Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-1462 27. aprill 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Siitam Justiits- ja digiministri protest Jõhvi Vallavalitsuse antud projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamiseks ning kasutusloa andmise keelamiseks Protesti esitaja justiits- ja digiminister, esindajad vandeadvokaadid Reesa Laur ja Veiko Viisileht Vastustaja Jõhvi vald Kolmandad isikud Solar Light OÜ ja Ohaka Energia OÜ, mõlema esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich Kaasatud haldusorgan Kaitseministeerium, esindajad vandeadvokaadid Reesa Laur ja Veiko Viisileht Tartu Ringkonnakohtu 26. augusti 2025. a otsus Solar Light OÜ ja Ohaka Energia OÜ kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 26. augusti 2025. a otsus.
3.Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tarmo Pajuri esitas volikirja alusel 1. aprillil ja 28. mail 2020 projekteerimistingimuste taotlused päikeseelektrijaamade (PEJ) rajamiseks Jõhvi vallas Pargitaguse külas üksteiste kõrval asuvatele Jalaka ja Liivaahu kinnistutele.
2.Jõhvi Vallavalitsus andis 28. aprilli 2020. a korraldusega nr 2075 detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimused Jalaka kinnistule.
3.Jõhvi Vallavalitsus andis 9. juuni 2020. a korraldusega nr 2173 detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimused Liivaahu kinnistule.
4.Nordic Power Management OÜ esitas 20. oktoobril 2020 kolmandate isikute huvides ehitusloa taotluse PEJ rajamiseks nimetatud kinnistutele.
5.Jõhvi Vallavalitsus andis 11. novembri 2020. a korraldusega nr 2576 ehitusloa PEJ rajamiseks Jalaka ja Liivaahu kinnistutele (Pargiserva PEJ). Korralduse kohaselt on projekteerimistingimuste
3-21-1462 punktis 4.3 sätestatud, et projekt tuleb kooskõlastada naaberkinnistute maaomanikega. Elering AS kooskõlastas projekti 31. augustil 2020, Pargitaguse 22 kinnistu omanik 14. septembril 2020, Maa-amet 12. oktoobril 2020 ja Liivama kinnistu omanik 14. oktoobril 2020. Vastustaja märkis, et seadmetel (inverterid), mida projektis kasutatakse, on kõik EL-s vajalikud sertifikaadid, mis tõendavad, et need on inimestele ohutud. Ehitusluba kanti 12. novembril 2020 ehitisregistrisse.
6.Vastustaja edastas 20. novembril 2020 Pargiserva PEJ projekti Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks. Kaitsevägi teatas 17. detsembri 2020. a kirjas Kaitseministeeriumile, et ei kooskõlasta Jõhvi linnaku piiranguvööndisse planeeritava Pargiserva PEJ projekti. Kirjaga koos esitas Kaitsevägi PEJ projekti analüüsi. Kaitseministeerium teatas 18. detsembri 2020. a kirjas vastustajale, et ei saa kooskõlastada Pargiserva PEJ projekti, kuna arendaja ei ole esitanud kõiki küsitud vastavussertifikaate. Täiendavates arvamustes tõi Kaitsevägi välja, et PEJ elemendid koos ühenduskaablitega põhjustavad Jõhvi linnaku piirangualas häire- ja mürasignaale ka vastavussertifikaatide olemasolul. Kaitsevägi viitas Rootsis korraldatud päikesepargi välikatsetuste tulemustele.
7.Kaitseministeerium teatas 1. veebruari 2021. a kirjas vastustajale, et Pargiserva PEJ projekteerimistingimusi ega ehitusloa eelnõu poleks Kaitseministeeriumil võimalik kooskõlastada. Kavandatav Pargiserva PEJ asub riigikaitselise ehitise 2000 m piiranguvööndis ja vähendab raadiosüsteemide töövõimet. Projekteerimistingimused ja ehitusluba on õigusvastased, kuna need on antud Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta. Kaitseministeerium palus tunnistada korraldused nr 2075, nr 2173 ja nr 2576 kehtetuks ning vajaduse korral uuendada haldusmenetlus. 5. märtsil 2021 esitas Kaitseministeerium Justiits- ja Digiministeeriumile taotluse algatada haldusjärelevalve.
8.Vastustaja uuendas 8. märtsil 2021 menetluse ning edastas Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõud ning ehitusprojekti. Kaitseministeerium ei andnud neile kooskõlastust. Justiits- ja Digiministeerium tegi 19. aprillil 2021 vastustajale ettepaneku tunnistada projekteerimistingimused ning ehitusluba kehtetuks. Vastustaja ei tunnistanud korraldusi kehtetuks.
9.Justiits- ja digiminister esitas 30. juunil 2021 Tartu Halduskohtule protesti nõuetega tühistada projekteerimistingimused ja ehitusluba ning keelata vastustajal anda Pargiserva PEJ-le kasutusluba. Protesti põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 9.1 Ehitusseadustiku (EhS) § 120 lg 1 p 2 alusel tuleb ehitamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kui kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Samuti tuleb EhS § 120 lg 1 p 3 alusel ehitamine kooskõlastada, kui kavandatav ehitis võib tuua kaasa riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Vaidlusalune PEJ asub riigikaitselise ehitise - Jõhvi linnaku - piiranguvööndis ning selle käitamine ja elektrivõrku ühendamine toob kaasa raadiosüsteemi töövõime vähenemise. Seega oli selle ehitamiseks vajalik Kaitseministeeriumi kooskõlastus. Kaitseministeerium ei kooskõlastanud ehitamist. Samuti tuli EhS § 120 lg 1 teise lause alusel projekteerimistingimuste eelnõud saata Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks, mida ei tehtud. Järelikult on korraldused õigusvastased. 9.2 Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p-d 1 ja 2 praegusel juhul ei kohaldu. Rikutud menetlusnõue mõjutas asja otsustamist, sest Kaitseministeeriumi kooskõlastus on vastustajale siduv. Samuti pole protesti esitatud oluliselt hiljem haldusakti adressaadile teatavakstegemisest ning korralduste kehtetuks tunnistamine ei riku kolmandate isikute õiguspärast ootust. Kolmandad isikud teadsid hiljemalt 1. detsembril 2020, et PEJ-d ei saa ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta rajada
2(9)
3-21-1462 ning seega võib PEJ rajamisega olla probleem. Seega ei saanud neil vaidlusalustest korraldustest tekkida õiguspärast ootust. 9.3 Keelamisnõue on vajalik, et vältida julgeolekuteabe saamata jäämisega tekkivat korvamatut kahju riigile ja ohtu riigi julgeolekule. Vastustaja senine õigusvastane tegevus ei anna alust uskuda, et kasutusluba ei anta.
10.Tartu Halduskohus rahuldas 2. augusti 2024. a otsusega protesti ning tühistas projekteerimistingimused ja ehitusloa, keelas vastustajal anda vaidlusalusele PEJ-le kasutusluba ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta ning jättis menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Halduskohtu otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 10.1 Küsimus sellest, kas Kaitseministeeriumi kooskõlastuse andmata jätmine oleks olnud õiguspärane hüpoteetilises olukorras, kus vastustaja oleks seda küsinud enne haldusaktide andmist, väljub protesti nõude ja aluse piiridest. Seega ei võta halduskohus selles küsimuses seisukohta. Taotlused määrata ekspertiis jäävad rahuldamata, sest Kaitseministeeriumi kooskõlastuse mitteandmise põhjendatus ei ole praeguse kohtuvaidluse esemeks. Järelikult pole ka ekspertiis vajalik. 10.2 Kaitseministri 26. juuni 2015. a määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 9 lg 2 alusel on elektripaigaldis ehitis, mis võib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitise ning seal asuvate süsteemide ja seadmete töövõimet mõjutada. Jalaka ja Liivaahu kinnisasjad ei paikne linnas, alevikus või alevis, seega tuleb piiranguvööndi määramisel lähtuda EhS § 120 lg 2 p-st 3. Vaidlusalune PEJ asub täielikult riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ning see on selgelt näha Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardil. 10.3 EhS § 120 lg 1 alusel oli projekteerimistingimuste andmine ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta keelatud. Seega on projekteerimistingimused õigusvastased. 10.4 EhS § 120 lg-st 1 ja § 120 lg-st 3 tuleneb, et kui ehitusluba on antud projekteerimistingimuste alusel, mille puhul on rikutud kooskõlastamise kohustust, siis on õigusvastane ka ehitusluba. Menetlusosalised nõustusid kirjalikes seisukohtades ja istungil, et kõik kolm korraldust on õigusvastased. 10.5 Korralduste tühistamisel tuleb arvestada RVastS §-s 3 sätestatud tingimustega. Praeguses asjas ei ole tegemist RVastS § 3 lg 3 p 1 olukorraga, sest Kaitseministeeriumi kooskõlastus on vastustajale siduv. Seda ei küsitud ning Kaitseministeerium väitis, et kui seda oleks küsitud, siis poleks kooskõlastust antud. Järelikult mõjutas viga asja otsustamist. 10.6 Samuti pole tegemist RVastS § 3 lg 3 p-s 2 sätestatud olukorraga. Selleks peaks olema täietud kaks kumulatiivset eeldust: (i) haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud oluliselt hiljem haldusakti adressaadile teatavakstegemisest ning (ii) kehtetuks tunnistamine võib rikkuda kolmanda isiku õiguspärast ootust. Esimeses eelduses sisalduv „oluliselt hiljem“ peab olema pikem aeg kui tavapärane 30-päevane tähtaeg haldusakti vaidlustamiseks. Praegusel juhul anti ehitusluba
11.novembril 2020 ning protest esitati 30. juunil 2021. See võib olla oluliselt hiljem RVastS § 3 lg 3 p 2 tähenduses, aga seda küsimust pole vaja lahendada, kui sama sätte teine eeldus pole täidetud. 10.7 Vaidlusaluste korralduste tühistamine ei riku kolmandate isikute õiguspärast ootust, seega ei ole täidetud RVastS § 3 lg 3 p 2 teine eeldus. Projekteerimistingimused ei anna ehitamisõigust. 3(9)
3-21-1462 Õiguspärane ootus võiks tekkida üksnes ehitusloast. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 4 sätestab tingimused, millal ei ole võimalik usalduse kaitsele tugineda. Praegu on täidetud kaks selles sättes nimetatud tingimust. 10.8 HMS § 67 lg 4 p 1 järgi ei saa usalduskaitsele tugineda kuni halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Seda tuleb mõista kui ajavahemikku, mis sisaldab 30 päeva halduskohtusse pöördumiseks ning lisaks mõistlikku aega haldusaktist teadasaamiseks. Kolmandad isikud väitsid, et ehitamine lõpetati 31. detsembril 2020, s.o 50 päeva pärast seda, kui anti ehitusloa korraldus. Seda võib pidada ajaks, mil polnud veel möödunud halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse esitamise tähtaeg. Seega ei saa kolmandad isikud usalduse kaitsele tugineda. 10.9 HMS § 67 lg 4 p 5 alusel ei saa usalduse kaitsele tugineda ka juhul, kui isik oli haldusakti õigusvastasusest teadlik või ei olnud sellest teadlik oma süü tõttu. Menetlusosalised nõustusid, et vaidlustatud korraldused on õigusvastased. Kolmas isik ei pea tegema järelevalvet vastustaja haldusmenetluse üle. Elektrienergia tootmise valdkonnas tegutsevate hoolsate ettevõtjatena oleksid kolmandad isikud pidanud teadma, et plaanitav PEJ asub riigikaitselise hoone piiranguvööndis ning et EhS § 120 lg 1 alusel oli kohustuslik kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga. Detsembri alguses Kaitseministeeriumiga toimunud kirjavahetuse tulemusel pidi mõlemale kolmandale isikule olema arusaadav, et kooskõlastust ei ole küsitud, ning seega pidid nad mõistma, et vaidlusalused korraldused on õigusvastased. 10.10 HMS § 67 lg 2 järgi ei tohi haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades teinud tehingu oma vara käsutamiseks. Praegu on kolmandad isikud küll teinud kulutusi PEJ rajamisele, kuid need on kõik tehtud enne, kui tekkis õiguspärane ootus, sest veel polnud möödunud tähtaeg kaebusega halduskohtusse pöördumiseks. 10.11 Kui protest rahuldada ja korraldused tühistada, siis see ei tähenda, et kolmandate isikute jaoks on PEJ rajamine ja käitamine täielikult välistatud. Menetluse uuendamisel on võimalik Kaitseministeeriumilt kooskõlastus saada. 10.12 Ehitusloa õigusvastasus ei välista tingimata kasutusloa andmist. Kohus peab võimalikuks rahuldada keelamisprotesti nii, et keelatud on anda kasutusluba ehitusloa alusel ehitatud rajatisele ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta. Teiste sõnadega hõlmab see üksnes vaidlusalust rajatist sellisena, nagu see on.
11.Kolmandad isikud esitasid halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
12.Tartu Ringkonnakohus jättis 26. augusti 2025. a otsusega kolmandate isikute apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 12.1 Vaidlusalused korraldused on õigusvastased. 12.2 Praegu pole tegemist RVastS § 3 lg 3 p-s 1 sätestatud olukorraga. EhS § 120 lg 1 p-st 2 tuleneb, et Kaitseministeeriumi kooskõlastus on kohustuslik ning see on vastustajale siduv. Seega mõjutas rikkumine asja otsustamist. 12.3 Kohtupraktika järgi on Kaitseministeeriumi kooskõlastusest keeldumise õiguspärasus kohtulikult kontrollitav. Samas pole praeguses asjas vaidluse all Kaitseministeeriumi kooskõlastuse andmata 4(9)
3-21-1462 jätmise õiguspärasus või põhjendatus, vaid üksnes selle puudumise tõttu vaidlusaluste korralduste õigusvastasus. Seega ei olnud ekspertiisi korraldamine vajalik, sest see ei mõjutaks kohtuasja lahendamist. Isegi kui Kaitseministeeriumi kooskõlastamisest keeldumine oleks põhjendamatu, siis oleksid vaidlusalused korraldused ikkagi õigusvastased, sest EhS § 120 lg 1 tõttu on kooskõlastus tingimata vajalik. Samuti tuleks Kaitseministeeriumi kooskõlastuse andmata jätmise õigusvastasuse korral kooskõlastuse andmist uuesti otsustada, kuid see tähendaks, et kooskõlastus puudub, mistõttu oleksid vaidlusalused korraldused ikkagi õigusvastased. Seega ei olnud ekspertiisi määramine vajalik ning halduskohus ei ole selles küsimuses menetlusnorme rikkunud. 12.4 Kolmandad isikud on teinud kulutusi PEJ rajamiseks, aga kulutustega alustati veebruaris ja märtsis 2020, s.o kaheksa kuud enne ehitusloa andmist. Kolmandad isikud väitsid, et kulutuste tegemine oli vältimatu, sest toetusele kvalifitseerumine eeldas, et ehitustööd lõpetatakse enne
31.detsembrit 2020. Toetuse saamisele ülesehitatud äriplaan ei ole praeguse vaidluse seisukohast oluline kaalutlus. 12.5 Projekteerimistingimuste andmine ei saanud kolmandates isikutes tekitada kindlust, et nad saavad ettenähtud mahus ja viisil ehitada. Seega saab kolmandate isikute usalduse lähtealuseks võtta ehitusloa. HMS § 67 lg 4 p 1 aja sisse ei tulnud praegusel juhul arvata 30-päevasele halduskohtusse kaebuse esitamise tähtajale lisaks veel 19 päeva. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse puhul tuleks eeldada, et kõik asjast huvitatud isikud on menetlusse kaasatud ja seega on haldusaktist teadasaamiseks mõistlik aeg viis kalendripäeva. Teiste sõnadega, asjast huvitatud isikud pidid
11.novembri 2020. a ehitusloast teada saama hiljemalt 16. novembril 2020. Seega võis kolmandatel isikutel tekkida usaldus haldusakti kehtima jäämise suhtes kõige varem 18. detsembril 2020. Pärast seda päeva on kolmandad isikud teinud vaid ühe 12 898-eurose kulutuse. See ei ole nii suur kulu, et kaaluks üles avalikku huvi õigusvastaste korralduste tühistamise vastu. Kõik teised PEJ rajamisega seotud kulutused on tehtud varem. 12.6 Kolmandate isikute usaldus on välistatud ühtlasi HMS § 67 lg 4 p 5 alusel. Kaitseministeeriumi ja Solar Light OÜ kirjavahetusest pidi kolmandatele isikutele olema selge, et Kaitseministeerium ei ole vajalikku kooskõlastust andnud. 12.7 Keelamisprotesti osas kaitseb kohtuotsuse resolutsiooni sõnastus piisaval määral nii protesti esitaja kui ka kolmandate isikute õigusi ja huve. 12.8 Kolmandate isikute 18. augustil 2025 esitatud täiendav seisukoht jääb tähelepanuta, sest see esitati olulise hilinemisega ning sellega arvestamine tooks kaasa kohtulahendi aja edasilükkamise (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg 4).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Kolmandad isikud esitasid kassatsioonkaebuse, milles nad paluvad tühistada nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jäetakse protest rahuldamata ja menetluskulud protesti esitaja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 13.1 Kaitseministeeriumi arvamust oleks pidanud hindama ekspert. Kui ekspertiis tuvastaks, et soovitud PEJ tegelikult ei avalda Jõhvi linnaku raadiosüsteemidele sellist negatiivset mõju, nagu Kaitseministeerium väitis, siis ei oleks vaidlustatud korralduste tühistamine vaatamata formaalsele veale vajalik. Kohus oleks saanud praeguses kohtuasjas hinnata kooskõlastuse andmata jätmise õiguspärasust.
5(9)
3-21-1462 13.2 Arvestades kolmandate isikute äriplaani ja elektrituruseaduse § 59 lg 25 alusel makstava toetuse tingimusi, olid nad õigustatud tegema kulutusi PEJ rajamisele juba siis, kui projekteerimistingimused olid antud. Kolmandatel isikutel ei olnud põhjust arvata või eeldada, et projekteerimistingimuste alusel ehitusluba ei anta. 13.3 Kuivõrd protest esitati alles 30. juunil 2021, siis ei tohiks HMS § 67 lg 4 p 1 kohaldada, sest haldusakte ei vaidlustatud halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja jooksul. Isegi kui seda sätet kohaldada, tuleks seda teha iga korralduse puhul eraldi. Seega ei saa projekteerimistingimuste osas õiguspärase ootuse tekkimise hindamisel lähtuda ehitusloa korralduse andmise ajast. 13.4 Kaitseministeerium pidas detsembris 2020 kirjavahetust vaid Solar Light OÜ-ga. Sellest tekkinud teadmist ei saa omistada Ohaka Energia OÜ-le. Kolmandatel isikutel ei pidanud tekkima teadmist, et Kaitseministeerium pole andnud kooskõlastust. Tol hetkel ei sätestanud EhS § 120 lg 1, et ka ehitusloale pidi Kaitseministeerium andma kooskõlastuse, säte kohustas kooskõlastust küsima üksnes projekteerimistingimustele. Vastavalt projekteerimistingimustele oli projekti kooskõlastamine riigiasutustega vastustaja ülesanne. Kolmandatele isikutele ei pidanud olema arusaadav, et vastustaja ei ole seda teinud. Samuti polnud kolmandatel isikutel kohustust kontrollida, kas vastustaja on kooskõlastuse saanud. 13.5 Ringkonnakohus ei käsitlenud otsuses kolmandate isikute apellatsioonkaebuses esitatud vastuväiteid keelamisprotesti rahuldamisele. Kaitseministeerium ei ole seadnud kõrvaltingimust, et kasutusluba tuleb nendega kooskõlastada, ning EhS § 120 lg 1 ei sätesta üldist reeglit, et kasutusluba tuleks kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
14.Justiits- ja digiminister ja Kaitseministeerium jäid seniste seisukohtade ja põhjenduste juurde ning palusid jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja kohtute otsused muutmata. Kassatsioonkaebuse vastuse sisu oli kokkuvõtlikult järgmine. 14.1 Kohtud jätsid õigesti rahuldamata kolmandate isikute taotluse korraldada ekspertiis. Praeguses haldusasjas ei ole vaidluse all Kaitseministeeriumi keeldumine kooskõlastamisest. Isegi kui see oleks õigusvastane, ei muudaks see vaidlusaluseid haldusakte õiguspäraseks. 14.2 Kolmandate isikute kulutused ei moodusta mõjult avalikku huvi ületavat erahuvi. Projekteerimistingimused ei anna ehitamisõigust ja neist ei teki õiguspärast ootust. Kuivõrd projekteerimistingimused olid õigusvastased, siis oli õigusvastane ka nende alusel antud ehitusluba. Ei tohiks lasta tekkida praktikal, kus suurte kulutuste ennatlik tegemine loetakse aluseks õiguspärase ootuse tekkimisele. Ka siis, kui menetlus oleks kulgenud õiguspäraselt ja kolmandad isikud oleks vaidlustanud Kaitseministeeriumi kooskõlastuse andmata jätmise, poleks saanud PEJ rajamisega lõpetada enne toetustingimustes määratud tähtaega (31. detsember 2020). 14.3 Kolmandatele isikutele ei ole kahju tekkinud, kuivõrd soetatud PEJ elemente on võimalik kasutada mujal. 14.4 Mõlemad kolmandad isikud olid teadlikud korralduste õigusvastasusest. Valdkonnas tegutsevate ettevõtjatena pidid nad teadma, et kinnistud asuvad Jõhvi linnaku piiranguvööndis ning seega on vajalik Kaitseministeeriumi kooskõlastus. Ettevõtja hoolsuskohustusest tulenevalt oleksid pidanud kolmandad isikud kontrollima, kas vajalikud kooskõlastused on olemas. Kolmandate isikute ja Kaitseministeeriumi vahel detsembris 2020 toimunud kirjavahetusest pidid mõlemad kolmandad isikud mõistma, et kooskõlastusi ei ole. Solar Light OÜ juhatuse liikme e-kirjas öeldakse, et suhtlus puudutab Liivaahu ja Jalaka kinnistut. 6(9)
3-21-1462 14.5 Kohtud on keelamisprotesti õigesti rahuldanud. Kuivõrd vaidlusalused haldusaktid on õigusvastased, siis peab olema välistatud, et nende alusel rajatud PEJ-le antakse kasutusluba. Justiits- ja digiministrile ja Kaitseministeeriumile teadaolevalt Pargiserva PEJ-d enam ei eksisteeri, seega ka poleks sellele võimalik kasutusluba anda.
15.Vastustaja kassatsioonkaebuse suhtes seisukohta ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolmandate isikute kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja saadab asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 230 lg 5 p 2).
17.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et korraldused on õigusvastased. See on protesti rahuldamise eeldus (HKMS § 259 lg 2). Kuigi RVastS § 3 on otseselt mõeldud kohaldamiseks olukorras, kus isik esitab haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude haldusorganile või halduskohtule, väljendab selle paragrahvi lõige 3 põhiseadusest tulenevaid põhimõtteid (proportsionaalsus ja õiguskindlus), mis on kohaldatavad ka protesti lahendamisel, sest protesti rahuldamine riivab kolmanda isiku õigusi. Seega piirang vaidlusaluste korralduste tühistamiseks võiks tulla esiteks sellest, et Kaitseministeeriumilt kooskõlastuse küsimata jätmine ei võinud mõjutada asja otsustamist (RVastS § 3 lg 3 p 1, vt ka HMS § 58). Teiseks piirangu aluseks võiks olla RVastS § 3 lg 3 p 2. Selle sätte järgi võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud oluliselt hiljem korralduse adressaadile teatavakstegemisest ja korralduste tühistamine võib rikkuda tema õiguspärast ootust.
18.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1. Korralduste õigusvastasus tuleneb sellest, et vastustaja ei järginud EhS § 120 lg-s 1 sätestatud menetlusnõuet küsida Kaitseministeeriumilt kooskõlastusi. HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p-st 1 tulenevalt ei saa haldusakti tühistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus järeldas, et kuivõrd Kaitseministeeriumi kooskõlastus on vastustaja jaoks siduv, siis selle puudumine mõjutas asja otsustamist.
19.Kolleegium leiab, et kohus peab vaidluses ehitusloa üle tegema võimaluse korral kindlaks, kas teine haldusorgan sai õiguspäraselt keelduda siduva kooskõlastuse andmisest. Kui selleks õiguspärane võimalus puudus, siis ei saanud kooskõlastuse küsimata jätmine kui menetlusviga mõjutada asja otsustamist. HKMS § 158 lg 2 ei keela menetlusvea mõju hindamisel lahendada küsimust, kas Kaitseministeerium oleks ehitusloa menetluses saanud kooskõlastusest keelduda. Menetlusvea mõju hindamine ei kujuta endast pärast haldusakti andmist tekkinud faktiliste asjaolude hindamist. Selleks tuleb selgitada välja teise haldusorgani otsustusruumi piirid ajal, mil ta oleks õiguspärases haldusmenetluses pidanud kooskõlastuse andmise küsimuse lahendama. Sellele võivad muuhulgas heita valgust haldusorgani hilisemad selgitused.
20.Seega vastamaks küsimusele, kas kooskõlastuse küsimata jätmine mõjutas asja otsustamist, tuleks kindlaks teha, kas Kaitseministeerium sai õiguspäraselt keelduda kooskõlastuse andmisest. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et Kaitseministeeriumil puudub EhS § 120 lg 1 alusel kooskõlastuste andmisel kaalutlusõigus. Kaitseministeeriumil tuleb kooskõlastuse andmist otsustades esiteks uurimisprintsiibist lähtudes selgitada välja asjaolud, teiseks subsumeerida tuvastatud asjaolud õigusnormi alla, et tuvastada, kas mõju riigikaitselise ehitise töövõimele esineb, ja kolmandaks, kui esineb, siis kas mõju on selline, et see tuleb lugeda töövõime vähenemiseks määruse nr 16 § 4 lg 2 7(9)
3-21-1462 mõttes (RKHKo 3-17-2766/33, p 27.2). Kaitseministeeriumi otsus allub kohtulikule kontrollile, sealjuures ei piira kohtulikku kontrolli HKMS § 158 lg 3. Kooskõlastusest keeldumise kontrollimisel ei saa kohus piirduda ilmselguse testiga.
21.Juhul kui määruse nr 16 tähenduses lävendit ületav töövõimet vähendav mõju oli välistatud, siis ei oleks Kaitseministeerium saanud õiguspäraselt kooskõlastuse andmisest keelduda ja selle küsimata jätmine ei saanud asja otsustamist mõjutada. Seda sõltumata asjaolust, et kooskõlastus on vastustaja jaoks siduv.
22.Ehitusloa tühistamata jätmist toetaks sellises olukorras ka menetlusökonoomia. Ehitusloa vaidluses küsimuse lahendamine, kas teine haldusorgan sai kooskõlastuse andmisest keelduda, aitab kiiremini saavutada õigusrahu ja väldib sama ehitise üle uute vaidluste tekkimist. Praegu oleks kohtul tulnud kaaluda ekspertiisi korraldamist veendumaks, kas päikeseelektrijaamad oleks võinud vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet. Esmane tõendamiskoormus, et kooskõlastuse andmine oli vältimatu, lasub praegusel juhul kolmandatel isikutel (HKMS § 59 lg 1).
23.Kolleegium nõustub kohtute lõppjäreldusega, et praegusel juhul ei olnud RVastS § 3 lg 3 p-s 2 sätestatud kahest eeldusest üks täidetud. Kohtute põhjendusi tuleb siiski täiendada. Viidatud säte sisaldab kaht kumulatiivset eeldust: haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui (i) kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud oluliselt hiljem haldusakti adressaadile teatavakstegemisest ja (ii) kehtetuks tunnistamine võib rikkuda kolmanda isiku õiguspärast ootust.
24.Esimene eelkirjeldatud eeldus on täidetud. Ehitusluba kanti 12. novembril 2020 registrisse. Kohtuasjas pole väidetud ega tuvastatud, et ehitusloa teatavakstegemine kolmandatele isikutele oleks toimunud sellest märgatavalt hiljem. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise nõude esitamise ajaks tuleb lugeda 19. aprill 2021, mil Justiits- ja Digiministeerium saatis vastustajale ettepaneku tunnistada vaidlusalused korraldused kehtetuks. Hindamaks, kas kehtetuks tunnistamise nõue on esitatud oluliselt hiljem, tuleks üldjuhul aluseks võtta halduskohtumenetluses tavapärane 30-päevane kaebetähtaeg (vrd HMS § 67 lg 4 p 1). Praegusel juhul esitati tühistamisnõue umbes viis kuud pärast haldusakti adressaadile teatavakstegemist. Seega esitati nõue haldusakti andmisest oluliselt hiljem ning seda hoolimata tõsiasjast, et ettepanek korralduste kehtetuks tunnistamiseks ning tühistamisprotest olid mõlemad tähtaegsed (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 735 lg-d 4 ja 8).
25.Teine nimetatud eeldus ei ole täidetud. Õiguspärase ootuse võimalikku rikkumist tuleb kontrollida, lähtudes analoogiast HMS § 67 lg-s 4 sätestatud välistustega. Kaebajad pidid teadma ehitusloa õigusvastasusest (vrd HMS § 67 lg 4 p 5).
26.Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et keeruka õigusliku olukorra puhul ei saa eeldada, et isik peab saama aru haldusakti õigusvastasusest (RKHKo 3-3-1-74-11, p 17). Samuti ei saa eeldada, et isik peab saama aru haldusakti õigusvastasusest, kui selleks on vajalik kas asjaolude hoolikam uurimine või nõustaja abi kasutamine, nt olukorras, kus normid ei ole selged (RKHKo 3-20-1150/47, p 39).
27.Niisuguse ebaselge või keerulise olukorraga praegu tegemist ei olnud. Mõlemad kolmandad isikud on elektrienergia tootmise valdkonnas tegutsevad ettevõtjad. Seega oleksid nad pidanud teadma, et Jalaka ja Liivaahu kinnistud asuvad riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. Neile oli täitmiseks kohustuslik EhS § 120 lg 1, mille esimene lause sätestab, et ehitise püstitamine ilma samas lõikes nõutava kooskõlastuseta on keelatud. EhS § 120 lg 1 on seega adresseeritud ka arendajale, mitte üksnes kohaliku omavalitsuse üksusele kui ehitusjärelevalveasutusele. Kuigi haldusmenetluse õiguspärasuse eest vastutab eeskätt haldusorgan (RKHKo 3-21-1337/71, p 17 ja seal viidatud 8(9)
3-21-1462 praktika) ja seega projekti kooskõlastuse riigiasutustega pidi korraldama vastustaja, siis EhS § 120 lg 1 esimesest lausest tulenevalt pidid kolmandad isikud enne ehitamisega alustamist veenduma, et seadusega nõutavad kooskõlastused on olemas
28.Siiski ei tähenda kolmandate isikute õiguspärase ootuse puudumine automaatselt seda, et korraldused võis tühistada. RVastS § 3 lg 3 p-s 1 sätestatud kaalutlusõiguslikku tühistamisnõude piirangut tuleb kohaldada sõltumata sama lõike punktist 2.
29.Ringkonnakohtul tuleb asja uuel lahendamisel selgitada välja, kas vastab tõele ministeeriumide väide, et Pargiserva PEJ-d enam ei eksisteeri. Kui see on nii, võivad vaidlustatud korraldused olla ammendunud ning see võib anda aluse kohtumenetluse lõpetamiseks sarnaselt HKMS § 152 lg 1 p-le 4 (vrd RKHKo 3-23-885/83, p 30; 3-3-1-44-14, p 12).
30.Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei jaga ta menetluskulusid (HKMS § 109 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.