X.Xi kaebus nõuetes tühistada Tallinna Lasnamäe Linnaosa valitsuse 10. veebruari 2025. a otsus; kohustada linna tegema kaebaja jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluse kohta uue otsuse; kohustada linna vaatama läbi kaebaja märtsist kuni juunini 2025 esitatud toimetulekutoetuse taotlused
Menetlusosalised
Kaebaja X.X Vastustaja Tallinna linn, esindajad Simon Liskmann, Annemarie Taal ja Janne Kivistik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 10. veebruari 2025. a otsus (menetluse nr 25276298747; rakendamise nr 27326214). Kohustada vastustajat vaatama uuesti läbi X.Xi taotluse saada toimetulekutoetust 2025. a jaanuarikuu eest. Jätta kaebus ülejäänud nõuete osas rahuldamata.
Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Otsuse avaldamise korral asendada X.Xi, A.Ai ja B.B nimed tähemärkidega. Asendada tähemärkidega OÜ-de CCC, DDD ja EEE nimed. Jätta avaldamata aadressid XX ja ZZ.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22. mail 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist
3-25-1313 (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X esitas 7. jaanuaril 2025 Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsusele taotluse saada toimetulekutoetust 2025. a jaanuarikuu eest (digitoimiku leht (dtl) 109). Taotluse ja sellele lisatud selgituse järgi (eestikeelne tõlge dtl 392) on kaebaja töötu. Kaebaja sai 2024. a detsembris töötukassalt töötuskindlustushüvitist 362 eurot 40 senti kuus, mis laekub tema abikaasa B.B arvele abikaasade ühise lapse elatiseks.
2.Tallinna linn tegi 6. veebruaril 2025 otsuse (menetluse nr 25276298747, rakendamise nr 27326214), millega määras kaebajale toimetulekutoetuse 37 eurot 60 senti (dtl 22). Otsuse põhjendused on järgmised.
2.1.Kaebajal pole arvelduskontot. Tema sissetulek (töötuskindlustushüvitis) laekub abikaasa kontole, kellega ta ei ela koos. Kaebaja ja tema abikaasa kinnitusel arvestatakse see nende ühise lapse elatiseks.
2.2.10. ja 29. jaanuaril 25 toimunud vestlustel selgitas vastustaja kaebajale, et arvestades tema rasket majanduslikku seisu ja toimetulekutoetuse eesmärki, oleks tal mõistlik teha elatise tasumise kokkulepe, millega oleks tagatud nii tema enda kui ka lapse minimaalsed vajadused. Vastustaja hinnangul oleks põhjendatud elatise suurus 200 eurot, mis vastab riigi makstavale elatisabile. Elatis, mida kaebaja praegu lapsele maksab, ületab ka perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 3 kehtestatud määra.
2.3.Kaebaja on jätnud end teadlikult abitusse olukorda. Kaebaja väidab, et isegi kui ta tasuks lapsele elatist vaid 200 eurot, jääks talle endale elamiseks ikkagi üksnes 162 eurot 40 senti. Kaebaja meelest on tegu nii väikse summaga, et tal poleks mõtet küsida seda endale äraelamiseks. Ta ei soovi sõlmida abikaasaga elatise osas uut kokkulepet.
2.4.Toimetulekutoetus ei ole elatise maksmise meede, vaid vaesuse leevendamise abinõu. Vahendid toetuse maksmiseks on piiratud. Tuleb tagada, et toetust kasutataks eesmärgipäraselt. Taotlejal peab olema toetusest abi igapäevaelu vajaduste katmisel.
2.5.Eeltoodu põhjal tuleb kaebaja 2024. a detsembris laekunud sissetulekust arvata maha elatis 200 euro ulatuses (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 1). Kaebajale detsembris laekunud sissetulekuks tuleb lugeda 162 eurot 40 senti. Arvestuslik toimetulekupiir on 200 eurot. Seega tuleb kaebajale määrata toimetulekutoetus 37 eurot 60 senti.
3.Kaebaja esitas 10. veebruaril 2025 linna otsuse peale vaide, mille vastustaja lahendas
11.aprilli 2025. a vaideotsusega nr 7-2/265-14 (dtl 6). Vaideotsuse järgi rahuldas vastustaja vaide osaliselt: „osas, millega täpsustatakse sissetulekust maha arvatava elatise suuruse arvestamise aluseid“. Vastustaja selgitas, et toimetulekutoetuse määramise menetluses on võimalik taotleja sissetulekust maha arvestada makstud elatis. See ei tähenda aga, et alati arvestatakse kogu makstud elatist. Taotleja ei või panna end elatise maksmisega olukorda, kus ta ei ole võimeline ennast ülal pidama. Kaebaja sõnul sõlmis ta lapse emaga kohtuvälise kokkuleppe, mille järgi tasub kogu talle laekuva töötuskindlustushüvitise lapsele elatiseks. Kaebaja maksab elatist kokkuleppe alusel üle oma võimete. Linnaosavalitsus on põhjendatult arvanud kaebaja sissetulekust maha elatise riiklikult kehtestatud elatisabi suurusele vastavas osas (vt perehüvitiste seaduse (PHS) 4. peatükk), mitte PKS § 101 sätestatud seadusjärgse elatise suurusele vastavas osas (2025. a jaanuaris 287 eurot 72 senti).
4.Kaebaja esitas 10. veebruarikuus (dtl 219).
veebruaril
2025
taotluse
toimetulekutoetuse
saamiseks
2(21)
3-25-1313
5.Vastustaja andis 17. veebruari 2025. a teatisega kaebajale tähtaja viis tööpäeva taotluse puuduste kõrvaldamiseks (dtl 227).
5.1.Kaebajale kuuluvad elektritehnika remondi ning elektrikomponentide müügiga tegelevad OÜ-d CCC ja DDD, mille ainus juhatuse liige ta on. Kaebaja sõnul pole OÜ-del arvelduskontosid, aktiivset tegevust ega töötajaid. Kaebaja selgitas, et ootab ökonoomilise kliima soojenemist selleks, et osaühingute tegevusega jätkata.
5.2.Äriregistri andmetel on CCC OÜ (registreeritud aadress XX) 2024. a-l tegutsenud. 2024. a neljandas kvartalis tasus OÜ riiklikke makse 11 eurot 76 senti ja tööjõumakse 13 eurot 33 senti. Ka DDD OÜ (registreeritud kaebaja elukoha-aadressile ZZ) on 2024. a-l tegutsenud. OÜ käive neljandas kvartalis oli 4 795 eurot 91 senti.
5.3.Kaebajal tuleb esitada tõendid selle kohta, kas tal ja tema OÜ-del on kontosid Eestis tegutsevates krediidiasutustes. Kui on, tuleb esitada kontoväljavõtted ajavahemiku 1. detsember 2024 kuni 10. veebruar 2025 kohta. Kaebajal tuleb esitada kirjalik selgitus selle kohta, kellele kuulub korter XX; samuti selle kohta, miks ja millistel tingimustel on OÜ DDD tegevus registreeritud sellele aadressile.
5.4.Kaebaja 7. jaanuaril 2025 esitatud selgitustest nähtub, et talle töötukassa makstav töötuskindlustushüvitis laekub tema abikaasa kontole. Hüvitise arvelt täidab kaebaja ülalpidamiskohustust oma lapse ees. Samal ajal elab kaebaja ise väidetavalt võlgu. Kaebajal tuleb esitada töötukassa tõend selle kohta, millisele arvelduskontole laekus töötukindlustushüvitis 2024. a detsembris ning 2025. a jaanuaris ja veebruaris.
5.5.Kaebaja on 7. jaanuari 2025. a varalehele märkinud, et tal pole pankades arvelduskontosid. Samas on kaebaja sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) järgi lapsetoetuse saajaks. Kaebaja selgitas 10. veebruari 2025. a avalduses, et ka talle makstav lapsetoetus läheb lapse ülalpidamiskohustuse katteks. Kaebajal tuleb esitada Sotsiaalkindlustusameti (SKA) tõend selle kohta, millisele kontole laekus lapsetoetus 2024. a detsembris ning 2025. a jaanuaris ja veebruaris.
5.6.Vastustaja selgitas, et kui kaebaja taotluse puuduseid ei kõrvalda, jäetakse taotlus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 alusel läbi vaatamata. Vastustaja selgitas, et võtab kaebaja selgitusi ja tõendeid arvesse ka tema 10. veebruaril 2025 esitatud vaide menetlemisel.
6.Kaebaja saatis 25. veebruaril 2025 vastustajale e-kirja (dtl 339), milles küsis selgitusi
17.veebruari teatise õiguslike aluste kohta. Kaebaja palus esitada ka õiguslik alus seostada kaebaja ettevõtete tegevust kaebaja võimalike tuludega. Kaebaja leidis, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) annab vastustajale ajakohast teavet tasutud maksude ja töötajate arvu kohta. Vastustajal on selle põhjal võimalik teha järeldusi käibe ja võimalike väljamaksete kohta. Kaebaja küsis ka õiguslikku alust nõuda teavet viie päeva jooksul, arvestades seda, et nõutud teabe kogumine võib võtta oluliselt enam aega.
Vastustaja esitas 4. märtsil 2025 teatises (dtl 278) selgitused.
7.1.SHS § 15 lg-st 1 ja § 134 lg-st 3 tuleneb vastustajale kohustus selgitada välja taotleja abivajadus ja sellele vastava abi ulatus. Kaebajal on kaasaaitamise ja koostöö tegemise kohustus (sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) § 5 lg 2 ja § 9 lg 1). Kaebajal on kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks (SÜS § 21 lg 1 p 1). Põhjendatud kahtluse korral on hüvitise andjal õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sh esitatud andmete ja dokumentide õigsust (SÜS § 30 lg 2, vt ka HMS § 38).
7.2.Vastustaja andis kaebajale tähtaja 11. märts 2025, et kõrvaldada veebruarikuu taotluses esinenud puudused. Vastustaja selgitas, et toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul
3(21)
3-25-1313 pärast kõikide dokumentide esitamist ning menetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt, efektiivselt ja võimalikult kiirelt (SHS § 134 lg 2). Vastustaja palus teada anda, kui kaebaja vajab lisadokumentide esitamiseks rohkem aega, ja leppida. Sel juhul tuleb leppida kokku konkreetne aeg dokumentide esitamiseks. Vastustaja kordas, et kui kaebaja jätab puudused kõrvaldamata, siis jäetakse tema taotlus läbi vaatamata (HMS § 15).
8.Kaebaja esitas 11. märtsil 2025 e-kirja (dtl 344), milles esitas uued vastuväited ja küsimused seoses vastustaja nõutud teabega.
8.1.Kaebaja leidis, et vastustaja pole põhjendanud oma kahtlusi seoses kaebaja õigusega toetust saada (SÜS § 30 lg 2). Kaebaja märkis, et kinnitas taotlust esitades, et ei tal ega tema ettevõtetel ei ole pangakontosid. See tekitab kahtluse, kas vastustaja teabe nõudmine on õigustatud. Maailmas on üle 44 000 panga. Vastustaja võib tulevikus soovida kinnitust neilt kõigilt. Igaühel on õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele (põhiseaduse § 26). Vastustaja sekkumine kaebaja eraellu ei pruugi olla proportsionaalne. Nõue esitada pangakontode väljavõtted on vastuolus põhiseaduse (PS) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga ning proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 3). Vastustaja saaks küsida andmeid MTA-lt, tekitamata kaebajale täiendavaid ebamugavusi (HMS § 5 lg 2 ja § 6; SÜS § 9). Viis tööpäeva pole pankadelt vastuste saamiseks piisav aeg. Pankadelt andmete küsimine on tasuline teenus. Kaebaja palus vastustajal tasuda makseasutustele päringute eest nõutavad summad.
8.2.Kaebaja andis teada, et tema toimetulekutoetuse taotlusel märgitud sissetulek 80 eurot (lapsetoetus) ei vasta tegelikkusele. Kaebaja ei ole senini saanud selle kohta kinnitust SKA-lt. Kaebaja edastab tõendi niipea, kui see on valmis.
9.Kaebaja esitas 7. märtsil 2025 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks märtsikuu eest (dtl 222).
10.Vastustaja esitas 14. märtsil 2026 teatise (dtl 229), milles selgitas, et nii veebruari- kui ka märtsikuu taotlustes on puudused, mis tuleb kõrvaldada hiljemalt 21. märtsil 2025.
10.1.Kaebajal tuleb esitada tõendid selle kohta, kas tal ja tema OÜ-del on kontosid Eestis tegutsevates krediidiasutustes. Kui on, tuleb esitada kontoväljavõtted ajavahemiku 1. detsember 2024 kuni 7. märts 2025 kohta. Kaebaja saab anda ka allkirjastatud nõusoleku selleks, et vastustaja saaks ise krediidiasutustelt vajalikku informatsiooni küsida (krediidiasutuste seaduse § 88 lg 3 p 2). Ka saab sotsiaalhoolekande osakond vajaduse korral kompenseerida kaebajale tõendite küsimiseks tehtavad kulutused. Selleks tuleb kaebajal esitada vastav taotlus.
10.2.Kaebajal tuleb esitada töötukassa tõend selle kohta, millisele kontole laekus talle määratud töötuskindlustushüvitis 2024. a detsembris ning 2025. a jaanuaris ja veebruaris.
10.3.Kaebajal tuleb selgitada, OÜ CCCu registreerimist aadressile XX ja OÜ DDDi osalemist ZZ kulude katmises.
10.4.Kaebajal tuleb esitada SKA väljastatud tõend selle kohta, millisele arveldusarvele laekus lapsetoetus 80 eurot 2024. a detsembris ja 2025. a jaanuaris.
10.5.Vastustaja märkis, et selgitas kaebajale teabe ja dokumentide küsimise õiguslikke aluseid 4. märtsi 2025. a teatises. Vastustajal on jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et kaebaja pole esitanud õigeid ja täielikke andmeid. Kaebaja ei ole senini esitanud talt küsitud selgitusi ja dokumente. Esmavastutus inimese toimetuleku eest lasub tal endal, seejärel tema pereliikmetel ja alles siis riigil (SÜS § 5 lg 1). Toimetulekutoetust makstakse avalikes vahenditest, mida tuleb kasutada säästlikult ja otstarbekalt.
11.Kaebaja esitas 21. märtsil 2025 e-kirja (dtl 357) lisaküsimustega.
4(21)
3-25-1313
11.1.Kaebaja esitas linnale venekeelse volikirja SEB panga poole pöördumiseks. Kaebaja kirjutas: „Mis puudutab ülejäänud taotlusi, siis esitage mulle andmed, kelle kohta küsida krediidiasutustelt kontosid, et teile sedalaadi tõendeid esitada. Küsin krediidiasutustelt arveid ja edastan need tasumiseks, siis ootan Teie maksekinnitust, millest teavitan panka Teie soovide eest tasumiseks vabu vahendeid ja siis ootan kuude hüvitist – makske otse teenusepakkujale ja saate temalt teenust.“
11.2.Kaebaja leidis, et vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et linna sekkumine on seotud kaebaja isikliku eluga. Kaebaja leiab jätkuvalt, et vastustaja soov saada pangakonto väljavõtted on vastuolus PS §-ga 26. Kaebaja palub selgitust, miks on linn valmis maksma 400 eurot tõendite hankimiseks seoses 200 euro suuruse hüvitise maksmisega, ning kuidas seda saab pidada proportsionaalseks.
11.3.Kaebaja esitas töötukassa tõendi, mis aga ei sisalda infot selle kohta, millisele kontole hüvitis kanti. Kaebaja sõnul öeldi talle töötukassast, et kontonumbreid ei saa seaduse järgi avaldada.
11.4.Kaebaja leidis, et vastustaja pole endiselt selgitanud, mis on tema kahtluste aluseks. Ka pole vastustaja selgitanud, mis on seos kaebaja ettevõtete võimaliku tegevuse ja kaebajale selle arvelt laekuva võimaliku tulu vahel. Kaebaja tulude kohta saab vastustaja vajaduse korral infot MTA-lt.
11.5.Kaebaja märkis, et kavatseb nõutud dokumendid esitada, kui on saanud linnalt igakülgsed vastused oma küsimustele.
11.6.Kaebaja esitas SKA 18. märtsi 2025. a kinnituse selle kohta, et kaebajale on lapsetoetuse maksmine 31. jaanuari 2025. a seisuga lõpetatud (dtl 366).
12.Vastustaja saatis kaebajale 28. märtsil 2025 korduva teatise (dtl 264), milles selgitas, et märtsikuu kohta esitatud taotluses on jätkuvalt puudused. Need tuleb kõrvaldada hiljemalt 4. aprillil 2025. Vastustaja võtab esitatavaid tõendeid ja selgitusi arvesse ka veebruarikuu taotluse menetluses.
12.1.Kaebaja esitatud volikiri SEB panga poole pöördumiseks on venekeelne, mistõttu seda ei saa kasutada. Eesti Vabariigis on töökeeleks eesti keel. Lisaks on antud volitus üksnes SEB pangast tõendite küsimiseks, kuid kaebaja majandusliku seisundi kohta ülevaate saamiseks on vajalikud tõendid kõigist krediidiasutustest. Vastustaja pakkus kaebajale välja eestikeelse volikirja võimaliku sõnastuse.
12.2.Kaebaja esitas töötukassa tõendi, mis ei kajasta kogu nõutud infot. Kaebaja sõnul ütles töötukassa esindaja talle, et seaduse järgi ei saa tõendis kontonumbrit avaldada. Vastustaja kontrollis seda infot. Selgus, et see pole korrektne. Kui isik pöördub töötukassa poole digiallkirjastatud avaldusega väljastada tõend selle kohta, millisele arvelduskontole hüvitis maksti, saab töötukassa vastavad andmed avaldada.
12.3.Kaebaja esitas SKA tõendi, mis ei kajasta kogu nõutud infot. SKA on kinnitanud, et kui isik pöördub ameti poole digiallkirjastatud avaldusega väljastada tõend selle kohta, millisele kontole lapsetoetus laekus, saab SKA vastavad andmed avaldada. Vastustaja täpsustas, et see tõend puudutab üksnes kaebaja 10. veebruari 2025. a vaide ja veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetlemist.
12.4.Varem edastatud teatistes palus vastustaja kaebajalt kirjalikku selgitust, mis puudutab OÜ-sid CCC ja DDD. Vastustaja arvestab kaebaja esitatud vastuseid kogumis. Kaebaja ei taotle toetust eluasemekuludega seoses. Korteri omanik – kaebaja isa – on kaebaja väitel andnud korteri talle tasuta kasutada. Vastustaja loeb kõnealuse puuduse kõrvaldatuks ja kirjalikke lisaselgitusi seoses OÜ-dega vajalikuks ei pea.
5(21)
3-25-1313
12.5.Vastustajal on jätkuvalt kahtlus, et kaebaja ei ole esitanud täielikke andmeid. Vastustaja küsib lisadokumente kaebaja esitatud info kontrollimiseks. Kaebaja selgitused on väheusutavad. Kaebaja esitas küll tõendid SKA-st ja töötukassast, kuid ei esitanud nendes kõige olulisemaid küsitud andmeid. See süvendab tekkinud kahtlusi. Vastustajal on SÜS § 30 lg 2 alusel õigus kahtluste korral asjaolusid kontrollida. Vastustaja selgitas, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab ta kaebaja taotlused HMS § 15 alusel läbi vaatamata. Kui kaebaja vajab nõutud dokumentide esitamiseks lisaaega, tuleb tal sellest teada anda.
13.Kaebaja esitas 4. aprillil 2025 e-kirja lisaküsimustega (dtl 370).
13.1.Kaebaja palus vastustajal selgitada, miks on tarvis SKA tõendit 2024. a detsembri lastetoetuse kohta. Kaebaja ei taotlenud 2024. a detsembris toimetulekutoetust. Kaebaja küsib, miks vastustaja ei suhtle Sotsiaalministeeriumiga vastavalt SÜS §-le 9.
13.2.Kaebaja leidis, et vastustaja pole endiselt esitanud tõendit selle kohta, et eraellu sekkuminepangakontode nõudmisega on taotletavat eesmärki arvestades proportsionaalne. Ka pole vastustaja selgitanud, miks ta on valmis maksma pangatõendite eest üle 400 euro ning kuidas see on kooskõlas HMS § 3 lg-ga 2 ja § 5 lg-ga 2. Kaebaja annab tõendid, kui saab vastustajalt veenvad selgitused.
13.3.Kaebaja palus selgitada, miks vastustaja nõudis algselt OÜ-de CCC ja DDD kohta infot, mille nõudmisest hiljem loobus. Ka küsis kaebaja uuesti seaduslikku alust nõuda teavet OÜ-de pangakontode kohta.
13.4.Kaebaja esitas töötukassa 2. aprilli 2025. a tõendi, mille järgi on kaebajale makstud töötuskindlustushüvitist 2024. a novembrist kuni 2025. a märtsini B.B arveldusarvele.
14.Vastustaja jättis 11. aprilli 2025. a teatisega (dtl 234) kaebaja veebruari- ja märtsikuu taotlused HMS § 15 alusel läbi vaatamata. Kaebaja esitatud töötukassa ja SKA tõendid sisaldasid vaid osa küsitud infost. Taotluse puudused on jäetud kõrvaldamata või on kõrvaldatud vaid osaliselt. Kaebaja vajadust toetust saada ei ole võimalik tervikuna hinnata.
15.Kaebaja esitas 1. mail 2026 vaide linna otsusele jätta tema veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata (dtl 236). Vaide põhjendused on järgmised.
15.1.Vastustaja nõuab kaebajalt ulatuslikku isiklikku ja ärilist teavet. Tegu on põhjendamatu ja ebaproportsionaalse sekkumisega kaebaja eraellu. Vastustaja on jätnud kasutamata vähem koormavad vahendid, rikkudes HMS §-s 5 sätestatud proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtteid.
15.2.Vastustaja pole senini selgitanud, miks kaebaja peab taotlema omal kulul erinevaid tõendeid, sh Eesti pankadest. See põhjustab kaebajale märkimisväärset aja- ja finantskulu. Vastustaja pole selgitanud, miks ja millises ulatuses need dokumendid on vajalikud, et hinnata kaebaja vajadust toetust saada.
15.3.Mitu küsimust, mille kaebaja esitas 21. märtsi 2026. a kirjas, on jäänud vastuseta. Vastustaja pole selgitanud ka oma tegevust seoses OÜ-de CCC ja DDD kohta päringute tegemisega.
15.4.Linna otsuses pole teavet selle vaidlustamise võimaluste kohta (vt HMS § 57).
16.Vastustaja tagastas vaide 8. mai 2025. a kirjaga (dtl 54), selgitades, et taotluse läbi vaatamata jätmise otsus on haldustoiming, mille peale ei ole võimalik vaiet esitada (HMS § 71 lg 2). Vastuseks kaebaja järelepärimisele kohtusse pöördumise võimaluste kohta täpsustas vastustaja 19. mai 2025. a kirjas (dtl 40), et tegu on menetlustoiminguga, mille peale ei ole võimalik vaiet esitada. Vastustaja ei ole kaebaja taotluseid sisuliselt läbi vaadanud, st ei ole saanud hinnata, kas määrata talle toetus või mitte, ning kui määrata, siis kui suures ulatuses.
6(21)
3-25-1313 Kohtusse pöördumisel tuleb arvestada HKMS § 45 lg-t 3, mis sätestab erisused menetlustoimingu vaidlustamisel. Sõltuvalt kaebuse liigist, mille kaebaja soovib halduskohtule esitada, kulgevad kaebetähtajad vastavalt HKMS §-le 46.
17.Kaebaja esitas 10. aprillil 2026 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks aprillikuus (dtl 225). Taotlusele oli lisatud B.B kinnitus, et tema kontole laekus 8. aprillil 2025 kaebajale määratud töötuskindlustushüvitis 374 eurot 48 senti elatisena abikaasade ühisele lapsele (dtl 383).
18.Vastustaja andis 17. aprilli 2026. a teatisega (dtl 231) kaebajale tähtaja 25. aprill 2025. a taotluse puuduste kõrvaldamiseks.
18.1.Kaebajal tuleb esitada tõendid selle kohta, kas tal ja tema OÜ-del on kontosid Eestis tegutsevates krediidiasutustes. Kui on, tuleb esitada kontoväljavõtted ajavahemiku 1. märts 2025 kuni 10. aprill 2025 kohta. Vastustaja selgitas uuesti võimalust teha linnale volikiri andmete küsimiseks või saada tõendite küsimise kulude eest kompensatsiooni.
18.2.Kaebaja ja tema abikaasa on liiklusregistri järgi sõiduki Škoda Octavia kasutajad. Sõiduk kuulub A.Aile. Kaebajal tuleb esitada kirjalik selgitus selle kohta, mil määral ta sõidukit kasutab. Kui kaebaja kasutab autot isiklikuks otstarbeks, tuleb tal selgitada, kui tihti ja mis eesmärkidel; samuti seda, mis vahendite eest ta kütust ostab.
18.3.Kaebaja on liiklusregistri järgi alates 2. jaanuarist 2025 sõiduki Mercedes-Benz GLS vastutav kasutaja. Sõiduki omanik on kaebaja abikaasa ainuomandis olev EEE OÜ. Kaebajal tuleb esitada kirjalik selgitus sõiduki kasutamise kohta, sh võimalik leping EEE OÜ-ga. Info on vajalik, et saada tervikpilt kaebaja majanduslikust olukorrast. Juhul, kui sõiduk on ostetud liisinguga, tuleb kaebajal selgitada, kuidas ta tasub liisingu, liiklus- ja kaskokindlustuse eest. Andmed tuleb esitada ajavahemiku kohta 1. märtsist kuni 10. aprillini 2025. Transpordiameti andmete järgi on sõiduk määratud töösõitudeks. Sellel on kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. 2022. a-l oli sõiduki läbisõit pea olematu, seega on see peaaegu uus. Turuuuringute järgi on Eestis praegu müügis üks sarnane auto, sama esmase registreerimisaastaga, kuid suurema läbisõiduga (41 500 km). Selle soodushinnaks on 104 500 eurot.
18.4.Töötukassa 2. aprilli 2025. a tõendi järgi on töötuskindlustushüvitise väljamaksed tehtud B.B kontole. Kaebaja väidab, et see summa läheb lapsele elatiseks, samas kui ta ise elab võlgu. Kaebajale kuulub kaks OÜ-d, millel väidetavalt pole arvelduskontosid, aktiivset tegevust ega töötajaid. Äriregistri andmetel on mõlemad OÜ-d aga 2024. a neljandas kvartalis tegutsenud. CCC OÜ on tasunud riiklikke makse ja tööjõumakse; DDD OÜ on deklareerinud käivet.
18.5.Vastustaja küsis kaebajalt SKA tõendit selle kohta, millisele kontole kanti talle määratud lapsetoetus. Kaebaja esitas selle asemel SKA tõendi selle kohta, et talle lõpetati lapsetoetuse maksmine 31. jaanuaril 2025.
18.6.Esmavastutus inimese toimetuleku eest lasub tal endal, seejärel tema pereliikmetel ja alles siis riigil (SÜS § 5 lg 1). Toimetulekutoetust makstakse avalikest vahenditest, mida tuleb kasutada säästlikult ja otstarbekalt. Kaebajal on kohustus aidata kaasa efektiivsele ja eesmärgipärasele menetlusele ning esitada kõik vajalikud tõendid (SÜS § 10 lg 1, 5 lg 2, 9 lg 1, § 21 lg 1 p 1).
18.7.Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei ole esitanud täielikke andmeid. Vastupidiselt kaebaja väidetele tegutsevad talle kuuluvad OÜ-d vähemalt vähesel määral. Kaebajale määratud töötuskindlustushüvitis laekub tema abikaasa kontole, kellega kaebaja väidetavalt koos ei ole, kaebaja väitel täies ulatuses lapse elatise katteks. Kaebaja väited on väheusutavad. Selgunud on, et kaebaja on abikaasale kuuluva OÜ väga väärtusliku sõiduki vastutavaks kasutajaks. Vastustajal süveneb kahtlus, et kaebaja või tema OÜ-de kasutuses on 7(21)
3-25-1313 pangakontod. SÜS § 30 lg 2 alusel on vastustajal selles olukorras õigus nõuda dokumente ja selgitusi esitatud info kontrollimiseks.
18.8.Kui kaebaja nõutud tõendeid ei esita, jätab linn tema taotluse läbi vaatamata (HMS § 15). Kui kaebaja vajab dokumentide esitamiseks lisaaega, tuleb tal sellest vastustajale teada anda.
19.Kaebaja vastas 25. aprilli 2025. a e-kirjaga (dtl 267), milles esitas vastustajale uuesti küsimusi. Kaeabaja leidis, et vastustaja küsib alusetult andmeid ka märtsikuu kohta. Kaebaja leiab, et vastustaja ei selgitanud, miks ta on kuni 200 euro suuruse hüvitise maksmiseks valmis maksma tõendite hankimise eest üle 400 euro. Kaebaja leiab, et vastustaja soov saada kontoväljavõtted on vastuolus PS §-ga 26. Vastustaja pole selgitanud kontode nõude õiguslikku alust. Kaebaja palus selgitada, miks vastustaja nõudis varem lisaandmeid OÜ-de CCC ja DDD kohta, kuid loobus nõudmisest hiljem, kuigi hüvitise taotlemise tingimused pole muutunud. Vastustaja pole esitanud seaduslikku alust nõuda infot sõidukite kohta, mis ei kuulu kaebajale. Vastustaja väidab ekslikult, et OÜ EEE on registreeritud kaebaja elukohta. Kaebaja on nõus esitama andmed pangakontode kohta, samuti muud küsitud dokumendid siis, kui vastustaja esitab veenvad selgitused. Enne lõppotsuse tegemist peab vastustaja andma kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht ja vastuväited (HMS § 40 lg 1).
20.5. mail 2025 saatis vastustaja kaebajale teatise (dtl 46), mille järgi jäeti kaebaja 10. aprilli 2026. a taotlus HMS § 15 alusel läbi vaatamata. Taotluse puuduseid pole kõrvaldatud. Vastustajal pole seetõttu võimalik hinnata tervikuna kaebaja vajadust toetust saada. Hüvitise taotleja peab täitma kaasaaitamiskohustust (SÜS § 5 lg 2). Taotleja peab tegema koostööd, et menetlus oleks kiire, lihtne ja efektiivne. Kaebaja pole oma kohustusi täitnud. Kaebaja ei esitanud tähtajaks talt nõutud dokumente. Kaebaja ei palunud ka tähtaja pikendamist. Linn on kaebajale kõik asjakohased selgitused ja põhjendused esitanud. Vastustaja on korduvalt, mh 4. märtsi ja 17. aprilli 2025. a teatistes selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta kaebajalt lisadokumente nõuab.
21.Kaebaja esitas 6. mail 2026 vaide (dtl 43), milles leidis, et linn jättis tema aprillikuu kohta esitatud taotluse põhjendamatult läbi vaatamata.
21.1.Linn pole vastanud kaebaja küsimustele selle kohta, kas temalt andmete, sh pangakonto väljavõtete nõudmine on kooskõlas PS §-ga 26 ja proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Kaebaja selgitas, et tal on abikaasaga varalahususe leping. Seda arvestades ei mõista kaebaja, mis alusel seostab linn tema sissetulekuid abikaasa varaga. Kaebaja ei mõista ka, mis alusel nõuab linn temalt andmeid sõiduki kohta, mille omanik ta ei ole. Kaebaja ei mõista, millel põhineb linna väide, et tema elukoha-aadress kattub EEE OÜ juriidilise aadressiga.
21.2.Kaebaja väljendas 25. aprilli 2025. a kirjas valmisolekut teha koostööd, kui saab vastused oma küsimustele. Vastamise asemel jättis vastustaja kaebaja taotlused läbi vaatamata, rikkudes nii HMS § 40 lg-tes 1 ja 2 sätestatud ärakuulamiskohustust. Vastustaja tegevus pole proportsionaalne, otstarbekas ja eesmärgipärane (HMS § 3 lg 2 ja § 5 lg 2 ning SÜS § 10 lg 1).
22.Vastustaja tagastas vaide 8. mai 2025. a kirjaga (dtl 36), millega tagastas ka veebruarija märtsikuu menetlustega seoses esitatud vaided (vt praeguse otsuse p 16).
23.Kaebaja esitas 14. mail 2025 taotluse saada toimetulekutoetust maikuus (dtl 242). Taotlusele oli lisatud B.B kinnitus, et tema kontole laekus 8. mail 2025 kaebajale määratud töötuskindlustushüvitis 362,40 eurot elatisena abikaasade ühisele lapsele (dtl 388).
8(21)
3-25-1313
24.Vastustaja esitas kaebajale 20. mail 2025 teatise puuduste kõrvaldamiseks (dtl 247). Vastustaja palus puudused kõrvaldada hiljemalt 27. mail 2025.
24.1.Taotleja andmete kontrollimisel MTA andmeregistrist selgus, et TKM Grupp AS on maksnud kaebajale 2025. a aprillis dividende 265 eurot 85 senti. Kaebaja pole seega esitanud enda sissetulekute kohta täielikke andmeid. Vastustaja palus esitada TKM Grupp AS tõendi selle kohta, kellele ja millisele arveldusarvele on tehtud nimetatud väljamakse. Vastustaja palus selgitada, milline on kaebaja osalus TKM Grupp AS-is.
24.2.Vastustaja palus kaebajal esitada tõendid krediidiasutustest, selle kohta, kas kaebajal või tema OÜ-del on asutuses konto või mitte. Kui on, tuleb esitada kontoväljavõte ajavahemiku 1. aprill kuni 14. mai 2025 kohta. Vastustaja selgitas taas, et sotsiaalhoolekande osakond saab kompenseerida kaebajale tõendite maksumuse sissetulekust sõltuva toetuse raames. Kui kaebaja soovib saada toetust ette, tuleb tal esitada selleks sotsiaaltoetuse taotlus. Kui kaebaja soovib, et linn pöörduks tema eest krediidiasutuste poole, tuleb tal anda selleks volitus.
24.3.15. aprillil 2025 andmete kontrollimisel selgus, et kaebaja koos abikaasaga on sõiduki Škoda Octavia kasutaja ning sõiduki Mercedes-Benz GLS 400 vastutav kasutaja. Škoda omanik on A.A. Vastustaja palus esitada kirjalik selgitus Škoda kasutamise ulatuse kohta. Juhul, kui kaebaja kasutab seda autot isiklikuks otstarbeks, tuleb selgituses esile tuua, kui tihti, mis eesmärkidel, kuidas kaebaja kütust ostab jm vajalik info. Kaebajal tuleb esitada kirjalik selgitused ka Mercedes-Benzi kasutamise kohta. See on vajalik kaebaja majanduslikust olukorrast tervikpildi saamiseks. Kui sõiduk on ostetud liisinguga, tuleb kaebajal selgitada, kas ja kuidas ta on tasunud liisingu, liiklus- ja kaskokindlustuse eest ajavahemikul 1. aprillist kuni 14. maini 2025. Sõiduki omanik, OÜ EEE on registreeritud kaebaja elukoht ZZ. OÜ tegevusvaldkonnaks on hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont. Selle ainuomanik ja juhatuse liige on kaebaja abikaasa.
24.4.STAR-i järgi on kaebaja alates 21. oktoobrist 2024 Eesti Töötukassas registreeritud töötu. Kaebajale on määratud töötuskindlustushüvitis ajavahemikuks 28. oktoobrist 2024 kuni
25.maini 2025. Töötukassa 2. aprilli 2025. a tõendi järgi on kaebajale tehtud väljamakseid 2024. a novembrist kuni 2025. a märtsini tema abikaasa B.B arveldusarvele. Kaebaja väidab, et täidab toetuse arvelt lapse ülalpidamiskohustust, samas kui elab ise võlgu (talle ostetakse asju või makstakse need kinni).
24.5.Kaebajale kuuluvad OÜ-d CCC ja DDD, mille pole kaebaja väitel arvelduskontosid, aktiivset tegevust ega töötajaid. Kaebajal on ravikindlustus; kindlustuse tüübiks on märgitud nr 6. Töötamise registri andmetel ei ole kaebajal kehtivat töölepingut (viimane kehtiv tööleping oli CCC OÜ-ga ajavahemikul 19. septembrist 20. oktoobrini 2024). Äriregistri andmetel on mõlemad OÜ-d kaudu 2024. a-l tegutsenud. OÜ-l DDD on olnud maksustatav käive ka 2025. a esimeses kvartalis (8 754,52 eurot).
24.6.Kaebaja sai 2024. a detsembris ja 2025. a jaanuaris lapsetoetust. Vastustaja palus kaebajalt SKA tõendit selle kohta, millisele kontole toetust makstakse. Seepeale esitas kaebaja SKA 31. jaanuari 2025. a tõendi selle kohta, et lapsetoetuse maksmine lõpetati 31. jaanuaril 2025, kuid mitte nõutud infot.
24.7.Kaebajal lasub kaasaaitamiskohustus, sh kohustus esitada kõik andmed, tõendid ja dokumendid, mis on vajalikud selleks, et selgitada välja abi saamise õigus (SÜS § 10 lg 1, § 5 lg 2, § 9 lg 1, § 21 lg 1 p 1). Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et kaebaja pole esitanud täielikke andmeid. Vastustaja palub kaebajalt lisadokumente ja selgitusi, et hinnata terviklikult tema majanduslikku olukorda ja abivajadust. Kaebaja esitatud selgitused on väheusutavad. Kuna kaebajale on makstud dividende, on süvenenud kahtlus, et kaebaja või tema OÜ-de kasutuses võivad olla pangakontod. Vastustaja peab vajalikuks kaebaja esitatud 9(21)
3-25-1313 teavet kontrollida (SÜS § 30 lg 2). Vastustajal lasub kohustus kasutada avalikke vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Seetõttu on oluline hinnata abitaotleja ja tema pereliikmete majanduslikku olukorda (SHS § 15 ja § 134 lg 3).
24.8.Vastustaja hoiatas, et kui kaebaja määratud tähtajaks puudusi ei kõrvalda, jäetakse taotlus läbi vaatamata (HMS § 15). Kui kaebaja peaks vajama lisadokumentide esitamiseks enam aega, tuleb sellest teada anda, et leppida kokku konkreetne aeg dokumentide esitamiseks.
25.Kaebaja vastas 26. mai 2025. a e-kirjaga (dtl 74), milles palus vastustajal selgitada õiguslikku alust küsida dokumente ja andmeid.
25.1.Kaebaja palus selgitada, millisel alusel nõuab vastustaja talt isiklike pangakontode väljavõtteid, eriti olukorras, kus riigil on ligipääs erinevatele registritele ja andmekogudele, mille alusel saab kontrollida kaebaja sissetulekuid (nt töötukassa, STAR, SKA, MTA). Vastustaja nõutav info puudutab kaebaja eraelu (PS § 26). Eraellu sekkumine peab olema õiguspärane, vajalik ja proportsionaalne. Pangakontoandmete üldine ja ettevalmistamata nõudmine ilma konkreetse kahtluse või seadusliku aluseta on ebaproportsionaalne sekkumine eraellu.
25.2.Vastustaja rikub oma nõudmisega HMS § 5 lg-t 2 ja § 6. Kui vastustajal tekkivad kahtlused seoses taotleja varalise olukorraga, tuleb tal esmajärjekorras kasutada riiklikke andmekogusid. Kui nende kaudu ilmnevad andmed näiteks aktsiate või dividendide kohta, on kaebaja valmis esitama selgitused ja vajaduse korral ka lisatõendid. Isikliku konto nõudmine ilma eelneva kontrolli ja seadusliku aluse esitamiseta ei ole õiguspärane ega kooskõlas hea halduse tavaga.
25.3.Kaebaja selgitas, et ei ole saanud dividende TKM Grupp AS-ilt. Kaebaja palus selgitada, millisest allikast vastustaja selline info pärineb.
25.4.Kaebaja palus selgitada, mis alusel küsib vastustaja infot kaebaja abikaasa nimel olevate ettevõtete kohta; sõidukite kohta, mis ei ole registreeritud kaebaja nimele, ning OÜ-de CCC ja DDD pangakontode andmeid. SÜS § 21 lg 1 järgi on kohustus esitada andmeid kolmandate isikute kohta vaid seaduses sätestatud juhtudel. Kaebaja on sõiduki MercedesBenz GLS 400 D 4MATIC vastutav kasutaja, mitte omanik. Kaebaja palub selgitada, kes hindas kõnealuse sõiduki väärtust ja milliste andmete alusel. Sõiduki Škoda Octavia omanik on kaebaja isa. Kaebaja palus selgitada, mis alusel nõuab vastustaja talt andmeid sõiduki kütusekulu, kasutamise eesmärkide ning kindlustus- ja ülalpidamiskulude kohta.
25.5.Vastustaja nõuab kontoväljavõtteid ajavahemiku kohta 1. aprillist kuni 14. maini 2025, kuigi menetluses on taotlus 2025. a maikuu kohta. Kaebaja palus selgitada selle nõude alust. Kaebaja leiab, et nõue pole kooskõlas HMS § 3 lg-st 2, § 5 lg-st 2 ja SÜS § 10 lg-st 1 tuleneva säästliku, proportsionaalse ja eesmärgipärase menetluse põhimõttega.
25.6.Vastustaja viitab oma kirjas andmetele, mis pärinevad 2025. a jaanuarist, veebruarist, märtsist ja aprillist. Kaebaja on nende kuude kohta tehtud otsuste peale esitanud kohtule kaebuse. Kaebaja palus vastustajal kinnitada, et ta ei kasuta 2025. a maikuu taotluse menetlemisel neid andmeid.
25.7.Pangatõendite kulu on üle 400 euro, samas kui võimalik toetus on 70 eurot. Kaebaja ei keeldu koostööst, kuid tal on õigus teada iga nõude õiguslikku alust ning sekkumiste vastavust proportsionaalsuse põhimõttele. Kaebaja kavatseb esitada palutud dokumendid pärast vastustajalt oma küsimustele ammendavate vastuste saamist.
26.Vastustaja jättis 30. mai 2025. a teatisega (dtl 260) maikuu toimetulekutoetuse taotluse HMS § 15 alusel läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud taotluse puuduseid.
10(21)
3-25-1313 Kaebaja küsis selgitusi, mida linn on talle juba korduvalt andnud (näiteks 20. mai 2025. a teatises ja 21. mai 2025. a vastuses selgitustaotlusele). Nõutud lisadokumente kaebaja ei esitanud. Kaebajal lasub kaasaaitamiskohustus ning kohustus tõendada oma majandusliku seisu ja abivajadust. SÜS § 30 lg 2 alusel on vastustajal õigus kontrollida põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu, sh hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust. Vastustajal pole võimalik hinnata terviklikult kaebaja vajadust toetust saada.
27.Kaebaja esitas 6. juunil 2025 toimetulekutoetuse taotluse 2025. a juunikuu eest (dtl 305).
28.Vastustaja esitas kaebajale 13. juunil 2025 teatise taotluse puuduste kõrvaldamise vajaduse kohta (dtl 307). Vastustaja andis selleks tähtaja 20. juuni 2025.
28.1.Kaebajal tuleb esitada tõendid selle kohta, kas tal ja tema OÜ-del on kontosid Eestis tegutsevates krediidiasutustes. Kui on, tuleb esitada kontoväljavõtted ajavahemiku 1. mai 2025 kuni 5. juuni 2025 kohta. Sotsiaalhoolekande osakond saab kompenseerida kaebajale küsitavate tõendite maksumuse. Juhul, kui kaebaja soovib, et vastustaja pöörduks tema asemel krediidiasutuste poole, tuleb tal esitada volikiri.
28.2.Kaebajal tuleb esitada kirjalik selgitus sõiduki Škoda Octavia kasutamise ulatuse kohta. Kui kaebaja kasutab sõidukit isiklikuks otstarbeks, tuleb selgitada, kui tihti, mis eesmärkidel ning kuidas kaebaja ostab kütust. Kaebajal tuleb esitada kirjalik selgitus sõiduki Mercedes-Benz GLS 400 kasutamise kohta. Esitada tuleb ka kaebaja ja sõiduki omaniku EEE OÜ leping sõiduki kasutamiseks (kui see on sõlmitud). Kui sõiduk on ostetud liisinguga, tuleb esitada info, kuidas kaebaja vastutava kasutajana tasub liisingu ja kindlustuse eest.
28.3.SÜS § 5 lg 1 järgi on esmavastutus inimese toimetuleku eest tal endal, seejärel tema pereliikmetel ja alles siis riigil. Lisaks omavastutusele on seadusandja näinud ette taotleja koostöökohustuse (SÜS § 10 lg 1, § 5 lg 2, § 9 lg 1, § 21 lg 1 p 1).
28.4.Kaebaja on alates 21. oktoobrist 2024 töötu. Talle kuni 25. maini 2025 määratud töötuskindlustushüvitise väljamaksed on tehtud B.B arveldusarvele. Kaebaja jaanuarikuus esitatud selgituse järgi täidate hüvitise arvelt lapse ülalpidamise kohustust. Seda on kinnitanud ka kaebaja abikaasa. Samal ajal elab kaebaja ise väidetavalt võlgu.
28.5.Kaebaja kinnitas 2025. a jaanuaris, et talle kuuluvatel OÜ-del pole arvelduskontot, aktiivset tegevust ega töötajaid. Mõlemas OÜ-s on äriregistri andmetel tegevus toimunud: tasutud on vähesel määral riiklikke makse, deklareeritud on käivet.
28.6.SKA andmetel oli kaebaja detsembris ja oktoobris määratud lapsetoetuse saajaks. 10. veebruaril 2025 esitatud selgituse järgi läks lapsetoetus samuti ülalpidamiskohustuse katteks. Pärast seda, kui vastustaja palus esitada SKA tõendi selle kohta, millisele kontole toetus laekub, edastas kaebaja tõendi selle kohta, et lapsetoetuse maksmine talle lõpetati 31. jaanuari 2025. a seisuga.
28.7.MTA andmetel maksis TKM Grupp OÜ kaebajale 2025. aprillis dividende 265 eurot 85 senti. Kaebaja ei ole sellest sissetulekust vastustajale teada andnud, jättes esitamata täielikud andmed oma sissetulekute kohta. Ka on kaebaja vaatamata eeltoodule väitnud, et tal pole pankades arvelduskontosid. Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei ole esitanud täielikke andmeid. Vastustaja palub dokumente ja selgitusi kaebaja esitatud andmete kontrollimiseks, et hinnata terviklikult tema majanduslikku olukorda ja abivajadust (SÜS § 30 lg 2). Juhul, kui kaebaja taotluse puuduseid ei kõrvalda, jätab vastustaja tema taotluse läbi vaatamata (HMS § 15). Juhul, kui kaebaja vajab dokumentide esitamiseks enam aega, tuleb tal sellest teada anda ja leppida kokku konkreetne aeg dokumentide esitamiseks.
11(21)
3-25-1313
29.Kaebaja vastas 13. juunil 2025 (kiri dtl 289).
29.1.SÜS § 5 lg-st 1 ei saa järeldada, et pereliikmetel oleks vastutus abivajava inimese toimetuleku eest. Vastustaja tõlgendus on vastuolus seaduse ja õigusselguse põhimõttega.
29.2.Kaebaja palus selgitada õiguslikku alust nõuda temalt tema eraeluga seotud finantsdokumente (PS § 26), samuti teavet, mida riik saab kontrollida läbi töötukassa, MTA ja STAR-i registrite.
29.3.Väidetav dividendimakse laekus aprillis, kuid kaebaja taotlus puudutab juunikuud. Seega pole see laekumine asjakohane. Kaebaja ei saanud seda summat enda kätte. Tõenäoliselt oli tegu teise pensionisamba investeerimiskontole laekunud summaga. Kui vastustajal oli info selle makse kohta, oleks ta võinud ka selgitada, et tegu oli pensionikontoga. Kui vastustaja kinnitab, et ei käsitle laekumist sissetulekuna, on kaebaja nõus andma vastustaja volituse kontrollida Swedbank-ist kõnealuse konto olemust. Vastusel juhul nõuab kaebaja, et vastustaja ei nõuaks neid andmeid ja tunnistaks ülemäärast sekkumist kaebaja eraellu.
29.4.Kaebaja palus vastustajal täpsustada õiguslikku alust nõuda infot tema abikaasa ettevõtete ja auto kohta, samuti passiivsete OÜ-de pangakontode kohta. SÜS § 21 lg 1 järgi võib kolmandate isikute kohta infot nõuda üksnes seaduses sätestatud juhul. Kaebaja palus selgitada, millisel alusel nõuab vastustaja teavet, sh kolmandate isikute kohta. Kaebaja palus selgitada, kuidas vastustaja tagab eraelu riivel moraalsete ja õiguslike piiride järgimise.
29.5.Kaebaja palub selgitada, miks vastustaja nõuab väljavõtteid ajavahemiku kohta alates
1.maist, kui kaebaja taotlus puudutab juunikuud. Vastustaja viitab andmetele jaanuarist kuni aprillini 2025. Nende kuude kohta on tehtud eraldi otsused, mille kaebaja on vaidlustanud. Kaebaja palub kinnitust, et need andmed ei mõjuta negatiivselt tema juunikuu taotluse menetlust.
29.6.Makseasutustest kontode kohta andmete küsimine võib minna maksma üle 400 euro. Kaebaja palub selgitada selle kulutuse proportsionaalsust u 70-eurose toetussumma määramiseks.
29.7.Kaebaja on Mercedese vastustav kasutaja, mitte omanik. Vastutus ei anna õigust vara hallata ega saada sellest majanduslikku kasu. Kaebaja palub täpsustada, kes hindas selle sõiduki väärtust ja kuidas on kaebaja kasutaja staatus seotud tulutoovate õigustega. Škoda kuulub kaebaja isale. Kaebajal pole kokkulepet selle kasutamiseks.
29.8.DDD OÜ käive pole tulu. See pole kaebaja isiklikus kasutuses. DDD OÜ ei müünud 2025. a juunis midagi. Kaebaja ei saanud OÜ-lt midagi. On oluline, et OÜ käivet ei loetaks kaebaja sissetulekuks või tõendiks tema stabiilse toimetuleku kohta.
30.Vastustaja esitas 20. juunil 2025 kirja (dtl 280), milles vastas kaebaja 13. juuni 2025. a kirjas esitatud küsimustele.
30.1.Vastustaja tõlgendab SÜS § 5 lg-t 1 süstemaatilis-loogiliselt. PS § 27 lg 5 sätestab põhikohustuse hoolitseda abivajava pereliikme eest. See säte paneb paika, kus lõpeb perekonna ja algab riigi kohustus hoolitseda abivajava isiku eest. Puudust kannatava inimese nõudeõigus riigi vastu PS § 28 lg 2 alusel langeb täiesti või osaliselt ära, kui tal on pereliikmed, kes on võimelised tema eest hoolitsema.
30.2.Vastustajal ei ole volitust saada isiku pangakontode väljavõtteid töötukassa või MTA käest või STAR-ist. Kohustus lisada toimetulekutoetuse taotlusele dokumendid, mis tõendavad taotleja või tema pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, tuleneb SHS § 134 lg-st 3. SÜS § 21 lg 1 p 1 ja SHS § 132 lg 3 näevad koosmõjus ette toimetulekutoetuse taotleja kohustuse esitada kõik toetuse andmise seisukohast olulised andmed. Taotleja enda ja 12(21)
3-25-1313 tema pereliikmete majandusliku seisundi kindlakstegemine on toimetulekutoetuse maksmise vältimatu eeldus (Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2025. a otsus asjas nr 3-24-250, p 8). Tallinna linna määruse nr 24 § 9 paneb vastustajale kohustuse hinnata taotleja abivajadust, lähtudes nii taotleja esitatud dokumentidest kui ka klienditöö käigus kogutud teabest. Klienditöö käigus sai vastustaja teada, et kaebajale kuulub kaks äriühingut ja tema kasutuses on vähemalt kaks sõiduautot. Tänapäeval on loogiline, et isikul on olemas arvelduskontod krediidiasutustes. Sellest lähtudes kohustas vastustaja kaebajat esitama tõendid oma sissetuleku ja vara kohta. Vastustajal on õigus nõuda mitte üksnes taotleja, vaid ka tema pereliikmete, sh laste pangakontode väljavõtteid (SÜS § 21 lg 1 p 1; Tallinna Ringkonnakohtu
3.oktoobri 2024. a otsus asjas nr 3-24-2437, p 13). SÜS § 21 lg 1 p-is 1 märgitud seaduses sätestatud aluse annab vastustajale SHS § 132 lg 3. Eeltoodud sätted annavad õigusliku aluse eraelu puutumatuse põhiõiguse (PS § 26) riiveks. Pangakonto väljavõtte küsimine pole liigne sekkumine eraellu. Inimese sissetulekuid ja sotsiaalmajanduslikku olukorda kontrollitaksegi eelkõige pangakonto väljavõtte vahendusel.
30.3.Toimetulekutoetuse määramiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et taotleja vastab seaduses toetuse saamiseks ette nähtud tingimustele. Oluline on ka see, ta esitaks nõuetekohase taotluse koos vajalike tõenditega (viidatud ringkonnakohtu lahend asjas nr 324-2437). SHS § 132 lg 3 ei jäta inimesele endale õigust otsustada, kas esitada toetuse saamiseks tõendeid oma sissetulekute kohta või mitte. Vastustaja uurimiskohustus on piiratud. Toetuse andmisel lähtutakse eelkõige taotleja esitatust. Kui taotleja jätab vajalikud dokumendid esitamata, jäetakse tema taotlus rahuldamata ja talle toetust ei määrata.
30.4.Kaebaja väidab, et TKM Grupp AS-ilt saadud summa puhul oli tõenäoliselt tegu teise pensionisamba investeerimiskontole laekunud summaga, mida kaebaja päriselt kätte ei saanud. Seega pole kaebaja ise oma väites kindel. Pensionisammaste investeeringud ei kajastu eraldiseisvate aktsiate või dividendidena ega muude nimeliselt tuvastatavate andmete kujul, vaid tegemist on pensionifondide osakutega. TKM Grupp AS deklareeris kaebajale 2025. a aprillis tehtud makse dividendidena. Nasdaq Baltic andmetel maksis TKM Grupp AS 3. aprillil 2025 dividendi 0,65 eurot aktsia kohta. Vastustaja kogutud andmed on selle infoga kooskõlas. Väljamakse aja seisuga pidi kaebajale kuuluma seega vähemalt 409 aktsiat, mille turuhind oli 13. juuni 2025. a aasta seisuga 9 eurot 44 senti. Seega on kaebajal aktsiaid vähemalt 3 860 euro 96 sendi väärtuses. See on vara, mida kaebaja saab võõrandada ja kasutada toimetulekuks.
30.5.Kui kaebaja leiab, et eeltoodud andmed ei vasta tõele ning tegemist ei olnud erainvestorina saadud dividendidega, tuleb tal esitada sellekohaseid tõendeid: eelkõige pensioni investeerimiskonto väljavõte, mis tõendaks, et ta investeerib kohustatud isikuna pensioni investeerimiskontole laekunud vahendeid iseseisvalt. Kui väljavõte tõendab, et tegemist ei ole tavalise investeerimiskonto, vaid pensioni investeerimiskontoga, oleks vastustajal võimalik asuda seisukohale, et tegemist oli pensionivahenditega. Siiski tuleb arvestada sellega, et rahaliste laekumiste liigid, mida ei arvata sissetuleku hulka, on ammendavalt sätestatud SHS § 133 lg-s 2.
30.6.Kui inimene vajab tõepoolest toetust, esitab ta vajalikke andmeid vabatahtlikult, kuna tal pole midagi varjata. 8. jaanuaril 2025 tehtud kodukülastuse järel tekkis vastustajal kahtlus, et kaebaja ei ela oma väidetavas elukohas, vaid mujal koos oma abikaasa ja lastega. See kahtlus pole tänini ära langenud. Koos elavad abikaasad ja lapsed on pereliikmed SHS § 131 lg 7 p-de 1 ja 2 tähenduses. SHS § 132 lg 3 ja SÜS § 21 lg 1 p 1 alusel tuleb taotlejal esitada dokumendid oma pereliikmete sissetulekute kohta. SÜS § 30 lg 2 annab vastustajale õiguse kontrollida põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu, sh esitatud andmete, dokumentide jm tõendite õigsust (vt ka HMS § 38 lg 1) Taotlejal on kohustus
13(21)
3-25-1313 esitada haldusorgani nõudmise korral vajalikud tõendid ja selgitused (SÜS § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1, HMS § 38 lg 3). Seda on vastustaja kaebajale selgitanud vähemalt kuus korda.
30.7.SHS § 134 lg 4 p-i 7 alusel võib toetuse jätta määramata, kui taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müük tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad vahendid. Kaebaja ja tema perekonna omandis on piisavalt vahendeid, mille realiseerimine tagab kaebajale elatusvahendid. Kaebajal on kaks äriühingut, abikaasal üks. Kaebaja abikaasa OÜ-l on peaaegu uus ja väärtuslik sõiduauto Mercebes-Benz GLS. Kaebajal on vähemalt 409 TKM Grupp AS-i aktsiat. Kaebajal on vähemalt kaks pangakontot, mille väljavõtteid ta keeldub esitamast.
30.8.Juunikuu taotluse lahendamisel võis vastustaja küsida kaebajalt andmeid eelmise kuu sissetulekute kohta (SHS § 133 lg-d 1 ja 1 1). Kui taotleja saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, nagu näiteks dividendid, võib toetuse arvestamisel võtta aluseks taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku (SHS § 133 lg 4).
30.9.Iga uus toimetulekutoetuse taotlus on eraldiseisev menetlus, mille käigus tuleb abivajadusega seotud asjaolusid vastavas ajaperioodis uuesti selgitada. Seega võib vastustaja iga uue taotluse menetluses nõuda taotlejalt tõendeid tema sissetuleku ja vara kohta. Samas pole alust arvata, et andmed kaebaja äriühingute, aktsiate ja sõidukite kohta iga kuu muutuvad. Menetluse lihtsustamiseks võib vastustaja kasutada varasemates menetlustes kogutud ja saadud andmeid. Kui kaebaja seda ei soovi, tuleb tal esitada iga kuu kõik asjakohased andmed, tõendid ja dokumendid uuesti, sh andmed kaebaja ja tema äriühingute pangakontode kohta.
30.10.Pangakontode kohta info kogumine on proportsionaalne meede arvestades seda, et pole teada, kui kaua kaebaja toimetulekutoetuse taotlusi esitab. Kaebajalt nõutud tõendid võimaldaksid saada kohe ülevaate tema pangakontode olemasolu või puudumise kohta. Ilma nende tõenditeta pole vastustajal võimalik kaebajale toetust määrata.
30.11.Liiklusseaduse (LS) § 2 p-i 93 järgi on vastutav kasutaja füüsiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud sõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise (LS § 72 lg 1). Vastustaja hindas Mercedese väärtust turuanalüüsi alusel. Kui kaebaja vastustaja hinnanguga ei nõustu, on tal võimalik esitada ise asjakohased tõendid, eelkõige sõiduki hindamisakti. Škoda kohta küsis vastustaja eelkõige seda, kas kaebaja kasutab seda sõidukit või mitte. Kui kaebaja selgitab, et ta sõidukit ei kasuta, ei pea ta lisaselgitusi esitama.
30.12.Vastustaja ei ole käsitlenud DDD OÜ käivet kaebaja sissetulekuna. Kaebaja väitis 2025. a jaanuarikuu toimetulekutoetuse avalduses, et tema äriühingutes ei toimu aktiivset majandustegevust. Tegelikult deklareeris kaebaja aga DDD OÜ käivet 2024. a neljandas kvartalis 4 795 eurot 91 senti ja 2025. a esimeses kvartalis 8 754 eurot 52 senti. Kaebaja pole seega esitanud vastustajale tõeseid andmeid.
30.13.Eraelu puutumatuse põhiõigust (PS § 26) on lubatud riivata seadusega või seaduse alusel ja PS § 26 teises lauses kindlaks määratud põhjustel. SHS ja SÜS sätestavad üldised põhimõtted, nõutavate andmete sisu ja nende esitamise vajaduse juhul, kui inimene pöördub kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) poole sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks. Sellist menetlust ei ole võimalik läbi viia ilma, et KOV nõuaks taotleja käest taotluse lahendamiseks vajalikke andmeid.
30.14.Vastustaja on järginud HMS § 40, andes kaebajale võimalusi esitada selgitusi ja vastates kaebaja küsimustele. Vastustaja teavitas kaebajat, et tema taotluses esinevad jätkuvalt puudused. Vastustaja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 27. juuni 2025. 14(21)
3-25-1313
31.Kaebaja vastas kirjaga 27. juunil 2025 (dtl 162).
31.1.Kaebaja on hea tahte märgina valmis andma vastustajale volikirja, mille alusel saab vastustaja küsida Swedbankilt kaebaja investeerimiskonto seisu. See kinnitab, et kontol olevad vahendid on mõeldud pensioniks ja kaebaja ei saa neid kasutada.
31.2.Vastustajal pole õiguslikku alust küsida dokumente ja selgitusi kaebaja abikaasa vara ja rahaasjade kohta, samuti autode kohta, mis ei kuulu kaebajale. Ka pole alust küsida OÜ-de pangakontosid, mis ei ole hüvitiste saamisega seotud. SÜS § 21 lg 1 p 1 näeb ette, et küsida võib seaduses sätestatud andmeid kolmandate isikute kohta. Vastustaja pole märkinud, millisele seadusele ta andmeid küsides tugineb.
31.3.See, et üks naine avas kaebaja elukoha-aadressil ukse, ei tõenda seda, et kaebaja elab tegelikult mujal. See ei anna ka vastustajale õigust kaebaja naise vara läbi tuhnida. Vastustaja väide, et kaebaja elab koos naisega, on oletuslik. Vastustaja ei tuvastanud ukse avanud naise isikut ega seda, et kaebaja elaks tegelikult koos naise ja lastega. Vastustaja peab kooselu tõendama nõuetekohaste protseduuride alusel. Kaebaja ja tema abikaasa vahel on lahusvara režiim. Kaebajal pole abikaasa rahaasjade kohta mingit infot. Kaebaja abikaasa vara ei või hinnata kaebaja elatusvahenditena.
31.4.Vastustaja tegevus, mille raames linn sai teavet sõidukite, ettevõtete, tutvuste jne kohta, rikub õigust eraelu puutumatusele. Tegu on võimu kuritarvitamisega.
31.5.Vastustaja võib arvestada ainult taotluse esitamisele eelnenud kalendrikuu majanduslikku seisu (SHS § 133 lg 1). Varasemaid andmeid, mille üle käib vaidlus halduskohtus, juunikuu taotluse läbivaatamisel arvestada ei tohi.
31.6.Kuigi vastustaja pakkus, et kannab pankadelt tõendite küsimise kulud, on sadade eurode kulutamine 70 euro suuruse toetuse saamiseks ebaproportsionaalne ja otstarbetu.
31.7.Sõiduki vastutav kasutaja ei ole selle omanik. Ta ei saa sõidukit käsutada. Kaebaja vastutava kasutaja staatus ei kohusta teda tagama iseseisvalt sõiduki täielikku hooldust. See, et kaebaja pole praegu võimeline sõidukit hooldama, ei tähenda, et ta peaks loobuma vastustava kasutaja staatusest. Kohustus rahastada sõiduki ülalpidamist lasub ka selle omanikul (kaebaja abikaasal või mõnel teisel isikul).
31.8.Vastustaja esitatud tõendid sõidukite hinna kohta ei vasta hindamisstandardile. Ainult auto24.ee portaali külastamisel saadud andmetest ei piisa. Esitada tuleks litsentseeritud hindaja koostatud ametlik hindamisaruanne koos omandiõiguse tõendiga. Kaebaja palub jätta tema vara hindamisel auto väärtuse arvestamata. Škoda Octavia kuulub kaebaja isale. Kaebaja seda ei kasuta ega kanna sellega seoses kulusid. Vastustajal pole alust nõuda kaebajalt Škoda Octavia kohta andmeid.
31.9.DDD OÜ tulu (käive) ei ole kaebaja isiklik sissetulek ega kajasta tema finantsolukorda. 2025. a juunis ei olnud DDD OÜ-l ühtegi müügi- ega muud tehingut, mis oleks võinud olla tegeliku sissetuleku või kasumi allikaks. Kaebaja ei ole DDD OÜ-lt 2025. a juunis rahalisi vahendeid saanud.
32.Vastustaja teavitas kaebajat 4. juuli 2025. a teatisega (dtl 330), et jätab kaebaja juunikuu toimetulekutoetuse taotluse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu läbi vaatamata (HMS § 15). Kaebaja vajadust toetust saada ei ole võimalik tervikuna hinnata. Vastustaja on esitanud kaebajale kõik asjakohased selgitused ja põhjendused selle kohta, miks ja millisel alusel vastustaja kaebajalt andmeid ja dokumente küsib (mh 21. mai 2025. a kirjas ja 20. juuni 2025. a teatises). Majandusliku seisu ja abivajaduse tõendamise kohustus on hüvitise taotlejal. Taotlejal lasub kaasaaitamiskohustus ning kohustus teha koostööd kiire, lihtsa ja efektiivse menetluse nimel. Kaebaja pole oma kohustusi täitnud.
15(21)
3-25-1313
33.X.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebused, mille kohus liitus ühte menetlusse. Kaebaja nõueteks on: a) tühistada linna 10. veebruari 2025. a otsus ja kohustada linna arvutama jaanuarikuu eest määratud toimetulekutoetuse summa ümber; b) kohustada vastustajat vaatama tema 2025. a veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juunikuu toimetulekutoetuse taotlused läbi.
33.1.Kaebaja ainus sissetulek 2025. a jaanuaris oli töötutoetus 362 eurot 40 senti, mis laekus tema abikaasa pangakontole. Kaebajal ei ole isiklikku pangakontot. Kaebaja ei ela koos abikaasaga. Toetust kasutati abikaasade ühise lapse huvides. Kaebaja maksab lapsele elatist täies ulatuses vastavalt PKS §-le 101, s.o 287 eurot 72 senti. Vastustaja otsus arvestada elatisemakse eest kaebaja sissetulekutest maha vaid 200 eurot on õiguslikult põhjendamatu. PKS §-s 101 sätestatud elatise miinimummäär ei ole soovituslik. Tegu on seadusejärgse kohustusega. SHS § 132 lg 3 lubab arvestada toimetulekutoetuse määramisel tegelikult makstud elatist, ilma seda meelevaldselt piiramata. Kaebajat karistatakse selle eest, et ta täidab oma kohustusi. Kaebajal peab olema õigus valida, kas ta täidab oma elatise maksmise kohustust vabatahtlikult ja täies mahus või sundkorras ja osaliselt. Kui seaduse rakendamisel tekib kahtlus, tuleb otsustada inimese kasuks (PS § 10).
33.2.Veebruari, märtsi ja aprillikuu taotlusi läbi vaatamata jättes rikkus vastustaja proportsionaalsuse põhimõtet (HMS § 5 lg 2) ja ärakuulamiskohustust (HMS § 40). Vastustaja kohaldas ekslikult HMS § 15 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23. septembri 2010. otsus asjas nr 3-3-1-41-10). Vastustaja rikkus HMS § 57.
33.3.Maikuu eest esitatud taotlust läbi vaatamata jättes rikkus vastustaja hea halduse tava ja kaalutlusõiguse kasutamise põhimõtteid (HMS § 5 lg 2 ja § 6). Kaebaja esitas 26. mail 2025 põhjendatud kirjaliku taotluse, milles palus selgitada dokumentide nõudmise õiguslikku alust, sh alust nõuda andmeid kolmandate isikute kohta. Vastustaja ei esitanud selgitusi, vaid viitas üldsõnaliselt varasematele teadetele. Vastustaja nõuded olid õigusliku aluseta ja ülemäärased. Toetuse võimalik suurus oli 70 eurot, kuid tõendite hankimine oleks maksnud üle 400 euro. Andmeid nõuti ajavahemiku kohta alates aprillist 2025, kuigi taotlus puudutas maikuud. Vastustaja nõue rikkus PS § 26. Teavet nõuti vara, sh sõidukite kohta, mis ei kuulu kaebajale. Kaebaja palus esitada dokumendid (andmed aktsiate kohta), mille alusel ta saaks esitada selgitusi. Vastustaja nõudis andmete esitamist, mida oleks saanud ise kontrollida riiklikest andmekogudest, rikkudes sellega HMS § 6. Kaebaja ei keeldunud koostööst, vaid soovis seaduslikku ja proportsionaalset põhjendust. Kaebaja selgitas, et on valmis kõik dokumendid esitama pärast piisava ja õiguslikult põhjendatud selgituse saamist. Vastustaja rikkus HMS § 40 lg-d 1 ja 2, kuna ei teavitanud kaebajat kavandatavast otsusest ega võimaldanud tal seisukohta esitada.
33.4.Juunikuu taotluse läbi vaatamata jätmise peale esitatud kaebuses leiab kaebaja järgmist. Vastustaja leiab ekslikult, et SÜS § 5 lg-st 1 tuleneb, et esmalt peab inimene ise toime tulema, seejärel peab teda aitama tema pere ja alles seejärel kohalik omavalitsus. Pere kohustustele see norm ei viita. Vastustaja tõlgendab seadust vääralt, rikkudes õigusselguse põhimõtet. Vastustaja esitas kaebajale ebaproportsionaalseid nõudmisi, kohustades teda mh esitama kolmandate isikute eraelulisi andmeid ja finantsdokumente. 20. juuni 2025. a kirjaga andis vastustaja kaebajale vaid kolme tööpäeva pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (27. juuni 2025). Vastustaja ei viidanud õigusnormile, mis talle sellise õigusi andis. Selle tähtaja jooksul polnud kaebajal võimalik hankida kõiki nõutud dokumente, sh andmeid pankadest. Vaatamata sellele esitas kaebaja tähtajaks vastuse. Vastustaja ei vastanud kaebaja 27. juuni kirjale sisuliselt, rikkudes ärakuulamiskohustust (HMS § 40). Vastustaja rikkus hea halduse põhimõtet (HMS § 3 lg 2), säästlikkuse ja otstarbekuse nõuet (HMS § 5 lg 2) ja kohustust 16(21)
3-25-1313 tugineda usaldusväärsetele andmetele (HMS § 6). Vastustaja rikkus ka proportsionaalsuse nõuet (SÜS § 10 lg 1). HMS § 15 pole alust kohaldada, kui puudusi pole võimalik kõrvaldada.
34.Vastustaja esitas vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.
34.1.Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ sätestab abi taotlemise ja määramise tingimused ja korra. Määruse nr 24 § 8 lg 1 järgi esitab taotleja abi linnale taotluse, milles kirjeldab abivajadust. Taotlusele tuleb lisada linna nõutavad tõendid, mida on vaja abivajaduse hindamiseks. Vastustaja võib kohustada taotlejat esitama enda ja pereliikmete sissetuleku ja vara kohta tõendid ja dokumendid, mis ei ole kättesaadavad riiklikest andmeregistritest. Ka on vastustajal õigus külastada abi vajavat inimest tema tavapärases keskkonnas, et selgitada välja tema abivajadus (määruse nr 24 § 9 lg 2). Kodukülastus on oluline ka selleks, et täita KOV-i sotsiaalhoolekandelise abivajaduse hindamise kohustust (SHS § 134 lg 3).
34.2.Koos 7. jaanuari 2025. a taotlusega esitas kaebaja varalehe, milles märkis oma elukohaks korteri aadressil ZZ. Kaebaja märkis, et tema valduses on kaks sõidukit. Tal pole aktsiaid, võlakirju ega muid väärtpabereid. Tal pole pangakontot.
34.3.Sotsiaaltöö spetsialisti vastuvõtul selgitas kaebaja lisaks, et talle kuulub kaks äriühingut: CCC OÜ ning DDD OÜ. Kaebaja on mõlema ühingu ainuosanik ja juhatuse liige. Kaebaja väitel pole OÜ-del aktiivset majandustegevust ega pangakontosid. Viimaste avalikult kättesaadavate andmete kohaselt oli DDD OÜ 2023. a müügitulu 170 654 eurot ja CCC OÜ oma 402 384 eurot.
34.4.8. jaanuaril 2025 tegid vastustaja esindajad kaebaja märgitud elukohta kodukülastuse. Fonoluku helistamisele vastas naine, kelle sõnul kaebaja sellel aadressil ei ela. Naine kaebajat ei tunne. Ta üürib korterit selle omanikult A.Ailt, kes on kaebaja isa. Sotsiaaltöö spetsialist otsustas kutsuda kaebaja korduvale vastuvõtule oma elukoha täpsustamiseks.
34.5.Järgnenud suhtluse käigus väljendas kaebaja rahulolematust kodukülastuse tegemisega, seades kahtluse alla selle seaduslikkuse. Lepiti kokku aeg uueks kodukülastuseks. See leidis aset 29. jaanuaril 2025 samal aadressil, s.o ZZ.
34.6.Kirjeldatud asjaolude põhjal tekkis vastustajal kahtlus, et kaebaja kas varjab oma tegelikku elukohta või elab tegelikult koos abikaasa ja lapsega. Vastustaja esitas kaebajale 10. jaanuaril 2025 nõude lisadokumentide esitamiseks koos teatega, et võib jätta SHS § 134 lg 4 p-de 1, 2, 3 ja 8 alusel toimetulekutoetuse määramata või vähendada toetuse summat. Kaebajale selgitati lisaks, et arvestades tema väidetavalt rasket majanduslikku olukorda, oleks tal mõistlik sõlmida elatise suuruse osas kokkulepe, mis tagaks nii tema kui ka lapse minimaalsed vajadused (SÜS § 5 lg-st 1). Vastustaja selgitas ka, et elatise põhjendatud suurus oleks 200 eurot kuus.
34.7.Kaebaja sai 28. oktoobrist 2024 kuni 25. maini 2025 töötuskindlustushüvitist. Hüvitise laekumine kaebaja abikaasa pangakontole ei kinnita ega tõenda, et väidetud kokkulepe elatise kohta tegelikult sõlmitud oli ja et kaebaja maksis tegelikult elatist selles ulatuses.
34.8.2024. a detsembris ja 2025. a jaanuaris sai kaebaja lapsetoetust, kuid ei ole teada, millisele kontole toetus laekus. Kaebaja sõnul tal arvelduskontot ei ole. Kaebaja ei ole senini esitanud SKA tõendit, millelt nähtuks, millisele kontole toetus kanti.
34.9.On alust arvata, et kaebaja elab tegelikult koos oma abikaasa ja lapsega. Seetõttu ei ole igal juhul põhjendatud tasuda elatist rohkem seaduses sätestatud miinimummäärast (PKS § 101 lg-d 1 ja 3: 2025. a jaanuarikuu seisuga 287 eurot 72 senti). PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela
17(21)
3-25-1313 lapsega koos ega osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 2 ei välista võimalust, et vanem maksab elatist ka juhul, kui ta elab lapsega koos ja osaleb tema kasvatamises. Siiski pole põhjendatud katta vabatahtlike kokkulepete alusel võetud või ülemääraseid rahalisi kohustusi riigieelarve vahenditest.
34.10.15. aprillil 2025 selgus, et kaebaja valdab kahte sõidukit. Esimene on Škoda Octavia (esmane registreerimine 11. aprillil 2007). Sõiduk kuulub kaebaja isale. Kaebaja on märgitud sõiduki kasutajaks. Teine on Mercedez-Benz GLS 400d (esmane registreerimine 28. oktoober 2022). Sõiduk kuulub EEE OÜ-le, mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on kaebaja abikaasa. Liiklusregistri andmete kohaselt on omaniku elu- või asukohaks märgitud ZZ, s.t kaebaja elukoht. Kaebaja on selle sõiduki vastutav kasutaja. Lisaks kaebajale on kasutajatena märgitud kaebaja kaks last (sh alaealine) ning abikaasa. Sõiduki hinnanguline turuväärtus jääb vahemikku 82 000 kuni 109 000 eurot. Eeltoodu süvendab kahtlust, et kaebaja elab tegelikult koos oma perega ja on esitanud valeandmeid. Kui kohus leiab, et vastustaja peab kaebaja jaanuarikuu taotluse uuesti läbi vaatama ja uue otsuse tegema, on ilmnenud asjaolusid arvestades tõenäoline, et toetuse määramisest keeldutakse täielikult.
34.11.Kaebaja on alates 2025. a jaanuarikuust taotlenud toimetulekutoetust iga kuu. Kaebaja jätab järjepidevalt kõrvaldamata vastustaja osundatud puudused. Eelkõige ei ole kaebaja esitanud nõutud pangakontode väljavõtteid ega andnud selgitusi kasutatavate sõidukite kohta.
34.12.Arvestades eeltoodud põhjendusi ja haldusmenetluse käigus kogutud andmeid, leiab vastustaja, et 6. veebruari 2025. a otsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. Pole alust arvata, et kaebajal lasub tegelikult kohustus maksta lapsele elatist. Asjaolud viitavad sellele, et kaebaja elab koos oma lapsega. Kui kaebaja maksab elatist vabatahtlikult ja elab seejuures lapsega koos, ei vaja ta abi.
34.13.Aprillikuu taotluse läbivaatamata jätmise peale esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. SÜS § 30 lg 2 annab vastustajale õiguse kontrollida põhjendatud kahtluse korral hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja kinnitas jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetluse käigus, et tal ei ole ühtegi pangakontot. Kaebaja esitas 21. märtsil 2025 venekeelse volikirjas SEB pangale päringute tegemiseks. Vastustaja selgitas kaebajale 28. märtsil 2025 saadetud teatises, et venekeelset volikirja ei ole võimalik pankadest tõendite hankimise eesmärgil kasutada; samuti et kinnitusi nõutakse mitte ainult SEB pangalt, vaid kõigilt märgitud krediidiasutustelt. Kaebajale saadeti volikirja näidistekst. Kaebajale selgitati, et kui ta tõendid ise esitab, võib olla võimalik nende maksumus talle hüvitada. Kaebaja ei ole esitanud palutud dokumente. Ka ei esitanud ta talt korduvalt küsitud selgitusi.
34.14.Küsitud andmete ja dokumentide asemel esitas kaebaja iga kord mahukad vastused, osaliselt vene keeles, vaieldes vastu igale teatistes märgitud õiguslikule alusele ja paludes vastustajalt detailseid selgitusi iga sätte rakendamise kohta. Aprillikuu toimetulekutoetuse taotluse menetluses esitas kaebaja sellise kirja 25. aprillil 2025. Kuna kaebaja esitas sarnased küsimused ka veebruari- ja märtsikuu taotluste menetluse raames, on vastustaja andnud kaebajale vastuseid ja selgitusi juba mitmel korral, nt 4. märtsil 2025 saadetud vastuskirjas.
34.15.Kaebaja jätkas samade küsimuste ja vastuväidete esitamist ka järgnevate toimetulekutaotluste menetluse raames. Seetõttu esitas vastustaja 20. juunil 2025 põhjaliku ja ammendava vastuse. Hoolimata sellest pole kaebaja esitanud ühtegi sisulist dokumenti, mille alusel oleks võimalik tema abivajadust terviklikult hinnata.
34.16.Kaebaja maikuu taotluse kohta esitatud kaebus tuleb samuti rahuldamata jätta. Kaebaja jätkas maikuus iga vastustaja sammu kahtluse alla seadmist ja vaidlustamist, jättes palutud dokumendid ja selgitused esitamata. Ka maikuus edastas vastustaja kaebajale selgitusi ja vastuseid. Vaatamata suurele halduskoormusele, mis kaebajale korduvatele päringutele vastamisega kaasneb, ei ole need jäänud tähelepanuta. 18(21)
3-25-1313
34.17.Kaebaja juunikuu taotluse kohta esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Asjaolud on märtsi-, aprilli- ja maikuu taotlustega seotud asjaoludega identsed. Vastustaja ei nõudnud kaebajalt ebamõistlikke dokumente ega tõendeid, mille hankimine oleks võimatu. See käib ka krediidiasutustest palutud dokumentide kohta. Seejuures selgitas vastustaja kaebajale, et juhul, kui nõutavad tõendid on tasulised, hüvitatakse nende maksumus sissetulekust sõltuva toetuse raames. Ülejäänud kaks puudust saanuks kaebaja kõrvaldada lihtkirjaliku selgitusega teatises toodud asjaolude kohta. Vastustaja selgitas 20. juuni 2025. a teatises, et ka kinnitus selle kohta, et kaebaja sõidukeid ei kasuta, olnuks käsitatav nõuetekohase selgitusena.
34.18.Toimetulekutoetust makstakse piiratud ressursside arvelt. Iga toetuse väljamaksmine peab olema põhjendatud. Toetuse saajatel on kohustus teha koostööd ning esitada tõeseid ja kontrollitavaid andmeid. Toetuse vajadus peab olema tegelik, mitte kunstlikult või andmeid varjates tekitatud. Olukorras, kus kaebajale kuulub mitu äriühingut, tema valduses on mitu sõidukit ja tal on väärtpabereid, kuid samas puuduvad väidetavalt sissetulek ja pangakontod, tuleb tema tegelikku toetuse vajadust põhjalikult selgitada. Vastustaja tegi kaebaja taotlusi menetledes kõik endast oleneva, pikendades mh korduvalt kaebajale antud tähtaegu.
KOHTU PÕHJENDUSED
35.Kaebus tuleb rahuldada vastustaja 6. veebruari 2025. a otsuse tühistamise nõude osas.
35.1.Kaebaja jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluse järgi oli tema sissetulekuks töötukassa makstav töötuskindlustushüvitis (2024. a detsembrikuus 362 eurot ja 40 senti, vt töötukassa tõend dtl 378). Kaebaja lisas oma 7. jaanuari 2026. a taotlusele selgituse, mille järgi maksab töötukassa hüvitise kaebaja abikaasa kontole. Abikaasad loevad selle nende ühise lapse elatiseks.
35.2.SHS § 133 lg 1 järgi arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel inimese sissetulekutest maha makstud elatis. Vastustaja pole kõnealuses otsuses väitnud, et kaebaja poleks elatist maksnud. Vastustaja leiab aga, et elatist pole põhjust maha arvata suuremas ulatuses kui 200 eurot, mis vastab elatisabi suurusele (vt perehüvitiste seaduse §-d 49 ja 50). Kaebaja leidis kaebuses, et elatist tulnuks arvestada PKS §-le 101 vastava miinimumelatise ulatuses, s.o 2025. a jaanuarikuu seisuga 287 eurot 72 senti.
35.3.SÜS § 5 lg 1 järgi lasub isikul endal esmane vastutus sotsiaalsete riskidega toimetulekul. On tõsi, et olukorras, kus lapsele PKS-i järgses miinimumsummas elatise maksmine seab ohtu inimese enda inimväärse toimetuleku, on kohtul elatisvaidluse raames võimalik vähendada elatise summat ka alla PKS-järgse miinimumi (vt PKS § 102 lg 2). Kas, millistel tingimustel ja millises ulatuses maakohus seda elatisvaidluses teeks, pole aga ettenähtav. Seega ei saa toimetulekutoetuse lahendamisel eeldada, et taotlejal oleks võimalik maksta lapsele elatist seadusjärgsest miinimumist vähem.
35.4.Toimetulekutoetus on ajutine abimeede. 2025. a alguse seisuga polnud alust arvata, et kaebaja majanduslikud raskused on pikaajalised. Sellises olukorras ei olnud põhjendatud panna kaebajale kohustust püüda saavutada kokkulepet elatise maksmiseks alla seadusjärgse miinimumi.
35.5.Eeltoodu põhjal on Tallinna Kesklinna Linnaosa valitsuse 6. veebruari 2026. a otsus vastuolus SHS § 133 lg-ga 1 ja tuleb tühistada. Vastustajal tuleb kaebaja 2025. a jaanuarikuu eest esitatud toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi vaadata.
36.Kaebaja veebruarist kuni juunini 2025 esitatud toimetulekutoetuse taotlused jättis vastustaja HMS § 15 lg 3 teise lause alusel põhjendatult läbi vaatamata.
36.1.Vastustajal lasub kohustus selgitada välja abi saamiseks tema poole pöördunud inimese abivajadus (SHS § 15 lg 1). Selleks on vältimatult vajalik selgitada välja taotleja
19(21)
3-25-1313 tegelik majanduslik seis (vt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-24-250, p 8). Kahtluste tekkimise korral on linnal õigus kontrollida toetuse andmise aluseks olevaid asjaolusid, sh toetuse taotlemisel esitatud andmete ja dokumentide õigsust (SÜS § 30 lg 2). Linn võib nõuda andmeid ja tõendeid nii toetuse taotlejalt kui ka muudelt isikutelt (HMS § 38). Vastustajal lasus õigus ja kohustus selgitada, kas taotlejal võib olla sissetulekuid, mille kohta ta pole infot esitanud, või vara, mille arvelt tal oleks võimalik tagada endale piisavad elatusvahendid (vt SHS § 134 lg 4 p 7). Taotlejal on kohustus esitada KOV-ile kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse saamise õiguse väljaselgitamiseks. Seaduses sätestatud juhul tuleb esitada andmed ka kolmandate isikute kohta (SÜS § 21 lg 1 p 1). SHS § 132 lg 3 järgi on toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel olulised ka andmed taotleja pereliikmete majandusliku seisu kohta.
36.2.Kaebaja leiab, et vastustajal polnud alust küsida andmeid kaebajale kuuluvate osaühingute kohta. Kaebaja eksib. Osalus äriühingutes kuulub kaebaja varakogumisse (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66). Arvestades seda, et kaebaja on OÜ-de CCC ja DDD ainuomanik ja ainus juhatuse liige, on kaebaja majandusliku seisu hindamisel asjakohane nii info OÜ-de vara kui ka tegevuse kohta. Andmed OÜ-de kontode kohta, mida vastustaja kaebajalt nõudis, annavad infot ka kaebaja majandusliku seisu ja tegevuste kohta. Kõik asjakohased andmed OÜ-de majandusliku seisu ja tegevuse, sh võimalike kaebajale tehtud väljamaksete kohta ei pruugi kajastuda MTA andmebaasides või muudes riiklikes registrites.
36.3.Kaebaja väitis vastustajale 7. jaanuaril 2025 esitatud selgitustes (tõlked dtl 294 ja 296), et OÜ-des ei toimu majandustegevust ning neil pole arvelduskontosid pankades. Vastustaja selgitas uurimispõhimõtet rakendades (vt HMS § 6) alusel aga välja, et mõlemas ühingus on majandustegevus toimunud. Seega oli vastustajal põhjendatud kahtlus kaebaja selgituste tõele vastavuses. Vastustaja leidis põhjendatult, et on eluliselt väheusutav, et ei kaebajal ega tema toimivatel äriühingutel ei ole Eestis tegutsevates krediidiasutustes kontosid. Kaebaja väide, et see nii on, oli paljasõnaline ja vajas kinnitamist asjakohaste tõenditega. Kahtluste kontrollimiseks oli vastustajal õigus nõuda kaebajalt küsitud tõendeid. Kaebajal oli omakorda kohustus esitada vastustajale nõutud andmed.
36.4.Kaebaja leiab, et vastustaja nõude täitmine krediidiasutustest andmete küsimisega olnuks ebaproportsionaalselt kulukas ja töömahukas. Vastustaja on kaebajale korduvalt selgitanud võimalust taotleda linnalt vajaduse korral hüvitist makseasutustest OÜ-de kontode olemasolu kohta info ja kontoväljavõtete küsimise eest. Ka on vastustaja pakkunud, et küsib tõendid makseasutustelt ise, kui kaebaja annab sellekohase volikirja. Kaebaja vajalikke, kõiki vastustaja nõudes nimetatud makseasutusi hõlmavaid volitusi linnale ei andnud. Vastustaja nõue polnud eeltoodut arvestades kaebaja jaoks ülemäära koormav. Kaebaja saab kaebusega kaitsta üksnes enda, mitte avalikke huve (HKMS § 44 lg 1). Seega pole praeguse kohtuvaidluse raames asjakohane selgitada, kas andmete nõudmine makseasutustest olnuks linna jaoks ülemäära kulukas või töömahukas.
36.5.Vastustaja nõudis kaebajalt põhjendatult ka SKA tõendit selle kohta, millisele kontole laekus temale määratud lapsetoetus 2024. a detsembris ja 2025. a jaanuaris. Kaebaja oli 7. jaanuaril 2025 esitatud toimetulekutoetuse taotlusele märkinud, et tal arvelduskontosid pole. Kui SKA tõendist oleks selgunud, et toetus on makstud kaebaja arvelduskontole, oleks olnud selge, et kaebaja on esitanud valeandmeid ja varjanud vastustaja eest infot, mis oli vajalik ja seaduse järgi nõutav, et kontrollida tema sissetulekuid ja majanduslikku seisu (vt SHS § 132 lg 3). Kaebaja ei esitanud vastustajale nõutud tõendit. Kaebaja esitas üksnes SKA kinnituse selle kohta, et alates 2025. a jaanuarist ei maksta lapsetoetust enam kaebajale (dtl 366).
36.6.Viimaks nõudis vastustaja kaebajalt selgitusi tema kasutuses olevate autode kohta. Nõue oli põhjendatud ega olnud ülemäärane. Asjaolu, et kaebaja vastutavas kasutuses on tema
20(21)
3-25-1313 abikaasa ettevõttele kuuluv väärtuslik sõiduk, võib anda aluse arvata, et kaebaja tegelik majanduslik seis on taotlustes märgitust parem. Vastustaja küsis kaebajalt, kes ja milliste vahendite eest ta tasub sõiduki kütuse, kindlustuse ja hoolduse eest. Kaebaja nõutud selgitusi ei esitanud.
36.7.Vastustaja pole nõudnud kaebajalt andmeid, mille esitamine kujutaks ülemäärast sekkumist kaebaja eraellu (PS § 26). Avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise kasuks räägib oluline avalik huvi. See õigustab toetuse taotleja eraelu puutumatuse õiguse teatavat riivet.
36.8.Vastustaja pole määranud kaebajale küsitud dokumentide esitamiseks liialt lühikesi tähtaegu. Vastustajal lasub kohustus viia menetlus läbi võimalikult kiiresti (HMS § 5 lg 2). Vastustaja on kaebajale tähtaegu määrates iga kord selgitanud võimalust taotleda tähtaja pikendamist juhul, kui kaebaja tõepoolest asub nõutud andmeid koguma ja esitama ning vajab selleks enam aega.
36.9.Vastustaja pole rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud (HMS § 40 lg 1). Vastustaja on andnud kaebajale iga kord enne taotluste kohta lõplike otsuste tegemist kaebajale võimaluse esitada oma seisukoht ja selgitused. Vastustaja on kaebaja iga taotluse menetlemisel täitnud selgitamiskohustust (HMS § 36 lg 1). Vastustaja pole rikkunud HMS § 57 lg-t 1. See säte nõuab vaidlustamisviite lisamist haldusaktile. 6. veebruari 2025. a otsuses, mis on ainus praeguses asjas vaidlustatud haldusakt, on vaidlustamisviide olemas. Teiste kuude kohta esitatud taotlused on vastustaja tagastanud, tegemata nende kohta haldusakti. Taotluse tagastamine on toiming, millele ei laiene haldusakti vormistamise nõuded.
36.10.Vastustaja on õigesti viidanud sellele, et kaebajal lasub toimetulekutoetuse menetluses koostöö tegemise ja kaasaaitamiskohustus (vt SÜS § 5 lg 2). Ka HMS § 38 lg 3 näeb ette, et menetlusosaline on kohustatud esitama haldusorganile menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmise korral võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Kaebaja ei ole praegusel juhul oma kohustusi täitnud.
37.Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse veebruari- kuni juunikuu taotlusi puudutavas osas rahuldamata.
38.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (samas, lg 2). Kumbki menetlusosaline pole esitanud nõuetekohast taotlust ja dokumente menetluskulude väljamõistmiseks teiselt poolelt (vt HKMS § 109 lg 1). Poolte võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
39.Otsuse avaldamise korral tuleb kaebaja, tema abikaasa ja isa nimed nende eraelu kaitseks asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). Tähemärkidega tuleb asendada ka OÜ-de CCC, DDD ja EEE nimed. Avaldamata tuleb jätta aadressid XX ja ZZ. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.