Kaebaja – W.W, eestkostja Q.Q Vastustaja – Maardu linn, volitatud esindaja Neeme Sild
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada W.W kaebus ja kohustada Maardu linna osutama W.W-le tugiisikuteenust vastavalt Maardu Linnavalitsuse 09.12.2025 korraldusele nr 692.
Mõista Maardu linnalt W.W kasuks välja riigilõiv 40 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärkidega. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, sh riigi õigusabi, tuleb tal esitada Tallinna Ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Maardu Linnavalitsus määras 09.12.2025 korraldusega nr 692 (dtl 13–14) W.W-le (kaebaja) tugiisikuteenuse ajavahemikuks 01.01.–31.12.2026 mahus kuni 80 tundi kuus tunnitasuga 7 eurot. Sotsiaalabi osakonnal tuli sõlmida viidatud tingimustel teenuse osutajaga leping ja maksta osutatud tugiisikuteenuse eest oma eelarvest sõlmitud lepingu alusel.
Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõudes kohustada Maardu linna (vastustaja) osutama kaebajale tugiisikuteenust vastavalt Maardu Linnavalitsuse 09.12.2025 korralduses nr 692 sätestatule. Kaebuse põhjendused:
2.1.Kaebaja on täisealine sügava liitpuudega isik, kelle eestkostjaks on kohtumääruse alusel tema ema Q.Q. Kaebajale on alates täisealiseks saamisest osutatud tugiisikuteenust ja linnavalitsuse sotsiaalabi osakond on sõlminud tugiisikuga vastava lepingu. Kaebajal on olnud mitu tugiisikut, kuid viimastel aastatel on teenust osutanud Y.Y. Lepingud on alati sõlmitud üheks aastaks. Kaebaja esindaja esitas 2025. a novembris vastustajale uue taotluse tugiisikuteenuse määramiseks ja vastustaja rahuldas 09.12.2025 korraldusega taotluse. Linnavalitsus keeldus senise tugiisikuga lepingut pikendamast ja soovib, et tugiisikuteenust osutaks Maardu Sotsiaalmaja tegevusjuhendaja senise töö kõrvalt. Kaebaja esindajalt nõuti, et ta allkirjastaks lepingu nn kolmanda osapoolena, vastasel korral ähvardati teenuse osutamine lõpetada. Kaebaja esindaja keeldus lepingut allkirjastamast, sest korralduse järgi pidi sotsiaalabi osakond sõlmima lepingu teenuse osutajaga, mitte kaebajaga.
2.2.Korraldus nr 692 on kehtiv haldusakt, mis näeb ette tugiisikuteenuse osutamise alates 01.01.2026. Vastustaja ei või haldusakti täitmisest keelduda ega seda sisuliselt peatada, viidates lepingulise vormistuse probleemile, eriti kui teenuse saajale määratud teenus jääb seetõttu saamata. Vastustaja keeldub muutmast ka lepingu punkte, mis ei ole kaebajale sobivad. Vastustaja peab tagama talle seadusega pandud sotsiaalteenuste korraldamise. Kui vastustaja peab teenuse korraldamiseks vajalikuks sõlmida lepingu, tuleb leping koostada õiguspäraselt ja teenuse korraldamine ei tohi sõltuda tingimustest, mis ei ole mõnele osapoolele sobiv. Viimasel 5 aastal osutati tugiisikuteenust probleemideta. Tugiisikule ei olnud etteheiteid ei teenuse saajal ega tellijal. Senine tugiisik oli valmis senistel tingimustel jätkama. Lepinguprojekt kitsendab ja piirab teenuse saaja õigusi, nt tuleb teenust osutada kokkuleppel, st mitte siis, kui teenust vajatakse, vaid siis, kui tugiisik saab tulla. Vastustaja pakutav tugiisik käib täiskohaga sotsiaalmajas tööl, seetõttu on ilmne, et ta ei suuda täiendavalt töötada veel 80 tundi kuus ja teenus jääb tegelikkuses osutamata. Kaebaja peab käima aeg-ajalt rehabilitatsiooniteenusel, mille aegu ta ei saa valida. See eeldab lahti riietumist, mille juures naissoost tugiisik abiks olla ei saa. Kaebaja ei saa üksinda riietusruumis hakkama. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei saa teenust osutada isik, kes on seda aastaid teinud, on kaebajale tuttav ja kellel on võimalik osutada kaebajale teenust vajaduspõhiselt. Kaebaja on sunnitud kohtu poole pöörduma, sest vastustaja ei kavatse korraldust nr 692 vabatahtlikult täitma asuda.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
3.1.Kaebajal ei ole õigust kohtu kaudu nõuda 31.12.2025 kehtivuse kaotanud tugiisikuteenuse osutamise lepingu pikendamist ega Y.Y määramist tugiisikuteenuse osutajaks. Tugiisikuteenuse osutaja valikuvabadus on vastustajal. Vastustaja peab Y.Y sobimatuks, sest tal puudub erialane pädevus. Senine koostöö Y.Y ei olnud tulemuslik ja vastustaja kaotas tema vastu usalduse.
2(5)
3-26-92
3.2.Vastustaja tegevus tugiisikuteenuse osutamata jätmisel ei ole olnud õigusvastane. Õiguse allikaks on ka tavad. Kaebaja eestkostja on sarnaseid lepinguid aastaid probleemideta sõlminud, esitamata lepingu sisu osas vähimaidki vastuväiteid. Probleemid tekkisid siis, kui vastustaja ei valinud teenuse osutamisel lepingupartneriks senist teenuse osutajat, mis kaebaja esindajale ei meeldinud. Maardu Linnavolikogu 25.03.2025 määruse nr 84 „Sotsiaalteenuste osutamise kord“ (määrus nr 84) § 6 lg 6 p 3 võimaldab teenuse osutamise lõpetada või peatada, kui teenuse saaja jätab mõjuta põhjuseta täitmata lepingu ja/või juhtumi- või tegevusplaani. Nimetatud sättest tuleneb, et määruse nr 84 § 2 lg 1 p-s 4 nimetatud tugiisikuteenuse osutamine teenuse saajale eeldab kliendiga lepingu sõlmimist. Kaebaja ei mõista, et ainuüksi vastustaja haldusakt ei anna talle õigust tugiisikuteenust osutavale isikule teenuse osutamisega seotud ülesandeid anda, vaid selleks on vaja sõlmida leping.
3.3.Korraldusega nr 692 kaebajale tugiisikuteenuse määramine oli viga, sest kaebaja ei kuulu oma puude tõttu sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 23 lg-s 1 sätestatud isikute sihtrühma. Harju Maakohus piiras 22.04.2023 määrusega asjas nr 2-23-239 kaebaja teovõimet ja määras talle eestkostja. Seega puudub vajadus osutada kaebajale kõrvalabi tema kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel. Uue tugiisikuteenuse osutaja abiga soovib vastustaja jõuda selgusele, kui suures ulatuses on kaebajale tugiisikuteenust vaja ning kas teenuse rahastamine kohalikust eelarvest on eesmärgipärane ja mõistlik. Rehabilitatsiooniteenusel lahti riietuda aitamine ei ole tugiisikuteenuse valdkonda kuuluv probleem, vaid koduteenus, mis on kaebajale määratud.
3.4.Tugiisikuteenust osutab isik, kes täidab samaaegselt sotsiaalmajas tegevusjuhendaja ülesandeid ja kellel on varasem kogemus teenuse saaja igapäevasel toetamisel, sh abi osutamisel isikliku hügieeniga seotud toimingutes. Tal on vastav erialane ettevalmistus ja ta on koolitatud tegutsema olukordades, kus abistamise käigus võib ette tulla kokkupuude teenuse saaja intiimsfääriga. Lisaks osaleb teenuse osutaja kaebaja rehabilitatsioonitegevustes, sh ujumisbasseinis toimuvatel teenustel. Riietusruumide kasutamine ei ole probleem, kuna tänapäevastes spaa- ja ujulakompleksides on levinud ühiskasutatavad riietusruumid ning olemas on praktilised ja privaatsust tagavad lahendused, mis võimaldavad ujumisriiete vahetamist ilma täieliku alasti olemiseta (nt spetsiaalsed rätikud või muud abivahendid). Teenuse osutamise korraldamisel lähtutakse teenuse saaja väärikusest, turvalisusest ja tegelikest abivajadustest ning kehtivatest nõuetest.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vaidluse esemeks on tugiisikuteenuse osutamata jätmine.
Pooled ei vaidle asjaolu üle, et Maardu Linnavalitsus määras 09.12.2025 korraldusega nr 692 kaebajale 2026. aastaks tugiisikuteenuse ja see haldusakt kehtib. Kehtiv haldusakt on ka haldusorganile täitmiseks kohustuslik (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2). Seetõttu on asjakohatud vastustaja selgitused, et tugiisikuteenuse määramine kaebajale ei olnud põhjendatud. Kui vastustaja leiab, et teenus määrati kaebajale ebaõigesti, on tal võimalik viidatud korraldus kehtetuks tunnistada. Seni, kuni see korraldus kehtib, on vastustajal kohustus kaebajale tugiisikuteenust osutada ja kaebajal on õigus seda vastustajalt nõuda.
Kohus jääb oma 19.01.2026 määruses toodud seisukoha juurde, et kaebaja õigus saada tugiisikuteenust tuleb korraldusest nr 692. Teenuse saamiseks ei ole kaebajal ega tema esindajal kohustust sõlmida vastustajaga ka lepingut. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 23 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt antakse hüvitist haldusakti või halduslepingu alusel. Käesoleval juhul on vastustaja otsustanud kaebajale tugiisikuteenuse määramise
3(5)
3-26-92 09.12.2025 haldusaktiga. Seega on kaebajale tugiisikuteenus juba määratud. Haldusaktis on kindlaks määratud ka teenuse osutamise tingimused (periood, maht ja tasu). Seega puudub vajadus seda täiendavalt lepingus kokku leppida. Haldusaktis on määratud, et leping tuleb sõlmida teenuse osutajaga, mitte kaebajaga. Lepingu eesmärk on sätestada teenuse osutaja ning vastustaja õigused ja kohustused, mitte kaebaja omad. Kaebaja õigusi ja kohustusi reguleerib haldusakt või õigusakt. Kohus ei välista, et haldusakti asemel võinuks sõlmida ka kolmepoolse lepingu, kuid käesoleval juhul on koostatud haldusakt. Puudub vajadus koostada sama õigussuhte reguleerimiseks kahte dokumenti.
Tugiisikuteenust tuleb osutada haldusaktis ja õigusaktis ette nähtud tingimustel. Kui mingid tingimused on jäänud haldusaktis ja õigusaktis reguleerimata, nt mis päevadel ja kellaaegadel teenust osutatakse, tuleb selles saavutada kokkulepe teenuse osutaja ja teenuse saaja vahel, lähtudes teenuse eesmärgist ja teenuse saaja vajadusest.
Vastustaja viide senisele tavale on asjakohatu. Tava on tsiviilõiguse allikas (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 2 lg 1), mitte haldusõiguse allikas. Haldusorganil puudub õigus tavale viidates jätta kehtivat õigus- ja haldusakti täitmata. Tava ei saa neid muuta. Haldusorgani tegevus peab olema seaduslik. Kuna kaebajale on määratud tugiisikuteenus ja seda määrav haldusakt kehtib, siis tuleb seda haldusakti täita ja viide tavale ei õigusta selle täitmata jätmist.
Vastustaja peab sõlmima lepingu tugiisikuteenust osutava isikuga. Tegemist on lepinguga kolmanda isiku kasuks. Võlaõigusseaduse § 80 ega SHS §-d 23–25 ei näe ette, et lepingu peab sõlmima ka kolmas isik, s.o teenuse saaja. SHS § 24 lg 3 kohaselt koostab kohaliku omavalitsuse üksus koostöös teenust saava isiku ja teenuse osutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud. Praegusel juhul on teenuse saamise tingimused kindlaks määratud haldusaktis. Tartu Halduskohus märkis 10.05.2024 otsuses asjas nr 3-22-1642 (p 13), et kuigi tugiisikuteenuse saajal ja tema perel on SHS § 24 lg-st 2 tulenevalt võimalik osaleda tugiisikuteenuse osutaja valimise protsessis, ei lasu tugiisikuteenuse osutaja leidmise ja vajalike lepingute sõlmimise kohustus mitte tugiisikuteenuse saajal, vaid teenuse tagamise kohustust omaval kohalikul omavalitsusel.
10.Vastustajal ei ole õigust nõuda kaebajalt või tema esindajalt lepingu allkirjastamist ka määruse nr 84 alusel ega keelduda sel põhjusel teenuse osutamisest. Praegusel juhul ei esine määruse nr 84 § 6 lg-s 6 sätestatud aluseid teenuse osutamise peatamiseks või lõpetamiseks. Määruse nr 84 § 6 lg 6 p 3 reguleerib lepingu mittetäitmist. Kuna kaebajaga ei ole lepingut sõlmitud ega peagi sõlmima, siis ei saa kaebaja olla lepingut rikkunud. Ka vastustaja viidatud määruse nr 84 § 2 lg 1 p 4 ei näe ette õigust nõuda kaebajalt lepingu sõlmimist või jätta teenus lepingu sõlmimisel osutamata. Vastustaja on viidatud norme ebaõigesti sisustanud. Seega puudub vastustajal õigus keelduda kaebajale tugiisikuteenust osutamast põhjusel, et kaebaja esindaja ei nõustu lepingut allkirjastama. Lepingu allkirjastamisest keeldumine ei tähenda, et ta keelduks teenust saamast.
11.Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta menetlusosaliste väited senise tugiisiku sobivuse kohta. Need väited ei seondu praeguse vaidluse esemega. Kaebaja ei ole esitanud senise tugiisikuga seoses ühtegi nõuet.
12.Samuti ei ole asjakohased väited uue tugiisiku kohta. Asjaoludest ei nähtu, et kaebaja või tema esindaja oleks keeldunud tugiisikuteenusest põhjusel, et tugiisikuks määrati uus isik. Seega puudub vastustajal alus keelduda kaebajale tugiisikuteenust osutamast. Samas peab vastustaja arvestama isikute omavahelise sobivusega (SHS § 24 lg 2). Kui selgub, et
4(5)
3-26-92 tugiisikuteenuse osutaja ei sobi mingil põhjusel kaebajale, võib kaebaja taotleda tugiisiku vahetamist.
13.Neil põhjustel leiab kohus, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud kaebajale tugiisikuteenuse osutamata. Seetõttu rahuldab kohus kaebuse ja kohustab vastustajat osutama kaebajale tugiisikuteenust vastavalt korraldusele nr 692.
14.Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku 40 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja kuludokumente esitanud, seepärast jäävad tema muud võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.