määruse osaline tõlge inglise keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 11.05.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.