Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.03.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2383
Haldusasi
XX kaebus viivistasu otsuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.09.2020 otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX (ik XXXXXXXXXXX) Vastustaja – AS Ühisteenused (rg-kood 11052490), esindaja Berit Koks
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS Ühisteenused apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Rahuldada AS Ühisteenused apellatsioonkaebus.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.04.2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-19-2383
AS Ühisteenused palus jätta kaebuse rahuldamata.
Mootorsõiduki juht peab täitma hoolsuskohustust ja veenduma enne sõiduki juurest lahkumist parkimiskellal tähistatud parkimise algusaja õigsuses. Kui kaebaja olekski soovinud märkida parkimiskellale kellaajaks 13.50, siis ka see oleks olnud tegelikust parkimise algusajast hilisem, sest viivistasu otsus koostati kell 13.47. Kahe osutiga parkimiskellal tuleb parkimise algusaja märkimisel lähtuda mehaanilise kella tööpõhimõtetest, s.o kellaaja lugemisel hinnatakse mõlema osuti asukohta. Tunniosuti tuleks asetada täistunnile ainult kindlat täistundi tähistades. Kella väike osuti tuleks parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses kui on tunni raames liikunud minutiseier. Sõiduki kontrollimisel puudus sõidukil tasulise parkimise õigust tõendav dokument ja mobiilsideoperaator ei kinnitanud selle sõiduki parkimist tasulisel parkimisalal, s.t parkimistasu oli maksmata.
3-19-2383 olnud. Vastustaja ei ole ka väitnud, et kaebaja oleks parkinud enam kui 15 minutit. Sellises situatsioonis oleks aga tulnud määrata viivistasu LS § 188 lg 1 p 3 või 4 alusel. Ebaõigel alusel koostatud viivistasu otsus tuleb tühistada.
XX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Sõidukit juhtis XX, kes on vastutava kasutaja S OÜ ainus juhatuse liige. Apellant ei vaidlustanud kaebeõigust esimese astme kohtus. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud selgituste juurde. Vaidlus on selles, kas parkimise õigust andva parkimiskella näit oli fikseeritud piisavalt korrektselt, mitte selles, kas parkimise algusest oli möödunud 15 minutit. Õige on kohtu seisukoht, et viivistasu tulnuks määrata LS § 188 lg 1 p 3 või 4 alusel.
3(4)
3-19-2383 vajadust uurida, kas vastab tõele kaebaja väide, et ta parkis sõiduki kell 13.47 või oli sõiduk pargitud varem. Viivistasu otsus ei ole karistus õiguserikkumise eest, vaid kohalik maks, mis määratakse juhul, kui parkimistasu on kontrollitud kellaajal maksmata ja seda sõltumata parkija võimaliku hooletuse põhjustest kellaaja parkimiskellaga tähistamisel. Seega oli viivistasu määramine LS § 188 lg 1 p 1 alusel praegusel juhul õiguspärane.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.