lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-1138/12

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 17.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1138/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1625
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2026, Tallinn Haldusasja number

3-26-1138

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus C.T kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Alice Kliemesch ja Rika Laarits Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – C.T

Asja läbivaatamine

17.04.2026

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba C.T kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 17.06.2026 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused inglise keelde. Edastada tõlge viivitamata puudutatud isikule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 16.04.2026 (registreeritud 17.04.2026) Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks Pakistani Islamivabariigi kodaniku C.T (sündinud 23.12.2000) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused. 1) C.T saabus 22.03.2026 Narva-1 piiripunkti ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna kardab naasta oma kodumaale. Isikul puudus saabudes seaduslik alus Schengenisse ja Eestisse sisenemiseks. Alates 15.10.2025 viibis isik Moskvas

3-26-1138 õpingute eesmärgil, kuid edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeriti ta ülikoolist. Isikul oli seal sõlmitud ka tööleping 01.12.2025. Venemaa Föderatsiooni (VF) poolt talle väljastatud viisa tunnistati kehtetuks alates 19.03.2026 ning isik pidi riigist lahkuma 3 päeva jooksul. VF-is olles esitas isik soovi läbida teenistus armees, kuid talle teatati, et Pakistani kodanikke ei võeta lepingulisse teenistusse. Isiku asjade läbivaatuse käigus leiti tema nimele väljastatud täielikult võltsitud Pakistani Islamivabariigi isikutunnistus nr 508561056978. 2) C.T-lt võeti 23.03.2026 vastu rahvusvahelise kaitse taotlus ja ta suunati varjupaigataotlejate majutuskeskusesse Vao külas. PPA pidas C.T 16.04.2026 kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 3, 4, 6 alusel. 3) C.T-ga seonduv asjaolude kogum annab alust järeldada, et esineb põgenemisoht. Ta ei astunud ühtegi sammu oma päritoluriiki naasmiseks pärast seda, kui tema seaduslik viibimisalus ennetavalt lõpetati. Selle asemel asus ta tehisintellekti abil otsima võimalusi, kuidas vältida koduriiki tagasipöördumist. Tema eksmatrikuleerimine ei saanud tulla ootamatult, samuti pidi ta juba kooli kandideerides arvestama, et õppekeeleks võib olla vene keel. Isik on tunnistanud, et tema tegelik eesmärk ei olnud õppimine, vaid oma päritoluriigist lahkumine ning selleks valis ta erinevatesse liikmesriikide ülikoolidesse kandideerimise. Sellest järeldub, et õpingud ei olnud tema peamine eesmärk, vaid vahend riigist lahkumiseks ja tagasipöördumise vältimiseks. Isikul puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et talle ei antud VF-is võimalust taotleda rahvusvahelist kaitset ega võimalust astuda vabatahtlikult sõjaväkke. Muude asjaolude kohta on ta esitatud korrektsed ja täielikud dokumendid. See seab kahtluse alla isiku väidete usaldusväärsuse. Ka isiku piiriületuse asjaolud on ebaselged ning tekitavad põhjendatud kahtluse, kuidas ja millisel õiguslikul alusel suunati isik VF-ist Eesti Vabariigi (EV) territooriumile. Isik ei ole esitanud usaldusväärseid ega kontrollitavaid selgitusi selle kohta, millisel viisil ja mis eesmärgil ta ületas riigipiiri. Isiku teadlik tagasipöördumiseks vajalike toimingute vältimine, alternatiivsete võimaluste otsimine päritoluriiki tagasipöördumise edasilükkamiseks või vältimiseks ning selge väljendus motivatsiooni puudumise kohta päritoluriiki naasmiseks näitab valmisolekut hoiduda kontrollist kõrvale ja vältida riigist lahkumist. 4) Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise puhul (VRKS § 361 lg 2 p 6). Isiku soov astuda VF-i relvajõudude lepingulisse teenistusse viitab tema võimalikule samastumisele riigi poliitiliste ja sõjaliste eesmärkidega. VF-i relvajõud on seotud rahvusvaheliselt hukka mõistetud agressiooniga Ukraina vastu. Isiku selline soov näitab tema meelestatust ja väärtushinnanguid, mis on vastuolus Eesti ja Euroopa Liidu (EL) julgeolekuhuvidega. Selline hoiak võib suurendada riski, et isik toetab või õigustab VF-i agressiivset välispoliitikat või on vastuvõtlik välisriigi huvides tegutsemisele, sh ka Eestis. Isikust lähtuda võiv oht avalikule korrale on tegelik, hoolimata sellest, et isik rõhutab, et ei ohusta avalikku korda ega riigi julgeolekut. Koheselt ja ilma täiendava kontrollita pole võimalik järeldada, et isik ei kujuta endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Isiku taust eeldab põhjalikumat ja individuaalset riskihinnangut, seejuures isiku sidemete kontroll on piiratud, eriti arvestades isiku infotehnoloogilist haridust ja töökogemust, mis võimaldavad neid varjata. PPA peab asjaolude väljaselgitamiseks kontrollima isiku poolt esitatud väiteid, tegema täiendavaid menetlustoiminguid (korduv küsitlus jne), mille aega ja kestvust ei ole võimalik täpselt ette näha. Isik peab olema PPA-le kättesaadav menetlustoimingute

2(5)

3-26-1138 teostamiseks ning võimalus ohustada vabaduses olles Eesti avaliku korda peab olema minimeeritud. Isiku väited, et ainsad võimalused Venemaal viibimise jätkamiseks olid ülikooli astumine või liitumine relvajõududega, ei ole eluliselt usutavad. Isik leidis endale lühikese aja jooksul pärast Venemaale saabumist töökoha. Isik ei ole selgitanud, miks ta ei kaalunud muid seaduslikke võimalusi, nagu töökoha vahetamine või viibimisaluse pikendamine töö kaudu (elamisloa taotlemine). Relvajõududega liitumine on vabatahtlik, kõrge riskiga ning olemuselt erandlik meede, mida ei saa pidada tavapäraseks ega vältimatuks viisiks riigis viibimise pikendamiseks. 5) Kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid arvesse võttes on tõenäoline, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral hakkaks isik end varjama ametivõimude eest ning võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Arvestades Schengeni sisesest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, puuduvad võimalused omavolilise lahkumise korral isiku liikumist sisuliselt takistada. Eeltoodust tulenevalt saab võimaliku ebaseadusliku piiriületust ära hoida vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. 6) Isikust tuleneva ohu hindamine on tulevikku suunatud prognoosotsus, mille käigus antakse hinnang ohu tekkimise tõenäosusele tulevikus. Ohu jaatamiseks ei pea oht olema realiseerunud. antud juhul ei ole alternatiivi isiku kinnipidamisele. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks (menetluse läbiviimiseks). Kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis arvestades pidada ülemääraseks. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.

2.PPA esindaja selgitas kohtuistungil, et kuigi isik viibib Eestis juba alates 22.03.2026, tehti tema kinnipidamise otsustus isikuga seotud asjaolude täpsemal kontrollimisel. PPA loobus isiku kinnipidamise taotlemisest tuginedes põgenemisohule VSS § 68 alusel.
3.C.T selgitas kohtuistungil, et eelistab viibida edasi väljasaatmiskeskuses, mitte kinnipidamiskeskuses. Kui välja kutsutakse, tuleb kohale. VF armeesse astumise mõte oli viga. Oleks tekkinud Pakistanis mitmesugused probleemid, mis takistavad minna Pakistani tagasi. Seepärast mõtles võimalikele väljapääsudele, et mitte seda teha. Oli peast häiritud, et selline rumal mõte tuli.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.VRKS § 362 lg 2 kohaselt, kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
5.PPA taotleb C.T lg 1 ja lg 2 p 6 alusel.

kinni pidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist VRKS § 361

3(5)

3-26-1138 VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmine (p 6).

6.Kohus nõustub PPA-ga, et esineb alus ja vältimatu vajadus C.T kinnipidamiseks tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude (sh Eestisse saabumise asjaolude) igakülgseks väljaselgitamiseks ning riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise eesmärgil. PPA on põhjendatult leidnud, et C.T soov astuda VF-i relvajõudude lepingulisse teenistusse viitab tema võimalikule samastumisele riigi poliitiliste ja sõjaliste eesmärkidega. C.T on täiskasvanud ja kõrgharidusega isik, kes viibis VF-is alates 2025. a oktoobrist (kuni märtsini 2026. a) ning pidi aru saama, mida tähendab soov astuda VF-i relvajõudude teenistusse. Relvajõududesse asumise avaldus tähendab valmisolekut olla lojaalne VF-i valitsevale režiimile, sh valmisolekut osaleda VF-i sõjalises agressioonis teiste riikide vastu, sh käimasolevas sõjas Ukraina vastu. See on vastuolus EV väärtushinnangutega ning Eesti ja EL-i julgeolekuhuvidega. Relvajõududega liitumine on vabatahtlik, kõrge riskiga ning olemuselt erandlik meede, mida ei saa pidada tavapäraseks ega vältimatuks viisiks riigis viibimise võimaluse pikendamiseks. Seega on seni kogutud info pinnalt võimalik, et C.T kujutab endast olulist ohtu EV julgeolekule ja avalikule korrale. Isiku selgitused, et VF-i armeesse asumise soov oli viga ja ta ei tea, mis oleks saanud, kui tema avaldus oleks rahuldatud, on vähemalt kahtlustäratavad. See tähendab, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel on vaja isikuga seotud olulised asjaolud välja selgitada ja seniks tuleb isikul viibida kinnipidamiskeskuses. Isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi naasta oma päritoluriiki ja on valmis tegutsema erineval viisil selle vältimiseks. Sellises olukorras saab möönda ka isiku põgenemisohtu, s.o valmisolekut asuda PPA eest ennast varjama nii siseriiklikult kui lahkudes Schengeni alal mõnda välisriiki.
7.Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitseks ning põgenemisohu vältimiseks. Leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29) kohaldamine ei ole eesmärgipärane. Kohtule ei nähtu, et isiku kinnipidamiskeskusse paigutamine oleks vastuolus tema tervise kaitse vajadusega. Vajadusel on kinnipidamiskeskuses isikule tagatud arstiabi. Kohtule ei nähtu ka muid asjaolusid, mis välistaksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise.
8.Eelnevat arvestades annab kohus loa C.T kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (17.06.2026).
9.Kohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
10.Käesolev määrus edastatakse nii PPA-le kui puudutatud isikule. Kohtu hinnangul on piisav, kui tõlkida puudutatud isikule inglise keelde määruse sissejuhatus, resolutsioon,

4(5)

3-26-1138 edasikaebamise kord ja põhjendused. PPA-l tuleb määrust viivitamatult puudutatud isikule tutvustada ja selgitada, et määruse osaline tõlge inglise keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.

11.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 11.05.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja