Kaebajad N.Z , L.R, L.H, I.N , S.Y , V.J, F.Z , I.S , L.O ja U.Q , esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja XXX, esindaja Anti Pärtel Kolmas isik Jägala Kodud OÜ, esindajad v.adv Lembit Tedder ja adv Taaniel Sivonen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.04.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
N.Z-i ja I.S määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebuse lisa ja Lääne-Harju valla 29.04.2026 vastuse lisa.
2.Rahuldada N.Z-i ja I.S määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.04.2026 määruse resolutsiooni punkt 5. Teha uus määrus, millega rahuldada N.Z-i ja I.S esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ja keelata Kõrgemäe mets 2 kinnistule (katastritunnus 29501:007:3470) raielubade väljastamine ja metsateatiste registreerimine ning Kõrgemäe mets 2 kinnistul raie tegemine.
Esialgne õiguskaitse kehtib ajani, mil möödub 30 päeva siinses asjas esimese kohtuastme menetlust lõpetava lahendi tegemisest.
5.Saata määrus täitmiseks vastustajale, kolmandale isikule ja Keskkonnaametile.
6.Jõustunud kohtumäärus avaldada arvutivõrgus selliselt, et kaebajate nimed on asendatud tähemärgiga. Selgitus Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
3-26-869
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lääne-Harju Vallavalitsus kehtestas 10.02.2026 korraldusega nr 82 Tuulna külas Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse detailplaneeringu (DP). DP koostamise eesmärgiks on Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse jagamine elamu- ja transpordimaadeks, kavandatavatele kruntidele ehitusõiguse andmine eramute ja abihoonete rajamiseks, planeeringuala heakorrastuse, tehnovõrkudega varustatuse ning liikluslahenduse andmine. Planeeringuala moodustab Kõrgemäe mets 2 katastriüksus (katastritunnus 29501:007:3470, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Planeeringuala suurus on ligikaudu 6,34 ha ning see on valdavas osas kaetud metsaga. Planeeringuala omanik on alates 11.12.2025 OÜ Jägala Kodud.
2.N.Z , L.R, L.H, I.N , S.Y , V.J, F.Z , I.S , L.O ja U.Q esitasid 23.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lääne-Harju Vallavalitsuse 10.02.2026 korralduse nr 82 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt kuuluvad kaebajatele või on kuulunud DP alaga piirnevad ja selle läheduses asuvad kinnistud. Kaebajad esitavad kaebuse nii enda subjektiivsete õiguste kui ka avaliku huvi kaitseks. DP on ilmses vastuolus Keila valla üldplaneeringu (ÜP) põhilahendusega, mille kohaselt planeeringuala asub kaitstava metsa alal, kus tuleb hoiduda lageraietest ja metsamaade sihtotstarbe muutmisest. Vastustaja pole arvestanud ega kaalunud planeeringu elluviimisega olemasolevale elukeskkonnale avalduvate mõjusid, sh kogu piirkonna põhjavee reostusohtu. DP rikub kaebajate kui naaberkinnistute ning piirkonnas elavate isikute subjektiivseid õigusi seeläbi, et DP realiseerimisega suureneb oluliselt oht põhjavee reostusele, samuti muutuks kaebajate jaoks sisuliselt võimatuks ÜP-ga kaitstavaks metsaks määratud ala kasutamine rekreatsioonilisel eesmärgil.
3.N.Z ja I.S esitasid koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid keelata DP alale raielubade väljastamine ja metsateatiste registreerimine ning keelata OÜ-l Jägala Kodud detailplaneeringualal igasugune raie tegemine (sh mis tahes viisil lepinguliselt, volitades või ülesannet andes) kuni siinses asjas kohtulahendi jõustumiseni. On eluliselt usutav ning arvestatava tõenäosusega, et vaidlusalusest DP-st huvitatud isik soovib esimesel võimalusel korraldada DP alal raiet ja DP loob selleks võimaluse. DP näeb ette senise maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu muutmise seitsmeks elamumaa krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. DP seletuskirja p-s 6 kindlaks määratud DP rakendamise kava järgi on esimeseks toiminguks krundijaotuse maakorraldustoimingute tegemine. Kui planeeringuala on juba jagatud elamumaa ja transpordimaa kruntideks, ei kohaldu nende kruntide suhtes enam metsaseadus (MS) ehk õiguslikus mõttes ei saa neil kruntidel lageraiet enam teha. Raie tegemise järel ei ole enam võimalik tagada kaebajate õiguste kaitset ja lahendada vastuolu avaliku huviga (ÜP-ga), kuna metsa, mis peaks ÜP kohaselt säilima kaitstava metsana ja mis tagab kaebajatele nende elukeskkonna miljöö säilimise, enam ei eksisteeriks. Ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta on kaebajate õiguste ja avaliku huvi kaitse tagantjärele äärmiselt raskendatud ning pigem võimatu, sest kord juba maharaiutud metsa puhul ei ole võimalik ala samaväärsena taastada. Juhul kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda, kuid tühistab DP kehtestamise otsuse, on võimatu saavutada esialgset olukorda, s.o et järgitaks kaitstava metsa säilitamise kohustust. Planeeringualal raiete teostamise keeld ei kahjusta oluliselt avalikku huvi või muude isikute, sh kolmanda isiku õigusi. Vastupidi, DP kohene ellu viimata jätmine kaitseks nii kaebajate õigusi kui ka ÜP-st võrsuvat avalikku huvi. Raiete teostamise keeld ei takista kolmandal isikul DP realiseerimisega jätkamist vastavalt selle seletuskirja p-s 6 toodule. Kolmandal isikul on võimalik alustada projekteerimistegevust ja ka taotleda ehituslube. Arvestades DP elluviimise kava, ei ole raietegevuse teostamine enne ehituslubade väljastamist ka vajalik. 2(11)
3-26-869 Küll aga on risk raieteks olemas juba praegu, sest pärast kruntide moodustamist ei keela miski kolmandal isikul raiega alustada. Kuigi teoreetiliselt saaks kaebajad vaidlustada ka antavaid raielube (või metsateatisi), siis see ei tagaks kaebajate õiguste efektiivset kaitset. Kaebajad ei ole raielubade ega metsateatiste menetluses menetlusosalised, mistõttu on äärmiselt tõenäoline, et kaebajad ei saa raieõiguse andmisest õigel ajal teada või jõuab kahju tekkida enne, kui kaebajad jõuavad kohtu kaudu esialgset õiguskaitset saada. Kohtul on ka igal ajal võimalik esialgse õiguskaitse abinõud muuta või tühistada, seega on tulevikus kolmanda isiku õiguste võimalik huvi ja õiguste riive samuti kaitstud. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, sest kehtiv ÜP näeb DP ala osas ette kaitstava metsa, kuhu ehitustegevus ei tohiks laieneda. Kaebajate seisukohti toetab ka Maa- ja Ruumiameti (MaRu) seisukoht DP kohta.
4.XXX palus 30.03.2026 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kuna seaduses pole kitsendust, mis keelab konkreetsel kinnistul absoluutse raiumise, siis puudub seaduslik alus, mida saaks kohtu kaudu nõuda. Kaebajatel ei saa olla õiguspärast ootust, et kinnistu jääb igavesti kõrghaljastusega metsaliseks. Ka siis, kui vastustaja ei oleks DP-d kehtestatud, ei oleks kaebajatel olnud õigust keelata metsa raiet. Raiepiirang on metsa majandamise piirang, mis piirab maaomaniku õigust oma omandit vabalt vallata ja kasutada. Ainuüksi asjaolu, et keegi käib teise isiku kinnistul jalutamas, ei loo talle kaitstavat subjektiivset õigust, mida saaks planeeringu vaidlustamise aluseks võtta. Vaatamata sellele, kas ala kohta on kehtestatud DP või mitte, on kinnistu omanikul õigus piirata oma maa aiaga või keelata muul viisil metsas viibimise. Ka ÜP ei näe ette DP ala avalikku kasutust. Pigem just DP-ga määratav jalgtee tagab võimaluse kasutada ala rekreatsioonilisel viisil avalikul otstarbel. DP seletuskiri selge sõnaga keelab lageraie ja kõrghaljastuse ulatusliku likvideerimise väljaspool hoonestusala. Säilitada tuleb vähemalt 75% kõrghaljastusest. See tähendab, et isegi juhul, kui ehitustegevus algab, ei saa toimuda metsamaa lageraiet, mida kaebajad kardavad. Mets säilib ja jääb metsaks ka siis, kui tegemist oleks raiesmikuga või noore metsaga. DP ei ole raieõigust andev dokument. Maatulundusmaa raieõigust reguleerib MS ja elamumaa raieõigust ehitusluba, seega raieloa saamiseks tuleb läbi viia eraldi haldusmenetlus. Kuna DP elluviimine (kruntide moodustamine ja taristu rajamine) on alles algusjärgus, on raie keelamine ennatlik. Isegi kui metsamaa sihtotstarve muutub elamumaaks, ei lakka ala olemast metsamaa MS tähenduses seni, kuni seal on säilinud metsa tunnused, välja arvatud õuemaa osas (MS § 3 lg 3). Metsas raie tegemiseks on vajalik metsateatise esitamine Keskkonnaametile (KeA), kes kontrollib kavandatava raie vastavust õigusaktidele ning kui kavandatud raie ei vasta nõuetele, on ametil õigus registreerimisest keelduda (MS § 41 lg 8). Kui maa sihtotstarve muudetakse elamumaaks, siis eelneb metsa raiumisele ehitusloa menetlus, kus täpsustatakse, milliseid puid on võimalik maha võtta ning milles osas peab säilitama. Kaebajatel on ehitusloa menetluses võimalik esitada seisukohti või vaidlustada ehitusluba. Kaebus on perspektiivitu, kuna vaidlustatud DP on kooskõlas ÜP eesmärkide ja seadustes sätestatud põhimõtetega. Elamumaa määramine konkreetsel planeeringualal ei kujuta endast juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, vaid on kooskõlas asutuse arengut suunavate tingimuste täpsustamisega (planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 6). Kui ÜP lubab piirkonnas asustust või see piirneb juba olemasoleva tiheasustusalaga, on tegemist olemasoleva struktuuri loogilise jätkamisega. DP ei laienda tiheasustusala, vaid tegemist on üksikelamute rajamisega hajaasustuses. DP arvestab Keila valla ÜP-ga, sh säilitab üle 75% kõrghaljastust ja hoiab ära lageraie, kusjuures metsa säilitamine on planeeringu lahenduse keskne osa. DP ei põhjusta olulist keskkonnamõju, kuna ala ei asu rohevõrgustiku tuumalal, kaitsealusel ega vääriselupaigal ning planeeringu elluviimisega säilib valdavalt looduslik iseloom. DP näeb 3(11)
3-26-869 põhjavee reostusohu ärahoidmiseks ette kvaliteetsed mahutid, puurkaevude korrektse rajamise ning sademevee immutamise krundi piires.
5.Jägala Kodud OÜ palus 30.03.2026 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kinnistu on kolmanda isiku omandis ning kaebajatel puudub mis tahes õigus nõuda selle kasutamist enda isikliku rekreatsioonialana. Kaebajatel puudub abstraktne õigus nõuda metsa säilimist – isegi olukorras, kus raiete keelamine ei väljuks kaebuse esemest, saaks see põhineda vaid ÜP-s kehtestatud piirangutel. Hoonete ehitusalane pind moodustab vaid 5% olemasolevast kinnistust. Raiete keelamine peataks kinnistu arendusprojekti, välistaks selle elluviimise ja põhjustaks kolmandale isikule olulist varalist kahju. Vastavalt DP-le kavatseb kolmas isik ehitada planeeringualale seitse üksikelamut. Enne elamute ehituslubade väljastamist tuleb välja ehitada krunte teenindav taristu ja avalikult kasutatavad teed. Raie keelamisel ei saa projekti elluviimist jätkata. Kolmandat isikut on rahastatud olulises osas laenudega, millega kaasneb intressikulu (2024. a oli kolmanda isiku intressikulu 180 000 eurot). Projekti viibimine raiete keelamise tõttu takistaks laenude tagastamist planeeritud elamute võõrandamisel saadava müügituluga ja pikendaks laenudelt intressi arvestamise perioodi. Raiekeeluga võiks kaasneda kolmandale isikule täiendav intressikulu, mis ületab 180 000 eurot aastas. DP elluviimine toetab Lääne-Harju valla arengut, elanike lisandumist ja kohaliku teevõrgu korrastamist.
6.Tallinna Halduskohus jättis 01.04.2026 määrusega (resolutsiooni p 5) N.Z-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
ja I.S
Kaebajad on esitanud kaebuse nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides. Esialgse õiguskaitse taotluse on esitanud N.Z ja I.S , kes taotluse kohaselt elavad planeeringuala läheduses ning kasutavad planeeringuala rekreatsioonialana, sh koertega jalutamiseks ning läbipääsuks Türnpu parki. Taotlejate eesmärgiks on hoida kohtumenetluse ajal ära planeeringualal mis tahes raie, et säiliks ÜP kohane kaitstav mets ja kaebajate elukeskkonna miljöö. Asjas esitatud seisukohtade ja materjalide põhjal ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kahjustaks taotluse esitajate õigusi kohtumenetluse ajal oluliselt ning kaebuse eesmärgi saavutamine muutuks võimatuks, s.t et kaebajatel esineks ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ei saa tuletada nende soovist kasutada planeeringuala rekreatsioonialana. Vaidlust ei ole, et Kõrgemäe mets 2 maaüksus kuulub kolmanda isiku eraomandisse ja sellele pole määratud avalikku kasutust. Kolmas isik ei pea võimaldama oma kinnistut kaebajatel kasutada, sh ei kaasneks talle sellist kohustust ka vaidlustatud DP tühistamise korral. See, et kaebajad on seni saanud takistamatult käia kolmanda isiku kinnistul jalutamas või kasutada seda läbipääsuna parki, ei anna neile õigust nõuda, et kolmas isik peab seda ka edaspidi võimaldama ning seetõttu hoiduma oma kinnistul mis tahes arendustegevusest. Kolmas isik on seejuures selgitanud, et hoopis vaidlusaluse DP elluviimisega saaks avalikkus õiguse kasutada kinnistule rajatavaid sõidu- ja jalgteid. Kaebajatel ei ole õigust nõuda, et neile harjumuspärane miljöö ning elukeskkond püsiks muutumatuna, seejuures ei saagi vahetult DP alusel kaebuses kardetud tagajärgi kaasneda. DP seletuskirja kohaselt tuleb olemasolev kõrghaljastus vastavalt ÜP-le säilitada vähemalt 75% ulatuses. Likvideerida tuleb vaid need puud, mis jäävad planeeritud sõiduteede, parklate ning planeeritavate hoonete alla või nende ehitustsooni, on haiged või ohtlikud. Lageraie ei ole lubatud. Täpne likvideeritava haljastuse hulk selgub ehitusprojekti käigus. Samas punktis on selgitatud, et metsade majandamisel tuleb kinni pidada neile seni määratud funktsioonist, millest lähtuvalt on planeeringuga määratud hoonestusalad, ning hoonete paigutamine on lubatud ainult hoonestusala piires, st kõrghaljastuse säilitamise kohustusega alale ei ole 4(11)
3-26-869 lubatud hooneid paigutada (vt p 4.2.1). Seega on DP-s arvestatud ÜP-st tuleneva kõrghaljastuse 75% osakaalu säilitamise kohustusega ning lageraie keeluga, sh alles ehitusprojekti menetlemisel selgub, millises mahus on puid võimalik likvideerida. Kaebajad tuleb seejuures kaasata ka ehitusloa menetlusse, kus neil on võimalik esitada arvamusi ja vastuväiteid. Puudub mõistlik põhjus arvata, et kolmas isik asub sõltumata DP kehtestamisel aluseks võetud piirangutest planeeringuala elamumaa kruntideks jagamise järel maaüksusel kohe ja omavoliliselt teostama (lage)raieid. Raiete teostamisel DP-ga ettenähtud ulatuses säiliks kinnistul valdavas osas kõrghaljastus ning kohtule ei nähtu, kuidas sellisel juhul DP kaebajate õigusi või kaitstavat avalikku huvi ülemäära riivab (sh muudab kaebuse eesmärgi saavutamise võimatuks). Kaebajatel on mh võimalik oma õigusi ja huve kaitsta ehitusloa menetluses, kus alles täpsemalt selguvad tingimused, mille alusel on võimalik konkreetselt hinnata kaebajate õiguste riive ulatust ja intensiivsust. Ka on ennatlik väita, justkui kinnistu hoonestamisel polegi võimalik tagada 75% ulatuses kõrghaljastuse säilimist (sh arvestades kolmanda isiku poolt märgitut, et hoonete ehitusalune pind moodustab vaid 5% olemasolevast kinnistust). Ka ei ole põhjust eeldada, et alal asutakse lubama selliseid raietöid, mis ei võimalda järgida kehtivates planeeringutes sätestatud kohustust tagada alal kõrghaljastus 75%. Kohtupraktikas ei peeta täiendavate haldusaktide vaidlustamise vajadust pöördumatuks tagajärjeks, mis õigustaks ehitamise aluseks olevate lubade andmise välistamist kuni DP üle peetava vaidluse lõpuni (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2022 määrus nr 3-22-829, p-d 13–14). Kuigi kaebuse eduväljavaateid ei saa praeguses menetlusetapis pidada olematuks, ei kaalu kokkuvõttes kaebajate huvi hoida planeeringuala looduslikkus puutumatuna üle kolmanda isiku huvi jätkata kinnistu arendamist. Kolmas isik on usutavalt ära näidanud, et raiete keelamine planeeringualal kahjustaks tema õigusi ülemäära, kuna ilma mõjuva põhjuseta peataks see arendustegevuse tõenäoliselt pikaks ajaks ja tooks kaasa olulise varalise kahju.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.N.Z ja I.S paluvad määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.04.2026 määruse resolutsiooni p 5 ja teha uus määrus, millega rahuldada nende esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus on jätnud asjas esitatud tõendid ja olulised asjaolud arvestamata. Kõrgemäe mets 2 maaüksus on praegu 99% metsamaa kõlvik (63 399 m2 suurusest katastriüksusest 62 454 m2 jääb metsamaa alla). ÜP näeb selga sõnaga ette, et mets Kõrgemäe mets 2 kinnistul on määratud kaitstava metsa kategooriasse, millel on tervise parandamise, sportimise võimaluste loomise, inimesele puhkamise ning keskkonnaseisundi kaitse eesmärk (ÜP seletuskirja p II 1.2, lk 50). ÜP seletuskirja lk-l 18 on toodud need mereäärsed metsad, mis täidavad puhkemetsade funktsiooni ning annavad Klooga, Lohusalu ja Keila-Joa piirkonnale erilise väärtuse. Tallinna-Paldiski raudteest põhja poole jääv valla osa (ehk sh DP alal asuv kaitstav mets) jääb ÜP kohaselt Tallinna rohelisse ehk haljasvööndisse, mis on linnaelanike lähipuhkeala. ÜP-s on rõhutatud, et suurlinna läheduses olevad rohelise vööndi metsad on kõrge puhkemajandusliku väärtusega, mistõttu on vaja keskkonnaseisundi hoidmiseks neid metsi säilitada ning selle tulemusena on ÜP-s määratud need alad kaitstavate metsade kategooriasse. Halduskohus on põhjendamatult pisendanud DP alal ettenähtud raiete mahtu ja osakaalu ning raiete mõju avalikule huvile. Keila valla metsade majandamine peab ÜP kohaselt tervikuna olema metsa säilitamise eesmärgiga. Samuti on ÜP seletuskirjas (lk 53) toodud, et Tallinna rohelise vööndi piires kasvavaid ilusamaid metsi on käsitletud nn kaitstavate metsadena, mille säilitamine on väga oluline. Konfliktsetes piirkondades on vajalik välistada metsamaa sihtotstarbe muutmine. Ei ole vaidlust selles, et DP-ga on kavandatud kogu planeeringuala ehk kaitstav mets muuta seitsmeks elamumaa 5(11)
3-26-869 katastriüksuseks ja üheks transpordimaa katastriüksuseks. Vastustaja on juba 25.03.2026 korraldusega andnud DP-ga ettenähtud transpordimaale ruumikuju ning kohanime. On tõsi, et DP seletuskirjas on kirjas, et lageraie on keelatud. Olukorras, kus kolmas isik alustab DP realiseerimist ning jagab ala seitsmeks elamumaa katastriüksuseks ja üheks transpordimaa katastriüksuseks, ei kohaldu MS ega selles sätestatud lageraie definitsioon enam elamumaadele ning raadamine ehk MS mõttes lageraie on transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusel lubatud (vt MS § 29, § 4 lg 1 ja § 3 lg 3). Seega ei oleks DP-ga vastuolus elamumaa kruntidel raiete teostamine. Halduskohus on ise õigesti välja toonud, et DP seletuskirja kohaselt kuuluvad likvideerimisele puud, mis jäävad planeeritud sõiduteede, parklate ja planeeritavate hoonete alla või nende ehitustsooni. DP-ga on ette nähtud transpordimaale tee rajamine. Transpordimaa suuruseks on määratud 9684 m2. Transpordimaale kavandatud sõidutee laiuseks on 4,6 meetrit. Transpordimaale on lisaks sõiduteele kavandatud ka tuletõrjeveemahutid ja nendele vajalik teenindusraadius. Liites transpordimaa alla jäävale alale veel kõigile seitsmele elamumaa katastriüksusele kavandatud hoonestusala, ei ole võimalik kuidagi tagada kogu DP ala suhtes 75% kõrghaljastuse säilitamise kohustust. Kolmas isik on toonud välja, et hoonete ehitusalane pind moodustab 5% olemasolevast kinnistust, kuid on jätnud tähelepanuta, et lisaks hoonetele on hoonestusalale kavandatud ka platsid, sh parkimisplats, mille rajamine ilma kõrghaljastust likvideerimata ei ole võimalik. DP-ga on lisaks nähtud ette kõigile 7 elamumaa katastriüksusele ka puurkaev koos kaitsevööndiga, mille diameeter on 10 m. Kui liita kokku transpordimaa suurus, maksimaalne lubatud hoonete ehitisealune pind (3150 m2) ning ka puurkaevude hooldusalad (2199,12 m2), siis on tulemuseks, et likvideeritav kõrghaljastus on juba 23,7% kogu DP alast ning see ei hõlma planeeritavaid parklaid ega kogumismahuteid, mille kavandamine on DP järgi võimalik ka väljapoole hoonestusalasid. Samuti ei hõlma see hoonete ehitamiseks vajalikku ehitustsooni. Seega on pea kahtlusteta ilmne, et DP realiseerimisel ei ole võimalik tagada DP seletuskirjas märgitud 75% kõrghaljastuse säilitamise nõuet. Halduskohus on avaliku huvi sisustamisel ekslikult jätnud kaalumata ja arvestamata asjaolu, et vastustaja on DP menetluses teadlikult rikkunud menetlusnorme. Kaebajad on toonud kaebuses välja, et DP lahendus on vastuolus ÜP-ga, kuid vastustaja on seda menetlenud kui ÜP-ga kooskõlas olevat. Lisaks ei ole vastustaja teadlikult koostanud DP menetluses keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Vastustaja kehtestas DP, ilma et MaRu oleks sellele andnud heakskiidu. Vastustaja rikkumisi tõendab ka MaRu 06.04.2026 kiri nr 113/26/2573-2, milles MaRu on toonud välja samad rikkumised ning leidnud, et need on mõjutanud ka DP sisulist kujunemist ning vastustaja kaalutlusotsuste õiguspärasust. Kuigi halduskohus ei saanud MaRu 06.04.2026 kirja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestada, olid kõik samad etteheited vastustaja DP menetluse kohta juba esitatud ka kaebuses, sh kaebuse lisana leitavas MaRu varasemas kirjas. Kaebajad nõuavad mitte harjumuspärase miljöö muutumatuna püsimist, vaid kehtiva ÜP järgimist. Miljöö ja olemasoleva keskkonna muutuse talumist saab pidada põhjendatuks, kui muutus on kooskõlas ÜP-ga, sest ÜP määrab ära piirkonna ruumilise arengu põhimõtted ning suundumused (PlanS § 74 lg 1 ning § 75 lg 1 p-d 10, 18, 20 ja 24). Vastustaja on kehtestanud DP, mis muudab kehtivat ÜP-d ja see muutus ei ole tingitud avalikust huvist lähtuvalt. Vaidlus on selles, kas ÜP järgi kaitstavasse metsa on seitsme elamumaa katastriüksuse ning transpordimaa kavandamine üldse lubatud. Kaebajate õiguskaitsevajadus on suunatud sellele, et enne kohtuvaidluse lõppu säiliks olemasolev olukord DP alal vähemalt olemasolevat kõrghaljastust puudutavas osas. Ei saa olla tõsiseltvõetavat vaidlust selles, et pärast raietegevust ei ole võimalik endist olukorda taastada. Ka Tallinna Ringkonnakohus on varasemas praktikas analoogses vaidluses leidnud, et kehtestatud detailplaneeringu alusel võimalike raiete keelamine on sobiv ja vajalik esialgse õiguskaitse abinõu (vt 10.08.2022 määrus nr 3-22-1248, p 13). 6(11)
3-26-869 Halduskohus on põhjendamatult pidanud usutavaks kolmanda isiku väiteid talle olulise varalise kahju tekkimisest. Kolmanda isiku esitatud majandusaasta aruandega ei ole võimalik kuidagi objektiivselt tõendada laenuintressikulu. Isegi kui kolmandale isikule võib raietegevuse keelamise tõttu teatud ulatuses kahju tekkida, siis arendustegevuse finantseerimine laenuga enne DP kehtestamise otsuse jõustumist on kohtupraktika kohaselt kolmanda isiku poolt teadlikult võetud äririsk.
8.XXX palub 29.04.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et tegemist on ÜP kohase DP-ga. ÜP-s on DP ala määratud kaitstavate metsade kategooriasse eesmärgiga tagada keskkonnaseisundi kaitsmise ning inimeste puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine. ÜP kohaselt on kaitstavatel metsadel haljastuslik funktsioon ja seetõttu tuleb hoiduda lageraietest ning majandustegevus peaks toimuma metsakorralduskavade kohaselt. Kuigi ÜP kohaselt tuleks Tallinna rohelises vööndis hoiduda metsamaade sihtotstarbe muutmisest, siis ei ole elamumaa sihtotstarbe määramine keelatud. DP on kooskõlas avalike huvidega, sest ÜP-s ette nähtud sportimise ja puhkamise võimaluste kasutamiseks on krundil 3 avalik jalgtee, millele seatakse isiklik kasutusõigus Lääne-Harju valla kasuks. Piiranguna on elamumaa aladel sätestatud 75% kõrghaljastuse säilitamise kohustus, mis välistab lageraie ja tagab haljastusliku funktsiooni säilimise. DP-ga ette nähtud krundid on suured, kuid hoonestamiseks ettenähtud hoonestusalad on väikesed, mis võimaldab tagada maksimaalselt kõrghaljastuse ja loodusliku ala säilitamise. MaRu avalikult kitsenduste kaardilt nähtub, et nn Tallinna rohelisse vööndisse jääval territooriumil on võrreldes ÜP kehtestamise ajaga määratud suurel hulgal looduskaitseseaduse (LKS) kohaseid kitsendusi, mis osaliselt välistavad ehitustegevuse. Kõrgemäe mets 2 kinnistu ei kuulu enam Harju maakonnaplaneeringu 2030+ järgi rohevõrgustiku alasse1. Saab tõdeda, et planeeringu realiseerides ühel hetkel MS enam ei kohaldu. Seetõttu ongi DP seletuskirjas lagedaks raiumise piirang seatud. Puudub objektiivne vajadus kogu transpordimaa krundi raadamiseks. Tee ja tehnovõrkude rajamiseks on vajalik raadata ca 6200 m2, mis moodustab kogu planeeringualast (63 399 m2) ca 10%. Halduskohtu väide, et DP seletuskiri tagab olemasoleva kõrghaljastuse säilimise 75% ulatuses, on korrektne. Selles on selgelt välja toodud, et likvideerida tuleb puud, mis jäävad planeeritavate hoonete alla või nende ehitustsooni. ÜP-s sätestatud kaitstava metsa režiim ja eesmärgid säilivad. DP-s on loodud tingimused alal jalutamiseks – avaliku kasutusega jalgtee. Samuti on DP seletuskirja ps 4.2.1 kitsendavalt lahendatud piirdeaedade rajamine üksnes hoonestusalade ümber. See tähendab, et muu kõrghaljastatud ala jääb vabaks ning sellel liikumine ei ole ka inimesele kuidagi ebamugav, kuna alal viibides ei teki tunnet, et ollakse kellegi hoovis. Vähetähtis ei ole aspekt, et DP-ga lahendatakse Kõrgemäe mets 2 maaomaniku nõusolekul Tuulna külas Lahepere vkt 29 ja Metsapiiga vkt 33 juurdepääs avalikule teele, aga suures osas leiab lahenduse ka piirkonna tuletõrjeveevarustuse küsimus. Elamumaa määramine konkreetsel planeeringualal ei kujuta endast juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, vaid on kooskõlas asutuse arengut suunavate tingimuste täpsustamisega (PlanS § 75 lg 1 p 6). Vastustaja vastas MaRu 06.04.2026 kirjale 20.04.2026, jäädes seisukohale, et DP on õiguspärane, olles seejuures juba enne kehtestamist arvestanud MaRu 06.04.2025 pöördumises toodud peamiste seisukohtadega. MaRu esitas samasisulised väited juba 15.04.2025 kirjas nr 12-1/25/362-2 ning vald põhjendas nendega mittenõustumist oma 25.06.2024 vastuskirjas nr 6.1/122-18.
9.Jägala Kodud OÜ palub 29.04.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. 1
3-26-869 Halduskohus arvestas ÜP-s kaitstava metsa ala suhtes kehtivate suunistega ja sellega, et ÜP (ja DP) kohaselt säilitatakse kaitstava metsa alal (ja kinnistul) 75% kõrghaljastusest ning lageraie ei ole lubatud. ÜP-st ei tulene planeeringualale juhtotstarvet ega absoluutset ehitus- või raiekeeldu. Kaitstava metsa puhul soovitab ÜP hoiduda lageraiest ning säilitada 75% kõrghaljastusest ja DP-s on neid soovitusi järgitud. Kinnistu elamumaa ja transpordimaa kruntideks jagamine ei välista DP-s kehtestatud lageraie keelu kohaldamist. Samuti ei ole kinnistu lageraie MS § 29 mõistes võimalik seetõttu, et DP nõuab kinnistul vähemalt 75% kõrghaljastuse säilitamist, sõltumata kinnistu sihtotstarbest. Kaebajate väidetavad ohud ei põhine DP-l, vaid selle eeldataval mittejärgmisel, mis on ennatlik ja väljub kaebuse esemest. Vastupidi kaebajate väidetele ei ole DP elluviimiseks vaja likvideerida kõrghaljastust kogu transpordimaa ulatuses. Transpordimaa väljaehitamiseks likvideeritakse eelduslikult alla 10% kogu planeeringuala (63 399 m2) kõrghaljastusest ning hoonete (alla 5% planeeringualast) ja parklate rajamisel säiliks kõrghaljastus rohkem kui nõutava 75% ulatuses. Kaebajate väide, et puurkaevude rajamiseks tuleb likvideerida kõrghaljastust 2199,12 m2 ulatuses, ei ole samuti põhjendatud. Puurkaevu hooldusalal kehtivad küll tegevuspiirangud, kuid need ei hõlma lageraie tegemise kohustust (veeseaduse § 154 lg 5). Kolmas isik ei nõustu, et vastustaja rikkus DP-d menetledes menetlusnorme või vajas DP kehtestamiseks MaRu nõusolekut. Isegi kui väidetav menetlusnormide rikkumine oleks toimunud, ei tingiks see halduskohtu määruse muutmist või tühistamist. Kaebajate täiendavad põhjendused kaebuse väidetava perspektiivikuse kohta ei võimalda jõuda halduskohtust erinevale järeldusele esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise osas. MaRu seadusest tulenev pädevus ning ülesanded ei hõlma järelevalve teostamist kohalike omavalitsuste kehtestatud detailplaneeringute üle. MaRu ei täitnud seega 06.04.2026 kirja koostamisel oma seaduslikke ülesandeid ning arvestades kirja ajastust (vahetult pärast kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist), ei ole selge, kelle huvides kiri koostati. Kaebajad on põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust nende elukeskkonna miljöö säilitamise vajadusega ning selgitanud, et kasutavad kolmanda isiku kinnistut rekreatsioonialana, nt koertega jalutamiseks. Kuivõrd halduskohus leidis põhjendatult, et kaebajate soovist kasutada kolmanda isiku kinnistut ei saa tuletada esialgse õiguskaitse vajadust, on kaebajad asunud õiguskaitse vajadust sisustama uute asjaoludega. Kaebajate abstraktne viide ÜP järgimise vajadusele ei põhjenda, milles seisneb nende esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajatel ei ole ÜP (ega mistahes muul) alusel õigust nõuda kinnistul absoluutse raiekeelu kehtestamist. Majandusaasta aruanne oli tõendina lubatav ja asjakohane. Kinnistul absoluutse raiekeelu kehtestamine ei ole risk, millega kolmas isik pidanuks ÜP kohaselt arvestama. ÜP soovitab kaitstava metsa alal hoiduda vaid lageraiest ning säilitada 75% kõrghaljastusest. Kaebajate viidatud haldusasjas nr 3-22-1248 esinesid erandlikud asjaolud. Erinevalt siinsest asjast oleks raiete tegemine asjas nr 3-22-1248 kaldunud kõrvale planeeringuala hoiu- ja kaitsemetsa juhtotstarbest (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-22-1248, p 19) ja raiete peatamist toetas ka kohalik omavalitsus. Praegusel juhul ei ole aga ÜP-ga kinnistule määratud juhtotstarvet, s.o maa-ala kasutamise valdavat otstarvet (PlanS § 6 p 9), ning vastustaja ei nõustu samuti raiete keelamisega ning vaidleb sellele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebajad esitasid määruskaebuse lisana MaRu 06.04.2026 kirja nr 113/26/2573-2 „Ettepanek Kõrgemäe mets 2 detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks ning menetluse uuendamiseks“. Kaebajad soovivad selle kirjaga tõendada, et vastustaja ei ole DP-d nõuetekohaselt menetlenud. Vastustaja esitas 29.04.2026 menetlusdokumendiga Lääne-Harju Vallavalitsuse 20.04.2026 vastuse eelnimetatud MaRu kirjale. Ringkonnakohus võtab need dokumendid asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). 8(11)
3-26-869
11.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. HKMS § 249 lg 1 teise lause kohaselt, kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama vaide või kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi taotlejale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
12.Halduskohus on kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust sisustanud liiga kitsalt. Halduskohus on jätnud arvestamata, et kaebus ja ka esialgse õiguskaitse taotlus on lisaks subjektiivsete õiguste kaitsele esitatud ka avalike huvide kaitseks HKMS § 249 lg 1 teise lause tähenduses. Kaebajad on koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses mh selgitanud, et raie teokstegemise järel ei ole enam võimalik lahendada teravat vastuolu avaliku huviga, kuna metsa, mis peaks ÜP kohaselt säilima kaitstava metsana, enam ei eksisteeriks; ning ilma esialgse õiguskaitseta on tagantjärele raskendatud avaliku huvi kaitse, sest kord juba maharaiutud metsa puhul ei ole võimalik ala samaväärsena taastada ning kaebajatel ja avalikkusel on võimatu saavutada esialgse olukorra ehk kaitstava metsa säilitamiskohustuse järgimist (vt kaebuse p 3.6, dtl 17). Seega on põhjendamatu kolmanda isiku seisukoht, nagu oleks kaebajad asunud määruskaebuses oma esialgse õiguskaitse taotlust sisustama uute asjaoludega. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajate eeltoodud seisukoht põhjendatud. Tuleb silmas pidada, et kuigi kaebajatel on PlanS §-st 141 tulenevalt õigus vaidlustada DP-d avalike huvide kaitseks, ei oleks neil ehitamise aluseks olevaid haldusakte ega raadamist lubavaid metsateatisi võimalik avalikes huvides vaidlustada. Samas on ühtlasi asjakohane kaebajate selgitus, et kuivõrd kaebajad ei pruugi olla raielubade ega metsateatiste menetluses menetlusosalised, ei ole kindel, et nad saaks raieõiguse andmisest nii kiiresti teada, et neile oleks tulevikus tagatud võimalus nende eraldi vaidlustamiseks ning esialgse õiguskaitse saamiseks. Seejuures lähtus halduskohus kaebajate õiguskaitse vajadust hinnates asjaolust, et DP-s on arvestatud ÜP-st tuleneva kõrghaljastuse 75% osakaalu säilitamise kohustusega, kuid ringkonnakohtu hinnangul on vaidluse all ka see, kas ÜP-st tulenevalt on DP alal metsaala vähendamine ka sellises ulatuses lubatud (vt allpool). Seega leiab ringkonnakohus erinevalt halduskohtust, et kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus on kaalukas.
13.Halduskohus leidis 01.04.2026 määruses, et kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada olematuteks, kuid ei selgitanud täpsemalt oma seisukohta. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on kaebusel arvestatavad eduväljavaated.
14.PlanS § 124 lg-st 2 tuleneb nõue, et detailplaneering peab olema kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga (nt Riigikohtu 30.09.2025 otsus nr 3-22-1248, p 14). DP kohaselt muudetakse Kõrgemäe mets 2 katastriüksuse sihtotstarvet ning see jagatakse seitsmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks (vt dtl 76, 85). MaRu on 15.04.2025 arvamuses nr 12-1/25/362-2 aga esile toonud, et ÜP-ga on DP alale kehtestatud piirangud, mis välistavad olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe muutmise ja
9(11)
3-26-869 metsa raadamise (vt dtl 65–66). ÜP2 joonise 1A (kaebuse lisa 13) kohaselt jääb DP ala väljaspoole tiheasustusala ja kaitstava metsa alale. ÜP seletuskirjas (kaebuse lisa 12) on mh selgitatud, et kaitstavatel metsadel on haljastuslik funktsioon, paiknedes suuremate asulate vahetus läheduses ja ranniku(puhke)aladel, kus tuleks piirduda sanitaarraiega (seletuskirja lk 40). ÜP seletuskirja II peatüki p-s 1.2 (lk 50) on seoses DP alaga märgitud järgmist: TallinnPaldiski raudteest põhja poole jääv valla osa jääb Tallinna rohelisse ehk haljasvööndisse. Keskkonnaseisundi kaitsmiseks ning inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomise eesmärgil on selle ala väärtuslikud metsad planeeringuga määratud kaitstavate metsade kategooriasse (LKS §4 lg 7). Ühtlasi on suurem osa neid alasid ka rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumalad või on nendega ühendatud. Kaitstava metsa puhul tuleb hoiduda lageraietest, majandustegevus peaks toimuma metsakorralduskavade kohaselt. Tallinna rohelises vööndis tuleb hoiduda metsamaade sihtotstarbe muutmisest. ÜP seletuskirja (lk 57) kohaselt asub DP ala ühtlasi rannikuäärsel alal, kus hoonestusalade märkimisväärset laiendamist ei ole ette nähtud. DP seletuskirja lk-l 9 on märgitud, et ÜP ettepanek on järgmine: kehtestatud detailplaneeringute alusel metsaalale rajatavate väikeelamute kruntidel on säilitatava kõrghaljastuse osatähtsus >75% (vt dtl 83). MaRu on aga juhtinud tähelepanu mh sellele, et kuna ÜP seletuskirja II peatüki p-s 2.1 „Lahepere lahe äärne ala“ on märgitud, et asulate tsoneerimisel on arvestatud kehtestatud ja algatatud detailplaneeringutega, ei saa ÜP ettepanekut säilitada kehtestatud detailplaneeringute alusel metsaalale rajatavate väikeelamute kruntidel kõrghaljastuse osatähtsust >75% kohaldada uutele algatatud detailplaneeringutele, s.t ka praeguses asjas vaidlustatud DP-le. Ka ÜP joonise 2A „Tiheasustusalade tsoneerimine“ kohaselt paikneb DP ala väljaspool tiheasustusala looduslikul alal (looduslik ala, mets) ning kaitstava metsa alal. Samuti on ÜP joonisel planeeringualale kantud leppemärk, mis tähistab senise sihtotstarbe säilimist (maatulundusmaa). Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul ilmselge, et DP on kooskõlas ÜP-ga ning et seda on menetletud nõuetekohaselt, s.t kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut (PlanS § 142). MaRu on ühtlasi 15.04.202 ja 06.04.2026 kirjades asjakohaselt osutanud, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul tuleb anda eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkusele (PlanS § 124 lg 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p 3), mida praegusel juhul pole üldse tehtud. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei ole võimalik asuda seisukohale, et MaRu esile toodud minetuste näol on olnud tegemist üksnes menetluslike puudustega, mis ei saanud asja otsustamist mõjutada (HMS § 58). Lõplik seisukoht võimalike DP menetluses aset leidnud rikkumiste kohta tuleb võtta kaebuse sisulisel lahendamisel.
15.Võttes arvesse, et kaebusel on märkimisväärsed eduväljavaated ning vaidluse all on ka küsimus, kas DP alal võib üldse kõrghaljastuse vähendamist lubada, on ringkonnakohtu hinnangul avalikes huvides säilitada olemasolev olukord, s.t kõrghaljastus ning keelata selleks esialgse õiguskaitse korras raied Kõrgemäe mets 2 kinnistul. Praegusel juhul teenib kaebajate taotlus keelata esialgse õiguskaitse korras igasugused raied DP alal ning sealhulgas raiet võimaldavate metsateatiste ja raielubade väljastamine põhivaidlusega sama eesmärki ja see ei too kaasa tagajärgi, mis ei ole põhivaidlusega saavutatavad (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2022 määrus nr 3-22-1248, p 13). Kuivõrd siinse vaidluse lõplik lahendamine mitmes kohtuastmes võib aga võtta mitu aastat, oleks kogu selleks ajaks raiete keelamine siiski kolmanda isiku õigusi liialt piirav. Seda hoolimata asjaolust, et kolmandal isikul ei ole keelatud alustada projekteerimise, ehituslubade taotlemise jms-ga. Seetõttu kohaldab ringkonnakohus esialgset õiguskaitset ajani, mil möödub 30 päeva siinses asjas esimese kohtuastme menetlust lõpetava lahendi tegemisest. Kohtuotsuse tegemise ajaks on saabunud Seletuskiri ja joonised on kättesaadavad veebilehel https://laaneharju.ee/elukeskkond-ehitus-ja-teed/planeerimine-ja-ehitus/planeeringud#keila-valla-uldplane 2
10(11)
3-26-869 kaebuse põhjendatuse asjus suurem selgus ja halduskohus saab sellele tuginevalt esialgse õiguskaitse küsimuse raames täpsemalt kaaluda põrkuvaid huvisid. Menetlusosalistele jääb ka võimalus esitada määruskaebus enne esialgse õiguskaitse kehtivusaja lõppu.
16.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohus võib igal ajal esialgse õiguskaitse abinõud muuta või tühistada (HKMS § 253 lg 1). Seega, kui DP alal on vaja teha vaidlusalusest arendusprojektist mittetingitud hädavajalikku väikesemahulist raiet (nt sanitaarraiet), saab kohus kolmanda isiku taotluse korral sellist raietegevust lubada.
17.Eeltoodu põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 01.04.2026 määruse resolutsiooni punkti 5. Ringkonnakohus rahuldab uue määrusega N.Z-i ja I.S esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning keelab Kõrgemäe mets 2 kinnistule raielubade väljastamise ja metsateatiste registreerimise ning Kõrgemäe mets 2 kinnistul raie tegemise, kuni möödub 30 päeva siinses asjas esimese kohtuastme menetlust lõpetava lahendi tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.