J.D kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja J.D Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.03.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
J.D apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada J.D apellatsioonkaebuse lisad 1–8. Tagastada ka lisa 9, välja arvatud fail nimega „2022-11-01 kaebus halduskohtule.docx“ (digitaalse toimiku lehed 138–142). Nimetatud fail, samuti lisa 10 võtta asja materjalide juurde.
2.Jätta J.D apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.03.2024 otsus muutmata.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Avaldada jõustunud kohtuotsus, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse
3-23-242 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J.D (kaebaja) on laskesportlane ja omab relvaluba. Kaebaja soetas 2022. a veebruaris täiendava relvakapi ja paigutas selle oma korteri juurde kuuluvasse keldriboksi, kuna varem soetatud ning relvaseaduse (RelvS) § 46 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) kooskõlastatud relvakapi moonasahtel ei mahutanud laskemoona laskesportlasele lubatud määras.
2.Kaebaja esitas PPA-le 12.10.2022 taotluse anda soetamisluba vintraudsele püssile ja kahele piiratud käibega salvele, mille hoiukoht oleks kaebaja korteri juurde kuuluvas keldriboksis paiknev relvakapp (menetlus DL50032790).
3.Kaebaja saatis PPA-le 24.10.2022 e-kirja, mille kohaselt sai ta piirkonnapolitseinikult teada, et soetamisloa taotluse menetleja ei kooskõlasta taotluses nimetatud hoiukohta. Kaebaja edastas 2022. a veebruaris PPA ametnikuga peetud kirjavahetuse teise relvakapi asukoha teemal, selgitas oma arusaama RelvS § 46 lg-st 1 ja palus põhjendada, miks PPA ei kooskõlasta relvakapi hoiukohta kaebaja korteri juurde kuuluvas keldriboksis. PPA vastas 31.10.2022 e-kirjas järgmist: „Lugedes Teie kirjavahetust menetlejaga, ei loe ma välja, et teile oleks antud kooskõlastus või nõusolek paigaldada relvakapp keldrisse. Te kirjutasite, et olete soetanud lisa relvakapi, mis asub teie elukohas. Teie elukoht on konkreetne aadress, maja number ning korteri number. Relvaregistrisse on samuti kantud teie elukohaks korter, mitte kelder. Maja kelder ei ole Teie elukoht. Kui menetleja kirjutas, et 2 relvakappi teie elukohas on aktsepteeritav, ta ei mõelnud, et te paigaldate teist relvakappi maja keldrisse ning te sellest ei ole ka menetlejale maininud. Te elate kortermajas, maja keldrisse on ligipääs kõrvalistele isikutele ning ei ole vahet, kui raskendatud sinna pääsemine on. Keldris relvad ei ole pideva järelevalve all. Relvakapi paigaldamine maja keldrisse, mis on kasutatav ka teiste elanike poolt, on puhas teie iseseisev tegutsemine, luba teile selleks keegi ei ole andnud. PPA leiab, et relvakapp maja keldris ei ole turvaline relvade hoiukoht ning seetõttu ei kooskõlasta PPA antud hoiukohta.“ Kaebaja esitas 31.10.2022 e-kirjas vastuväited, selgitades mh, et RelvS § 46 lg-s 1 nimetatud „elukoht“ ei tähenda eluruumi, vaid aadressi ning RelvS-st ei tulene nõuet, et relvakapp peab paiknema eluruumis.
4.J.D esitas Tallinna Halduskohtule 02.11.2022 kaebuse PPA 31.10.2022 e-kirjaga tulirelva hoiukoha kooskõlastamisest keeldumise peale menetluses DL50032790 (haldusasi nr 3-222343). Samal päeval tellis kaebaja relvakapi transpordi keldrist korterisse ja tasus selle eest Well Done Grupp OÜ 08.11.2022 arve alusel 300 eurot.
5.PPA märkis 08.11.2022 vastuses kohtu nõudele haldusasjas nr 3-22-2343, et ta alles kujundab oma seisukohta kaebaja 12.10.2022 taotluses märgitud hoiukoha nõuetele vastavuse küsimuses. Tallinna Halduskohus tagastas 09.11.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-2343 J.D kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu.
6.Kaebaja küsis PPA-lt 14.12.2022 ja 22.12.2022 e-kirjades soetamisloa menetluse seisu kohta. PPA vastas 23.12.2022 e-kirjas, et keldris relva hoidmine on erandlik juhtum ja 2(6)
3-23-242 selgitas, millistel tingimustel saaks PPA erandina aktsepteerida relvade hoidmist kortermaja keldris. PPA rahuldas kaebaja 12.10.2022 taotluse ja väljastas soetamisloa.
7.J.D esitas Tallinna Halduskohtule 03.02.2023 kaebuse soetamisloa menetluse DL50032790 käigus tekitatud 300 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Kaebajale on tekitatud kahju PPA 31.10.2022 e-kirjaga. Kahju ei oleks tekkinud, kui PPA oleks kaebajale selgitanud, et 31.10.2022 e-kirjas toodud seisukoht hoiukoha mittekooskõlastamise kohta on esialgne. Kaebaja sai sellest teada alles PPA 08.11.2022 vastusest kohtu nõudele. Samuti ei oleks kahju tekkinud, kui PPA oleks RelvS § 46 lg-s 1 toodud „elukoha“ mõiste sisustamisel kohe kaebajaga nõustunud. Kaebaja pidi pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse ning kuna kohtumenetlus on avalik, võinuks relvakapi asukoht saada teatavaks määramata hulgale isikutele. Seetõttu oli relvakapi keldrisse jätmine riskantne ning kaebaja pidi tellima selle ümberpaigutamise ja tasuma sellega seotud kulud. Kui vastustaja oleks kohe omaks võtnud, et RelvS § 46 lg-s 1 toodud mõiste „elukoht“ on aadress ning aadressil asuvad nii elu- kui ka mitteeluruumid, olnuks võimalik relvakapi transportimist vältida. Kahju ei oleks tekkinud ka siis, kui PPA oleks andnud oma kodulehel soovitusi relvakapi paigutamiseks või kriteeriumid, mille alusel hoiukohta kontrollitakse (vt RelvS § 45 lg-d 2– 4). Hea halduse põhimõttega on vastuolus, kui inimene ei tea ette, milliseid nõudeid ta peab täitma.
8.PPA palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja otsustas muuta relvakapi asukohta ja kanda sellega seotud kulusid ajal, kui PPA ei olnud veel teinud lõplikku otsust hoiukoha nõuetele vastavuse ja soetamisloa väljastamise kohta. PPA 31.10.2022 e-kirjas antud hinnang oli esialgne, nagu märkis ka halduskohus 09.11.2022 määruses haldusasjas nr 3-22-2343. See e-kiri ei kohustanud ega saanudki kohustada kaebajat muutma relvakapi asukohta. Relvakapi ümberpaigutamist pidas vajalikuks kaebaja ise. Seega puudub PPA tegevuse ja kaebajale kahju tekkimise vahel põhjuslik seos.
9.Tallinna Halduskohus jättis 18.03.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud kahjunõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. PPA tegevuse ja kaebajal tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kaebaja väitel seisneb tekkinud kahju relvakapi teisaldamise kuludes (300 eurot). Kaebaja pole aga väitnud ja asjas puuduvad tõendid, et vastustaja oleks kohustanud teda relvakappi teisaldama. Kaebaja teisaldas relvakapi enne PPA lõplikku seisukohta relvakapi asukoha küsimuses (vt 23.12.2022 e-kiri). PPA esialgne hinnang (31.10.2022 e-kiri) ei oma määravat tähtsust. Asjaolu, et kaebaja tellis relvakapi teisaldamise juba enne kohtulahendit haldusasjas nr 3-222343, viitab samuti sellele, et kaebaja ise pidas relvakapi teisaldamist vajalikuks. Kaebuses toodud selgituse järgi teisaldas ta relvakapi, sest pidas selle asukohta keldris riskantseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
10.J.D palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja sai alles haldusasja nr 3-22-2343 menetluse käigus teada, et PPA 31.10.2022 e-kirjas väljendatud seisukoht oli esialgne. PPA ei teavitanud kaebajat soetamisloa menetluse seisust. PPA tegevus ei olnud kooskõlas hea halduse põhimõttega. Hoiukoha kooskõlastamine on soetamisloa andmise eeltingimus. Kui kaebajale öeldi, et „seetõttu ei kooskõlasta PPA antud hoiukohta“, oli kaebajal kaks valikut: soetamisloa saamiseks paigutada relvakapp teise kohta või loobuda relva soetamisest. Lisaks 3(6)
3-23-242 oli oht, et relva või laskemoona hoiustamisel väljaspool kooskõlastatud hoiukohta tunnistab PPA kaebajale varem väljastatud relvaloa RelvS § 43 lg 1 p 3 alusel kehtetuks. PPA väga range seisukoht selles küsimuses on üldteada. Kaebaja soovis vältida relvaloa kehtetuks tunnistamist. PPA rahuldas kaebaja 12.10.2022 taotluse ja andis soetamisloa pärast seda, kui kaebaja oli PPA-le kinnitanud, et relvakapp transporditi kaebaja eluruumi. Kohus ei arvestanud, et avalikkusele ei ole teada, millistele kriteeriumitele tuginedes PPA kooskõlastab hoiukoha või jätab selle kooskõlastamata. PPA kodulehel antud soovitused on üldsõnalised ja puudulikud. Kuna PPA rikkus hea halduse põhimõtet sellega, et ei teavitanud kaebajat soetamisloa menetluse seisust, on väär halduskohtu seisukoht põhjusliku seose puudumisest. PPA pani kaebaja olukorda, kus relvaloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise või soetamisloa andmisest keeldumise vältimiseks tuli kaebajal teha täiendavaid kulutusi.
11.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
12.Kaebajale tuleb tagastada apellatsioonkaebuse lisad 1–8 ja lisa 9, v. a selles sisalduv fail nimega „2022-11-01 kaebus halduskohtule.docx“ (dtl 138–142). Enamik neid dokumente on toimikus juba olemas. Ringkonnakohus tutvub varasema menetluse käigu, sh siinses asjas halduskohtule esitatud seisukohtade ja halduskohtu lahenditega kohtute infosüsteemi vahendusel ning nende apellatsioonimenetluses uuesti esitamine ei ole vajalik. Siinse asja materjalides ei ole lisas 9 esitatud faili „2022-11-02 Riigilõiv.pdf“ (dtl 143). See tõendab riigilõivu tasumist haldusasjas nr 3-22-2343 ja tuleb tagastada põhjusel, et sellel ei ole siinse asja lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2).
13.Apellatsioonkaebuse lisas 9 sisalduv fail nimega „2022-11-01 kaebus halduskohtule.docx“ on J.D kaebus haldusasjas nr 3-22-2343 ja lisas 10 Tallinna Halduskohtu 09.11.2022 määrus samas haldusasjas. Neid dokumente ei ole varem esitatud ja asja õigemaks lahendiks võtab ringkonnakohus need asja juurde (HKMS § 198 lg 3). II
Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
15.RVastS § 7 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse avalik-õiguslikus suhtes, isiku õiguste rikkumise, kahju tekkimise, põhjusliku seose õigusvastase tegevuse ja kahju vahel ning esmaste õiguskaitsevahendite ammendamise. Kui vähemalt üks eeldustest on täitmata, tuleb kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.
16.Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata põhjusel, et PPA vaidlusaluse tegevuse (31.10.2022 e-kiri, dtl 9) ja kaebajale tekkinud varalise kahju (relvakapi transpordi eest tasutud 300 eurot, dtl 17 ja 23) vahel puudub põhjuslik seos.
17.Põhjusliku seose sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg-st 4: isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kahju ei pea olema teo vahetu tagajärg, tegemist võib olla ka põhjuste ahelaga. Eeltoodu ei tähenda siiski, et kannatanule tuleb hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine on piiratud VÕS § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3 alusel – seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ei tule hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise 4(6)
3-23-242 kohustus tekkis. Normi kaitse-eesmärgiga hõlmamata õigusi halduse õigusvastane tegevus ei riku (vt Riigikohtu 07.10.2015 otsus nr 3-3-1-11-15, p-d 11 ja 12; 23.08.2023 otsus nr 3-201055, p 27).
18.Halduskohus lähtus asja lahendamisel kaebaja 14.02.2023 kinnitusest (dtl 29), et temale kahju põhjustanud toiminguks on PPA 31.10.2022 e-kiri, milles kasutati väljendit „seetõttu ei kooskõlasta PPA antud hoiukohta“. Ringkonnakohus möönab, et kõnealuse e-kirja sõnastus on ebaõnnestunud. Samas on selge, et tegemist ei olnud PPA lõpliku seisukohaga. See e-kiri on menetlustoiming kaebaja 12.10.2022 taotluse alusel alanud soetamisloa menetluses. RelvS § 33 lg 1 kohaselt vaatab PPA füüsilise isiku soetamisloa taotluse läbi kahe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast arvates. Loamenetluse käigus hindab PPA mh, kas soetamisloa taotluses märgitud hoiukoht vastab RelvS §-s 46 sätestatud nõuetele. PPA on 31.10.2022 e-kirjas selgitanud, kuidas ta mõistab RelvS § 46 lg-s 1 kasutatud mõistet „hoiukoht“. Seejuures on PPA 31.10.2022 e-kirjas antud sisulist seisukohta hiljem korrigeerinud (vt 23.12.2022 e-kiri, dtl 19), milleks tõenäoliselt andsid aluse kaebaja põhjalikud selgitused ja vastuväited. PPA 31.10.2022 e-kirjas ei ole kohustatud kaebajat muutma viivitamatult relvakapi hoiukohta. Samuti ei ole selles antud mõista, et PPA kavatseb keelduda soetamisloa andmisest, tuginedes RelvS § 36 lg 1 p-le 10, s.o põhjusel, et kaebaja ei oma seadusega ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks. PPA 31.10.2022 ekirjas ei ole ka viiteid sellele, et kaebajale varem väljastatud relvaluba võidakse tunnistada RelvS § 43 lg 1 p 3 alusel kehtetuks.
19.Asja materjalide põhjal mõistis ka kaebaja, et tegemist ei ole PPA lõpliku seisukohaga, sest ta esitas sellele 31.10.2022 kell 22.12 saadetud e-kirjaga (dtl 8–9) vastuväited ning palus võimalust tulla PPA-ga kohtumisele, et saavutada üksmeel tingimustes, mille korral PPA kooskõlastab soetamisloa taotluses märgitud relvade hoiukoha. Samas ei jäänud kaebaja ootama PPA vastust, vaid tellis juba 02.11.2022 transpordi relvakapi ümberpaigutamiseks. Kaebuses (p-d 1.1 ja 1.1.2) põhjendas kaebaja relvakapi ümberpaigutamist asjaoluga, et esitas Tallinna Halduskohtule 02.11.2022 kaebuse PPA 31.10.2022 e-kirja peale ning pidas relvakapi senist asukohta liiga riskantseks, sest kohtumenetluse avalikkuse tõttu võinuks relvakapi asukoht saada teatavaks määratlemata isikute ringile.
20.Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et PPA 31.10.2022 e-kirja ja kaebajale tekkinud kahju vahel olev seos on liialt kauge ning põhjusliku seose puudumise tõttu ei ole PPA-l kohustust hüvitada kaebajale relvakapi transpordiga seotud kulu.
21.Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt tulnuks halduskohtul hinnata hoopis põhjuslikku seost PPA tegevusetuse ja kaebajale tekkinud kahju vahel. PPA õigusvastane tegevusetus seisnes kaebaja hinnangul esiteks selles, et PPA ei avaldanud oma veebilehel täpseid juhiseid, millistele tingimustele peab relvade hoiukoht vastama, ning teiseks jättis PPA vaidlusaluses loamenetluses kaebaja teavitamata menetluse käigust ja võimalusest esitada omapoolseid seisukohti.
22.Kaebaja määrab kaebuse esitamisel ära kaebuse nõude ja aluse (põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse) ning piiritleb sellega vaidluse eseme (HKMS § 41 lg 1, § 38 lg 1 p-d 5 ja 7). Kaebaja kinnitas halduskohtule, et peab avaliku võimu kandja õigusvastaseks tegevuseks PPA 31.10.2022 e-kirja. Seega ei pidanud halduskohus hindama kahjunõude alusena PPA tegevusetust. Kuna kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses siiski viidanud mh PPA tegevusetusele, selgitab ringkonnakohus sellega seoses järgmist.
23.RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Ringkonnakohus leiab, et PPA-l puudus õigusaktidest tulenev kohustus avaldada oma kodulehel ennetavalt üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas ta sisustab 5(6)
3-23-242 praktikas RelvS §-des 45 ja 46 ning sätestatud relva ja laskemoona hoidmise nõudeid, sh mõistet „hoiukoht“ (vt ka avaliku teabe seaduse § 28). Ammendavate juhiste andmine ei pruugigi olla võimalik, sest kõiki elulisi olukordi ei saa ette näha. Ka siinsel juhul on PPA 23.12.2022 e-kirjas möönnud, et kaebaja juhtum oli eriline ja selle põhjal kujundas PPA edaspidiseks välja seisukoha küsimuses, millistel tingimustel saab relvi hoida keldris. Vältimaks suuremate kulutuste tegemist, on võimalik ennetavalt küsida haldusorganilt mh õigusalaseid selgitusi märgukirjale ja selgitustaotlustele vastamise ning kollektiivse pöördumise seaduse § 3 alusel. Seega puudub üks kahjunõude rahuldamise eeldusi – PPA õigusvastane tegevusetus.
24.PPA oleks võinud 31.10.2022 e-kirjas selgemalt välja tuua, mis on selle tähendus kaebaja soetamisloa taotluse menetluse lõpptulemuse seisukohalt. Samas, nagu eespool märgitud, mõistis kaebaja tegelikult, et haldusmenetlus alles kestab, sh esitas ta omal algatusel 31.10.2022 täiendava seisukoha. Sellises olukorras puudub samuti põhjuslik seos PPA väidetava tegevusetuse ja kaebajale tekkinud kahju vahel.
25.Kaebajale kahju tekkimist ei saanud kuidagi mõjutada PPA tegevus või tegevusetus pärast seda, kui kaebaja oli juba tellinud relvakapi transportimise teenuse (02.11.2022) ja selle eest tasunud (08.11.2022).
26.Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).
27.Kooskõlas HKMS § 175 lg-ga 1 avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. HKMS § 175 lg 3 alusel ja kaebaja eraelu kaitseks tuleb avaldatavas otsuses asendada tema nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.