E.H kaebus Transpordiameti 10.05.2022 otsuse nr 42/22/584-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja E.H, esindajad vandeadvokaadid Janne-Liisa Ottis ja Kalle-Kaspar Sepper Vastustaja Transpordiamet, esindajad Kristi Orumets ja Eveli Altunbas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Transpordiameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Transpordiameti apellatsioonkaebuse lisad 1–5. Võtta kohtute infosüsteemist kriminaalasja nr X-XX-XXXX materjalide hulgast siinse asja juurde Pärnu Maakohtu 27.09.2023 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2024 otsus.
Rahuldada Transpordiameti apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 01.04.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta E.H kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes menetlusosaliste endi kanda.
5.Avaldada jõustunud kohtuotsus, asendades E.H nime, Y OÜ ärinime ja kriminaalasja numbri X-XX-XXXX tähemärkidega.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
25.05.2026
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-22-1133 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transpordiamet ja Y OÜ sõlmisid 11.09.2018 liiklusseaduse (LS) § 191 lg 1 alusel sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise lepingu nr 1-13/18/1637-1 (haldusleping). E.H töötas alates 01.06.2014 Y OÜ-s sõidukite tehnoülevaataja ametikohal. Transpordiamet väljastas 03.08.2021 E.H-le LS § 74 lg 5 alusel mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimistunnistuse nr 21254 kehtivusega kuni 02.08.2024.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis koostöös Transpordiametiga 16.03.2022 kokku 27 sõiduki või nende haagise tehnilist seisukorda ning tuvastas 23 sõidukil või haagisel (edaspidi koos ka masinad), mis olid läbinud ülevaatuse otsusega „tehniliselt korras“, olulisi või ohtlikke puudusi. Transpordiamet algatas 21.03.2022 teatega LS § 75 alusel Y OÜ suhtes haldusjärelevalve menetluse, mille eesmärk oli kontrollida E.H poolt ajavahemikul 09.03.2022–16.03.2022 teostatud ülevaatuste kvaliteeti ning masinate vastavust kehtivatele nõuetele.
3.Transpordiamet peatas 10.05.2022 otsusega nr 4-2/22/584-1 LS § 74 lg 8 alusel E.H tehnoülevaataja atesteerimistunnistuse nr 21254 kehtivuse kuni 02.04.2024. Menetluse käigus selgus, et E.H tunnistas ajavahemikul 12.03.2022–16.03.2022 tehniliselt korras olevaks ja lubas liiklusesse vähemalt 23 sõidukit ja haagist, mille tehnoülevaatust reaalselt ei toimunud või millel tuvastatud puuduseid ei kandnud ta liiklusregistri andmebaasi ARIS2 kontrollkaardile. Transpordiamet tuvastas 16.03.2022 neil masinatel olulised või ohtlikud puudused. E.H selgitas, et käis masinaid uuesti üle vaatamas 10.04.2022. Võrreldes E.H 10.04.2022 tehtud fotosid 16.03.2022 ülevaatusel tehtud fotodega, on aru saada, et osa puudusi on hiljem kõrvaldatud. See ei muuda asjaolu, et vahetult pärast ülevaatust esinesid kõnealustel masinatel ohtlikud ja olulised puudused, mille tõttu ei oleks neid tohtinud lubada liiklusesse otsusega „tehniliselt korras“. Seega on E.H kuritarvitanud temale usaldatud õigust täita avalikku ülesannet. Atesteeritud tehnoülevaatajale on liiklusohutuse huvides seatud kõrgendatud ootused, et liiklusesse ei lubataks tehniliselt mitte korras sõidukeid ja haagiseid. E.H tegevus ei ole vastanud ootustele, sest ta on lubanud liiklusesse masinad, mis ohustavad kõigi turvalisust. Massilise rikkumise puhul on oluline, et E.H ei saaks jätkata avaliku ülesande täitmist, mistõttu tuleb atesteerimistunnistuse kehtivus peatada kuni selle kehtivuse lõpuni. E.H oli rikkumise toimepanemise ajal Eesti Tehnoülevaatajate Liidu juhatuse liige ja Y OÜ juhatuse liige ning oma tegevuses seega teistele eeskujuks. E.H ei ole juhtunut kahetsenud ega tunnistanud teostatud ülevaatusi kehtetuks, vaid on püüdnud oma tegevust õigustada. Atesteerimistunnistuse peatamist kuni selle kehtivuse lõpuni õigustab see, et rikkumised
2(9)
3-22-1133 tuvastati 23 ülevaatuse puhul ning puudused esinesid rasketehnikal, mis kuuluvad õppeasutusele ja mida kasutatakse regulaarselt õppetöös.
4.E.H esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 10.05.2022 otsuse nr 42/22/584-1 tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks. Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, vaidlustatud otsuses esitatud väited on tõendamata ja otsus on ebaproportsionaalne. Kaebaja tegi vaidlusaluste masinate tehnoülevaatuse vastavalt õigusaktides ettenähtud nõuetele. Sõltumatu ekspert AI on 12.05.2022 eksperdihinnangus tuvastanud, et tegelikult ei esinenud puudusi sellises mahus, nagu kaebajale ette heideti, ning ükski AI tuvastatud puudus ei olnud oluline või ohtlik. Transpordiamet ei arvestanud, et kontrollitud masinate seas oli mitu üle 25 aasta vanust masinat. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2011 määruse nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus nr 39) § 2 lg 2 kohaselt ei laiene selle määruse nõuded masina ehitusele ja tehnoseisundile neile masinatele, mis on üle 25 aasta vanad, välja arvatud määruse nr 39 lisa 1 koodides 201 (üldnõuded valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele) ja 301 (üldnõuded juhtimisseadmetele) ning gruppides nr 1 (varustus), nr 5 (rattad ja roomik) ja nr 10 (mõõtmed ja massid) toodud nõuded. Sellise masina ehitus- ja tehnoseisund peab vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele, mis kehtisid masina valmistamise ajal. Vastustaja tegi olulisi kaalumisvigu. Vastustaja pidas raskendavaks asjaoluks, et kaebaja eitas oma süüd, ei täitnud Transpordiameti juhiseid ning oli Eesti Tehnoülevaatajate Liidu juhatuse liige. Transpordiamet ei ole põhistanud, milles seisneb kaebaja sedavõrd tõsine rikkumine, et on põhjendatud atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine kauemaks kui üks aasta (vrd Riigikohtu 14.11.2019 otsus nr 3-16-2497). Pärast väidetavate rikkumiste toimepanemist võimaldas Transpordiamet kaebajal tööd edasi teha ca 2 kuud ning selle aja jooksul tegi kaebaja 687 tehnoülevaatust, millega seoses ei ole Transpordiametil olnud ühtki etteheidet. Kaebaja suhtes on käimas kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr X-XX-XXXX), kuid süütuse presumptsiooni tõttu ei saa vastustaja tugineda maakohtu süüdimõistvale kohtuotsusele, mis ei ole jõustunud, ning väita, et kriminaalmenetluses on kaebajale etteheidetud rikkumised tuvastatud.
5.Transpordiamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde. Transpordiamet on varem mitmel korral tuvastanud puudusi Y OÜ töös ajal, kui kaebaja oli äriühingu juhatuse liige ja tehnoülevaataja. AI ei ole sõltumatu ekspert, sest ta on seotud Eesti Tehnoülevaatajate Liiduga. Pealegi puudub AIl kehtiv atesteerimistunnistus ja tema arvamus kajastab masinate seisukorda 06.05.2022 seisuga. AI tehtud fotodelt on näha, et osa puudusi on pärast 16.03.2022 ülevaatust kõrvaldatud. Seega ei lükka AI arvamus ümber 16.03.2022 ülevaatuse tulemusi. Üle 25 aastaste masinate tehniline seisukord peab vastama selle valmistamise ajal kehtinud nõuetele (s.o arvesse ei võeta 25 aasta pikkust amortisatsiooni), kuid need ei ole määruse nr 39 kohaldamisalast väljas (vt määruse nr 39 § 2 lg 5). Näiteks juhul, kui tootja on sõidukil ette näinud toimiva pidurisüsteemi, siis tuleb pidurisüsteemi toimimist tehnoülevaatuse käigus kontrollida, sõltumata sõiduki vanusest. Vastasel korral ei ole sõiduk liikluses ohutu. Transpordiametile on saanud teatavaks, et Pärnu Maakohus tunnistas 27.09.2023 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kaebaja süüdi karistusseadustiku (KarS) § 299 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks ühe aasta vangistust, mis jäeti tingimisi kohaldamata, kui kaebaja ei pane kahe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena keelati kaebajal kahe aasta jooksul töötamine tehnoülevaatajana. Kuigi kriminaalasja menetlus on pooleli 3(9)
3-22-1133 ringkonnakohtus, tuvastas maakohus, et kaebaja on pannud toime rikkumised, mida on talle ette heidetud ka vaidlustatud haldusaktis.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 01.04.2024 otsusega kaebuse, tühistas Transpordiameti 10.05.2022 otsuse ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 5298,74 eurot. Kaebaja möönab, et on mingil määral eiranud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimist puudutavaid õigusakte, kuid leiab, et vigu ei olnud vastustaja väidetud mahus. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel hindama, kas puudused tegelikult esinesid või mitte. Samuti ei saa kohus teostada kaalutlusõigust vastustaja eest. Seetõttu taandub vaidlus sellele, kas vaidlustatud haldusakti andmisel on tehtud olulisi kaalutlusvigu. Vastustaja tegi küllalt olulisi kaalutlusvigu, mille tõttu tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada. Vastustaja ei arvestanud, et määruse nr 39 nõuded ei laiene üle 25 aasta vanustele masinatele, v.a lisas 1 toodud erandid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2022 määrus siinses asjas, p 15). AI arvamust ei ole põhjust pidada ebausaldusväärseks. Seda ei tellitud kaebaja huvides, vaid vastuseks PPA 03.05.2022 pressiteatele, milles kaebaja tegevuse tõttu heideti varju ka Eesti Tehnoülevaatajate Liidule. Kohus ei anna sellele arvamusele sisulist hinnangut, kuid selle taustal ei tundu vastustaja välja toodud puuduste esinemine siiski kuigi veenev. Oluline kaalutlusviga on ka see, et vastustaja hinnangul kaebaja ei kahetsenud juhtunut, vaid pigem proovis seda õigustada. Kui kaebaja ei nõustunud temale etteheidetud rikkumistega, siis ei pidanud ta neid omaks võtma. Mingil määral võinuks vastustaja võtta arvesse, et kaebaja varasemale tegevusele tehnoülevaatajana ei ole olnud mingeid etteheiteid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Transpordiamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta E.H kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate selgituste juurde. Halduskohus jättis olulised asjaolud tuvastamata. Atesteeritud tehnoülevaataja tegevusele on seatud kõrged nõuded, kuna ta täidab avalikku ülesannet. Atesteerimise eeldus on koolituse ja praktika läbimine, mistõttu oodatakse atesteeritud tehnoülevaatajalt kvaliteetset tööd. Kaebaja ei täitnud oma ülesandeid kooskõlas õigusaktide nõuetega. Vastustaja esitas selle kohta selgitused ja tõendid, mille halduskohus jättis täielikult hindamata. Tõendid kinnitavad vaidlusalustel masinatel oluliste või raskete puuduste esinemist ning kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise põhjendatust. AIt ei saa pidada sõltumatuks eksperdiks. Tema arvamus kajastab vaidlusaluste masinate puudusi 06.05.2022 seisuga, kuid vastustaja ja PPA käisid neid kontrollimas 16.03.2022, s.o vahetult pärast seda, kui kaebaja kandis ülevaatuse tulemused liiklusregistrisse. On ilmne, et nii tõsised puudused ei saanud tekkida lühikese aja jooksul. Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kogutud tõendid viitavad sellele, et kaebaja tegelikult ei käinudki kohapeal masinaid kontrollimas ning haagised, mida ei olnud lubatud kohapeal kontrollida, ei käinud reaalselt kaebaja juures ülevaatusel. Kui kohus leiab, et kaebaja siiski teostas tehnoülevaatuse, siis ei teinud ta seda kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega. Vastustaja ei teinud olulisi kaalutlusvigu. Sõltumata masinate vanusest, tuleb kontrollida nende vastavust tehnonõuetele. Vahe on üksnes selles, millised nõuded masinale kehtivad. Kaebaja süü eitamist ei ole eraldi arvestatud raskendava asjaoluna, vaid see oli välja toodud näitamaks, et kaebaja ei teinud vastustajaga koostööd ega võtnud ette midagi ebakvaliteetselt tehtud tehnoülevaatuste tagajärgede kõrvaldamiseks. Kuna vastustaja tuvastas kaebaja rikkumise, kaotas kaebaja usalduse tehnoülevaatajana ning vastustaja ei soovinud temaga koostööd jätkata. Tegemist ei olnud üksikjuhtumiga, sest kaebaja lubas liiklusesse 23 masinat, mis ei vastanud tehnonõuetele, s.o olid potentsiaalselt ohtlikud. Pole kahtlust, et kaebaja pani rikkumise toime tahtlikult. Vastustajal ei ole võimalik kaebaja tegevust iga päev kontrollida, 4(9)
3-22-1133 mistõttu tuli võimalike uute rikkumiste ennetamiseks kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivus peatada.
8.E.H palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuses uusi väiteid ja tõendeid, mis tuleb jätta tähelepanuta.
RINKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
9.Ringkonnakohus võtab HKMS § 198 lg 3 alusel asja juurde vastustaja apellatsioonkaebuse lisad 1–5 (16.03.2022 ülevaatusel tehtud fotod nelja masina puuduste kohta). Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis tuginenud 16.03.2022 ülevaatuse tulemustele, võttes mh aluseks selle kontrolli käigus tehtud fotod. Seega on tõendid asjakohased ega sisalda uusi asjaolusid. Kaebajal on olnud võimalus esitada nende tõendite kohta oma seisukoht.
10.Asja õigemaks lahendamiseks võtab ringkonnakohus HKMS § 198 lg 3 alusel kohtute infosüsteemist asja juurde ka Pärnu Maakohtu 27.09.2023 otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2024 otsuse kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Enne halduskohtu 01.04.2024 otsuse tegemist oli maakohus 27.09.2023 otsusega kaebaja kriminaalasjas nr X-XX-XXXX süüdi mõistnud ja vaidlus selles kriminaalasjas oli pooleli ringkonnakohtus. Pooled vaidlesid halduskohtus mh selle üle, kas ja milliseid järeldusi saab teha maakohtu otsusest, mis ei ole veel jõustunud. Maa- ja ringkonnakohtu otsused kriminaalasjas nr X-XX-XXXX jõustusid 25.06.2024, s.o apellatsioonimenetluse ajal. Kuna kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX seotud väiteid esitasid pooled juba halduskohtus, kaebaja oli selles kriminaalasjas menetlusosaline ning ringkonnakohtu 23.04.2024 otsus on Riigi Teataja veebilehe kaudu avalikult kättesaadav, ei saa need kohtuotsused olla pooltele üllatuslikud. II
11.Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Transpordiamet peatas kaebaja tehnoülevaataja atesteerimistunnistuse kehtivuse õiguspäraselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab E.H kaebuse rahuldamata.
12.LS § 73 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta teeb otsuse Transpordiamet või LS § 191 lg-s 1 nimetatud äriühing, kellega Transpordiamet on sõlminud halduslepingu. LS § 73 lg 6 kohaselt tuvastatakse tehnonõuetele vastavuse kontrollis mootorsõiduki või selle haagise vastavus või mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrolli tähtaeg, mille möödumisel kaotab sõiduk kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. LS § 73 lg 7 1 näeb ette, et mootorsõiduk või selle haagis ei vasta kehtivatele tehnonõuetele, kui sellel esineb oluline või ohtlik rike või puudus. Oluline rike või puudus on rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Ohtlik rike või puudus on rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda.
13.LS § 74 sätestab nõuded mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijale, sh peab kontrollija olema atesteeritud (LS § 74 lg 5). LS § 74 lg 8 kohaselt võib Transpordiamet atesteerimistunnistuse kehtivuse peatada kuni selle kehtivuse lõpuni ning keelduda uue atesteerimistunnistuse väljastamisest kolme aasta jooksul alates atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisest, kui tunnistuse omaja on rikkunud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivaid õigusakte.
14.Kaebaja töötas atesteeritud tehnoülevaatajana Y OÜ-s, kellel oli sõlmitud haldusleping Transpordiametiga. Ühtlasi oli kaebaja Y OÜ juhatuse liige. Transpordiamet peatas 10.05.2022 otsusega kaebajale 03.08.2021 väljastatud atesteerimistunnistuse kehtivuse, kuna 5(9)
3-22-1133 tuvastas, et kaebaja tunnistas ajavahemikul 12.03.–16.03.2022 tehniliselt korrasolevaks kokku 23 masinat, mida ta tegelikult ei kontrollinud või kui kontrollis, siis ei kandnud avastatud puudusi kontrollikaardile. Vaidlustatud haldusaktis on välja toodud, et Transpordiamet ja PPA kontrollisid kõnealuseid masinaid 16.03.2022, s.o vahetult pärast seda, kui kaebaja oli kandnud andmed nende tehnoülevaatuse tulemuste kohta liiklusregistrisse. PPA ja Transpordiamet tuvastasid neil masinatel olulisi ja ohtlikke puudusi, mille tõttu ei oleks tohtinud neid liiklusesse lubada. Kaebaja käis vaidlusaluseid masinaid uuesti kontrollimas 10.04.2022 ning esitas selle tulemuste kohta haldusmenetluses tõendeid, kuid vastustaja pidas 10.05.2022 otsuses usaldusväärsemaks 16.03.2022 kontrolli tulemusi ja selle käigus kogutud tõendeid. Kaebaja on olnud kohtumenetluses kokkuvõtlikult seisukohal, et ta tegi tehnoülevaatuse kooskõlas õigusaktidega ning kõnealustel masinatel ei olnud selliseid puudusi, mida talle on 10.05.2022 otsuses ette heidetud.
15.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kohtul puudub pädevus tuvastada, kas kaebaja on vaidlustatud haldusaktis etteheidetud rikkumised toime pannud. HKMS § 4 lg 4 kohaselt tuvastab kohus haldusasja raames iseseisvalt ja lõplikult kõik selle lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, kui seadus ei sätesta teisiti. Sellega ei sekku kohus lubamatult haldusorgani otsustuspädevusse, sest asjaolude tuvastamine ja hindamine ei ole täidesaatva riigivõimu ainupädevusse antud kaalutlusõiguslikud otsustused (vt Riigikohtu 23.08.2023 otsus nr 3-20-1055, p 16). Seega on vastustajal õigus, et halduskohus rikkus menetlusnormi, kui jättis asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud tuvastamata ja tõendid hindamata. Asja halduskohtule uueks arutamiseks saatmine ei ole siinse vaidluse asjaoludel siiski otstarbekas, sest ringkonnakohus saab selle puuduse ise kõrvaldada.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et kaebaja rikkus vaidlustatud haldusaktis nimetatud masinate tehnoülevaatuse tegemisel õigusaktides sätestatud nõudeid.
17.Kriminaalasjas nr X-XX-XXXX süüdistati kaebajat KarS § 299 lg 1 järgi selles, et kaebaja tehnoülevaatajana võltsis 2022. a märtsis tahtlikult Järvamaa Kutsehariduskeskuse 23 masina tehnoülevaatusega seotud dokumente. Tegemist on samade masinatega, millele on viidatud ka vaidlustatud haldusaktis. Pärnu Maakohus tunnistas 27.09.2023 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kaebaja süüdi KarS § 299 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks ühe aasta vangistust, mis jäeti tingimisi kohaldamata, kui kaebaja ei pane kahe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena keelati kaebajal kahe aasta jooksul töötamine tehnoülevaatajana. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.04.2024 otsusega Pärnu Maakohtu otsuse kaebajat puudutavas osas muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kaebaja tegelikult ei teostanud vaidlusaluste masinate tehnoülevaatust ning isegi ei viibinud väidetava tehnoülevaatuse tegemise ajal Järvamaa Kutsehariduskeskuse territooriumil, et masinaid kohapeal üle vaadata. Kaebaja kaitseversioon, mille kohaselt ta tegi tehnokontrolli masinate asukohas 13.03.2022, on kriminaalasjas kogutud tõenditega veenvalt ümber lükatud. Seetõttu oli ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud maakohtu järeldus, et kõnealuste masinate kontrollimise kohta vormistatud dokumendid olid võltsitud. Niisiis on jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tuvastatud, et kaebaja tegelikult ei kontrollinudki enne 16.03.2022 Transpordiameti 10.05.2022 otsuses nimetatud 23 masina vastavust tehnonõuetele ning tunnistas need tehnonõuetele vastavaks ilma masinaid nägemata.
18.Maa- ja ringkonnakohtu otsused kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on siinses haldusasjas dokumentaalsed tõendid, mille põhjendustes tuvastatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega (HKMS § 56 lg 2, § 61 lg-d 2 ja 4; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 2; Riigikohtu 14.11.2019 otsus asjas nr 3-16-2497, p 21). Vastustaja selgitustest ja tõenditest (03.11.2022 vastuse p 2.3 ja lisad 25–36, dtl 810 jj) nähtub, et masinad registreerimismärgiga 1251TE, 5831EM, EP5985, 2447EC, 4483EC, 1426ES ja 495YKY paiknesid 16.03.2022 ülevaatuse ajal lumehunniku taga või garaažis, kuhu oli ligipääs piiratud. Sõiduki 6(9)
3-22-1133 registreerimismärgiga 5831EM rehvide külge olid kruvidega kinnitatud jõulukaunistused ja pikendusjuhe oli veetud sõidukisse. Sõidukeid registreerimismärgiga 1814TA, 2447EC, 4483EC, 1426ES ja 5831EM ei olnud võimalik täies mahus kontrollida, sest neil puudus aku või sõiduk ei käivitunud. Sõidukil registreerimismärgiga 1021TE oli puudu veoratas. Kuna vastustaja ei ole kahelnud kaebaja pädevuses tehnoülevaatajana ning kaebaja ise on samuti rõhutanud oma asjatundlikkust ja pikaajalist kogemust tehnoülevaatajana, viitavad need asjaolud sellele, et kaebaja ei kontrollinud masinaid enne 16.03.2022, vaid vormistas ülevaatuse kohta üksnes dokumendid.
19.Kaebaja ei ole esitanud omalt poolt tõendeid, mis veenvalt kinnitaks, et ta tegelikult siiski teostas enne 16.03.2022 vaidlusaluste masinate tehnoülevaatuse. Haldusmenetluses küsis vastustaja 05.04.2022 Y OÜ-lt, millal vaidlusaluste masinate tehnonõuetele vastavust kontrolliti (dtl 23 jj). Kaebaja viitas Y OÜ nimel 18.04.2022 saadetud vastuses (dtl 36 jj) oma 10.04.2022 ülevaatuse tulemusele ning selgitas, et 10.04.2022 ei tuvastatud masinatel vastustaja väidetud puudusi. Vastustaja küsis 22.04.2022 uuesti, millal Y OÜ reaalselt kontrollis neid sõidukeid ja haagiseid, mille tehnoülevaatuse tulemused kanti enne 16.03.2022 liiklusregistrisse (dtl 51 jj). Kaebaja vastas sellele Y OÜ nimel üldsõnaliselt 29.04.2022 ekirjaga (dtl 53), kuid jättis küsimusele sisuliselt vastamata. Kaebaja ei ole esitanud täpsemaid selgitusi ega tõendeid ka kohtumenetluses.
20.Seega on kaebaja rikkunud LS § 73 lg-t 6, sest ta ei kontrollinud vaidlustatud haldusaktis nimetatud masinate tehnoseisundit enne seda, kui märkis liiklusregistris nende ülevaatuse tulemuseks „tehniliselt korras“. Kaebaja tegi ülevaatuse alles 10.04.2022, kui vastustaja oli juba alustanud LS § 75 alusel haldusjärelevalve menetluse seoses kaebaja tegevusega tehnokontrolli teostamisel ajavahemikul 09.03.2022–16.03.2022. See ei kõrvalda tema varasemaid rikkumisi.
21.Kuigi eespool toodud põhjustel ei ole kaebaja rikkumiste tuvastamise seisukohalt tähtsust, millised täpsed puudused olid 23 masinal, mille kaebaja lubas liiklusesse nende tehnilist seisukorda kontrollimata, märgib ringkonnakohus sellega seoses lühidalt järgmist. Vastustaja leidis õigesti, et kõige usaldusväärsemad tõendid puuduste kohta on need, mis kajastavad 16.03.2022 ülevaatuse tulemusi. Vastustaja ja PPA tegid masinate ülevaatuse vahetult pärast seda, kui kaebaja oli vormistanud dokumendid oma väidetava ülevaatuse tulemuste kohta ja kandnud andmed selle kohta liiklusregistrisse. Transpordiameti poolt osalesid 16.03.2022 ülevaatusel spetsialistid, kellel mõlemal oli olemas kehtiv tehnoülevaataja atesteerimistunnistus. Pole usutav, et 16.03.2022 ülevaatusel fikseeritud olulised või ohtlikud puudused tekkisid ajavahemikul 13.03.–16.03.2022, sest nagu eespool märgitud, paiknesid mitmeid masinad 16.03.2022 ülevaatuse ajal selliselt, et juurdepääs neile oli piiratud, mõnel oli puudu aku või sõiduratas, mõni sõiduk ei käivitunud jne. Kaebaja vaatas masinad üle alles 10.04.2022 ning vastustaja on põhjendatult väitnud, et 16.03.2022 ja 10.04.2022 fotosid võrreldes on näha, et 10.04.2022 seisuga on osasid masinaid remonditud ja seeläbi nende varasemad puudused kõrvaldatud. Seega ei ole kaebaja 10.04.2022 ülevaatuse kohta vormistatud tõendid usaldusväärsed. Samal põhjusel ei ole usaldusväärne AI 12.05.2022 arvamus (dtl 70 jj), mille kaebaja esitas kohtumenetluses, sest see kajastab AI fikseeritud puudusi 06.05.2022 seisuga. Selleks ajaks oli võimalik vaidlustatud haldusaktis välja toodud puudused kõrvaldada.
22.Vaidlustatud haldusaktis nimetatud 23 masinast üheksa olid vanemad kui 25 aastat (vt 03.11.2022 seisukoha p 2.3 ja selle seisukoha lisades 2–24 toodud kontrollkaartide andmed). Määrusest nr 39 ei tulene, et üle 25 aasta vanustele masinatele ei ole vaja tehnoülevaatust teha ja seda ei väida ka kaebaja (vt ka määruse nr 39 § 5 lg 2). Määruse nr 39 § 2 lg 2 sätestab järgmist: „Käesoleva määruse nõuded masina ehitusele ja tehnoseisundile ei laiene üle 25 aasta vanusele masinale, välja arvatud käesoleva määruse lisa 1 koodides 201 ja 301 ning 7(9)
3-22-1133 gruppides nr 1, nr 5 ja nr 10 toodud nõuded. Sellise masina ehitus ja tehnoseisund peavad vastama valmistaja poolt ettenähtud nõuetele, mis kehtisid selle valmistamise ajal. Käesoleva määruse nõuded ei laiene ka vanasõidukile, välja arvatud käesoleva määruse lisa 1 grupis nr 11 toodud nõuded.“ Määruse nr 39 § 2 lg 5 kohaselt tuleb määruse lisas käsitlemata juhtudel lähtuda kas direktiivist, EÜ Nõukogu määrusest, E-reeglist või masinaehituse üldpraktikast. Mitmel üle 25 aasta vanusel masinal, mille kaebaja luges tehniliselt korrasolevaks (vt nt vastustaja 03.11.2022 seisukoha p 2.3 alapunktid 2, 5, 6, 8, 21), tuvastati 16.03.2022 ülevaatuse käigus vead juhtimis- või pidurisüsteemis või kandevkonstruktsioonis, mis ilmselgelt ei saa vastata masinaehituse üldpraktikale. Tegemist on puudustega, mille tuvastamisel võib masin kujutada ohtu liikluses.
23.Kaalutlusviga on oluline ja sisuline, kui see võis mõjutada otsustamise lõpptulemust (vt Riigikohtu 14.02.2024 otsus nr 3-21-101, p 27; 20.03.2024 otsus nr 3-20-1329, p-d 62 ja 73; 07.05.2020 otsus nr 3-17-2637, p 14). Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et vastustaja tegi olulisi kaalutlusvigu, mille tõttu tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada.
24.Vastustaja peamine kaalutlus kaebaja tehnoülevaataja atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisel oli etteheide, et kaebaja täitis avalikku ülesannet, kuid tehnoülevaatuse teostamise nõuete olulise rikkumise tõttu kaotas ta usaldusväärsuse tehnoülevaatajana. Nagu ringkonnakohus eespool tuvastas, rikkus kaebaja vaidlustatud haldusaktis nimetatud masinate tehnoülevaatuse teostamisel LS § 73 lg-s 6 sätestatud nõudeid. Tehnoülevaatajate usaldusväärsus aitab tagada, et teedel ja tänavatel liiguvad üksnes sellised sõidukid ja haagised, mis on selleks tehniliselt sobivad. See omakorda aitab tagada inimeste elu, tervise ja vara kaitse. Vaidlustatud haldusaktis nimetatud rasketehnika kuulus õppeasutusele ja neid masinaid kasutati õppetöös. Kaebaja lubas liiklusesse (ja õpilastele õppetöös kasutamiseks) potentsiaalselt ohtlikud masinad. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tegemist on tõsise rikkumisega, mis annab aluse pidada kaebajat tehnoülevaatajana ebausaldusväärseks. Teo olemusest tulenevalt sai kaebaja tegevus olla üksnes tahtlik. Arvestades tehnoülevaatuste väga suurt arvu, ei saa vastustajalt eeldada pidevat järelevalvet kaebaja tegevuse üle. Võimalike tulevaste rikkumiste ärahoidmiseks ja ohutuse tagamiseks oli kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine seega eesmärgipärane ja proportsionaalne meede.
25.Kaalutlus, et kaebaja oli rikkumise toimepanemise ajal Eesti Tehnoülevaatajate Liidu juhatuse liige ja temalt võis seetõttu eeldada teistele tehnoülevaatajatele eeskujuks olemist, ei olnud lõpptulemuse seisukohalt määrav. Samas ei pea ringkonnakohus sellist põhjendust kaalutlusveaks. Eesti Tehnoülevaatajate Liit on mittetulundusühing, mida juhib ja esindab juhatus. Põhikirja kohaselt1 on Eesti Tehnoülevaatajate Liidu eesmärk mh aidata kaasa ühiskonnaprobleemide lahendamisse, korraldada koolitusi ja täiendõpet ning aidata kaasa tehnoülevaatuspunktide kvaliteedisüsteemi loomisele. Eeldatavasti on põhikirjas silmas peetud ausa tehnoülevaatuste alase tegevuse edendamist ning seetõttu saab selliste väärtuste kandmist oodata ka ühingu juhatuse liikmelt.
26.Vaidlustatud haldusaktis on ühe kaalutlusena välja toodud, et haldusmenetluse käigus kaebaja ei kahetsenud juhtunut, vaid pigem püüdis end õigustada. Kuigi haldusmenetluses oma süü eitamine ja vastuoluliste selgituste andmine ei ole asjaolu, mida saaks atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisel arvestada (vrd Riigikohtu 14.11.2019 otsus nr 316-2497, p 23), oli see argument ringkonnakohtu hinnangul pigem kõrvalise tähtsusega. Määrav oli Transpordiameti tuvastatud rikkumise olemus, mis on üks raskemaid tehnoülevaataja töös.
27.Vaidlustatud haldusaktis ei ole tõepoolest võetud arvesse, et kaebaja on teostanud väga suure hulga tehnoülevaatusi (kaebaja väitel ajavahemikul 05.08.2015–10.05.2022 kokku 11 1
Kättesaadav: https://tul.ee/juhatus/
8(9)
3-22-1133 104) ning peale 10.05.2022 otsuses toodud juhtumite ei ole vastustajal kaebaja tööle muus osas etteheiteid olnud. Ka selle asjaolu arvestamata jätmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaalutlusviga. Vastustaja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et aastas tehakse umbes 600 000 tehnoülevaatust, millest vastustaja suudab kontrollida keskmiselt 120 juhtumit. Vastustaja kinnitusel ei ole kaebaja tehtud ülevaatuste nõuetekohasust varem kontrollitud. Vastustaja ei saa ette heita, et ta lubas kaebajal haldusmenetluse ajal tehnoülevaatuste tegemist jätkata. Enne kaebaja tööalast tegevust oluliselt mõjutava otsustuse tegemist tuli vastustajal mh koguda tõendeid ja tagada kaebajale võimalus olla ära kuulatud.
28.HKMS § 109 lg 4 alusel tuleb muuta menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).
29.Kooskõlas HKMS § 175 lg-ga 1 avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb piirata kohtulahendi avaldamist resolutsioonis märgitud ulatuses (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.