Määruse tegemise aeg ja koht 09.06.2026, Tallinn Haldusasja number
3-26-1138
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X. X, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 05.06.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt.
2.Anda Politsei- ja Piirvalveametile luba X. Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (kuni 09.08.2026 k.a).
3.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määruse resolutsioon ja edasikaebamise kord isikule viivitamatult suuliselt tõlkida inglise ning võimaldada isiku taotlusel kasutada tõlkeprogrammi määruse tõlkimiseks inglise keelde.
4.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrus puudutatud isikule kätte toimetada.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 05.06.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse Pakistani Islamivabariigi kodaniku X. X (sündinud xx.xx.xxxx, puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks VRKS § 36 1 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 6 sätestatud asjaoludel.
3-26-1138
2.Taotlusest ja asja materjalidest nähtub järgnev:
2.1.X. X saabus 22.03.2026 Narva-1 piiripunkti ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna kardab naasta oma kodumaale. Isikul puudus saabudes seaduslik alus siseneda Eestisse ja Schengeni alale. Alates 15.10.2025 oli isik viibinud Moskvas õpingute eesmärgil, aga edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeriti ta ülikoolist. Venemaa Föderatsioon (VF) tunnistas talle väljastatud viisa kehtetuks alates 19.03.2026 ning isik pidi VF-st lahkuma 3 päeva jooksul. VF-s olles avaldas isik soovi läbida teenistus armees, kuid talle teatati, et Pakistani kodanikke ei võeta lepingulisse teenistusse.
2.2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) suunas X. Xi elama Vao varjupaigataotlejate majutuskeskusesse.
2.3.PPA pidas 16.04.2026 X. Xi 48 tunniks kinni VRKS § 36 1 lg 2 p-de 3, 4, 6 alusel ning esitas Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba pidada X. X kinni ning paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kaheks kuuks, kuivõrd tema suhtes esinevad VRKS § 36 1 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning § 361 lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused.
2.4.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.04.2026 määrusega PPA taotluse ning andis loa pidada X. X kinni ja paigutada ta kinnipidamise aluse äralangemiseni KPK-sse kuni 17.06.2026 (k.a). Määrusele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 11.05.2026 määrusega rahuldamata.
2.5.PPA põhjendab 05.06.2026 taotlust juba eelnevas menetluses välja toodud asjaoludega:
2.6.Isikut on vajalik kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4), sest isik ei astunud Venemaal viibides ühtegi sammu koduriiki naasmiseks, kuigi tema eksmatrikuleerimine ei saanud tulla ootamatult. Ta on ka tunnistanud, et tema tegelik eesmärk ei olnud õppimine, vaid oma päritoluriigist lahkumine ning selleks valis ta erinevatesse liikmesriikide ülikoolidesse kandideerimise. Sellest järeldub, et õpingud ei olnud tema peamine eesmärk, vaid vahend riigist lahkumiseks ja tagasipöördumise vältimiseks. Tema väited ei ole usaldusväärsused, piiriületuses asjaolud ebaselged ning tekitavad põhjendatud kahtluse selles, kuidas ja millisel õiguslikul alusel suunati isik Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariigi territooriumile. Isik ei ole esitanud usaldusväärseid ega kontrollitavaid selgitusi selle kohta, millisel viisil ja mis eesmärgil ta ületas riigipiiri.
2.7.Eksisteerib oht julgeolekule ja avalikule korrale (VRKS § 36’1 lg 2 p 6). Tema soov astuda Venemaa Föderatsiooni relvajõudude lepingulisse teenistusse viitab võimalikule samastumisele riigi poliitiliste ja sõjaliste eesmärkidega. Arvestades, et Euroopa Liit ja Eesti on kehtestanud Venemaa suhtes ulatuslikud sanktsioonid, näitab selline soov isiku meelestatust ja väärtushinnanguid, mis on vastuolus Eesti ja ELi julgeolekuhuvidega. Samuti võib selline hoiak suurendada riski, et isik toetab või õigustab Venemaa agressiivset välispoliitikat või on vastuvõtlik välisriigi huvidele. Senine informatsioon isiku osas ei võimalda tõsikindlalt välistada isikust tulenevat võimalikku ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Eestil ei ole võimalik kontrollida isiku kõiki võimalikke sidemeid Venemaa Föderatsioonis, eriti arvestades isiku infotehnoloogilist haridust ja töökogemust, mis võimaldavad selliseid sidemeid varjata.
2.8.Halduskohtu 17.04.2026 määruse järgselt on PPA 19.05.2026 viinud isikuga läbi vestluse, mille katkestas tõlk. Temaga on vaja läbi viia täiendav vestlus selgitamaks välja rahvusvahelise kaitse taotlemisel olulised asjaolud. Isik on esitanud menetlejale materjale, mis vajavad veel tõlkimist ning hiljem ka vestlusega võrdlust ja omavahelist analüüsimist koos päritoluriigi informatsiooniga. Samuti on pooleli telefoni läbivaatlus. Käesoleval hetkel ei ole täielikult välja selgitatud kõik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad
2(5)
3-26-1138 asjaolud ega ka asjaolu, kas isik kvalifitseerib rahvusvahelise kaitse saajana. Isik peab olema menetlustoimingute läbiviimiseks kättesaadav.
2.9.PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest ning ta võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Arvestades Schengeni sisesest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, puuduvad võimalused isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumist sisuliselt takistada. Kuna isikut peetakse ohuks avalikule korrale ja riigijulgeolekule, tema suhtes esineb põgenemisoht, siis ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (VRKS § 29).
3.X. X vaidles kohtuistungil taotlusele vastu. Isik selgitas, et ta ei toeta sõda, vägivalda ega sõjalist tegevust, vene režiimi ega armeed. Kui ta esitas soovi armeega liituda, siis lootis, et saab Ukrainasse minna ja sealt edasi mõnda teise Euroopa riiki põgeneda, kus rahvusvahelist kaitset taotleda. Ta ei ole ühtegi lepingut allkirjastanud ega osale sõjategevuses. 19.03.2026 sai ta Venemaalt ametliku teate, mille alusel pidi kolme päeva jooksul sealt lahkuma. Tal ei olnud ühtegi õiguslikku alust Venemaale jääda. Ta viibis Venemaa Föderatsioonis ainult 153 päeva ja miinimumnõuded elamisloa saamiseks ei olnud täidetud. Pärast ülikooliviisa tühistamist ta töötas Moskvast kuid tööviisa saamiseks pidanuks ta sooritama vene keele B2 taseme eksam. See oleks olnud võimatu, sest tal oli võimalik riigis veel ainult kolm päeva viibida. Enne Eestisse tulekut saatis ta PPA-sse e-kirja, kus teatas, et tuleb Eestisse ja taotleb siin rahvusvahelist kaitset. Palusin Narva piiripunktis endale politsei kutsuda. Järgmisel päeval saatis PPA ta Vao keskusesse, kus ta oli 25 päeva ning ei proovinud sealt põgeneda. Ta on PPA-ga koostööd teinud. Isik esitas 08.06.2026 kohtule ka täiendava avalduse, kus väljendas sama seisukohta.
4.X. Xi esindaja leidis, et Venemaa armeega liitumise soovi ei saa võtta aluseks, et isiku näol on tegemist julgeolekuohuga. PPA oleks seda riski pidanud põhjalikumalt hindama. Isik teavitas PPA-d, et ta tuleb Eestisse sooviga rahvusvahelist kaitset taotleda, ta on näidanud oma head tahet ja pole proovinud ennast varjata. PPA ei ole arvesse võtnud seda, et isik elas Vao keskuses ja ei ole proovinud sealt põgeneda. PPA ei selgitanud isikule, miks teda kinnipidamiskeskusesse viidi. PPA oleks isiku Eestis viibimise asjaolusid ja tema käitumist pidanud arvesse võtma. PPA väljatoodud riskid on kaalutlemata ja põhjendamata.
5.PPA jäi 09.05.2024 kohtuistungil taotluse juurde ja vastuseks kohtu küsimusele selgitas, et kuna algselt isiku poolt esitatud dokumentide vahel olid prussakad, olid isiku dokumendid karantiinis. PPA sai nendega tutvuda hiljem ja seejärel leidis menetleja, et isiku näol on tegemist julgeolekuohuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Leian, et PPA taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
7.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). VRKS) § 36 1 lg 1 ja lg 2 p 4 koosmõjus võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
8.Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA tugineb taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 6. VRKS § 36 2 lg 5 kohaselt pikendab halduskohus kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
3(5)
3-26-1138
9.VRKS § 361 lg 2 p 4 ja lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Märgin, et vaatamata sellele, et PPA loobu isiku esmasel kinnipidamise taotluse arutamisel kohtuistungil sellest kinnipidamise alusest (helisalvestus al 00:17:50) ja Tallinna Ringkonnakohus on 11.05.2026 määruses leidnud, et põgenemisoht ei oma siinses asjas tähendust (määruse p 9), tugineb PPA ka 05.06.2026 taotluses jätkuvalt põgenemise ohule, toomata samas välja ühtegi uut asjaolu. Leian, et PPA taotlus on selles osas põhjendamata.
10.Samuti viitab PPA 05.06.2026 taotluses jätkuvalt sellele, et isiku asjade läbivaatuse käigus leiti asjade hulgas tema nimele väljastatud täielikult võltsitud Pakistani Islamivabariigi isikutunnistus nr 508561056978. Samas ei ole PPA asja materjalide juurde esitanud tõendeid, millest nähtuks dokumentide võltsituse kindlakstegemine või viiteid asjaoludele, mis kinnitaks PPA selliseid väited. Eelneva taotluse lahendamiseks korraldatud istungil selgitas PPA (helisalvestus al 00:15:26), et tegemist oli koopiaga dokumendist, kuid mille alusel tuvastas PPA dokumendi täieliku võltsituse, ei selgunud ka sellel istungil. Leian, et viide võltsitusele on PPA taotluses paljasõnaline.
11.VRKS § 36’1 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise puhul. Nõustun PPA-ga, et taotluses kirjeldatud asjaolud, eelkõige isiku soov astuda (väidetavalt) koduriiki saatmise vältimiseks Vene relvajõudude koosseisu, viitab võimalikule julgeolekuohule. Ka ringkonnakohtu 11.05.2026 määruses on kohus leidnud, et see näitab isiku meelestatust ja valmisolekut teha VF ametivõimudega koostööd. Isegi kui leiab kinnitust isiku väide, et ta tegelikult VF režiimi ei toeta, näitab soov liituda vene armeega seda, et isik on mistahes teoks valmis, et vältida koduriiki saatmist – see aga kujutab endast julgeolekuohtu. Lisaks on jätkuvalt ebaselged asjaolud, kuidas VF lubas tal ületada piiri, arvestades et tal polnud seaduslikku alust Eestisse tulla (mh viisat).
12.Siiski leian, et isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine nelja kuu võrra ei ole proportsionaalne. Esiteks on isik varasemalt viibinud 25 päeva Vao pagulaskeskuses ja kohtule ei ole teada, et seal oleks tema käitumine olnud probleemne või kahtlustäratav. PPA väide, et isiku dokumendid olid prussakate tõttu karantiinis ja julgeolekuoht ilmnes alles hiljem, ei põhjenda siiski, miks ei olnud PPA ametnikul võimalik dokumente varasemalt uurida ja julgeolekuohtu tuvastada varem kui alles 25 päeva möödudes. Teiseks nähtub PPA taotlusest, et kahekuulise perioodi jooksul alates tema paigutamisest kinnipidamiskeskusesse on isikuga läbi viidud vaid üks vestlus, mis on katkenud, kuna urdu keele tõlk ei saanud kauem vestlusel osaleda (vt 19.05.2026 vestluse protokoll dtl 174-184). Samas ilmneb asja materjalidest ja ka asjas peetud istungitest, et isik valdab ladusalt inglise keelt, seega on arusaamatu, miks ei ole PPA kahe kuu vältel leidnud võimalust isikuga täiendava vestluse läbi viimiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et PPA oleks, peale poolelijäänud vestluse, muid toiminguid isiku jätkuva kinnipidamise vajaduse selgeks tegemiseks. PPA on jätnud tähelepanuta selle, et nii haldus- kui ringkonnakohus on eelnevalt viidanud, et tegemist oli esmase ohuhinnanguga piiratud informatsiooni valguses. Seega pelgalt asjaoluga, et varasemalt on kohus pidanud isiku esmakordset kinnipidamist vajalikuks, ei saa põhjendada ka isiku jätkuvat kinnipidamist.
13.Arvestades siiski olemasolevat julgeolekuolukorda seoses VF armee jõhkra agressiooniga Ukrainas, tuleb võimalikku julgeolekuohtu käsitada tõsise ohuna. Sellest tulenevalt leian, et isiku jätkuv kinnipidamine on täiendavate asjaolude kontrollimiseks vajalik. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei pea ma käesoleval hetkel julgeolekuohu tõttu võimalikuks, sest järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13).
4(5)
3-26-1138
14.Samas leian, et proportsionaalne on isiku kinnipidamise tähtaega pikendada kahe kuu võrra. PPA-l tuleb selle aja jooksul läbi viia täiendavad menetlustoimingud, et kontrollida julgeolekuohu esinemist, vajadusel koostöös julgeolekuasutustega.
15.Rahuldan seega PPA taotluse osaliselt ja annan loa X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 6 alusel kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
16.Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Jõustus Riigikohtu 14.08.2026 määrusega.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.