Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. 1(4)

2-16-11005 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on J I hagi S I vastu kinnisasja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetluse tsiviilasjas. Kostja hagist loobumise osas vastuväiteid ei esitanud ja on nõus menetluse lõpetamisega. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist omal algatusel. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja nimetab enda menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud, s.h. tõlketeenuse kulud, kokku 480 eurot. 2(4)

2-16-11005 Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud kui õigusabi kulud ei ole põhjendatud. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 järgi menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kostja viidatud menetluskulud lepingulise esindaja kasutamise eest ei ole käsitatav kohtukuludena TsMS § 138 lg 2 ja § 143 mõttes. Kohtu arvates ei ole väidetavad õigusabikulud käsitatavad ka menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena TsMS § 144 mõttes, mis tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt Riigikohtu 22. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 12). Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli kostjal lepinguline esindaja. Kostja esitas kohtule menetlusdokumente ja osales kohtuistungil isiklikult. Kohus leiab ka, et tõlgi osalemine kohtuistungil ja tõlketööd (s.o tõlketeenus) ei ole TsMS § 138 lg 1 mõistes kohtuvälised kulud. Kohus märgib, et seaduseandja on määranud, et kohtu töökeel on eesti keel (TsMS § 32), mistõttu kohtule tuleb esitada taotlusi ja tõendeid eesti keeles. Samuti ei saa kohus nõuda teiselt poolelt välja tõlkekulu, mis on tehtud kostja heaks, kuna viimane ei valda riigikeelt. Antud juhul hõlmab see tõlgi osalemist kohtuistungil. Seega jätab kohus kostja nõude mõista hagejalt välja menetluskulud summas 480 eurot rahuldamata. Viru Maakohtu 31. augusti 2016 määrusega anti hagejale menetlusabi ja vabastati hagejat täielikult riigilõivu summas 300 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ning kuna hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud hagejalt välja riigituludesse täies ulatuses. Hagejal on kohustus hüvitada Eesti Vabariigile hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv 300 eurot. Lähtuvalt TsMS § 190 lg 7, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus tuvastas, et menetlusabi oli alaealisele lapsele (hagejale) antud 31. augustil 2016, s.o kuus kuud tagasi. Kohus, tutvunud hageja menetlusabi taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja majanduslikus olukorras olulisi muudatusi võrreldes eelnevate perioodidega, mil hagejale anti menetlusabi, toimunud ei ole. Kohus leiab, et hageja majanduslik olukord on mõjuvaks põhjuseks hageja vabastamiseks menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab hagejat hageja menetluskulude, s.o riigilõivu 300 eurot, riigi tuludesse tasumise kohustusest. 3(4)

2-16-11005 Viru Maakohtu 22. juuni 2016 määrusega anti hagejale riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Viru Maakohtu 14. veebruari 2017 määrusega määras kohus riigi õigusabi tasu ja kulutuste hüvitiseks kokku 765,60 eurot. Kohus leiab, et kui riigi õigusabi anti hagejale Viru Maakohtu 22. juuni 2016 määrusega hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend taotleja kahjuks TsMS § 190 lg 4 esimese lause alusel ja lähtudes eeltoodust ei saa kohus mõista välja hagejalt riigi õigusabi kulud (vt. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-152-12, p 23). Kohus jätab hageja menetluskulud, s.o riigilõivu 300 eurot ja riigi õigusabi osutamise kulud 765,60 eurot, kokku 1065,60 eurot Eesti Vabariigi kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.