5.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 01.06.2026. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
6.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 28).
otsuse
Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
1.Kaebaja Marek Matjus on Luunja vallas Veibri külas Kasesalu tee 73 asuva kinnisasja omanik. Kasesalu tee 73 kinnisasja katastritunnus on 43201:003:0108, pindala 2327 m 2, sihtotstarve elamumaa (dtl 200-201). Kinnisasjal paikneb elamu.
1
Kolmas isik Katrin Muug on Luunja vallas Veibri külas asuva Männituka kinnisasja omanik. Männituka kinnisasja katastritunnus on 43201:003:0005, pindala 1743 m2, sihtotstarve elamumaa (dtl 202). Kolmas isik Enely Mettis on Luunja vallas Veibri külas asuva Salu kinnisasja omanik. Salu kinnisasja katastritunnus on 43201:003:0004, pindala 1459 m2, sihtotstarve elamumaa (dtl 203-205). Kinnisasjal paikneb elamu. Männituka kinnisasjal paikneb puurkaev, mis on rajatud Kasesalu tee 73, Männituka ja Salu kinnisasjade veega varustamiseks. Kasesalu tee 73 kinnisasja reovee puhastamiseks kasutatakse selle kinnisasja tarbeks rajatud reoveepuhastit, mis koosneb septikust, jaotuskaevust ja imbsüsteemist (edaspidi kaebaja puhasti).
2.Luunja Vallavalitsus tegi 03.05.2024 ettekirjutuse nr 9-3/12-1 (dtl 17-34, edaspidi vaidlustatud ettekirjutus), milles ta kohustas kaebajat - lammutama Kasesalu tee 73 kinnisasjal paikneva hoone teenindamiseks kasutatava reovee kohtkäitlussüsteemi (septik, jaotuskaev, imbväljaku imbtorud), täitmise tähtaeg 01.09.2024; - andma lammutatud reovee kohtkäitlussüsteemi osad üle jäätmekäitlejale ja tõendama seda vastustajale, täitmise tähtaeg 01.10.2024; - paigaldama Kasesalu tee 73 kinnisasjale reovee kohtkäitlussüsteemi (lekkekindel reoveemahuti) või liituma ühiskanalisatsioonisüsteemiga, täitmise tähtaeg 15.09.2024. Ettekirjutus sisaldab hoiatust sunniraha kohaldamise kohta. Vastustaja põhjendas ettekirjutust kokkuvõtvalt järgmiselt.
2.1.Vastustaja alustas 30.08.2023 riikliku järelevalve menetluse eesmärgiga hinnata Kasesalu tee 73 kinnisasja reovee kohtkäitlussüsteemi vastavust kehtestatud nõuetele. Vastustajal on pädevus teha riiklikku järelevalvet kasutusel oleva reovee kohtkäitlussüsteemi vastavuse osas veeseadusele, ehitusseadustikule ja nende alusel kehtestatud õigusaktidele.
2.2.Reovee kohtkäitlussüsteem on ehitatud ehitusprojekti ja ehitusloa tingimusi eirates õigusvastaselt. Kasesalu tee 73 (varem Männiku) kinnisasjale elamu rajamiseks antud projekteerimisloa järgi tuli kanalisatsioon lahendada kogumiskaevuga või väikepuhastusseadmega. Elamu rajamiseks anti ehitusluba 07.08.2000. Elamu ehitusprojektis oli kanalisatsiooniks ette nähtud kogumiskaev. Tegelikult on reovee kohtkäitlussüsteemina kasutusel septik koos imbväljakuga. Asjaolu, et ehitisregistris on ehitise tehnilistes näitajates kanalisatsiooni liik „lokaalne“, ei tähenda, et elamu kanalisatsioonisüsteemina oli lubatud ehitada ja kasutusele võtta reovee kogumismahuti asemel reoveepuhasti. Õigusvastane tegevus seisneb ehitusprojektist erineva lahenduse kasutamises. Elamule anti kasutusluba 04.06.2009. Kasutusloa taotlemisel ei teavitanud kaebaja vastustajat sellest, et kasutatud on ehitusprojektist erinevat reovee kohtkäitlussüsteemi lahendust.
2.3.Reovee kohtkäitlussüsteem paikneb 46 m kaugusel puurkaevust nr 15390, nõutav vahemaa on 60 m. Puurkaev rajati augustis 2000. Vastustaja kandis puurkaevu ehitisregistrisse 27.11.2023. Kolm isikut, s.h kaebaja esitasid 13.06.2000 avalduse rajatava puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamiseks 10 meetrile, kuna puurkaev rajatakse ühisveevärgi vajaduseks ja vee tarbimine ei ületa 4,5 m3 ööpäevas (dtl 391). Keskkonnaminister nõustus 26.07.2000 Männiku (praeguse Kasesalu tee 73) ja Männituka kinnisasjade piiril puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamisega 10 meetrini (dtl 392). Kooskõlastuse puurkaevu asukohale andis Tartumaa 2
Keskkonnateenistus 28.07.2000 muuhulgas tingimusel, et 60 m raadiuses puurkaevust on heitvee immutamine keelatud (dtl 396). Luunja Vallavalitsus kooskõlastas 16.08.2000 puurkaevu asukoha (dtl 395). Männituka omanik Oskar Tamm võttis 25.08.2000.a aktiga nr 8 vastu valmisehitatud puurkaevu (dtl 407).
2.4.Reovee kohtkäitlussüsteem paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seda tõendab Maaameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse teemakaart ja Männituka puurkaevu passi nr 8 osa puurkaevu geoloogiline läbilõige.
2.5.Kasesalu tee 73 kinnisasi paikneb alates 05.04.2018 reoveekogumisalal nimetusega Tartu. Võimalikud kanalisatsiooni lahendused on lekkekindel kogumismahuti või liitumine ühiskanalisatsiooniga. Kasesalu tee 73 kinnisasja liitmiseks ühiskanalisatsiooniga puudub nõuetekohane, s.o kuni üks meeter väljaspool kinnisasja piiri paiknev liitumispunkt. Ühiskanalisatsiooniga on võimalik liituda Uus-Veeriku teel, Kasesalu tee 71 kinnisasjal või Lõuendi tänaval Tartus. Kaebaja tellimusel valmis 12.07.2022 ehitusprojekt Kasesalu tee 73 kinnisasja reoveekanalisatsioonitorustiku ehitamiseks nii, et see ühendatakse üle Kasesalu tee 71 kinnisasja olemasolevasse ühiskanalisatsiooni kaevu OK-1 Uus-Veeriku tee läheduses.
2.6.Mehaaniliselt puhastatud heitvee immutamine pikemat aega (alates 2003) nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning lähemal kui 60 meetrit joogivett tootvast puurkaevust kujutab endast vahetut olulist ohtu keskkonnale (põhjavee seisundile) ja inimeste tervisele, kuna puurkaev varustab joogiveega kolme kinnisasja. Rikutakse puurkaevu kasutavate Männituka ja Salu kinnisasjade omanike õigusi. Korrakaitseorgan ei pea ootama ohu realiseerumist. Reovee kohtkäitlussüsteemi lammutamise tingimused (EhS § 132 lg 3 p 1) on täidetud, kuna ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline oht. Lammutatavat reovee kohtkäitlussüsteemi (septik, jaotuskaev, imbtorud) tuleb käsitleda jäätmetena, kuna nende taaskasutamine on vähe tõenäoline. Süsteem on olnud kasutusel üle 20 aasta ning selle väljakaevamisel pinnasest ei ole välistatud süsteemi osadele mehaaniliste vigastuste tekitamine.
3.Kaebaja esitas 03.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise nõudes ning menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja puhasti rajati 2001. aastal ja on praeguseni kasutusel kaebaja hoone teenindamiseks. Paigaldatud on ROTH väikepuhastusseade (septik). Asjatundja arvamus (dtl 36-38) kinnitab, et seade toimib nõuetekohaselt ning mingit reostust või keskkonnaohtu ei põhjusta. Luunja valla 18.04.2000.a. projekteerimisloas nr 8 (dtl 35) on öeldud, et kanalisatsioon tuleb lahendada kogumiskaevuga või väikepuhastusseadmega. Hoonele anti ehitusluba 07.08.2000 ja kasutusluba 17.06.2009, mõlemal on kanalisatsiooni liigiks lokaalne. Vastustaja on seega andnud nii projekteerimisloas kui ehitusloas nõusoleku väikepuhastusseadme rajamiseks, samuti andnud selle teadmise alusel hiljem kasutusloa. Kasesalu tee 73 kinnisasjani ei ole rajatud ühiskanalisatsioonitrassi. Kaebaja rajas ehitise ajal, mil tegemist oli hajaasustusalaga ja selline lahendus oli lubatud. Vastustaja kohustus on tagada kanalisatsiooni olemasolu. Seda oleks saanud teha Uus-Veeriku kinnisasja detailplaneeringu raames. Ettekirjutusest ei ole arusaadav, miks ei vasta kaebaja puhasti ehitisele esitatavatele nõuetele 3
(EhS § 11). Vastustaja väidab vaid, et ehitamine ei vastanud nõuetele (ei ole kooskõlas ehitusprojekti ja ehitusloaga). Rajatisega ei kaasne olulist või kõrgendatud ohtu. Ekspert on kinnitanud, et kaebaja puhasti paikneb keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjavee ala piiril, mitte nõrgalt kaitstud alal. Samuti leidis ekspert, et puurkaevu joogivesi vastab nõuetele ning ei ole tõenäoline, et kaebaja puhasti võib tekitada ohtu keskkonnale või inimeste tervisele. Vastustaja väidab ohu esinemist teoreetiliselt, s.h ei ole võetud puurkaevust joogiveeproove, imbväljakust reostusproove. Mingit reostust või ohtu ei ole tuvastatud. Lammutamine ei ole proportsionaalne. Kaebaja on puhastit kasutanud üle 20 aasta ja vastustaja on seda talunud. Kolmandad isikud ei leia, et nende õigusi rikutakse või et nende varale või tervisele esineks oht. Isegi kui puurkaevu ja imbväljaku vahemaa nõuet on rikutud, siis rikkumine ei ole oluline. Kui kaebaja peaks välja ehitama kanalisatsiooni oma elamuni, ulatuksid kulud mitmekümne tuhande euroni. Kaebaja tellis ühiskanalisatsiooni ehitusprojekti seoses kõrvalhoone rajamise kavatsusega, see ei realiseerunud.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud ettekirjutuse seisukohtade juurde ja lisas järgmist. Vastustaja ei ole lubanud ehitusprojektis ette nähtud kogumiskaevu asemel paigaldada puhastusseadet. Projekteerimisluba on ehitusprojekti koostamise lähtealuseks. Kaebajal oli kohustus ehitada ehitusloa ja ehitusprojekti kohaselt. Vastustaja ei väida, et puhastusseade kui toode ei vasta õigusaktidele või see ei ole valmistatud nõuetekohaselt. Ehitamise käigus toimub toote (reovee kohtkäitlussüsteemi) paigaldamine pinnasesse ning toode muutub ehitiseks. Ehitis ei vasta asukoha- ja kasutusnõuetele. Ei ole oluline, kas oht realiseerub või mitte. Nõuded on esitatud selleks, et välistada igasugune võimalus saastumise realiseerumiseks. Kaebaja tahe jätkata heitvee immutamist pinnasesse reostustundlikul alal ning reoveekogumisalal, kus omapuhastite kasutamine on keelatud, ei saa olla kaalukam ühiskonna ootusest seadusekuulekusele ning põhjavee kaitsele. Kui võrrelda joogivee analüüse 23.04.2024 ja 23.08.2000, siis nitraatide (NO3-) sisaldus on suurenenud 21 korda. See jääb küll lubatud normi piiresse, kuid viitab puurkaevu vee reostumisele, mis võib olla põhjustatud kas põllumaa väetamisest või fekaalvee sattumisest pinnasesse. Ümberkaudsed maa-alad ei ole juba 20 aastat põllumaana kasutusel. Maa-ameti põhjavee kaitstuse teemakaardi andmed on põhjavee kaitstuse küsimuses usaldusväärsemad kui kaebaja esitatud eksperdi arvamus, kuna Eesti Geoloogiateenistus on oma ülesannete raames tegutsev riigiasutus ning asutuse materjalid on koostatud vastava haridusega spetsialistide poolt faktiliste andmete (uurimisandmete) alusel teaduslike meetodeid kasutades. Ekspert Indrek Tambergi arvamus ei ole usaldusväärne, kuna ekspert ei ole õigesti välja toonud õigusnormide nõudeid (reoveekogumisalal koormusega 2000 ie või rohkem, vahemaa puurkaevu ja imbväljaku vahel). Vastustajal ei olnud kohustust korraldada ühiskanalisatsiooni rajamist kaebaja kinnisasjani seoses Uus-Veeriku kinnisasja detailplaneeringuga. Piirkond liideti reoveekogumisalaga 05.04.2018. Vastustaja teada oli kaebaja kinnisasjal lekkekindel kogumismahuti ja puudus vajadus Kasesalu tee 73 kinnisasjale ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseks. Vastustaja ega Uus-Veeriku detailplaneeringu ala väljaehitamisest huvitatud isik ei ole kordagi planeerinud ning välja pakkunud lahendust, mille kohaselt liidetakse Kasesalu tee 73 ühiskanalisatsiooniga valla või Uus-Veeriku detailplaneeringu ala väljaehitamisest huvitatud isiku finantsilisi vahendeid kasutades. 4
5.Kolmandad isikud palusid jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja puhasti ei kujuta endast ohtu põhjaveele või kellegi tervisele. Puhasti on rajatud üle 20 aasta tagasi ja sellega ei ole seni probleeme olnud. Kolmandad isikud saavad vee samast puurkaevust ja selle kvaliteediga ei ole mingeid küsimusi. Veeproovid vastavad normidele. Nitraatide sisalduse tõusu ei saa seostada kaebaja puhastiga, kuna puurkaevu rajamise ajal oli tegemist asustamata põllumaaga ja praegu on sinna rajatud elurajoon enam kui 100 majapidamisega. Nitraatide sisaldust põhjavees mõjutab kogu piirkonna inimeste elutegevus. Vastustaja jättis omal ajal kaebaja ja kolmandate isikute kinnisasjad detailplaneeringualast välja, kuigi oleks saanud ja pidanud tegema kõrvalasuva ala arendajale ülesandeks trasside väljaehitamise ka nende kinnisasjadeni. Kaebaja ja kolmandad isikud on jäänud ilma võimalusest liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kõigi kolme kinnisasja omanikud pöördusid Uus-Veeriku detailplaneeringu koostamise ajal vastustaja poole seoses ühiskanalisatsiooni rajamisega. Vastustaja soovitas läbi rääkida arendajaga, muud abi vastustaja ei pakkunud. Arendaja pakutud hinnad vee- ja kanalisatsioonitrassidega ühinemiseks ei olnud vastuvõetavad. Jääb arusaamatuks, miks vastustaja ei lähtu Luunja valla ÜVK arengukavast 2023 – 2035. Selle lk 9 on selgelt öeldud, et üle 2000 ie reoveekogumisala puhul peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reoveekogumisalal kanalisatsiooni olemasolu ning reoveekogumisalal asuva tarbimiskoha omanikul, kelle kohtkäitlussüsteem ei ole nõuetekohane või ei ole vastavuses õigusaktidest tulenevate nõuetega, on kohustus liituda ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga hiljemalt ühe aasta jooksul, kui vee-ettevõtja on selleks välja ehitanud nõuetekohase liitumispunkti ning ühisveevärgi ja - kanalisatsioonisüsteemi. Kui vastustaja eesmärgiks oleks põhjavee kaitse, peaks ta tegelema ühiskanalisatsiooni ja veetrasside rajamisega piirkonda. Kaebaja ja kolmandate isikute kinnisasjade kõrval paikneb Püti kinnisasi, mille omanik soovib kinnisasja arendada, samas kehtivad Püti kinnisasja suhtes looduskaitsealased piirangud. Eeltoodu on põhjustanud pingeid, mis kolmandate isikute hinnangul on ajendanud kaebajale erinevate ettekirjutuste tegemise ja nõuete esitamise. Kogukonnal on kahtlus, et vastustaja survestab kaebajat, kuna kaebaja ja teised kohalikud elanikud on vastu mitmetele vastustaja plaanidele. Kohtu seisukoht
6.Kohus nõustub sellega, et kaebaja puhasti on rajatud õigusvastaselt ning ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele. Iseenesest õige on kaebaja väide, et kaebaja puhasti rajamise ajal oli projekteerimisloas (dtl 35) üheks valikuvõimaluseks reovee kohapeal puhastamine ja pinnasesse immutamine. Projekteerimisluba nägi kanalisatsioonina ette kogumiskaevu või väikepuhastusseadme. Kuid esiteks ei ole ehitusprojektis tehtud valikut väikepuhastusseadme kasuks. Ehitusprojekti koostas Liivimaa Arhitektid OÜ juunis 2000, töö nr LA-19/00 (dtl 324 jj). Ehitusprojekti kohaselt kanaliseeritakse heitveed esialgu kogumiskaevu, mida on hiljem võimalik ühendada Ihaste elamurajooni ühtsesse kanalisatsioonivõrku (dtl 335). Ehitusluba anti 07.08.2000 ning selles on öeldud, et töid tuleb teostada vastavalt projektile (dtl 330). Ehitusprojekti koostanud arhitekt Vilmar Lill selgitas haldusmenetluses, et ta ei mäleta, miks sai valitud kogumiskaev, mitte immutussüsteem, võib-olla tellija soovis nii, võib-olla oli asi hinnas (dtl 39-40).
5
Kohtuasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks olnud puhasti rajamisel pahauskne. Puurkaevu asukohale antud Tartumaa Keskkonnateenistuse 28.07.2000.a kooskõlastuses on küll välja toodud, et 60 m raadiuses puurkaevust on heitvee immutamine keelatud (dtl 396), kuid haldusmenetluses kogutud dokumentide põhjal ei korraldanud puurkaevu rajamist kaebaja, vaid Oskar Tamm.
7.Teiseks ei olnud heitvee pinnasesse immutamine kaebaja puhasti asukohas juba elamu rajamise ajal lubatud, kuna imbväljak paiknes puurkaevule liiga lähedal. Kaebaja avaldas, et puurkaev on ehitatud enne kaebaja puhastit (dtl 8). See tähendab, et reoveepuhasti liigi ja asukoha valikul sai ja tuli arvestada puurkaevu olemasolu ja asukohaga. Aastatel 1994-2019 kehtinud veeseaduse (kaebaja puhasti rajamise ajal kehtinud redaktsiooni) § 8 lg 3 alusel oli isikliku majapidamise heitvee pinnasesse juhtimine oma maavalduse piires lubatud, arvestades sama seaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise nõudeid. Seaduse § 24 lg 2 kohaselt võis heitvett pinnasesse juhtida Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras, kui see lubamatult ei halvenda põhjavee looduslikke omadusi. Vabariigi Valitsuse 15.12.1994.a määrusega kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise nõuete p 1 ütles, et heitvett võib pärast nõuetekohast eelpuhastust juhtida pinnasesse (välja arvatud joogivee sanitaarkaitsealal) 50 m3 ööpäevas, kui majanduslikult põhjendatud kauguses puudub heitvee vastuvõtuks veekogu ja on tagatud, et põhjavee looduslikud omadused ei halvene. Vabariigi Valitsuse 20.01.1998.a määrusega „Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavate nõuete kinnitamine“ kehtestati algselt nõue, et kuni 50 m 3 mehaaniliselt puhastatud heitvett ööpäevas võib immutada pinnasesse, välja arvatud joogiveeallika sanitaarkaitsealadel (nõuete p 24). Seda punkti muudeti 01.01.1999 jõustunud määrusega nii, et heitvee pinnasesse immutamine on keelatud nii joogiveeallika sanitaarkaitsealal kui ka nende välispiirist lähemal kui 50 m.
8.Otsuse punktis 7 toodud normidest tuleneb, et keeld immutada heitvett pinnasesse puurkaevu sanitaarkaitsealal ja 50 m ulatuses selle välispiirist kehtib alates 01.01.1999. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses õigesti kindlaks teinud, et ehitis rajati ehitusloa ja projekti tingimusi ning ehitisele kehtestatud nõudeid rikkudes. Puurkaevu sanitaarkaitseala on praegusel juhul 10 m (dtl 392). Imbväljaku kaugus puurkaevust oleks pidanud olema vähemalt 10 + 50 = 60 m, kuid vahemaa on 46 m. Ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 1 sätestab ehitisele esitatavad nõuded: ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. EhS § 11 lg 2 p 3 alusel kuuluvad ehitisele esitatavate nõuete hulka hügieeni-, tervise- ja keskkonnanõuded. Nõue selle kohta, millistel tingimustel võib heitvett pinnasesse immutada, on ehitise kasutamise nõue, mida saab pidada nii tervise- kui ka keskkonnanõudeks.
9.Vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasuse kindlakstegemiseks ei ole piisav, et ehitise mittevastavus ehitisele esitatavatele nõuetele on kindlaks tehtud õigesti. EhS § 132 lg 3 sätestab, et korrakaitseorgan otsustab ehitise lammutamise eelkõige, kui: 1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht; 2) ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada;
6
3) ehitusloas, kasutusloas või muus haldusaktis määratud ehitise lammutamise tähtaeg on saabunud ja ehitist ei ole lammutatud või teisaldatud. Vaidlustatud ettekirjutuses on vastustaja tuginenud viidatud sätte punktile 1. Kohtul tuleb hinnata, kas vastustaja tegi õigesti kindlaks, et nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht.
10.Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses tuginenud sellele, et kaebaja puhasti paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kohtu hinnangul ei ole see asjaolu õigesti kindlaks tehtud. Ülekaalus on tõendid selle kohta, et Kasesalu tee 73 kinnisasi ja seda ümbritsevad alad ei paikne nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Vastustaja tugineb Maa-ameti kaudu kättesaadavale Eesti Geoloogiateenistuse kaardile. Kohus märgib, et sama kaarti on vastustaja muudes dokumentides teisiti hinnanud. Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2023-2035 (dtl 595-642, edaspidi ÜVK arendamise kava) lk 11 on öeldud, et Eesti Geoloogiakeskuse koostatud kaitstuse kaardi põhjal on põhjavesi enamikul valla territooriumist keskmiselt kaitstud. Suhteliselt kaitstud alad asuvad Laukasoo peakraavi ümbruses ja Lohkva külas. Nõrgalt kaitstud on alad Muri külas ja osa Pajukurmu ja Kavastu külast. Sama dokumendi lk 26 on öeldud, et Lohkva ja Veibri külas on põhjavesi keskmiselt kuni suhteliselt kaitstud (keskmine kuni madal reostusohtlikkus).
11.Kaebaja on esitanud tõendi „Kasesalu tee 73, Veibri küla, Luunja vald paikneva reoveepuhasti mõju hindamine põhjavee kvaliteedile ja läheduses paiknevatele joogiveehaaretele, hüdrogeoloogiline ekspertiis“, kuupäev 14.05.2024, koostaja Indrek Tamberg, hüdrogeoloogiliste uuringute tegevusluba nr KHY000016 (dtl 41-49). Hinnangus leitakse konkreetsetele uuringuandmetele tuginedes, et reoveepuhasti asukohas on põhjavesi keskmiselt kuni suhteliselt kaitstud ning ei ole tõenäoline, et Kasesalu tee 73 paikneva reovee kohtpuhasti filterväljaku heitvesi võib tekitada ohtu keskkonnale või inimeste tervisele. Kohus ei nõustu sellega, et Indrek Tambergi hinnang on ebausaldusväärne, kuna isik ei ole välja toonud kõiki asjasse puutuvaid õigusnormide nõudeid. Hinnangu andja pädevuseks on hüdrogeoloogilised uuringud. Hinnangu koostamise konkreetseks eesmärgiks oli uurida kaebaja puhasti reostuskoormust ja põhjavee kaitstust, seda on hinnangu andja ka teinud. Indrek Tambergi hinnanguga ühtivad muud tõendid. Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu andmete (dtl 195) põhjal on veekihi sügavus 45 m ning maapinna ja veekihi vahel asuvad moreen 20 m ja liivakivi savi vahekihtidega 25 m. Järelevalvetoimikus oleva puurkaevu passi (dtl 435) põhjal asub liiva-, kruusa- ja moreenikiht sügavusel 0-35 m ning liivakivi savi vahekihtidega sügavusel 35-48 m. Vaidlustatud ettekirjutuses kirjeldatud teoreetiliste andmete (dtl 28-29) põhjal tähendab see, et põhjavesi on keskmiselt kaitstud või kaitstud. Vaidlustatud ettekirjutuses on seega valesti lähtutud sellest, et tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga.
12.Vastustaja käsitleb ohuna põhjavee ning puurkaevu vee reostumise võimalust: vaidlustatud ettekirjutuse punktis 24 on öeldud, et Kasesalu tee 73 septiku imbväljak asub Männituka puurkaevule määratud piirangualal ja kujutab endast olulist ohtu korrakaitseseaduse tähenduses. Vastustaja seega ei väida kõrgendatud ohu esinemist. Ka kohtule ei ole äratuntav, et kohtuasja asjaoludel võiks tegemist olla kõrgendatud ohuga korrakaitseseaduse (KorS) § 5 lg 4 tähenduses.
7
KorS § 5 lg 3 defineerib, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või sama paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Vaidlustatud ettekirjutuses tugineb vastustaja sellele, et esineb oluline oht keskkonnale ehk põhjavee seisundile. Väidetud oht inimese tervisele on sellest tuletatud. Vastustaja ei väida, et kaebaja puhastil on otsene mõju inimese tervisele. Vastustaja väidab mõju esinemist nii, et kaebaja puhasti võib põhjustada puurkaevu vee reostumise ning see omakorda ohustab tervist.
13.Kohus tegi eespool kindlaks, et imbväljak paikneb puurkaevule lähemal kui lubatud vahemaa peaks olema 60 m, kuid on 46 m. Kuid praeguse kohtuasja asjaoludel ei ole see fakt piisav olulise ohu jaatamiseks. Kohus peab üldiselt teadaolevaks, et tervise- ja keskkonna kaitsmise eesmärgil kehtestatud arvulised normid kehtestatakse suure üldistusastme ja teatava varuga, nii et normide järgimise korral on oht välistatud. Normide rikkumist saab käsitleda eeldusena, et esineb oht, mida normide kehtestamisega soovitakse ära hoida. Kuid seda eeldust saab tõenditega ümber lükata, samuti tuleb hinnang anda ohu suurusele. Praeguses asjas ei pea ohu suurust (olulise keskkonnahäiringu tekkimise tõenäosust) hindama teoorias, mudelite alusel vms, vaid lähtuda saab pikka aega kestnud tegelikust olukorrast.
14.Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lg 1 sätestab, et keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele. KeÜS § 5 defineerib, et keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. KeÜS § 3 lg 2 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist: 1) KeÜS § 7 lg 3 sätestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel; 2) KeÜS § 7 lg 5 sätestatud saastatuse põhjustamisel; 3) keskkonnakahju põhjustamisel; 4) olulise keskkonnamõju põhjustamisel; 5) olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku alale Ühegi KeÜS § 3 lg 2 nimetatud mõju esinemist ei ole tõendatud. Vastupidi, kohtu hinnangul on tõendatud, et rohkem kui 20 aasta jooksul ei ole ühtegi sellist mõju tekkinud. Sel juhul ei saa prognoosida, et olulise keskkonnahäiringu tekkimine on piisvalt tõenäoline.
15.Kohtule on esitatud kinnituskiri-ekspertarvamus 06.09.2023, mille on andnud Keskkond & Partnerid OÜ juhataja Siim Sibul, diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (dtl 36-38). Arvamuse kohaselt on kaebaja puhastiks Saksa tootja ROTH kahekambriline septik koos imbsüsteemiga, mis on spetsiaalselt mõeldud väikeelamute reovee puhastamiseks. Arvamuse andja on teostanud kaebaja puhasti ülevaatuse ning kinnitab, et see toimib normaalselt ja ei kujuta ohtu keskkonnale. Sama põhimõttega väikepuhastusseadmed (imbsüsteemiga ühendatud kahekambrilised septikud) on lubatud, ohutud ja kasutusel siiamaani Euroopa Liidus. Puhasti omab CE sertifikaati ja on DIN tähisega. Ka otsuse punktis 11 toodud hinnangu põhjal ei ole tõenäoline, et kaebaja puhasti filterväljaku heitvesi võib tekitada ohtu keskkonnale või inimeste tervisele.
8
16.Kohtule on esitatud 17.04.2024 Kasesalu tee 73 kraanist võetud proovi joogivee analüüs (dtl 50-51), kõik näitajad on normi piirides. Vastustaja tõi välja, et kui võrrelda eeltoodud analüüsi ja joogivee analüüsi 23.08.2000 (dtl 439), siis nitraatide (NO3-) sisaldus on suurenenud 21 korda. Kohtu hinnangul ei saa sellest järeldada olulise ohu esinemist EhS § 132 lg 3 p 1 tähenduses. Näitaja on küll tõusnud, kuid on siiski rohkem kui kaks korda normist väiksem (tulemus 21 mg/l, piirsisaldus 50 mg/l). Tegemist ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisega. Õige ei ole teha järeldusi üksnes ühe näitaja põhjal. Kui võrrelda üldiseid vee kvaliteedi näitajaid, vee lämmastikusisaldust iseloomustavaid näitajaid (ammoonium, nitrit, nitraat) ning hapnikutarbe näitajat (seondub laguneva orgaanilise aine esinemisega vees), siis kõik muud näitajad peale nitraadi on 2024. aasta analüüsis samad või paremad kui 2000. aasta analüüsis. Näitaja Hägusus Lõhn Maitse Ammooniumioon NH4+ Nitrit NO2Nitraat NO3Hapnikutarve
2000
6 NHÜ
Lõhn 0 palli Maitse 0 palli <0,1 mg/dm3
2024
<0,5 NHÜ
Lõhnaläve indeks 1 TON Maitseläve indeks 1 TFN 0,020 mg/l
Sotsiaalministri määruse „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ § 5 märkuse 3 põhjal omab tähtsust nitraadi ja nitriti proportsioon joogivees, see peab olema (NO3)/50+(NO2)/3 ≤ 1. Praegusel juhul on see näitaja 21/50 + 0,01/3 = 0,42+0,0033 = 0,4233 < 1. Kohus nõustub kolmandate isikute seisukohaga, et nitraadisisalduse tõusu ei ole põhjust seostada üksnes või eelkõige kaebaja puhastiga, kui vahepealsel ajal on puurkaevu lähedusse Uus-Veeriku kinnistu detailplaneeringu elluviimisega rajatud suur elurajoon. Lämmastiku esinemist puurkaevu vees võib põhjustada näiteks muru väetamine või aiamaa või kasvuhoone pidamine Uus-Veeriku elurajoonis.
17.Praegu kehtiva veeseaduse (VeeS) § 104 lg 4 sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuse tagada reoveekogumisalal koormusega üle 2000 inimekvivalendi (ie) ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee reoveepuhastisse juhtimiseks, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul ehk juhul, kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi või sellest ei ole keskkonnale tulu. ÜVK arendamise kavast 2023-2035 (dtl 595-642) nähtub alljärgnev. * Veibri küla asub Tartu reoveekogumisalal reostuskoormusega 119 290 ie. Veeettevõtjaks on AS Tartu Veevärk. * Üle 2000 ie reoveekogumisala puhul peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reoveekogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. * Reoveekogumisalal asuva tarbimiskoha omanikul või valdajal, kelle kohtkäitlussüsteem ei ole nõuetekohane või ei ole vastavuses õigusaktidest tulenevate nõuetega, on kohustus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hiljemalt ühe aasta jooksul, kui vee-ettevõtja on 9
selleks välja ehitanud nõuetekohase liitumispunkti ning ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi. * Luunja vallas on ette nähtud ühiskanalisatsiooniga liitumise võimaluse rajamine reoveekogumisaladel paiknevatele kinnistutele, kus täna puudub võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. * Lähiaastate tegevusetappide-projektide määramisel on esmaülesannete hoonestatud reoveekogumisalade katmine ühiskanalisatsiooni võrkudega.
hulgas
* AS Tartu Veevärk käsitleb Luunja vallas paiknevaid ÜVK rajatisi Tartu linna ÜVK osana, mistõttu kavandatakse ka investeeringud süsteemi kui terviku toimimisest lähtuvalt. Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava lisa 1 näeb muuhulgas ette kanalisatsioonitorustike rajamise väljaspool Tartu linna, iga-aastaseks investeeringumahuks 200 000 eurot, hinnanguliselt rajatakse 1333 m kanalisatsioonitorustikke aastas, ning väikepuhastite seadmete asendusteks on iga-aastaselt ette nähtud 30 000 eurot.
18.Kohtu hinnangul tähendab otsuse punktis 17 toodu, et Kasesalu tee 73 praegune kanalisatsiooni lahendus ei saa jääda selliseks määramata ajaks. Kuid lahenduse leidmist ei saa panna korralduslikult ja rahaliselt üksnes kaebaja kanda, vaid ka vastustajal on lahenduse leidmisel kohustusi. Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole täpsemalt käsitletud seda, millised oleksid erinevad võimalikud lahendused, kui suured oleksid nendega seotud kulud ja kui suures osas tuleks need kulud kanda kaebajal. See omab tähtsust eriti olukorras, kus olulise ohu esinemist ei saa möönda või ei ole ohu realiseerumine lähiajal tõenäoline, kuna ohu tõrjumiseks kohaldatud abinõu peab olema ohuga proportsionaalne.
19.Kohtuasja dokumentide põhjal on erinevaid võimalusi Kasesalu tee 73 kinnisasja liitmiseks ühiskanalisatsiooniga (dtl 578): - liitumine Kasesalu tee 71 ÜVK kaevu (kohtu märkus: Maa-ameti põhikaardi alusel oleks kanalisatsioonitrassi pikkus ca 50 m ning vajalik oleks kokkulepe Kasesalu tee 71 omanikuga, kuna rajatised paiknevad Kasesalu tee 71 kinnisasjal ja võivad kuuluda selle kinnisasja omanikule); - liitumine Uus-Veeriku tee ÜVK-ga (kohtu märkus: Maa-ameti põhikaardi alusel oleks kanalisatsioonitrassi pikkus ca 100 m ning vajalik oleks kokkulepe Kasesalu tee 71 või Uus-Veeriku tee 6 kinnisasja omanikuga või sundvalduse seadmine, kuna torustiku saab ehitada neist kinnisasjadest ühe kaudu); - liitumine Lõuendi tn ÜVK-ga (järgmises lõigus toodud tõendi alusel oleks kanalisatsioonitrassi pikkus ca 169 m). Kohtule on esitatud AS Tartu Veevärk 18.12.2024.a pakkumine kaebajale liitumiseks ühiskanalisatsiooniga Lõuendi tänaval (dtl 581). Selle järgi maksab 169 m pikkuse kanalisatsioonitoru ehitamine koos projekteerimisega 24 156 eurot ning see summa tuleks täies ulatuses tasuda liitumistasuna kaebajal. Summa ei sisalda kulusid, mis tuleb teha ehitustöödeks liitumispunktist (1m kaugusel kinnisasja piirist) kaebaja elamuni kinnistupealsete torustike ja reoveepumpla projekteerimiseks ja ehitamiseks. Kohus kahtleb, kas kulutust 24 156 eurot või sellest oluliselt lühema torustiku ehitamise kulusid alternatiivsete variantide puhul saab pidada VeeS § 104 lg 4 nimetatud olukorraks, kus ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi.
10
20.ÜVK arendamise kavas on reguleeritud olukorda, kus reoveekogumisalal asuva tarbimiskoha kohtkäitlussüsteem ei ole nõuetekohane või ei ole vastavuses õigusaktidest tulenevate nõuetega. Selle tagajärjeks on, et vastava tarbimiskoha omanikul on kohustus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga hiljemalt ühe aasta jooksul, kui vee-ettevõtja on selleks välja ehitanud nõuetekohase liitumispunkti ning ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi. Vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu, millistel põhjendustel või kaalutlustel on proportsionaalne kohaldada kaebaja suhtes rangemaid ja kaebajale kulukaid abinõusid. S.h arvestades, et ettekirjutuse puhul ei ole tegemist kaebaja karistamisega, vaid kohaldatud abinõu peab olema tarvilik ja piisav ohu tõrjumiseks. Kui reoveepuhasti ei vasta nõuetele, siis ohu suurus ei sõltu sellest, miks selline olukord tekkis.
21.Ka kogumismahuti paigaldamise nõude puhul tekib küsimus, kas see nõue on proportsionaalne tegelikult esineva ohuga. Eriti arvestades, et lõpptulemusena peab piirkonna kanalisatsioonilahenduseks kujunema ühiskanalisatsioon.
22.Kokkuvõttes on vaidlustatud ettekirjutus õigusvastane. Üks ettekirjutuse aluseks olev oluline asjaolu (kinnisasja paiknemine nõrgalt kaitstud põhjaveega alal) ei ole õige. Vastustaja ei ole arvesse võtnud tegelikke faktilisi andmeid ohu esinemise ja suuruse kohta (asjatundjate hinnangud, veeanalüüs). Kui ohu esinemist ja suurust ei ole õigesti hinnatud, siis ei saa õiged olla ka kaalutlused selle kohta, millist abinõu on kohane ja proportsionaalne rakendada. Vastustaja ei ole välja selgitanud ja õiguspäraselt kindlaks tehtud ohuga kaalunud erinevaid lahenduse variante ning nendega kaasnevaid kaebaja või vastustaja kulusid. Kohus rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud ettekirjutuse.
23.Kohus märgib, et kohtumenetluses välja toodud asjaolude põhjal on pooltel olemas võimalus lahendada probleem läbirääkimiste pidamise ja kokkuleppe sõlmimise teel. Kaebaja on kinnitanud, et ta on huvitatud ühiskanalisatsiooniga liitumisest. Vastustaja on välja toonud kolm võimalust, millest kaks eeldavad täiendavate isikute kaasamist arutelusse. Luunja valla ÜVK arendamise kavast nähtub, et vee-ettevõtja on kavandanud kulutusi uute torustike ehitamiseks. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades hea tahte korral võimalik leida olukorrale mõistlik ja kõiki asjasse puutuvaid huve arvestav lahendus. Menetluskulud, muud taotlused, selgitused
24.Kaebaja esitas 20.04.2026 taotluse teha vaatlus Kasesalu tee 73 kinnisasjal ja lähikonnas, kus asub puurkaev. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Esiteks on taotlus esitatud hilinemisega, kuna tähtaeg uute asjaolude, taotluste ja tõendite esitamiseks oli 14.04.2026. Teiseks ei ole vaatluse teel võimalik kindlaks teha ühtegi kohtuasja lahendamisel tähtsust omavat asjaolu (näiteks kaebaja puhasti mõju keskkonnale, vee kvaliteet puurkaevus). Kinnisasjade ja puurkaevu paiknemine nähtub mitmetest asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest.
25.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus. Kolmandad isikud ei ole menetluskulude nõuet esitanud.
26.Kaebaja palus kaebuses jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja esitas järgmised kuludokumendid: - esindaja arve kaebajale 29.06.2024 nr 20844, summa 1195,60 eurot, õigusabi maht 7 tundi; 11
- esindaja arve kaebajale 14.04.2026 nr 22849, summa 694,40 eurot, õigusabi maht 3,5 tundi; - Keskkonnalahendused OÜ arve 21.05.2024 nr 19912, summa 610 eurot, arve on esitatud Kasesalu tee 73 reoveepuhasti hüdrogeoloogilise ekspertiisi eest. Kõik eeltoodud summad sisaldavad käibemaksu. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja tasunud asjas riigilõivu 40 eurot.
27.Kaebaja menetluskulud on kokku 2540 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega. Õigusabi maht ja tasu suurus on kooskõlas asja mahu ja keerukusega. Tõend, mille kogumiseks on kulu tehtud, on asjakohane. Kaebaja on eraisik, s.o ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2540 eurot. Kohus peab võimalikuks mõista menetluskulud välja olenemata sellest, et kaebaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, kuid palub kaebajal tulevikus sarnases olukorras seda teha.
28.Kohus kohaldas 12.06.2024.a määrusega asjas esialgset õiguskaitset ning peatas vaidlustatud ettekirjutuse täitmise. HKMS § 249 lg 4 alusel kehtib esialgne õiguskaitse kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
29.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.