3-26-1138 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus C.T kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks Tallinna Halduskohtu 09.06.2026 määrus
Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend
tähtaja
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik C.T , esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse alus ringkonnakohtus
C.T
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Võtta C.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.06.2026 määruse peale menetlusse.
2.Jätta C.T määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.06.2026 määrus muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5).
1.C.T saabus 22.03.2026 Narva-1 piiripunkti ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuna kardab naasta oma kodumaale. Isikul puudus saabudes seaduslik alus siseneda Eestisse ja Schengeni alale. Alates 15.10.2025 oli isik viibinud Moskvas õpingute eesmärgil. Ta eksmatrikuleeriti ülikoolist edasijõudmatuse tõttu. Venemaa Föderatsioon (VF) tunnistas talle
3-26-1138 väljastatud viisa kehtetuks alates 19.03.2026 ning isik pidi VF-st lahkuma 3 päeva jooksul. VF-s olles avaldas isik soovi läbida teenistus armees, kuid talle teatati, et Pakistani kodanikke ei võeta lepingulisse teenistusse.
2.PPA suunas C.T
elama Vao varjupaigataotlejate majutuskeskusesse.
3.PPA pidas 16.04.2026 C.T 48 tunniks kinni rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 3, 4, 6 alusel.
4.PPA esitas halduskohtule taotluse anda luba pidada C.T kinni ning paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kaheks kuuks, kuivõrd isiku suhtes esinevad VRKS § 36 1 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning § 36 1 lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused. Puudutatud isiku põgenemise ohtu kinnitavad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-des 2 ja 6 nimetatud asjaolud. C.T-ga seonduv asjaolude kogum annab alust järeldada, et esineb tema põgenemise oht. Ta ei astunud ühtegi sammu oma päritoluriiki naasmiseks pärast seda, kui tema seaduslik viibimisalus VF-s lõpetati. Selle asemel asus ta otsima võimalusi, kuidas vältida koduriiki tagasipöördumist. Isik on tunnistanud, et tema tegelik eesmärk ei olnud õppimine, vaid oma päritoluriigist lahkumine ja selleks kandideeris ta erinevatesse ülikoolidesse. Sellest järeldub, et õpingud ei olnud tema peamine eesmärk, vaid vahend Pakistanist lahkumiseks ja sinna tagasipöördumise vältimiseks. Isikul puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et talle ei antud VF-s võimalust taotleda rahvusvahelist kaitset ega võimalust astuda vabatahtlikult sõjaväkke. Muude asjaolude kohta on ta esitanud korrektsed ja täielikud dokumendid. See seab kahtluse alla isiku väidete usaldusväärsuse. Ka isiku piiriületuse asjaolud on ebaselged ning tekitavad põhjendatud kahtluse, kuidas ja millisel õiguslikul alusel suunati isik VF-st Eestisse. Isik ei ole esitanud usaldusväärseid ega kontrollitavaid selgitusi selle kohta, millisel viisil ja mis eesmärgil ta ületas riigipiiri. Isiku teadlik tagasipöördumiseks vajalike toimingute vältimine, alternatiivsete võimaluste otsimine päritoluriiki tagasipöördumise edasilükkamiseks või vältimiseks ning selge soovimatus naasta päritoluriiki näitab valmisolekut hoiduda kontrollist kõrvale ja vältida riigist lahkumist. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks (VRKS § 361 lg 2 p 6). VF-i relvajõud paneb toime rahvusvaheliselt hukka mõistetud agressiooni Ukraina vastu. Puudutatud isiku soov astuda VF-i armee lepingulisse teenistusse viitab tema võimalikule samastumisele VF poliitiliste ning sõjaliste eesmärkidega. Isiku selline soov näitab tema meelestatust ja väärtushinnanguid, mis on vastuolus Eesti ja Euroopa Liidu julgeolekuhuvidega. Selline hoiak võib suurendada riski, et isik toetab või õigustab VF-i agressiivset välispoliitikat või on vastuvõtlik välisriigi huvides tegutsemisele, sh ka Eestis. Isikust lähtuda võiv oht avalikule korrale on tegelik, hoolimata sellest, et isik rõhutab, et ei ohusta avalikku korda ega riigi julgeolekut. Kohe ja ilma täiendava kontrollita pole võimalik järeldada, et isik ei kujuta endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Isiku taust eeldab põhjalikumat ja individuaalset riskihinnangut, seejuures on isiku sidemete kontroll piiratud, eriti arvestades isiku infotehnoloogilist haridust ja töökogemust, mis võimaldavad neid varjata. PPA peab asjaolude väljaselgitamiseks kontrollima isiku esitatud väiteid, tegema täiendavaid menetlustoiminguid (korduv küsitlus jne), mille aega ja kestust ei ole võimalik täpselt ette näha. Isik peab olema PPA-le kättesaadav menetlustoiminguteks ning välistada tuleb oht Eesti avalikule korrale. Isiku väited, et ainsad võimalused Venemaal viibimise jätkamiseks olid ülikooli astumine või liitumine relvajõududega, ei ole eluliselt usutavad. Isik leidis endale lühikese aja jooksul pärast VF-i saabumist töökoha. Isik ei ole selgitanud, miks ta ei kaalunud muid seaduslikke võimalusi nagu töökoha vahetamine või viibimisaluse pikendamine töö kaudu (elamisloa taotlemine). Relvajõududega liitumine on vabatahtlik, kõrge riskiga ning olemuselt erandlik 2(6)
3-26-1138 meede, mida ei saa pidada tavapäraseks ega vältimatuks viisiks riigis viibimise pikendamiseks. Kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid arvesse võttes on tõenäoline, et KPK-st vabastamise korral hakkaks ta end varjama ametivõimude eest ja võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki. Arvestades piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, ei ole omavolilise lahkumise korral isiku liikumist sisuliselt võimalik takistada. Eeltoodust tulenevalt saab võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ära hoida vaid liikumisvabaduse piiramisega.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.04.2026 määrusega PPA taotluse ning andis loa pidada C.T kinni ja paigutada ta kinnipidamise aluse äralangemiseni KPK-sse kuni 17.06.2026 (k.a). Taotlus tuleb VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 6 alusel rahuldada. Esineb alus ja vältimatu vajadus C.T kinnipidamiseks tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude (sh Eestisse saabumise asjaolude) igakülgseks väljaselgitamiseks ning riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise eesmärgil. PPA on põhjendatult leidnud, et C.T soov astuda VF-i relvajõudude lepingulisse teenistusse viitab tema võimalikule samastumisele riigi poliitiliste ja sõjaliste eesmärkidega. C.T on kõrgharidusega isik, kes viibis VF-s alates 2025 aasta oktoobrist kuni 2026 aasta märtsini ning pidi aru saama, mida tähendab soov astuda VF-i relvajõudude teenistusse. Relvajõududesse asumise avaldus tähendab valmisolekut olla lojaalne VF-i valitsevale režiimile, sh valmisolekut osaleda VF-i sõjalises agressioonis teiste riikide vastu, sh käimasolevas sõjas Ukraina vastu. See on vastuolus Eesti riigi väärtushinnangutega ning Eesti ja Euroopa Liidu julgeolekuhuvidega. Relvajõududega liitumine on vabatahtlik, kõrge riskiga ning olemuselt erandlik meede, mida ei saa pidada tavapäraseks ega vältimatuks viisiks pikendada oma riigis viibimist. Seega on seni kogutud info pinnalt võimalik, et C.T kujutab endast olulist ohtu Eesti julgeolekule ja avalikule korrale. Isiku selgitused, et VF-i armeesse asumise soov oli viga ja ta ei tea, mis oleks saanud, kui tema avaldus oleks rahuldatud, on vähemalt kahtlustäratavad. See tähendab, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel on vaja isikuga seotud olulised asjaolud välja selgitada ja seniks tuleb isikul viibida KPK-s. Isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et ta ei soovi naasta oma päritoluriiki ning on valmis tegutsema selle vältimiseks. Sellises olukorras saab möönda ka isiku põgenemise ohtu, s.o valmisolekut asuda PPA eest ennast varjama nii Eestis kui ka lahkudes Schengeni alal mõnda välisriiki. Puudutatud isiku KPK-sse paigutamine on proportsionaalne riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitseks ning põgenemisohu vältimiseks. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole eesmärgipärane.
6.Määrusele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 11.05.2026 määrusega rahuldamata.
7.PPA esitas 05.06.2026 halduskohtule taotluse C.T kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 pde 4 ja 6 sätestatud asjaoludel. PPA põhjendas taotlust juba eelnevas menetluses välja toodud asjaoludega. Isikut on vajalik kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4), sest isik ei astunud Venemaal viibides ühtegi sammu koduriiki naasmiseks, kuigi tema eksmatrikuleerimine ei saanud tulla ootamatult. Ta on ka tunnistanud, et tema tegelik eesmärk ei olnud õppimine, vaid oma päritoluriigist lahkumine ning selleks valis ta erinevatesse liikmesriikide ülikoolidesse kandideerimise. Sellest järeldub, et õpingud ei olnud tema peamine eesmärk, vaid vahend riigist lahkumiseks ja tagasipöördumise vältimiseks. Tema väited ei ole usaldusväärsused, piiriületuses asjaolud 3(6)
3-26-1138 ebaselged ning tekitavad põhjendatud kahtluse selles, kuidas ja millisel õiguslikul alusel suunati isik VF-st Eesti Vabariigi territooriumile. Isik ei ole esitanud usaldusväärseid ega kontrollitavaid selgitusi selle kohta, millisel viisil ja mis eesmärgil ta ületas riigipiiri. Eksisteerib oht julgeolekule ja avalikule korrale (VRKS § 361 lg 2 p 6). Tema soov astuda VFi relvajõudude lepingulisse teenistusse viitab võimalikule samastumisele riigi poliitiliste ja sõjaliste eesmärkidega. Arvestades, et Euroopa Liit ja Eesti on kehtestanud Venemaa suhtes ulatuslikud sanktsioonid, näitab selline soov isiku meelestatust ja väärtushinnanguid, mis on vastuolus Eesti ja Euroopa Liidu julgeolekuhuvidega. Samuti võib selline hoiak suurendada riski, et isik toetab või õigustab Venemaa agressiivset välispoliitikat või on vastuvõtlik välisriigi huvidele. Senine informatsioon isiku osas ei võimalda tõsikindlalt välistada isikust tulenevat võimalikku ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Eestil ei ole võimalik kontrollida isiku kõiki võimalikke sidemeid VF-s, eriti arvestades isiku infotehnoloogilist haridust ja töökogemust, mis võimaldavad selliseid sidemeid varjata. Halduskohtu 17.04.2026 määruse järgselt on PPA 19.05.2026 viinud isikuga läbi vestluse, mille katkestas tõlk. Temaga on vaja läbi viia täiendav vestlus selgitamaks välja rahvusvahelise kaitse taotlemisel olulised asjaolud. Isik on esitanud menetlejale materjale, mis vajavad veel tõlkimist ning hiljem ka vestlusega võrdlust ja omavahelist analüüsimist koos päritoluriigi informatsiooniga. Samuti on pooleli telefoni läbivaatlus. Käesoleval hetkel ei ole täielikult välja selgitatud kõik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud ega ka asjaolu, kas isik kvalifitseerib rahvusvahelise kaitse saajana. Isik peab olema menetlustoimingute läbiviimiseks kättesaadav. PPA seisukohal, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest ning ta võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Arvestades Schengeni sisesest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, puuduvad võimalused isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumist sisuliselt takistada. Kuna isikut peetakse ohuks avalikule korrale ja riigijulgeolekule, tema suhtes esineb põgenemisoht, siis ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (VRKS § 29).
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 09.06.2026 määrusega taotluse ja pikendas luba puudutatud isiku KPK-s kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.08.2026. Taotlus tuleb rahuldada üksnes osaliselt. Kuigi VRKS § 36 1 lg 2 p 4 võimaldab rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamist menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning VRKS § 361 lg 2 p 6 riigi julgeoleku või avaliku korra kaitseks, peavad kinnipidamise jätkamise alused olema igal ajahetkel konkreetselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht. Kuigi PPA viitas taotluses põgenemisohule, oli Tallinna Ringkonnakohus juba 11.05.2026 määruses leidnud, et põgenemisoht puudub, ning PPA ei toonud taotluses välja ühtegi uut asjaolu, mis võimaldaks sellest hinnangust kõrvale kalduda. Samuti on ebapiisavalt põhjendatud PPA viidet sellele, et isiku valduses olnud Pakistani dokument oli täielikult võltsitud, sest vastavaid tõendeid kohtule ei esitatud ning kohtuistungil selgitati üksnes, et võltsingu tuvastamine põhines dokumendi koopial. Menetlusmaterjalidest nähtuvad asjaolud võivad viidata võimalikule julgeolekuohule. Isik on väljendanud valmisolekut liituda VF relvajõududega eesmärgiga vältida koduriiki saatmist. Isegi kui isik ei toeta VF režiimi, näitab selline valmisolek võimalikku ohtu riigi julgeolekule. 4(6)
3-26-1138 Lisaks olid jätkuvalt ebaselged asjaolud, mis puudutasid isiku Eestisse saabumist ja tema piiriületuse seaduslikkust. Kinnipidamise tähtaja pikendamine nelja kuu võrra ei ole proportsionaalne. Isik viibis enne kinnipidamiskeskusesse paigutamist 25 päeva Vao majutuskeskuses ning puudusid andmed probleemse või kahtlustäratava käitumise kohta. Samuti ei selgitanud PPA veenvalt, miks dokumentide kontrollimine ja julgeolekuhindamine toimusid alles pärast pikemat ajavahemikku. Asja materjalidest nähtus, et kahe kuu jooksul pärast kinnipidamiskeskusesse paigutamist oli isikuga läbi viidud vaid üks vestlus, mis katkestati tõlgi puudumise tõttu, kuigi puudutatud isik valdab inglise keelt. PPA ei ole selle aja jooksul teinud muid olulisi menetlustoiminguid, mis oleksid õigustanud neljakuulise täiendava kinnipidamisperioodi vajadust. Kuigi varasemates kohtulahendites on peetud isiku kinnipidamist vajalikuks, põhinesid need hinnangud esialgse ja piiratud teabel. Ainuüksi varasem kinnipidamise lubamine ei saa õigustada kinnipidamise jätkamist ilma uute ja piisavalt kaalutud põhjendusteta. Olemasolevat julgeolekuohtu ei saa pidada kõrvaldatuks ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole käesoleval ajal võimalik, kuna nende rakendamine eeldab isiku suhtes teatavat usaldust.
9.C.T esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu 09.06.2026 määruse tühistada ja jätta PPA taotlus rahuldamata. Isik saabus 22.03.2026 vabatahtlikult Narva piiripunkti, esitas piirivalveametnikele oma passi ning palus kutsuda politsei. Ametnikud kontrollisid dokumente. Samuti esitas ta dokumendi, mis kinnitas, et tal puudus sõjaväeline leping Venemaa relvajõududega. Puudutatud isik selgitas ametnikele, et tema kokkupuude Venemaa sõjaväega oli seotud üksnes sooviga Venemaalt lahkuda ning leida kaitset Euroopa Liidus ning et ta ei toeta sõda ega relvakonflikte. C.T väitel avaldas ta menetluse käigus kogu asjakohase teabe oma olukorra kohta. Puudutatud isik viidi ootamatult kinnipidamiskeskusesse. Selleks puudus alus, arvestades tema senist koostöövalmidust. Ta ei ole kunagi püüdnud ametiasutusi eksitada, dokumente varjata või hävitada ega menetlusest kõrvale hoida. Isik on kogu menetluse vältel esitanud olemasolevad dokumendid ja andnud selgitusi oma olukorra kohta. Isik võttis juba enne Eestisse saabumist e-posti teel ühendust Politsei- ja Piirivalveametiga, teavitas ametiasutust oma olukorrast ning palus juhiseid edasiseks tegutsemiseks. Selle kinnituseks esitas ta kohtule kirjavahetuse ja muud tõendid. Isiku käitumine näitab järjepidevat koostöövalmidust, läbipaistvust ja seaduskuulekust ning seetõttu puudub faktiline alus pidada teda ohuks Eesti Vabariigile, Euroopa Liidule, avalikule korrale või riigi julgeolekule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
11.Ringkonnakohus kohaldab VSS-i ja VRKS-i sätete redaktsiooni, mis kehtisid halduskohtu määruse tegemise ajal ehk kuni 11.06.2026.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesolevas asjas ei olnud põhjendatud kinnipidamise jätkamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab konkreetset ja pakilist vajadust rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning haldusorgan peab näitama, milliseid asjaolusid on vaja 5(6)
3-26-1138 kontrollida, kuidas need on seotud rahvusvahelise kaitse menetlusega ning miks ei ole võimalik neid asjaolusid välja selgitada isikut vabaduses viibides (RKHK määrus asjas nr 3-31-52-14, p 25). PPA on taotluses viidanud vajadusele kontrollida puudutatud isiku tausta, tema dokumentide ehtsust ning tema varasemate ütluste õigsust. Samas ei nähtu taotlusest ega kohtule esitatud materjalidest piisavalt selgelt, millised konkreetsed rahvusvahelise kaitse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud on seni välja selgitamata ning miks ei olnud võimalik vastavaid menetlustoiminguid teha varasema kinnipidamise ajal. Halduskohus tuvastas põhjendatult, et kahe kuu jooksul pärast puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist oli menetlustoiminguid tehtud vähesel määral ning PPA ei ole veenvalt selgitanud tekkinud viivituse põhjuseid.
13.Hinnata tuleb, kas kinnipidamise jätkamiseks esineb alus VRKS § 361 lg 2 p 6 järgi. Nimetatud sätte kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada üksnes juhul, kui see on riigi julgeoleku või avaliku korra kaitseks vältimatult vajalik. Säte võtab üle direktiivi 2013/33/EL artikli 8 lõike 3 punkti (e). Avaliku korra või riigi julgeoleku kaitsele tuginev kinnipidamine on põhjendatud üksnes siis, kui isiku käitumine kujutab endast tegelikku, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu mõnele ühiskonna põhihuvile (Euroopa Kohtu otsus asjas C601/15 PPU, J. N., p-d 55, 56 ja 67). Sama põhimõtet on rõhutanud ka Riigikohus, märkides, et VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht avalikule korrale või riigi julgeolekule olema märkimisväärne (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). Avaliku korra mõistet VRKS § 361 lg 2 p 6 tähenduses ei saa sisustada pelgalt välismaalaste õigusrikkumiste kaudu ning kinnipidamise aluseks peavad olema asjaolud, mis viitavad tegelikule ja piisavalt tõsisele ohule mõnele ühiskonna põhihuvile (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p-d 23–24).
14.Käesoleva asja materjalidest nähtub, et puudutatud isiku suhtes jätkuvalt kontrollitavad asjaolud ei piirdu üksnes tema Eestisse saabumise viisiga. Menetluses kogutud andmete kohaselt on puudutatud isik kirjeldanud soovi sõlmida leping Venemaa relvajõududega. Soov liituda agressorriigi sõjaväega on sedavõrd kaalukas asjaolu, et õigustada isiku kinnipidamist julgeoleku kaalutlustel. C.T selgituste kohaselt ei olnud selle eesmärk osaleda sõjategevuses ega toetada VF-i relvajõude, vaid vältida Pakistani tagasisaatmist ning leida võimalus jõuda Euroopa Liitu. Puudutatud isik on kohtule esitanud avalduses kinnitanud, et ei toeta sõda ega relvakonflikte. Sellest hoolimata ei kõrvalda isiku selgitused vajadust kontrollida tema varasema tegevuse tegelikku sisu, tema VF-s viibimise asjaolusid ning muid julgeolekuasutuste pädevusse kuuluvaid asjaolusid. Ainuüksi puudutatud isiku seletusi ei saa pidada piisavaks julgeolekuriski täielikuks välistamiseks. Antud juhul peab nende väidete ja asjaolude kontrollimine peab toimuma kontrollitud tingimustes, kus isik on avalikule võimule kättesaadav.
15.Halduskohtul esines alus lugeda kinnipidamise jätkamine piiratud ajaks VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel vältimatult vajalikuks. Halduskohus tasakaalustas õigesti ühelt poolt puudutatud isiku põhiõigust vabadusele ning teiselt poolt riigi kohustust kaitsta riigi julgeolekut. Ringkonnakohus ei tuvasta asjaolusid, mis annaksid aluse pidada halduskohtu otsust lubada kinnipidamise jätkamist kahe kuu võrra ebaproportsionaalseks või õigusvastaseks
16.VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.