Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
27.04.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1095
Haldusasi
R.X-i kaebus
Menetlusosalised
Kaebaja – R.X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.04.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse R.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.04.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-26-1095.
2.Jätta R.X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.04.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-1095 muutmata.
3.Muuta Tallinna Halduskohtu 13.04.2026 määruse haldusasjas nr 3-26-1095 resolutsiooni punkti 2 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: “2. Jätta R.X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.“
4.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja teda puudutava tsiviilasja number tähemärgiga.
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.X (kaebaja) esitas 13.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Tallinna linna ja Rae valla tegevust ja tegevusetust kaebaja ja tema laste suhtes läbiviidud menetluses. Kaebuse kohaselt seisneb vaidlustatud tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasus kaebaja ja tema alaealiste laste kohta käiva teabe kogumises, töötlemises ja edastamises ilma läbipaistva, kontrollitava ja kaebajale selgitatud õigusliku aluseta; kaebaja ära kuulamata
3-26-1095 jätmises; kaebaja ja tema laste kohta kogutud dokumentide, hinnangute ja andmete varjamises; ühepoolse, kontrollimata, selektiivse ja kaebajale avaldamata informatsiooni kasutamises seisukohtade ja hinnangute kujundamisel; sellise informatsiooni kasutamises menetluslikes ja sisulistes otsustustes, mis mõjutavad kaebaja ja tema laste elukorraldust. Vastustajate tegevuse või tegevusetuse tõttu on ajutise iseloomuga ema ja laste suhtlemise piiramine muudetud sisuliselt püsivaks. Kaebaja ja tema laste vaheline kontakt on katkenud alates 30.12.2025. Samas ei ole menetluses esitatud ühtegi kontrollitavat, dokumenteeritud ja faktiliselt kinnitatud tõendit, mis suhte katkestamist õigustaks. Suhtlus on seatud sõltuvusse tingimustest, mida ei ole ette nähtud kohtumääruses, otsuseid tehakse teabe põhjal, mis ei ole emale kättesaadav ega kontrollitav. Kaebaja palus koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluses rakendada meetmeid, mis tagavad kaebaja ja tema laste vahelise suhtluse viivitamatu ja sisulise taastamise. Lastekaitse on esitanud kaebajale üha uusi lisatingimusi, millel puudub õiguslik alus ja mille eesmärk on venitada maakohtu seatud esialgse õiguskaitse ajutist olemust ning kujundada see lõplikuks olukorraks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine muudab kaebuse hilisema rahuldamise sisutühjaks, kuna selleks ajaks võib kaebaja ja tema laste suhetele tekitatud kahju olla pöördumatu.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 13.04.2026 määrusega kaebuse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuigi kaebaja on suunanud oma tuvastamis- ja kohustamisnõuded Tallinna linna ja Rae valla ehk haldusorganite vastu, on vaidlus sisu poolest tsiviilõiguslik. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebajal pooleli vaidlus tsiviilasjas nr X-XX-XXXX, milles kaebaja ja tema laste isa vaidlevad lastega suhtlemise korra üle. Tallinna linn ja Rae vald osalevad menetluses avalikku huvi kaitsma õigustatud asutustena (eestkosteasutustena). Harju Maakohus on otsustanud selles asjas esialgse õiguskaitse korras, millistel tingimustel on kaebajal õigus oma lastega suhelda. Halduskohtu pädevuses ei ole sekkuda maakohtu menetluses olevasse tsiviilasja, kontrollida ega muuta selles tehtud kohtulahendeid ega kontrollida menetluse õiguspärasust. Selline pädevus on üksnes sama tsiviilasja lahendaval ringkonnakohtul ja Riigikohtul. Kui kaebaja leiab, et eestkosteasutused ei ole esitanud kaebaja või tema laste kohta õigeid andmeid või arvamusi, saab ta seda vaidlustada selles tsiviilasjas. Samuti on maakohtu asi kontrollida, kas eestkosteasutus on täitnud korrektselt maakohtu esialgse õiguskaitse määrust. Maakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Samuti on kaebajal õigus nõuda selles tsiviilasjas dokumentide ja tõendite esitamist, sh eestkosteasutuselt. Halduskohtu ülesanne ei ole kaebajale tsiviilasja tarvis tõendeid koguda. Tõendite kogumine toimub menetluses, milles neid vaja on. Viidatud tsiviilasi on hagita menetlus, mis tähendab, et kohtul on selles menetluses selgitamis- ja uurimiskohustus. Seega on maakohtul kohustus koguda asja lahendamiseks vajalikud tõendid. Vajadusel saab kaebaja juhtida maakohtu tähelepanu tõenditele, mida oleks vaja asjale täiendavalt juurde koguda. Kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ei ole halduskohtu pädevuses lahendada ka esialgse õiguskaitse taotlust. Kohtute infosüsteemist on näha, et kaebaja pöördus esialgse õiguskaitse taotlusega viidatud asjas ka maakohtu poole, kuid maakohus keeldus seda läbi vaatamast, sest sarnane taotlus on kord juba lahendatud. Eeltoodu ei anna kaebajale õigust pöörduda esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtu poole.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Kaebaja palub 13.04.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.04.2026 määrus. 2(4)
3-26-1095 Halduskohus on ekslikult leidnud, et tegemist on tsiviilvaidlusega. Kaebaja ei vaidlusta tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtulahendeid, vaid taotleb Tallinna linna ja Rae valla lastekaitse tegevuse ja tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus on pädev kontrollima haldusorganite tegevuse õiguspärasust ka siis, kui see toimub paralleelselt või seoses muu kohtumenetlusega. Kaebust ei saa käsitada tsiviilvaidlusena üksnes seetõttu, et asjaolud puudutavad lapsi. Kaebajale ei ole avaldatud tema ja laste kohta kogutud dokumente ja andmeid, mille alusel on kujundatud seisukohad ja otsused. See muudab menetluse kontrollimatuks. Lastekaitse ei ole taganud laste õigust suhelda mõlema vanemaga, ei ole hinnanud olukorda erapooletult, ei ole kaasanud kaebajat menetlusse ning ei ole kontrollinud esitatud väiteid. Kaebajalt on võetud laste viibimiskoha otsustamise õigus. Vastustajate tegevuse ja tegevusetuse tulemusena ei ole kaebaja ja tema laste põhiõigused tagatud. Kaebaja ja tema laste suhe on faktiliselt katkestatud ning iga viivitus suurendab pöördumatut kahju. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras tagada laste ja ema vaheline viivitamatu ja takistamatu suhtlus ning kohustada lastekaitset rakendama ajutisi meetmeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
5.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja lahendama maakohus (TsMS § 9 lg 1). HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
6.Halduskohus on 13.04.2026 määruses õigesti leidnud, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse selgitused seonduvad peamiselt viitega, et kaebajat ja tema lapsi puudutavat ühepoolset ning kaebajale avaldamata teavet / dokumente kasutatakse kaebaja ja laste isa vahel laste hooldusõiguse üle käivas tsiviilvaidluses nr X-XX-XXXX hinnangute ja seisukohtade kujundamisel ja otsuste tegemisel. Halduskohus ei saa sekkuda maakohtu menetluses olevasse tsiviilasja. Tallinna Linnavalitsus ja Rae Vallavalitsus on küll haldusorganid, kuid osalevad viidatud tsiviilasjas eestkosteasutustena. Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et kui kaebaja leiab, et eestkosteasutused on olnud erapoolikud ning ei ole esitanud kaebaja ja tema laste kohta õigeid andmeid või arvamusi, siis saab ta seda vaidlustada selles konkreetses tsiviilasjas. Kui dokumente, mida kaebaja on Tallinna Linnavalitsuselt ja Rae Vallavalitsuselt nõudnud, kuid mida ei ole temale väljastatud, on kaebajal tarvis kasutada tõendina tsiviilasjas, on tal selleks võimalik taotleda tsiviilasja lahendavalt kohtult abi tõendite väljanõudmiseks (TsMS § 236 lg 2). Tõendite kogumine toimub samas menetluses, kus neid vajatakse. Hooldus- ja suhtlusõiguse asjad on TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatavad perekonnaasjad. Seetõttu on kohtul selles menetluses selgitamis- ja uurimiskohustus, sh kohustus tagada asja lahendamiseks vajalikud tõendid. Kui kaebaja õigust toimikuga tutvuda on TsMS § 59 lg 1 1 alusel piiratud, siis on tal võimalik selle kohta tehtud määrust seaduses ettenähtud korras vaidlustada (vt TsMS § 59 lg 6). Taotlused, mis kaebaja on esitanud praeguses haldusasjas, on asjakohane esitada pooleliolevas tsiviilvaidluses. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole koguda tõendeid poolelioleva tsiviilvaidluse lahendamiseks. 3(4)
3-26-1095
7.Eeloodust tulenevalt ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses ning halduskohus tagastas õiguspäraselt kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
8.Kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ei saa halduskohus esialgse õiguskaitse korras tagada kaebaja ja tema laste vahelist suhtlust ega kohustada eestkosteasutusi rakendama ajutisi meetmeid suhtluse taastamiseks. Et halduskohtu 13.04.2026 määrus polnud kaebuse tagastamise osas jõustunud, ei saanud kohus siiski jätta esialgse õiguskaitse taotlust läbi vaatamata, vaid see tuli lahendada (vrd Riigikohtu 17.05.2017 määrus nr 3-3-1-88-16, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 317-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 3-17-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10). Esialgse õiguskaitse taotluse võib jätta läbi vaatamata juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus langeb ära esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal, nt kui vaidlustatud haldusakt tunnistatakse kehtetuks (HKMS § 249 lg 3 ls 2). Vaatamata eelnevale ei ole kaebuse tagastamise tõttu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine siiski põhjendatud. Halduskohtusse pöördumise ja haldusasjas esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk ei saa olla kaebaja positsiooni parandamine tsiviilasjas, vaid kaebaja saab oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses.
9.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.04.2026 määrus muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu 13.04.2026 määruse resolutsiooni p-i 2 sõnastust.
10.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi ja teda puudutava tsiviilasja number tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.