Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-25-1780 8. aprill 2026 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Nele Siitam Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu hüvitada mittevaraline kahju, mis tekkis vanglasiseste ümberpaigutamiste tõttu Kaebaja Siim Grossberg Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2025. a määrus Siim Grossbergi määruskaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus saada riigi õigusabi.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2025. a määrus ja Tartu Halduskohtu
2.septembri 2025. a määrus mõlemad tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas.
4.Saata asi tühistatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.
Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Siim Grossberg esitas 3. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tartu Vanglalt kaebajale tekkinud mittevaralise kahju eest 5000 eurot kahjuhüvitist. Ajavahemikul 1. jaanuar 2024 - 25. märts 2025 paigutati kaebajat vangla sees ümber 22 korral. Sellega alandati kaebaja inimväärikust (tekkinud kahju 2500 eurot) ja kahjustati tema vaimset tervist (tekkinud kahju 2500 eurot). Koos kaebusega esitas kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse.
2.Tartu Halduskohus ei vabastanud 6. juuni 2025. a määrusega kaebajat 75 euro (inimväärikuse alandamise eest kahjuhüvitise nõue) suuruse riigilõivu tasumisest, kuivõrd kaebuse edulootused on vähesed. Samuti jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse ning määras kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, st riigilõivu tasumiseks kolm päeva alates määruse resolutsiooni punkti 2 (riigilõivust vabastamata jätmine) jõustumisest.
3.Kaebaja vaidlustas riigilõivust vabastamata jätmise ja riigi õigusabi andmata jätmise, kuid Tartu Ringkonnakohus tagastas 28. augusti 2025. a määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel kaebaja määruskaebuse. Ringkonnakohtu määrus ei olnud HKMS § 119 lg 1 kohaselt edasikaevatav. Kaebaja ei tasunud riigilõivu ettenähtud tähtajaks.
3-25-1780
4.Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 2. septembri 2025. a määrusega. Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
4.1.Kohtu 6. juuni 2025. a määruse resolutsiooni punkt 2 jõustus 29. augustil 2025. Riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas kulgema 30. augustil 2025 ning viimane päev oli 1. september 2025. Määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitanud ega tähtaja pikendamist taotlenud. Ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebuselt oleks riigilõiv tasutud. Riigilõivu tasumine on inimväärikuse alandamise eest esitatud kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks. Seega ei ole kaebus osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest, ilma riigilõivu tasumata menetletav ja kaebus tuleb selles osas HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.
4.2.Kaebus tuleb tagastada ka osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest, seda HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. Tartu Vangla kodukorra p 3.6 kohaselt määrab ja otsustab vanglateenistuse ametnik kinnipeetava vanglasisese paigutuse. Seega ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust valida endale kambrit. Kaebaja on väitnud, et ajavahemikul 1. jaanuar 2024 - 25. märts 2025 paigutati kaebaja 22 korral ühest kambrist teise, kuid Tartu Vangla 2. juuni 2025. a otsusest nr 1-9/2-25/143-4 ilmneb, et ümberpaigutusi tehti 20 korral. Seejuures olid vanglasisesed ümberpaigutused tingitud VangS § 69 lg 2 p 4 kohaldamise ja kartserikaristuste täitmise vajadusest ja nende kohaldamise/täitmise lõpetamisest. Samuti oli ümberpaigutamiste põhjuseks tagada kaebajale nõuetele vastavad kambritingimused (elektripistikute ja voodi pikenduse olemasolu, kambri remondivajadus), kaebaja enda soov saada kambrisse kindla kinnipeetavaga ning E-hoone kasutuselt äravõtmine. Seega paigutati kaebaja ümber vajaduspõhiselt ja ka tema enda käitumisest tulenevalt. Tartu Vangla 2. juuni 2025. a otsusest nähtub ka, et kaebaja viibis vaidlusalusel ajavahemikul mõnes kambris juba mitmendat korda, mistõttu pidid mõningad kambrid olema kaebajale juba varem tuttavad.
4.3.Vanglasisesed ümberpaigutused võisid kaebajale põhjustada küll mõnetist ebamugavust, kuid tegemist ei ole sedavõrd intensiivse riivega, mida eeldab tervise kahjustamine riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega veenvaid põhjendusi selle kohta, et just ümberpaigutused tekitasid kaebaja vaimsele tervisele kahju. Iga ebameeldivustunnet ei saa samastada vaimse tervise kahjustamisega. Kuna kaebajal esinesid vaimse tervise probleemid juba enne vaidlusaluseid ümberpaigutusi, võivad kaebaja välja toodud hingelised probleemid olla pigem tingitud tema varasemast seisundist või raskustest harjuda vangla üldise režiimiga.
5.Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 2. septembri 2025. a määruse peale.
6.Tartu Ringkonnakohus tagastas 4. septembri 2025. a määrusega määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 alusel, kuivõrd kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ega korranud neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja palub määruskaebuses, et tema kaebus võetaks menetlusse ja kui rahalist hüvitist ei pea kohus põhjendatuks, siis tuleb asjas tuvastada õigusvastasus. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist ja riigi õigusabi. Ta leiab oma määruskaebuses kokkuvõtlikult järgmist. 2(6)
3-25-1780
7.1.Ümberpaigutustega kaasnevat õiguste riivet ei saa pidada väheintensiivseks. Vanglas on iga ümberpaigutus võrreldav uude elukohta kolimisega vabaduses. Kaebajalt võeti korduvalt ära õigus viibida enda koduüksuses. Vastustaja pikaaegne praktika on, et kaebajat jooksutatakse pidevalt erinevate osakondade, üksuste ja hoonekorpuste vahel, et sellega põhjustada kaebajale ärevust, paanikat, ebamugavust, alandustunnet, viha, hirmu ja stressi. Vangla teeb seda sihipäraselt ja süstemaatiliselt. Kaebaja ei tunne ennast kuskil mugavalt ja kannatab vaimse pinge ning stressi käes. Igasugune kambriväline liikumine ja helid, nagu võtmeklõbin või kambrisse helistamine, tekitavad kaebajas hirmu ja tugevat ärevust, sest kaebaja eeldab ja arvab, et tal kästakse taas asjad kokku panna ja uude osakonda kolida. See on kestnud juba üle aasta.
7.2.Põhiseaduse (PS) § 18 sätestab, et kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Sama sätestab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3. See on absoluutne õigus ja demokraatliku ühiskonna alus. VangS § 41 lg 1 näeb ette, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut tuleb kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjustaks talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need piirangud, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas viibimisega. Vanglareeglid ja nende kohaldamine peavad olema mõõdukad ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida nad taotlevad. Ametnikele on anud liiga suur kaalutlusruum.
7.3.Kaebajal on vaimse tervise probleemid, millest vastustaja on teadlik. Kaebajale
21.veebruaril 2017 tehtud testide alusel tuvastati tal hulgaliselt erinevaid segatüüpi isiksushäireid ning mh see, et kaebajal on muutustega kohanemine ja ohu tajumine piiratud, need võivad tekitada paanikat. Kaebajal on lisaks diagnoositud ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire, millest tulenevalt on tema keskendumine ja suhtlemine raskendatud. Kaebaja tervist hinnati töövõimehindamise ekspertiisi 24. juuli 2023. a otsusega. Ekspertiisis on muuhulgas leitud, et kaebaja stressitaluvus on madal, et talle ei sobi kiiret kohanemist nõudvad ametid ja palju muutusi sisaldavad tööülesanded ning et tal esineb raske tegutsemispiirang muutustega kohanemise valdkonnas.
8.Vastustaja palub jätta määruskaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.
8.1.Kohtud on õigesti leidnud, et kaebaja kaebust väärikust alandavat kohtlemist puudutavas osas ei saa ilma riigilõivu tasumata menetleda.
8.2.Ka tervise kahjustamise alusel esitatud hüvitamisnõude tagastamine ja kaebaja määruskaebuse tagastamine oli õiguspärane. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb rahuldada, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Hüvitamisnõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik eelnimetatud tingimused. Mitte igasugust ebameeldivustunnet, üleelamist või negatiivset emotsiooni ei saa pidada tervise kahjustamiseks; inimesele peab olema saabunud reaalne kahjulik tagajärg ja see peab ületama teatava tõsidusastme. Hingelised üleelamised, stress ja võimalik heaolu langus ei ole käsitatavad tervise kahjustamisena. Riigivastutuse seadus ei ava tervise kahjustamise mõistet. Võlaõiguses on kehavigastus või tervisekahjustus isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi rikkumine. Karistusõiguses on tervisekahjustus inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist. Selleks, et tegemist oleks väärikuse alandamisega, peab väidetava kahju tekitanud tegevuse või tegevusetuse mõju isikule ületama teatava raskusastme või intensiivsuse. Sarnaselt väärikuse alandamise kindlakstegemisega 3(6)
3-25-1780 (RVastS § 9 lg 1) on ka tervise kahjustamise puhul vajalik, et kahju tekkimise mõju ületaks teatava raskusastme või intensiivsuse.
8.3.Kaebaja ei ole viidanud tõenditele, mis võiksid tervisekahju tekkimist kinnitada. Kaebaja on esitanud mitmeid vaimsele tervisele tekitatud kahju hüvitamise taotlusi teistes asjades sama ajavahemiku kohta ka muudel põhjustel, viidates tervise kahjustamisele näiteks kambri tingimuste tõttu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada tervise kahjustamisega seotud kaebust puudutavas osas. Kolleegium saadab selles osas kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule (HKMS § 238 lg 2 neljas lause). Kaebaja taotlus saada riigi õigusabi korras esindaja tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel.
10.Inimväärikuse alandamisega seotud osas tagastati kaebus riigilõivu tasumata jätmise tõttu, kusjuures kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise määrus on jõustunud. Seega jääb selles osas määruskaebus rahuldamata.
11.Ringkonnakohus on soostunud halduskohtuga, et tervise kahjustamisega seotud kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Kaebaja kaebus puudutab tõsist küsimust - kinnipeetava pikaaegseid korduvaid vanglas ümberpaigutamisi, mis võivad mõjutada kaebaja vaimset ning ka füüsilist tervist. Selliseid ümberpaigutamisi ei saa lugeda kaitstava õiguse - kinnipeetava tervise - väheintensiivseteks riiveteks ega kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks.
12.Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on oma lahendites korduvalt leidnud, et kinnipeetava ümberpaigutamine võib kujutada EIÕK art 3 (ebainimliku või alandava kohtlemise ja piinamise keeld) rikkumist (Orchowski vs. Poola, nr 17885/04; Payet vs. Prantsusmaa, nr 19606/08; Khider vs. Prantsusmaa, nr 39364/05). Enamik neist juhtumeist puudutab küll sagedasi vanglate vahelisi, st ühest vanglast teise ümberpaigutamisi, kuid need seisukohad on relevantsed ka vanglasisese ümberpaigutamise korral. Ümberpaigutamiste analüüsimisel on EIK arvesse võtnud kaebaja tervislikku seisundit ja leidnud, et terviseprobleemidega kinnipeetava korduv ümberpaigutamine võib talle põhjustada täiendavat stressi ja halvendada tervist ning tekitada selliseid kannatusi, mille intensiivsus ületab kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatuse taseme (Raffray Taddei vs. Prantsusmaa, nr 36435/07; Bamouhammad vs. Belgia, nr 47687/13). Samal ajal kontrollib EIK seda, kas ümberpaigutamised on vajalikud turvalisuse tagamiseks ja toimunud praktilistel põhjustel, mitte soovist kinnipeetavat alandada või häbistada (Khider vs. Prantsusmaa, nr 56054/12). Sagedased ümberpaigutamised võivad rikkuda ka kinnipeetavate EIÕK art-s 8 sätestatud õigust eraelu kaitsele ega tohi endast kujutada varjatud karisust (Stanislav Lutsenko vs. Ukraina, nr 483/10).
13.Eelneva tõttu on ennatlik väita, et perioodi jooksul, mis kestis veidi üle aasta, kinnipeetavast kaebaja 20 või ehk enamalgi korral ümberpaigutamine, isegi kui see toimus vangla sees ja mitte vanglate vahel, kujutab endast kaitstava õiguse (kaebaja tervis) väheintensiivset riivet ning et asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). Lisaks märgib kolleegium, et mis puudutab ümberpaigutamiste täpset arvu, siis on kinnipeetavast kaebajal raske seda ise ilma täiendava teabeta tõendada. Vastuses kinnipeetava küsimusele, mitu 4(6)
3-25-1780 korda teda on ümber paigutatud, teatas vangla, et kaebajat on ümber paigutatud 22 korral (dtl 18). Alles hiljem, kohtueelse menetluse käigus, korrigeeris vangla oma vastust 20 korrale (dtl 20). Arvestades, et ümberpaigutusi oli vähemalt 20, ei saa kaebajalt eeldada, et ta mäletaks täpset ümberpaigutuste arvu. Seevastu oli vanglal kohustus ümberpaigutamisi dokumenteerida. Vabariigi Valitsuse
1.märtsi 2018. a määruse nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus” lisa 1 „Vangiregistrisse kantavad andmed“ järgi tuleb vanglal vangiregistrisse kanda mh paiknemise ja liikumise andmed, sh kambrisse või tuppa paigutamise/ümberpaigutamise kuupäev (4.1.4) ja paigutamise/ümberpaigutamise alus ja põhjus (4.1.5). Dokumenteerimise kohustus tagab muuhulgas seda, et ei rikutaks kinnipeetavate õigust tervise kaitsele PS § 28 mõttes ja dokumenteerimise tõendamiskoormus lasub vanglal, mitte kinnipeetaval (vt RKHKo 3-22-1384/55, p 31). Kohtutel tulnuks lisaks kindlaks teha ka iga ümberpaigutamise kohta, mis oli selle põhjus. Praeguses menetlusstaadumis ei saa veel olla veendumust, et kõik ümberpaigutamised, oleksid põhjendatud kaebaja enda käitumisega (distsiplinaarkaristused) või objektiivsete vajadustega (ruumide remont). Kohtud pole neid tõendeid sügavuti analüüsinud. Vangla vastusest nähtub, et tõenäoliselt olid mitmed ümberpaigutamised õiguspärased ja põhjendatud, eeskätt kui tegemist oli täiendavate julgeolekuabinõude või kartseri juhtumitega. Sama saab ilmselt öelda olukorra kohta, kui suleti E-hoone, millega paratamatult kaasnes osa kinnipeetavate ümberpaigutamine. Samas pole vastustaja iga ümberpaigutamise puhul konkreetset põhjust välja toonud ja kohus pole seda ka välja selgitanud, et kindlaks teha, kas kaebaja tervislikku seisundit arvesse võttes oleks olnud võimalik ümberpaigutamisi vältida või paremini ette valmistada ja planeerida selliselt, et need ei toimuks nii lähestikku. Kolleegiumile jääb selgusetuks, miks pandi kaebaja pikemateks perioodideks erinevatesse kambritesse. Näiteks kui kaebaja oli alguses E8-osakonna kambris 2133, siis kas oli põhjendatud, et vahepeal paari päeva kaupa hoiti kinnipeetavat mujal ja siis paigutati E7-osakonna kambrisse 2102, kuid mitte tagasi kambrisse 2133.
14.Kohtud oleksid pidanud eeltoodud EIK-i praktikast lähtuvalt pöörama praeguses asjas tähelepanu sellele, et sagedased ümberpaigutamised võivad, hoolimata nende põhjustest, mõjuda halvasti kaebaja tervisele. Vastupidi kohtutele leiab kolleegium, et kui kaebajal on vaimse tervise probleemid, siis tuleb erilise ettevaatusega suhtuda tegevusse, mis võib haavatava isiku vaimset tervist negatiivselt mõjutada. Pidades silmas seda, et kaebajal esinevad ärevushäired, võib kaebajale olla rutiin vajalik ja sellest väljumine tekitada täiendavaid üleelamisi. Kui menetlusosalisel pole võimalik tõendeid esitada, tuleb kohtul vajaduse korral koguda tõendeid ise (HKMS § 2 lg 4), et isiku õigused ei jääks kaitseta.
15.Kolleegium täheldab, et kuigi praeguses asjas ei ole vaatluse all enam inimväärikuse väidetav alandamine ja iga tervisele tekitatud kahju ei pruugi ilmtingimata tähendada inimväärikuse alandamist, ei ole välistatud, et põhimõtteliselt võib osas olukordades vaimsele tervisele tekkinud kahju mõjutada ka isiku inimväärikust, mistõttu võib tekkida vajadus vaadata neid koostoimes. Kui füüsilisele või vaimsele tervisele tekitatud kahjuga kaasneb inimväärikuse alandamine ja kui kannatused jõuavad kohtu kehtestatud raskusastme künniseni (see künnis on individuaalne ja sõltub ebainimliku kohtlemise kestusest, selle mõjust füüsilisele ja vaimsele tervisele, ka kaebaja soost, vanusest ja tervislikust seisundist; vt nt Muršić vs. Horvaatia, 7334/13, p 97), siis võib selline rikkumine kogumis näiteks EIK-i praktika kohaselt viia ka suurema hüvitiseni. Teisalt märgib kolleegium, et vanglasisene ümberpaigutamine võib, nagu eespool kirjeldatud EIK praktikast tuleneb, lisaks EIÕK art 3 rikkumisele või selle asemel kujutada endast EIÕK art 8, st eraelu ja kodu puutumatuse rikkumist. Näiteks on Saksamaa Föderaalne Konstitutsioonikohus leidnud, et 5(6)
3-25-1780 rahvusvahelise kaitse taotleja eluruum kinnipidamiskeskuses on „kodu“ Saksamaa põhiseaduse art 13 mõttes (BVerfG 2 BvR 460/25, p-d 27–30). Seetõttu ei pruugi võrdlus kolimisega teatud ümberpaigutuste kontekstis olla täiesti alusetu.
16.Tulenevalt eelnevast leiab kolleegium, et kohtute määrused tuleb osaliselt tühistada ja kaebus tuleb saata tühistatud osas tagasi halduskohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks.
17.Kohtulahendi avalikustamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.