XX kaebus Transpordiameti 10. mai 2022. a otsuse nr 4-2/22/584-1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. mai 2022. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja v.adv Janne-Liisa Ottis Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Sigrid Rahkema
Menetluse alus ringkonnakohtus
Transpordiameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Transpordiameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. mai 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-1133 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transpordiamet väljastas 03.08.2021 XXale liiklusseaduse (LS) § 74 lg 5 alusel mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimistunnistuse nr 21254 kehtivusega kuni 02.08.2024. XX töötab alates 01.06.2014 sõidukite tehnoülevaataja ametikohal YY-s. Transpordiamet ja YY sõlmisid LS § 191 lg 1 alusel 11.09.2018 sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise lepingu nr 1-13/18/1637-1 (haldusleping). Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis koostöös Transpordiametiga 16.03.2022 kokku 27 sõiduki või haagise tehnilist seisukorda ning tuvastas 23 sõidukil või haagisel, mis olid läbinud ülevaatuse otsusega „tehniliselt korras“, olulisi või ohtlikke puudusi.
2.Transpordiamet algatas 21.03.2022 teatega nr 4-2/22/374-1 LS § 75 alusel YY suhtes haldusjärelevalve menetluse, mille eesmärgiks oli kontrollida XX poolt ajavahemikul 09.03.2022–16.03.2022 teostatud ülevaatuste kvaliteeti ning sõidukite vastavust kehtivatele nõuetele.
3.Transpordiamet peatas 10.05.2022 otsusega nr 4-2/22/584-1 LS § 74 lg 8 alusel XX tehnoülevaataja atesteerimistunnistuse nr 21254 kehtivuse kuni 02.04.2024. Transpordiamet on tuvastanud, et XX lubas ajavahemikul 12.03.2022–16.03.2022 liiklusesse vähemalt 23 sõidukit
3-22-1133 või haagist, mis ei vastanud õigusaktides kehtestatud tehnonõuetele, sest vahetult pärast ülevaatuse vormistamist (16.03.2022) on Transpordiamet tuvastanud sõidukitel või haagistel olulised või ohtlikud puudused. Võrreldes XX poolt 10.04.2022 tehtud fotosid PPA poolt 16.03.2022 tehtud fotodega, on arusaadav, et osa puudusi on hiljem kõrvaldatud, kuid see ei muuda olematuks, et ülevaatuse teostamise hetkel ning vahetult pärast ülevaatuse teostamist esinesid sõidukitel või haagistel ohtlikud ja olulised puudused, mille tõttu ei oleks neid tohtinud lubada liiklusesse otsusega „tehniliselt korras“. Seega on XX kuritarvitanud temale usaldatud õigust teostada avalikku ülesannet. Atesteeritud ülevaatajale on liiklusohutuse huvides seatud kõrgendatud ootused, et liiklusesse ei lubataks tehniliselt mitte korras sõidukeid ja haagiseid. XX tegevus ei ole vastanud ootustele, sest ta on lubanud liiklusesse sõidukid või haagised, mis ohustavad kõigi turvalisust. Massilise rikkumise puhul on oluline, et XX ei saaks jätkata avaliku ülesande täitmist, mistõttu tuleb atesteerimistunnistuse kehtivus peatada kuni selle kehtivuse lõpuni. XX oli rikkumise toimepaneku ajal Eesti Tehnoülevaatajate Liidu juhatuse liige ja YY juhatuse liige ning oli seega oma tegevuses teistele eeskujuks. XX ei ole avaldanud juhtumi suhtes kahetsust ega tunnistanud teostatud ülevaatusi kehtetuks, vaid on püüdnud oma tegevust õigustada. Atesteerimistunnistuse peatamist kuni selle kehtivuse lõpuni õigustab see, et rikkumised tuvastati 23 ülevaatuse teostamisel ning puudused esinesid rasketehnikal, mis kuuluvad õppeasutusele ja mida kasutatakse regulaarselt õppetöös.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 20.05.2022 kaebuse Transpordiameti 10.05.2022 otsuse nr 4-2/22/584-1 tühistamiseks ning palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud otsuse kehtivus kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kui kaebaja ei saa jätkata tegutsemist tehnoülevaatajana, siis ei ole YY-l enam võimalik tehnoülevaatust pakkuda, sest see oleks majanduslikult kahjumlik ja lisaks kaebajale tuleks lõpetada tööleping ka teise töötajaga. Kaebajal on kolm alaealist last ning tema keskmine kuusissetulek on 1534,34 eurot ja abikaasal 539,84 eurot. Seega on kaebaja pere peamiseks ülalpidajaks. Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, siis kaotab kaebaja töökoha YY-s ega suudaks oma peret ülal pidada. Seda, et kaebaja ei luba liiklusesse ohtlikke sõidukeid, kinnitab asjaolu, et ajavahemikul 16.03.2022–10.05.2022 teostas kaebaja 687 ülevaatust, mille osas ei ole Transpordiamet teinud ühtegi etteheidet. Muu hulgas võimaldas Transpordiamet kaebajal jätkata ülevaatuste teostamist ka pärast vaidlusaluste sõidukitega tekkinud olukorda. Kaebaja on 05.08.2015–10.05.2022 teostanud kokku 11 104 ülevaatust ja tema tegevuse osas ei ole varem olnud ühtegi pretensiooni. Kuivõrd Transpordiameti järeldused kaebaja töö kohta ei ole kooskõlas õigusaktidega ja kaebajal puuduvad varasemad rikkumised, siis ei ole kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine enam kui kaheks aastaks proportsionaalne. Piisavalt ei ole võetud arvesse avalikku huvi. Avalikes huvides on mh see, et konkreetne tehnoülevaatusi teostav äriühing saaks täita halduslepingust tulenevaid ülesandeid ja jätkata majandustegevust. Vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamata jätmise korral kaasneksid pöördumatud tagajärjed nii kaebajale kui ka YY-le.
5.Transpordiamet palus 25.05.2022 seisukohas jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, arvestades suurt avalikku huvi selle vastu, et liikluses osaleksid tehniliselt korras sõidukid ning ülevaatuspunktides töötaksid ausad ja õigusakte järgivad isikud. Ülevaataja atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine ei võta kaebajalt võimalust töötada muul töökohal. Kuna vaidlustatud haldusakt on piisavalt põhjendatud ja kaalutletud, siis ei ole esitatud kaebus perspektiivikas. Liiklusregistri andmebaasi (ARIS2) kohaselt teostas XX 12.03.2022– 16.03.2022 kokku 27 sõiduki või haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli. PPA menetluse raames tuvastati neist 23 sõidukil või haagisel, mis olid ülevaatuse läbinud otsusega „tehniliselt korras“, olulisi või ohtlikke puudusi. XX tunnistas tehniliselt korras olevaks sõidukid ja haagised, mida reaalselt ei kontrollitud või millel tuvastatud puuduseid ei kantud ARIS2 kontrollkaardile. Kaebaja ei ole YY haldusjärelevalve menetluse käigus esitatud selgitustega 2(7)
3-22-1133 lükanud ümber, et sõidukitel esinesid puudused, mille tõttu ei oleks need tohtinud ülevaatust läbida otsusega „tehniliselt korras“. Vaidlustatud otsuses on toodud välja õigusaktid, mida kaebaja on oluliselt ja korduvalt rikkunud. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda see, kas vastustaja on vaidlustatud haldusakti andmisel arvestanud kolmanda isiku õigustega. Kaebaja ei saa pöörduda halduskohtusse YY õiguste kaitseks. Tehnoülevaatuse eesmärgiks on tagada sõidukite liiklusele ohutu ja loodushoidlik tehnoseisund. Selle eesmärgi saavutamine satub ohtu, kui kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivus esialgse õiguskaitse korras taastatakse. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei saa lubada teostama isikut, kes teadlikult ja tahtlikult rikub kontrolli teostamist reguleerivaid õigusakte, sest tema tegevus ohustab teiste inimeste elu ja tervist ning keskkonda. Kaebaja usaldusväärsus on kaheldav. Liiklusohutus ja keskkonnakaitse on olulised õigushüved ning avalik huvi nende tagamiseks on ülekaalukam kaebaja huvist jätkata töötamist ja elatusvahendite teenimist samal töökohal. Esineb suur avalik huvi selle vastu, et haldusülesandeid täidetakse seaduslikult ja liikluses osalevad tehniliselt korras sõidukid ning ülevaatuspunktis töötavad ausad ja õigusakte järgivad isikud. Kaebajal ei ole esialgse õiguskaitseta küll võimalik töötada ülevaatajana, kuid ta saab töötada mõnel muul töökohal. Ülevaatajana tegutsemine ei ole sedavõrd spetsiifiline ja kitsa profiiliga tegevusala, et kaebajal oleksid vaid väga piiratud väljavaated töö leidmiseks ja elatusvahendite teenimiseks.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 26.05.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Transpordiameti 10.05.2022 otsuse nr 4-2/22/584-1 kehtivuse kuni praeguses kohtuasjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on täidetud ning ei esine aluseid selle kohaldamata jätmiseks. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, sest kaebaja on teinud vaidlustatud haldusaktile mitmeid olulisi etteheiteid, mida tuleb kaebuse sisulisel läbivaatamisel põhjalikumalt hinnata. Kaebusel on pigem arvestatavad eduväljavaated. Kuigi vastustaja ei ole kaebaja esitatud eksperdiarvamust pidanud sõltumatuks, ei saa sellest automaatselt tuletada arvamuse ebaõigsust. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest tema atesteerimistunnistus on peatatud kuni selle kehtivuse lõpuni, mis viitab peatamise võimalikule ebaproportsionaalsusele ning tähendab ühtlasi, et kaebaja ei saaks enda valitud kutsealal küllalt arvestatava ajaperioodi jooksul edasi tegutseda. Tegemist võib olla ka suhteliselt pöördumatute tagajärgedega, sest kui asjas ei sõlmita kompromissi või vastustaja ei võta kaebust õigeks ning menetlusosalised kasutavad oma õigust lahendit vaidlustada, siis ei pruugi otsus jõustuda enne atesteerimistunnistuse kehtivuse lõppemist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei kaasneks praegusel juhul avaliku huvi ülemäärast kahjustamist, sest pole alust eeldada, et kaebaja eiraks jätkuvalt sõidukite ülevaatuse läbiviimiseks ettenähtud nõudeid. Lisaks on vastustajal võimalik kaebaja tegevust kontrollida ka edaspidi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Transpordiamet palub 10.06.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.05.2022 määrus ja jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kuivõrd esialgse õiguskaitse rakendamisega otsustatakse ette ära ka põhivaidlus, siis peaks esinema suur õiguslik tõenäosus, et kaebus rahuldatakse. XX kaebus ei ole perspektiivikas, sest vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. PPA menetluse raames tuvastas Transpordiamet 16.03.2022, et kaebaja lubas 12.03.2022–16.03.2022 liiklusesse vähemalt 23 sõidukit / haagist, mis ei vastanud õigusaktides kehtestatud tehnonõuetele. LS § 74 lg 8 kohaselt võib Transpordiamet atesteerimistunnistuse kehtivuse peatada kuni selle kehtivusaja lõpuni. Transpordiameti 2016–2021 praktikas leidub otsus, milles tuvastati 25 vigase sõiduki tehniliselt korras olevaks lugemine ja seetõttu otsustati keelduda isikule uue atesteerimistunnistuse väljastamisest 3 aasta jooksul. Mitmel juhul peatati atesteerimistunnistuse kehtivus kuni selle kehtivusaja lõpuni olukorras, kus tehniliselt korras olevateks on loetud praegusest vähem vigaseid sõidukeid (3 sõidukit – 16 kuuks; 12 sõidukit – 3(7)
3-22-1133 26 kuuks; 3 sõidukit – 26 kuuks; 7 sõidukit – 26 kuuks). Eeltoodust tulenevalt ei ole õige väita, et atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine kuni selle kehtivusaja lõpuni viitab peatamise võimalikule ebaproportsionaalsusele (vt Tallinna Halduskohtu 25.08.2016 otsus nr 3-16-411). Kui kaebaja arvates on Transpordiameti järeldused vastuolus õigusaktidega, jääb arusaamatuks, miks soovis kaebaja masinate ülevaatused tühistada ja ühe ülevaatuse ka tühistas. YY on viimase nelja aasta jooksul sattunud Transpordiameti menetluse alla korra aastal 2018 ja kaks korda aastal 2019 ning tema tegevuses on tuvastatud rikkumisi. Avalik huvi on tunduvalt kaalukam kui kaebaja õigused (vt Tallinna Halduskohtu 02.03.2016 määrus nr 3-16-411; 03.03.2016 määrus nr 3-16-423). Ülevaatuse eesmärk on sõiduki liiklusele ohutu ja loodushoidliku tehnoseisundi tagamine (vt majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 1 lg 4). Tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostama ei saa lubada isikut, kes rikub kontrolli teostamist reguleerivaid õigusakte, sest ta ohustab oma tegevusega keskkonda ning nii teiste inimeste elu ja tervist kui ka vara (omandit). Vastustaja peab tegema kõik vajaliku selleks, et ülevaatust teostaksid üksnes pädevad ja ausad ülevaatajad. Avalik huvi tagada liiklusohutus ja keskkonnakaitse on ülekaalukalt olulisemad kaebaja huvist jätkata töötamist ja elatusvahendite teenimist samal töökohal ja tegevusalal. Eksisteerib avalik huvi ka selle suhtes, et haldusülesandeid täidetakse kõrgendatud hoolsusega ja seaduslikult. Avaliku huvi tagamiseks ei piisa ainult kaebaja pädevusest ja oskustest ülevaatuse teostamisel, vaid oluline on, et kaebajat saaks selle ülesande täitmisel ka usaldada. Kaebaja rikkumised on samas seadnud kahtluse alla tema tegevuse ülevaatajana laiemalt ja annavad põhjust kahelda tema usaldusväärsuses. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi on võimalik kaebajale hüvitada rahas. Kaebaja on YY juhatuse liige ning saab jätkata tööd ettevõtte juhtimisel. Vaidlustatud otsus piirab küll kaebaja töötamist ülevaatajana, kuid ei takista tal tegemast muud tööd (sh saab jätkata piiratud mahus tegutsemist valitud kutsealal YY-s abitöölisena kogenud ülevaataja juhendamisel). Kuna LS § 74 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kaebajal olema auto või traktori erialal kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon, siis ei ole alust arvata, et tema väljavaated uue töö leidmiseks ja seeläbi elatusvahendite teenimiseks oleksid väga piiratud.
8.XX palub 27.06.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja esitatud atesteerimistunnistuste peatamise otsused, millega on soovitud lükata ümber kahtlust, et vaidlustatud otsus on ebaproportsionaalne, ei ole asjakohased, sest need juhtumid olid seotud altkäemaksu võtmisega ning ülevaataja õiguste äravõtmine toimus kas pärast kohtuotsust või vahetult enne kohtuotsuse tegemist. Praeguses asjas on seevastu küsimus kaebaja tehtud tööde kvaliteedis, mitte altkäemaksu võtmises ega võltsimises (prokuratuur ei ole kaebajale süüdistust esitanud). Seega ei ole tegemist võrreldavate olukordadega. Vastustaja väidetud rikkumised ei ole tegelikkuses üldse rikkumised. Ülevaatuse tühistamise küsimusele tähelepanu juhtimine on arusaamatu, sest see puudutab sisulist vaidlust, mitte esialgse õiguskaitse küsimust. Vastustaja on lisaks esitanud paljasõnalisi väiteid mh YY väidetavate rikkumiste kohta, kuigi äriühing ei ole praeguses asjas menetlusosaliseks ja Transpordiamet ei ole ka selgitanud, kuidas on need võimalikud rikkumised seotud kaebajaga ning vaidlustatud otsusega. Väidet avaliku huvi raskest kahjustamisest on põhjendatud kaebaja väidetavate rikkumistega, kuid nende esinemine on vaieldav. Muu hulgas on sõltumatu ekspert tuvastanud, et vastustaja hinnang kaebaja teostatud ülevaatustele ei vasta õigusaktide nõuetele ja väidetavaid puudusi sellises mahus ei eksisteerinud. Transpordiamet ei ole tõendanud, et kaebaja tegevus ohustaks mingil viisil avalikke huve. Transpordiamet ei ole arvestanud, et mitu kontrollitud sõidukitest olid üle 25 aasta vanad, mistõttu suurem osa nõuetest nende ehitusele ja tehnoseisundile üldse ei laiene (vt majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.06.2011 määruse nr 39 „Traktori, 4(7)
3-22-1133 liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 2 lg 2). Sellest tulenevalt on vastustaja ekslikult tuvastanud puudusi, mida tegelikult ei esine. Kaebaja pädevust ja korrektsust tõendab muu hulgas, et ta on 16.03.2022–10.05.2022 teostanud 687 ülevaatust, millele Transpordiametil ei ole olnud ühtegi etteheidet. Samuti on vastustaja võimaldanud kaebajal töötamist jätkata pärast vaidlusaluste sõidukitega tekkinud olukorda. Kaebaja on 05.08.2015–10.05.2022 teostanud kokku 11 104 ülevaatust ning tema tegevuse suhtes ei ole varem pretensioone olnud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist ei saa õigustada argumendiga, et kaebajal on võimalik esitada hiljem kahju hüvitamise nõue, sest esialgse õiguskaitse eesmärk ongi võimaliku kahju ärahoidmine. Kahju hilisem hüvitamine ei pruugi seejuures kõrvaldada õigusvastase haldusakti täitmisest tekkinud kõiki tagajärgi. Kui vaidlustatud otsuse kehtivust ei peatata, siis ei oleks kaebajal enam töökohta ja tal poleks võimalik senisel töökohal jätkata ka kaebuse rahuldamise korral, sest YY tehnoülevaatuspunkt oleks selleks ajaks suletud. Tagantjärele ei ole võimalik ka lastele süüa anda, elukohta tagada jne. Kuna YY-le tekkiva kahju suurus oleks ca 150 000 eurot aastas, siis ei oleks avalikes huvides seegi, et maksumaksja rahast tuleks hiljem selline kahju hüvitada. Esialgse õiguskaitse määrus välistab hilisema kahjunõude ja on seega avalikes huvides. Kaebajal ei ole võimalik jätkata YY-s töötamist ka abitöölisena ning Transpordiameti sellekohased väited tuleb jätta tähelepanuta. Transpordiamet ei ole määruskaebuses põhjendanud, miks on halduskohtu määrus õigusvastane, vaid üksnes kordab oma varasemaid seisukohti, mis ei tingi kaevatava määruse tühistamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20349, p 12). Taotletud esialgse õiguskaitse abinõu ei tohi väljuda vaidluse esemest, vaid peab olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 320-1245, p 16). Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 16; 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal veel ebaselged, kuid kaebus ei tohi olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohus ei pruugi määruse tagajärgi tuvastada tõendite alusel, kuid faktilised asjaolud peavad olema põhistatud ja prognoosid peavad olema põhjendatud (vt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-212241, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11).
10.Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). 5(7)
3-22-1133 Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei saa siiski iseseisvalt õigustada hinnang, et kaebus võib olla perspektiivikas. See läheks vastuollu põhimõttega, et kohtulahend täidetakse pärast jõustumist (HKMS § 246 lg 1). Ka tähtajalise haldusakti kehtivust peatades ei teosta halduskohus vastustaja eest kaalutlusõigust ega otsusta ette ära põhivaidluse tulemust, sest tegemist on vaid ajutise abinõu kohaldamisega (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p-d 24 ja 29).
11.XX on praeguses asjas esitanud kaebuse Transpordiameti 10.05.2022 otsuse nr 42/22/584-1 tühistamiseks, millega peatati tema atesteerimistunnistuse nr 21254 kehtivus kuni 02.04.2024. Vastavalt kaebaja taotlusele peatas halduskohus 26.05.2022 määrusega esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse kehtivuse kuni praeguse haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kuivõrd menetlusosaliste vahel puudub sisuline vaidlus selle üle, et kaebajal on HKMS § 249 lg 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus (mh ei välista seda võimalus taotleda hiljem kahju hüvitamist – nt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 5; 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01, p 2), siis ei pea ringkonnakohus otstarbekaks nimetatud küsimusel pikemalt peatuda. Kaebaja on YY ainus tehnoülevaataja, mistõttu on usutav, et tal puuduks võimalus jätkata äriühingus senisel kutsealal töötamist ka abitöölisena. Kuna kaebust ei saa pidada ka ilmselgelt perspektiivituks, tuleb esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamisel hinnata eelkõige seda, kas kaebaja õiguste esialgse kaitse vajadus on kaalukam kui vaidlusaluse haldusakti kehtivuse peatamisega avalikule huvile põhjustatav kahju.
12.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi Transpordiameti 10.05.2022 otsusest nähtuvalt on vastustaja soovinud peatada kaebajale väljastatud tehnoülevaataja atesteerimistunnistuse kehtivuse kuni selle kehtivusaja lõpuni, kehtib peatamine vaidlustatud haldusakti resolutsiooni kohaselt siiski kuni 02.04.2024. Seevastu atesteerimistunnistusel nr 21254 on märgitud, et selle kehtivusaeg lõpeb 02.08.2024, mis on kooskõlas asjaoludega, et tunnistus väljastati 03.08.2021 ja LS § 74 lg 6 kohaselt kehtib atesteerimistunnistus kolm aastat. Seega ei ole XX atesteerimistunnistuse kehtivust peatatud kuni selle kehtivuse lõpuni, vaid neli kuud lühemaks ajaks.
13.Tuleb möönda, et vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamine kuni haldusasja menetluse lõpuni tähendab, et kaebajal on võimalik ülevaatajana tegutsemist jätkata vähemasti olulise osa sellest ajast, mil ta ei tohiks vastustaja hinnangul tehnoülevaatajana tegutseda. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivuse pikaks ajaks (kuigi mitte päris selle kehtivusaja lõpuni, siis ikkagi ligi 23 kuuks) peatamine võib juba iseenesest viidata selle ebaproportsionaalsusele. LS § 74 lg 8 kohaselt võib Transpordiamet rikkumiste korral atesteerimistunnistuse kehtivuse peatada kuni selle kehtivuse lõpuni (st maksimaalselt kolmeks aastaks) ja keelduda kolme aasta jooksul uue atesteerimistunnistuse väljastamisest. Praegusel juhul peatati kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivus paljudele rikkumistele tuginedes vähem kui kaheks aastaks. Vaidlustatud otsuse proportsionaalsust tuleb asja sisulisel läbivaatamisel põhjalikult analüüsida, kuid seda ei ole siiski alust pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks (st tegemist ei ole olukorraga, kus üksikule väheolulisele rikkumisele oleks selgelt üle reageeritud). Kuna iga kaalutlusotsus on ainukordne ja kohus ei ole kaebuse lahendamisel seotud varasemate hinnangutega sarnastes vaidlustes, siis ei saa Transpordiameti varasematest otsustest ja nende peale esitatud kaebuste (või neis asjades esitatud esialgse õiguskaitse taotluste) lahendamise tulemustest teha kaugeleulatuvaid järeldusi praegu vaidlustatud haldusakti proportsionaalsuse või ebaproportsionaalsuse kohta.
14.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib väga kaalukas avalik huvi tagada, et liikluses osaleksid üksnes inimestele ja keskkonnale ohutu tehnoseisundiga sõidukid. Ehkki kaebajale etteheidetud rikkumiste esinemist ja tõendatust tuleb kontrollida asja sisulisel lahendamisel, tuleneb Transpordiameti 10.05.2022 otsusest vähemasti 6(7)
3-22-1133 põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei ole ülevaatuste teostamisel järginud kehtestatud nõudeid ning tema tegevuse jätkamine võib ohustada avalikku huvi. Seni esitatud dokumendid ei võimalda järeldada, et kaebaja poolt ajavahemikul 09.03.2022–16.03.2022 tehniliselt korras olevateks loetud sõidukitel ja haagistel ei esinenud 16.03.2022 vastustaja viidatud puudusi. Kaebusele ei ole lisatud Transpordiameti 16.03.2022 teostatud kontrolli tulemusi, kuid nii YY 18.04.2022 vastuses kui ka Ahto Ilvese 12.05.2022 eksperthinnangus on vaidlusaluste sõidukite / haagiste seisukorda kajastatud vastavalt 10.04.2022 ja 06.05.2022 seisuga, mistõttu ei saa need vähemalt kergesti kõrvaldatavate puuduste osas tõendada, et rikkumisi 16.03.2022 seisuga ei esinenud. Samuti ei saa kaebaja pädevust ja usaldusväärsust ning tema tegevuse nõuetekohasust kinnitada statistika kaebaja poolt 16.03.2022–10.05.2022 või 05.08.2015–10.05.2022 teostatud ülevaatuste kohta, sest puuduvad andmed, et Transpordiamet oleks neid ülevaatusi sarnasel viisil kontrollinud. Määrav ei ole seegi, et vastustaja ei peatanud kaebaja atesteerimistunnistust koheselt pärast 16.03.2022, sest Transpordiametil tuli enne meetmete võtmist selgitada välja tähtsust omavad asjaolud ning anda kaebajale võimalus esitada oma selgitused ja vastuväited.
15.Eeltoodule vaatamata ei ole põhjendatud halduskohtu kohaldatud esialgset õiguskaitset tühistada ega muuta. Kaebaja esitatud eksperdiarvamuses on toodud välja, et Transpordiamet ei ole arvestanud, et mitu kontrollitud sõidukitest ja haagistest olid üle 25 aasta vanad, mistõttu osa nõudeid neile üldse ei laiene ning vastustaja on seega tuvastanud puudusi, mida tegelikult ei esine. Seda, et mitmed kontrollitud sõidukid või haagised on esmakordselt registreeritud enne 1997. aastat, kinnitavad ka Transpordiameti veebilehel olevad sõiduki taustakontrolli andmed (vt haagised reg.nr ER2573 ja ER2574; traktorid reg.nr 5250EE ja 1425ES). Kui haldusorgan on kaalutlusotsuse tegemisel tuvastanud osa olulistest asjaoludest valesti või jätnud oluliste asjaoludega arvestamata, võib see tingida kaalutlusotsuse tühistamise, sest halduskohus ei saa vaidlust lahendades asuda vastustaja asemel ise kaalutlusõigust teostama (HKMS § 158 lg 3). Transpordiamet ei ole seejuures kahelnud kaebaja pädevuses tehnoülevaatajana, vaid pigem tema usaldusväärsuses. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt kuulusid kõik kontrollitud sõidukid ja haagised ühele õppeasutusele, mistõttu ei ole ka asjaolust, et puudusi tuvastati 23 ülevaatuse teostamisel, tingimata alust järeldada kaebaja süstemaatiliselt ebaausat käitumist, vaid tegemist võis olla sisuliselt üksikjuhtumiga. Vastustaja on küll viidanud, et YY tegevuses on rikkumisi tuvastatud ka varem, kuid ei ole seda kuidagi seostanud XX tegevusega, mistõttu ei ole need viited asjakohased. Põhjusel, et vastustaja ei ole veenvalt ära näidanud, et esineb tõsine kahtlus, et kaebaja jätkab kohtumenetluse ajal rikkumiste toimepanemist, ei saa avalikku huvi pidada selgelt kaalukamaks kaebaja huvist jätkata tegutsemist senisel tegevusalal.
16.Ringkonnakohus leiab siiski, et halduskohtul võib pärast vaidluse asjaolude täpsustumist või uute asjaolude ilmnemist (nt kui kaebaja rikkumised korduvad) olla põhjust HKMS § 253 lg 1 alusel esialgse õiguskaitse õiguskaitse määrust omal algatusel või menetlusosalise taotlusel muuta või tühistada. Kaebaja väited töökoha ja elatusvahendite vältimatust kaotusest on ilmselt ülepaisutatud, sest äriregistrist kättesaadava YY 2021. a majandusaasta aruande põhjal puudub alus kahelda, et kaebajal oleks võimalik mh samas äriühingus jätkata töötamist teisel töökohal. Äriühingu põhitegevusalaks on mootorsõidukite remont ja hooldus ning kuna LS § 74 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kaebajal olema auto või traktori erialal vähemalt keskeri- või kutsekeskharidus, siis oleks tal võimalik tegutseda ja sissetulekut teenida ka YY põhitegevusalal. Aruande kohaselt on YY töömaht väga oluliselt kasvanud ja tegevus laienenud, äriühingul on 15 alalist töötajat ja tema majandusseis on hea.
17.Eelneva põhjal jääb Transpordiameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.05.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.