Otsuse avalikult teatavaks 10. juuli 2026, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-25-2472
Haldusasi
I.L-i kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kohustamiseks vaadata tema 09.07.2025 toimetulekutoetuse taotlus läbi
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebuse rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ja tähemärgiga. Tähemärkidega tuleb asendada ka OÜ-de XXX, YYY ja QQQ nimed.
4.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.08.2026. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.09.07.2025 esitas I.L (edaspidi kaebaja) toimetulekutoetuse (edaspidi TTT) taotluse (dtl 80-82). 16.07.2025 edastas Lasnamäe Linnaosa Valitsus (edaspidi LOV) kaebajale teatise, et taotluses esinevad puudused. Puuduste kõrvaldamiseks anti kaebajale 5 tööpäeva, mistõttu puuduseid tuli kõrvaldada hiljemalt 23.07.2025 (dtl 6-9).
2.19.07.2025 edastas kaebaja LOV-ile e-kirja, milles ta nõudis õiguslikke põhjendusi puuduste kõrvaldamise nõude esitamise kohta ning samas väljendas mittenõustumist ka teatise sisuga (dtl 10-18).
3.LOV edastas 25.07.2025 kaebajale teatise, mille kohaselt jäeti 09.07.2025 esitatud taotlus läbi vaatamata (dtl 37-38).
4.Tallinna Halduskohtule saabus 26.07.2025 I.L-i kaebus LOV-i kohustamiseks vaadata tema 09.07.2025 toimetulekutoetuse taotlus läbi. Kohus võttis kaebuse oma 21.08.2025 määrusega menetlusse. 13.05.2026 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
5.1.Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud kaebaja taotluse formaalsetel alustel ennetähtaegse menetluse lõpetamisega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 nõudeid. Kaebaja leiab, et Riigikohtu praktika kohaselt on taotluse läbivaatamata jätmine lubatav vaid teadliku ja korduvalt esitatud koostöökeelu korral. Antud juhul esitas kaebaja tähtajaks sisuka vastuse ega keeldunud koostööst. LOV ei määranud täiendavat tähtaega ega vastanud kaebaja küsimustele, vaid lõpetas menetluse. See rikub HMS § 5 ja § 10 sätestatud hea halduse ja efektiivsuse põhimõtteid.
5.2.Vastustaja tõlgendab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 vääriti. Vastustaja väidab, et esmalt peab inimene ise hakkama saama, siis tema perekond ja alles seejärel aitab omavalitsus. Kuid SÜS § 5 lg 1 ei maini pereliikmeid ega jaga vastutust isiku ja tema sugulaste vahel. Kaebaja ja tema abikaasa vahel kehtib notariaalne varalahususe kokkulepe (dtl 39-42), mis on LOV-le teada. Kaebaja ei ela koos abikaasaga ja abikaasal ei ole seaduslikku ülalpidamiskohustust kaebaja ees. Kaebaja abikaasa ei ole andnud nõusolekut teda toetada ega rahaliselt aidata. LOV ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks vastupidist. Seega on SÜS § 5 tõlgendamine viisil, mis paneb automaatselt perekonnale kohustuse täiskasvanud isikut ülal pidada, vastuolus õigusselguse põhimõttega (PS § 13).
5.3.Kaebaja leiab, et rikutud on PS § 26 ja sekkutud kaebaja eraellu. Kaebaja toob välja, et taotlus esitati füüsilise isikuna. LOV nõudis aga juriidiliste isikute (OÜ XXX ja OÜ YYY) pangakontode andmeid. Samuti täielikke pangaväljavõtteid kuludega, mitte ainult sissetulekute kohta. Sellised nõuded on liialdatud ja seadusliku aluseta. Finantsandmed kuuluvad eraelu kaitse alla (PS § 26).
5.4.Lisaks on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ja selgitamiskohustust (HMS § 5 ja § 10, SÜS § 10). Kaebaja 19.07.2025 vastus sisaldas konkreetseid küsimusi ja viiteid seadustele, koostöövalmidust, kuid kaebaja ei saanud sisulist vastust. LOV keeldus taotluse lahendamisest põhjendusteta ja viitas formaalselt puuduste kõrvaldamata jätmisele, rikkudes HMS § 36 ja SÜS § 10 nõudeid anda selgeid ja arusaadavaid selgitusi.
5.5.Varasemate otsuste ja põhjenduste viited on ennatlikud. Nimelt viitab 25.07.2025 teatis varasematele dokumentidele (nt 21.05.2025 ja 20.06.2025), kuid kaebaja on vaidlustanud need toimingud kohtus (haldusasi nr 3-25-1313), kus lõplikku kohtuotsust LOV otsuse tegemise aja seisuga ei olnud.
5.6.LOV viitab, et SHS § 132 lg 3 kohaselt tuleb esitada tõendid kõigi eelmisel kuul saadud netosissetulekute kohta, eelkõige pangakonto väljavõtted. Kaebaja elab aga üksinda, milline info on LOV-ile edastatud. Kaebajal puuduvad sissetulekud ning seega ka aktiivsed pangakontod Eesti pankades. Kaebaja on esitanud selle kohta kirjaliku selgituse. Lisaks kinnitavad Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmed, mis on LOV-le kättesaadavad, et keegi ei ole kaebajale 2025. aasta juunis ega juulis töötasu maksnud.
5.7.LOV väidab oma 25.07.2025 teatises, et kaebaja keeldus pangaväljavõtete esitamisest, mis justkui viitab koostöö puudumisele. See ei vasta tegelikkusele. Oma 19.07.2025 kirjaga kaebaja ei keeldunud, vaid märkis, et on valmis esitama pangaväljavõtted, kui saab selged ja põhjendatud õiguslikud selgitused, millise õigusnormi alusel ja millises ulatuses neid andmeid kaebajalt nõutakse, sealhulgas kulude ja mitte kaebaja isiklikuks kuuluvate äriühingute kontode kohta. Kaebaja küsis otse viidet seadusele, mis annaks haldusorganile õiguse selliseid dokumente nõuda, samuti avaldas kaebaja soovi teha heauskselt koostööd, kuid kaebaja ei saanud vastust oma küsimustele. Seega on LOV väide, nagu oleks kaebaja keeldunud koostööst, faktiliselt ja õiguslikult väär. Selline seisukoht rikub haldusmenetluse objektiivsuse põhimõtet ning isiku õigust saada selgitusi vastavalt HMS § 36-le.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
6.1.SÜS sätestab isiku kohustuse esitada hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks. SÜS § 30 lg 2 kohaselt on hüvitise andjal, s.o LOV-il, põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või selle ulatuse kohta õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid. Vastustaja on seisukohal, et LOV ei ole kaebajalt nõudnud ebamõistlikke dokumente ega tõendeid, mida ei oleks olemas või mille hankimine oleks võimatu või ebaproportsionaalselt koormav, eriti arvestades ajaperioodi pikkust, mille jooksul toimus pooltevaheline suhtlus. Kuigi toimetulekutoetuse (TTT) arvutamist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus (SHS), sätestatakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise ja menetluse läbiviimise põhimõtteid kohalikul tasandil. Tallinna linnas on seega keskseks õigusaktiks toetuste määramise küsimustes Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (Määrus). Määruse § 8 lg 1 kohaselt tuleb abi saamiseks esitada abi korraldajale taotlus, millele lisatakse abi korraldaja nõutavad tõendid, mis on vajalikud abivajaduse hindamiseks. Sama paragrahvi lõikes 4 on sätestatud, et abi korraldajal on õigus jätta taotlus läbi vaatamata, kui taotleja ei võimalda taotluse aluseks olevaid asjaolusid kontrollida abi korraldaja nimetatud tähtaja jooksul; taotluse esitamise tähtaeg on möödas ja tähtaega ei ennistata ja/või taotleja ei esita nõutavaid lisadokumente või jätab mõjuva põhjuseta taotluse puudused etteantud tähtajaks kõrvaldamata. Lisaks tuleneb ka üldnormist HMS § 15 lg 3, et haldusorgan võib jätta taotluse läbi vaatamata juhul, kui isik ei kõrvalda määratud tähtajaks taotlused esinenud puudusi.
6.2.Arvestades eeltoodut leiab vastustaja, et puuduste kõrvaldamata jätmist ei saa õigustada kaebaja mittenõustumisega seaduse sätete või haldusorgani tõlgendustega. Kui isik soovib täpsemat teavet oma õiguste ja kohustuste kohta haldusmenetluses, on tal õigus pöörduda selgituste saamiseks menetlust läbiviiva haldusorgani poole, mida kaebaja ka korduvalt tegi. Kuid sellisel juhul tuleb arvestada, et menetlusosalise kohustusi sätestavad õigusnormid kehtivad sõltumata sellest, kas isik nendega lõppkokkuvõttes nõustub või mitte. Sellisteks kohustusi panevateks normideks on eelkõige SÜS § 9 lg 1, mis sätestab asutuste ja isikute koostöökohustuse, ning SÜS § 21, mis sisaldab avatud loetelu isikute põhikohustustest hüvitise taotlemisel.
6.3.Kaebaja on järjekindlalt väitnud, et tal puuduvad igasugused sissetulekud ja väljaminekud ning tema kasutuses ei ole ühtegi pangakontot. Samal ajal kuuluvad kaebajale kaks tegutsevat äriühingut, s.t sellised, mis ei ole registrist kustutatud ega likvideerimisel. Lisaks selgus 2025. a aprillikuus, et kaebajale laekusid dividendid TKM Grupp AS-ilt, mida kaebaja väitel kanti tema II pensionisambasse. Sellise väitega ei olnud aga LOV-il võimalik nõustuda, kuivõrd pensionifondid koosnevad osakutest, mitte eraldiseisvatest aktsiatest (vt täpsemalt dtl 85-93, lk 3, p 3).
6.4.Samuti on kaebaja liiklusregistri andmetel märgitud kahe sõiduki kasutajaks, neist ühe puhul ka vastutavaks kasutajaks. Võttes kokku kõik eeltoodud asjaolud, jõudis LOV seisukohale, et kaebaja ei ole esitanud täielikke ja tõeseid andmeid, mistõttu paluti tal esitada tõendid kõigi taotluse lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude kohta. Hoolimata sellest, et kaebaja pöördus toetuse saamiseks esmakordselt 2025. aasta jaanuarikuus, ei ole ta LOV-i nõutud tõendeid esitanud kuni käesoleva aasta augustikuuni (kaasa arvatud). Tulenevalt sellest ei olnud LOV-il võimalik kaebaja taotlusi ka sisuliselt menetleda. Alates 2025. aasta septembrist ei ole kaebaja enam taotlusi esitanud.
6.5.Seoses osaühingute pangakontode küsimusega selgitab vastustaja, et vastavalt SHS § 131 lg-le 1 on TTT eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Oluliseks põhimõtteks on seejuures ka SÜS §-s 5 sätestatud isiku omavastutuse põhimõte. Tulenevalt sellest on võimalik asuda seisukohale, et TTT kui toetuse liik täidab sotsiaalõiguses ultima ratio eesmärki. Taotluse menetlemisel kontrollib hüvitise andja alati ka SHS § 134 lg-s 4 sätestatud tingimusi, mis võivad õigustada toetuse vähendamist või määramata jätmist.
6.6.Arvestades, et ka taotlejal endal on kohustus astuda mõistlikke samme enda toimetuleku säilitamiseks või parandamiseks, näeb SHS § 134 lg 4 p 7 ette, et TTT võib jääda määramata või selle summat võib vähendada, kui taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, sealhulgas selle üürimine, rentimine ja müümine, tagab neile toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Samuti kontrollitakse seetõttu ka alati SHS § 134 lg 4 p-st 6 tulenevalt isiku või tema perekonnaliikmete õigust saada elatist ning selle sissenõudmise võimalusi.
6.7.Lähtudes eeltoodud loogikast peab hüvitise andja võimaluse korral tuvastama ja osutama isiku võimalusele kasutada tema omandis olevat vara oma toimetuleku parandamiseks. Kaebaja puhul on selliseks tulu saamise õigust andvaks varaks aga osalus äriühingutes, mis annab talle õiguse saada dividende. Vastustaja toob võrdluseks näite, et isikute puhul, kelle omandis on rohkem kui üks kinnisvaraobjekt, palutakse selgitusi selle vara müümise või üürile andmise võimaluste kohta. Samast põhimõttest lähtudes leiab vastustaja, et tõendid kaebaja osaühingute pangakontode olemasolu või puudumise kohta on vajalikud TTT saamise õiguse ning toetuse täpse suuruse väljaselgitamiseks. Vastustaja möönab siiski, et juhul, kui nõue esitada osaühingute pangakontode väljavõtted oleks olnud kaebaja taotluse ainus puudus ning see üksinda oleks toonud kaasa taotluse läbi vaatamata jätmise, oleks tegemist olnud kaalutlusõiguse võimalikku väärkasutust ja ebaproportsionaalsust puudutava olukorraga.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
8.Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
9.Kohus leiab, et vastustaja jättis kaebaja juuli 2025 esitatud toimetulekutoetuse taotluse HMS § 15 lg 3 teise lause alusel põhjendatult läbi vaatamata.
10.Vastustajal lasub kohustus selgitada välja abi saamiseks tema poole pöördunud inimese abivajadus (SHS § 15 lg 1). Selleks on vältimatult vajalik selgitada välja taotleja tegelik majanduslik seis (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-24-250, p 8). Kahtluste tekkimise korral on linnal õigus kontrollida toetuse andmise aluseks olevaid asjaolusid, sh toetuse taotlemisel esitatud andmete ja dokumentide õigsust (SÜS § 30 lg 2). Linn võib nõuda andmeid ja tõendeid nii toetuse taotlejalt kui ka muudelt isikutelt (HMS § 38). Vastustajal lasus õigus ja kohustus selgitada, kas taotlejal võib olla sissetulekuid, mille kohta ta pole infot esitanud, või vara, mille arvelt tal oleks võimalik tagada endale piisavad elatusvahendid (vt SHS § 134 lg 4 p 7). Taotlejal on kohustus esitada KOV-ile kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse saamise õiguse välja selgitamiseks. Seaduses sätestatud juhul tuleb esitada andmed ka kolmandate isikute kohta (SÜS § 21 lg 1 p 1). SHS § 132 lg 3 järgi on toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel olulised ka andmed taotleja pereliikmete majandusliku seisu kohta.
11.Kaebaja leiab esmalt, et vastustaja rikkus HMS § 15, § 5 ja § 10 jättes kaebaja taotluse formaalsetel põhjustel läbi vaatamata. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Esmalt jääb ebaselgeks kaebaja viide HMS § 10 rikkumisele, kuivõrd vastav säte reguleerib taandamisega seonduvat. Kaebaja ei ole kaebuses ega ka haldusmenetluses väitnud, et vastustaja esindaja oleks pidanud ennast haldusmenetlusest taandama. Kohtule ei nähtu ka HMS § 5 rikkumist, milline säte räägib vormivabadusest ja eesmärgipärasusest. Vastupidi, haldusasja materjalidest on tuvastatav, et vastustaja on järginud vastavas sättes toodud põhimõtteid. HMS § 15 lg 3 alusel oli aga vastustajal õigus jätta kaebaja puudustega taotlus läbi vaatamata. Kohus märgib, et vaidlust ei ole selles, et vastustaja edastas 16.07.2025 kaebajale teatise, et taotluses esinevad puudused ning määras puuduste kõrvaldamiseks 5 tööpäeva (dtl 6-9). Kaebajal tuli vastustajale esitada: 1) tõendid, et kaebaja ega ka kaebaja osaühingud ei oma arvelduskontosid järgmistes Eestis tegutsevates krediidiasutustes: Swedbank AS, AS SEB Pank, Coop Pank AS, AS LHV Pank, Luminor Bank AS, AS Citadele bank Eesti filiaal, Paysera, Revolut ning 2) kirjalik selgitus sõiduki MERCEDES-BENZ GLS 400 D 4MATIC (omanik QQQ OÜ) kaebaja poolse kasutamise kohta, kuivõrd kaebaja on antud sõiduki puhul alates 02.01.2025 märgitud liiklusregistrisse kui vastutav kasutaja. Kaebaja küll vastas 19.07.2025 vastustajale avaldades mitte nõustumist teatises märgituga ning soovis saada täiendavaid selgitusi, kuid taotluses esinenud puudusi ei kõrvaldanud (dtl 10-18). Vastustaja poolt nõutud dokumente ega selgitusi kaebaja vastustajale ei esitanud ja selle üle vaidlus puudub. Seejuures kaebaja oli teadlik sellest, et kui ta taotluses esinevaid puudusi ei kõrvalda, siis võib vastustaja jätta kaebaja taotluse läbi vaatamata. Vastava tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud, samuti oli vastav asjaolu teada kaebajale ka varasematest menetlustest. Kaebaja ei taotlenud ka oma 19.07.2025 avalduses täiendavat tähtaega tõendite esitamiseks, vaid avaldas sisulist mitte nõustumist vastustaja poolt esitatud nõuetega ja nõudis nende osas täiendavaid selgitusi. Kohus leiab, et olukorras, kus seadusest tuleneb kaebajale otsene kaasaaitamiskohustus ning isik seda ilmselgelt ei täida võis vastustaja jätta kaebaja avalduse läbi vaatamata ilma kaebajale täiendavat tähtaega määramata (kaebaja seda ka ei taotlenud). Samas selgitas vastustaja kaebajale, et soovi korral on kaebajal võimalik toimetulekutoetuse taotlust juulikuu eest esitada kuni 31.07.2025 – kaebaja ka seda võimalust ei kasutanud. Kohus käsitleb järgnevalt lühidalt ka konkreetseid taotluse puudusi.
11.1.Kaebaja leiab sisuliselt, et vastustajal polnud alust küsida andmeid kaebajale kuuluvate osaühingute kohta. Samuti kaebaja enda pangakontode täielikke väljavõtteid koos kuludega. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kaebaja pangakontode väljavõtte tervikuna nõudmine (või nende puudumise tõendamise nõudmine) oli igati põhjendatud hindamaks kaebaja tegelikku majanduslikku seisundit kaebaja TTT lahendamisel. Vastavat põhimõtet on korduvalt kinnitatud ka kohtupraktikas. Mis puudutab äriühinguid, siis osalus äriühingutes kuulub kaebaja varakogumisse (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66). Arvestades seda, et kaebaja on OÜ-de XXX ja YYY ainuomanik ja ainus juhatuse liige, on kaebaja majandusliku seisu hindamisel asjakohane nii info OÜ-de vara kui ka tegevuse kohta. Andmed OÜ-de kontode kohta, mida vastustaja kaebajalt nõudis, annavad infot ka kaebaja majandusliku seisu ja tegevuste kohta. Kõik asjakohased andmed OÜ-de majandusliku seisu ja tegevuse, sh võimalike kaebajale tehtud väljamaksete kohta ei pruugi kajastuda MTA andmebaasides või muudes riiklikes registrites. Kaebaja väitis vastustajale 19.07.2025 esitatud selgitustes (dtl 10-18), et OÜ-des ei toimu majandustegevust, kuid siiski viitas võimalikule käibele, mida ei saa aga samastada tuluga. Kaebaja viitas, et ta ei ole saanud ettevõttest töötasu ega dividende 2025 aasta juunis ega juulis. Teisalt kinnitab kaebaja jällegi, et ettevõtted ei ole aktiivses tegevuses. Vastustaja selgitas uurimispõhimõtet (HMS § 6) rakendades välja, et mõlemas ühingus on majandustegevus toimunud. Seega oli vastustajal põhjendatud kahtlus kaebaja selgituste tõele vastavuses. Kaebaja väited vajasid kinnitamist asjakohaste tõenditega. Kahtluste kontrollimiseks oli vastustajal õigus nõuda kaebajalt küsitud tõendeid. Kaebajal oli omakorda kohustus esitada vastustajale nõutud andmed. Kaebaja seda kohustust ei täitnud. Seejuures on vastustaja kaebajale korduvalt selgitanud võimalust taotleda linnalt vajaduse korral hüvitist makseasutustest OÜ-de kontode olemasolu kohta info ja kontoväljavõtete küsimise eest (vt näiteks dtl 21-22). Ka on vastustaja pakkunud, et küsib tõendid makseasutustelt ise, kui kaebaja annab sellekohase volikirja. Kaebaja ei ole vajalikke, kõiki vastustaja nõudes nimetatud makseasutusi hõlmavaid volitusi, linnale andnud. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks vastavate andmete küsimine on vajalik (vt dtl 6-9 ja vastustaja poolt ülal välja toodud seisukohad). Kohus nõustub lisaks eelmärgitule ka vastustaja seisukohtadega neid siinkohal kordamata. Vastustaja ei ole rikkunud vastava nõude esitamisega ka PS § 26 nagu ekslikult leiab kaebaja.
11.2.Teiseks nõudis vastustaja kaebajalt selgitusi tema kasutuses oleva auto kohta. Kohus leiab, et nõue oli põhjendatud ega olnud ülemäärane. Esiteks vastustaja palus andmed esitada perioodi 01.06.2025- 09.07.2025 osas. Teiseks asjaolu, et kaebaja vastutavas kasutuses on tema abikaasa ettevõttele kuuluv väärtuslik sõiduk, võib anda aluse arvata, et kaebaja tegelik majanduslik seis on taotlustes märgitust parem. Vastustaja küsis kaebajalt, kes ja milliste vahendite eest ta tasub sõiduki kütuse, kindlustuse ja muude kulude eest, samuti mille alusel toimub kasutus. Kaebaja nõutud selgitusi ei esitanud.
12.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja pole nõudnud kaebajalt andmeid, mille esitamine kujutaks ülemäärast sekkumist kaebaja eraellu (PS § 26). Avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise kasuks räägib oluline avalik huvi. See õigustab toetuse taotleja eraelu puutumatuse õiguse teatavat riivet. Vastav põhimõte tuleneb ka kaebaja enda poolt korduvalt viidatud SÜS § 10.
13.Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega ka selgitamiskohustuse rikkumise osas. Vastustaja on kaebaja taotluse menetlemisel täitnud selgitamiskohustust (HMS § 36 lg 1). Vastustaja on põhjendanud ja selgitanud kaebajale, miks ta küsitud andmeid vajab. Vastustaja on õigesti viidanud sellele, et kaebajal lasub toimetulekutoetuse menetluses koostöö tegemise ja
kaasaaitamiskohustus (SÜS § 5 lg 2). Ka HMS § 38 lg 3 näeb ette, et menetlusosaline on kohustatud esitama haldusorganile menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Lisaks tuleb vastav kohustus ka Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ § 8 lg 1. Selle kohustuse täitmata jätmise korral võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Kaebaja ei ole praegusel juhul oma kohustusi täitnud ning see ongi kaasa toonud kaebaja avalduse läbi vaatamata jätmise.
14.Veel leidis kaebaja, et vastustaja on tõlgendanud ebaõigesti SÜS § 5, mille lg 1 sätestab, et isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul ning lg 2, et hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. Kohus kaebajaga ei nõustu ja leiab, et vastustaja ei ole eksinud SÜS § 5 tõlgendamisel. Vastustaja on nõudnud kaebajalt kaasaaitamiskohustuse täitmist, samuti on vastustaja viinud menetluse läbi eesmärgipäraselt. Mis puudutab aga kaebaja väidet nagu vastustaja oleks pannud kaebaja perekonnale (abikaasale, kellega on kaebajal varalahusus ning kellega kaebaja koos ei ela) kohustuse kaebajat abistada, siis antud juhul ei ole vastav kaebaja väide kuidagi asjakohane. Vastustaja ei ole jätnud kaebaja taotlust läbi vaatamata põhjendusel, et kaebaja ise ja tema perekond peaks hakkama saama. Vastustaja jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata, kuivõrd kaebaja ei kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi talle määratud tähtaja jooksul. Seega kaebaja seisukoht nagu oleks vastustaja rakendanud SÜS § 5 lg 1 ebaõigesti ei ole põhjendatud. Vastustaja on üksnes selgitanud nii oma puuduste kõrvaldamise teatises (dtl 69) kui ka 25.07.2025 teatises kaebaja 09.07.2025 avalduse läbi vaatamata jätmise kohta (dtl 37-38) kaebajale SÜS-is sätestatud põhimõtteid täites sellega oma selgitamiskohustust sh viidanud SÜS § 5 lg 1, kuid sel alusel ei ole kaebaja taotlust jäetud läbi vaatamata.
15.Viimaseks heitis kaebaja vastustajale ette, et too viitas oma varasematele otsustele, kuid jättis arvestamata, et kaebaja on vaidlustanud need kohtus. Kohus selgitab, et vastustaja poolt oma varasematele otsustele viitamine oli õiguspärane (vastustaja viitas oma 21.05.2025 vastuskirjale selgitustaotlusele ning 20.06.2025 teatisele). Asjaolu, et kaebaja oli ka seoses viimase otsustega kohtu poole pöördunud ei tähenda, et sellele viidata ei võinud ja, et vastav otsus oleks olnud automaatselt õigusvastane. Samuti saab pidada põhjendatuks oma varasemale selgitustaotlusele esitatud vastusele viitamist. Lisaks on käesolevaks ajaks halduskohus tuvastanud haldusasjas nr 3-25-1313, et kaebaja veebruarist kuni juunini 2025 esitatud toimetulekutoetuse taotlused jättis vastustaja HMS § 15 lg 3 teise lause alusel põhjendatult läbi vaatamata.
16.Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Kumbki menetlusosaline pole esitanud nõuetekohast taotlust ja dokumente menetluskulude väljamõistmiseks teiselt poolelt (vt HKMS § 109 lg 1). Poolte võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
18.Otsuse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). Tähemärkidega tuleb asendada ka OÜ-de XXX, YYY ja QQQ nimed.