2.Tagastada kaebajale enam tasutud riigilõiv 10 eurot pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
3.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv ja muud võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
X (kaebaja) esitas 02.03.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt viibis ta 04.02.2026 Narva piiripunktis ja ületas riigipiiri, kui kell 21.20 teatati talle, et passikontroll on lõppenud, kuid tema passi ei tagastatud. Kaebajale ei selgitatud, milline on tema menetluslik staatus, kas ta on kinni peetud, millisel õiguslikul alusel dokumente kinni hoitakse ning kas ja millisel alusel on tema liikumisvabadus piiratud. Kaebaja viibis kuni kella 22.37-ni ametnike kontrolli all ja tal puudus reaalne võimalus ruumist lahkuda. Kell 22.37 toimus väärteoprotokolli kohaselt väidetav õigusrikkumine; kell 00.02 selgitati kaebajale tema õigusi; kell 00.25 kuni 01.10 kuulati kaebaja üle ning seejärel tagastati talle isikut tõendav dokument. Kaebaja taotleb kohtult välja nõuda kaebuses nimetatud videosalvestised, ametnike kehakaamerate salvestised ning dokumendid. Samuti soovib kaebaja, et kohus tuvastaks tolliametniku isiku, kes suhtles kaebajaga, ja kutsuks ta tunnistajana ülekuulamisele.
2.Kohus jättis 03.03.2026. a määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kaebust täiendavalt põhistama. Kohus selgitas kaebajale, et halduskohtus ei saa vaidlustada väärteomenetluse raames tehtud otsuseid või toiminguid. Kaebaja pidi täpsustama, miks on tuvastamiskaebuse esitamine praegusel juhul vajalik tema õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4).
3.Kaebaja esitas 03.03.2026 kaebuse täpsustuse, milles selgitas, et kaebuse esemeks ei ole väärteomenetluse raames pärast kella 22.37 tehtud menetlustoimingud. Kaebus puudutab üksnes toiminguid, mis tehti pärast passikontrolli lõppenuks teatamist kell 21.20, kaebaja faktlist vabaduse piiramist ajavahemikul 21.20–22.37, talle õiguste mitteselgitamist viivitamata ning isikut tõendava dokumendi kinnipidamist ilma selge menetlusliku aluseta.
3-26-576 Kaebaja taotleb Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) toimingute õigusvastasuse tuvastamist. See on vajalik vältimaks kaebaja faktilist vabaduse piiramist ilma selge menetlusliku aluseta, tagamaks kaebajale õigusselgus tema õiguste ja haldusorgani volituste ulatuse osas, vältimaks õigusliku ebamäärasuse jätkumist edasiste piiriületuste käigus. Kaebaja ületab riigipiiri Narva piiripunktis regulaarselt. Kaebajale ei selgitata piiriületuste käigus, kas tema suhtes kohaldatakse erikorda, millisel õiguslikul alusel see toimub ning milline on sellise menetluse sisu ja kord. Kaebajal puudub muu tõhus õiguskaitsevahend.
4.PPA esitas 12.03.2026 vastusena kohtunõudele kõik asjakohased tõendid, s.o videod piiripunktist kell 21.10, 21.20, 21.37, 22.22, 22.26; piiriinfosüsteemi väljavõtte; Narva piiripunkti juhi selgituse; kaebaja 12.02.2026 esitatud kaebuse PPA-le ja 23.02.2026. a vastuse sellele. Kaebajaga suhelnud politseinikud ei kasutanud vormikaameraid, seega ei olnud võimalik neid salvestisi kohtule esitada. PPA selgitas, et kaebajaga viidi 04.02.2026 Narva piiripunktis läbi tavapärased piirikontrolli toimingud. Tulenevalt riigipiiri seaduse (RiPS) § 11 lg-st 2 kontrollib politsei piirikontrollis riigipiiri ületamisel isikuid ja tuvastab, kas isikule võib anda loa riigipiiri ületamiseks. Isikute kontroll hõlmab isiku dokumentide, viibimisaluste, pagasi ja transpordivahendi kontrolli. Samas lg 3 järgi on välispiiri ületamisel kõik isikud kohustatud politseiametniku nõudmisel andma selgitusi enda isiku kohta. Kaebaja esitas 04.02.2026 kell 21.10 piiripunkti jõudes isikut tõendava dokumendi ning ametnik sisestas andmed infosüsteemi. Järgnevalt esitas ametnik küsimusi pagasi kohta, millele kaebaja esialgu vastata ei soovinud, kuid lõpuks siiski loetles esemeid, mis tal kaasas olid. Saanud infosüsteemist teate, et isiku suhtes tuleb teostada teise astme kontroll, suunas ametnik kaebaja ootealale. Täiendava kontrolli põhjuseks oli kahtlus, et tegemist on isikuga, kes jätab Eestisse saabumisel sularaha deklareerimata. Euroopa Liidu välisest riigist saabudes tuleb tollis deklareerida kaasas olev 10 000 euro väärtuses või enam sularaha. Kaebaja ei saanud kasutada automaatseid väravaid, sest tema suhtes on infosüsteemis tehtud märge teise astme kontrolli vajaduse kohta. PPA lähtus piiripunktis kaebaja isiku tuvastamisel ning küsitlemisel RiPS § 11 lg-s 2 toodud kohustusest kontrollida, kas isikule võib anda loa riigipiiri ületamiseks. Kaebajat ei peetud kinni. Piirikontrolli toimingute kiirus sõltub sellest, kui palju on hetkel piiriületajaid ja kas nad teevad piirikontrollis ametnikega koostööd. PPA hinnangul tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kaebaja ei ole välja toonud, milliseid tema õiguseid on rikutud, mistõttu ei vasta kaebus seaduses sätestatud nõuetele.
KOHTU SEISUKOHT
5.Vastavalt kaebaja 03.03.2026 esitatud täpsustusele puudutab kaebus üksnes PPA toiminguid, mis tehti pärast passikontrolli lõppemisest teatamist kell 21.20, kaebaja faktilist vabaduse piiramist ajavahemikul 21.20–22.37, talle õiguste mitteselgitamist viivitamata ning isikut tõendava dokumendi kinnipidamist ilma selge menetlusliku aluseta. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb PPA menetlustoimingute, mida tehti 04.02.2026 piiriületusel Narva piiripunktis Eesti Vabariiki sisenemisel, õigusvastasuse tuvastamist. Seega on kohtule esitatud tuvastamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 6).
6.Kohus kahtleb kaebaja põhjendatud huvis tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuid leiab, et käesolevas asjas esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.PPA on kohtule esitanud tõendid ja selgituse, milliseid menetlustoiminguid ja mis alusel 04.02.2026 ajavahemikul kell 21.10 kuni 22.37 kaebaja suhtes piiripunktis teostati. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebajal Rumeenia kodakondsus. Kaebaja elukoht on Narva linnas. 04.02.2026 soovis kaebaja siseneda Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Narva piiripunkti jõudes esitas kaebaja ametnikule enda isikut tõendava dokumendi. Ametnik esitas 2
3-26-576 kaebajale küsimusi pagasi kohta, millele kaebaja esialgu vastata ei soovinud, kuid lõpuks loetles ärritunult ametnikule esemeid, mis tal kaasas olid (PPA vastuse lisa 1, videosalvestis). Kaebaja suhtles ametnikuga ja talle vastati vene keeles. Isiku dokumenti kontrollides sai ametnik infosüsteemist teate, et isiku suhtes tuleb teostada teise astme kontroll. Ametnik suunas kaebaja ootealale. Kohtule esitatud videosalvestisest (PPA vastuse lisa 5) nähtub, et PPA ametnik vestles kaebajaga kell 21.37 enam kui 5 minutit. PPA kinnitusel selgitati kaebajale tema õiguseid, piiriületuse tingimusi ja põhjuseid, miks ta peab läbima tollikontrolli, lisaks kohustust teha koostööd.
8.RiPS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja Euroopa Liidu välispiiride ületamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). RiPS-i kohaldatakse Schengeni piirieeskirjadega reguleerimata osas. Schengeni piirieeskirjade artikli 8 punkti 1 kohaselt kontrollivad välispiiri ületamist piirivalveametnikud. Kontroll võib hõlmata ka piiri ületavate isikute transpordivahendeid ja nende valduses olevat pagasit. Kõigi läbivaatuste puhul kohaldatakse asjaomase liikmesriigi õigust. Schengeni piirieeskirjade artikli 8 punkt 2 näeb ette, et kõik isikud läbivad minimaalse kontrolli, mille eesmärgiks on teha esitatud reisidokumentide põhjal kindlaks nende isik. Kõnealune minimaalne kontroll koosneb dokumendi seaduslikul valdajal piiriületust lubava dokumendi kehtivuse ning võltsimis- ja järeletegemise tunnuste kiirest ja otsesest kontrollimisest, kasutades vajadusel tehnilisi vahendeid ning teostades asjaomastes andmebaasides päringuid üksnes varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud dokumentide kohta. Siiski võivad piirivalveametnikud liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavate isikute minimaalsel kontrollimisel teha pisteliselt päringuid siseriiklikes või Euroopa andmebaasides, et teha kindlaks, et isik ei kujuta tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvusvahelistele suhetele ega rahvatervisele. Käesoleval juhul oli täiendava kontrolli põhjuseks kahtlus, et kaebaja jätab Eestisse saabumisel sularaha deklareerimata. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1672, mis käsitleb liitu toodava või liidust välja viidava sularaha kontrolli, artikkel 3 näeb ette kohustuse esitada sularahadeklaratsioon, kui Euroopa Liitu sisenedes või Euroopa Liidust lahkudes on kaasas sularaha vähemalt 10 000 euro väärtuses. Kaebaja oli varasemalt riiki sisenenud, kaasas enam kui 10 000 eurot sularaha, ning keeldunud kontrollis küsimustele vastamisest (PPA vastuse lisa 3). RiPS § 114 lg 1 kohaselt võib politsei ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel toll piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri valvamisega, ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada korrakaitseseaduse (KorS) §-des 30, 31, 32, 33, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-s sätestatud alusel ja korras. Ka RiPS § 114 lg-st 1 viitega KorS §-dele 48 ja 49 tuleneb seega õiguslik alus isiku ja tema pagasi läbivaatuseks piirikontrolli raames. Lisaks selgitab kohus kaebajale, et Vabariigi Valitsuse 17.09.1997. a määruse nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ punkt 18 sätestab välispiiri ületava isiku kohustused, mille alapunkti 2 kohaselt peab isik vastama piirikontrolli teostava politsei- või tolliametniku täpsustavatele küsimustele enda isiku, reisi ja pagasi kohta ning täitma piirikontrolli teostava politsei- või tolliametniku seaduslikud nõudmised. Sama punkti alapunkti 4 järgi tuleb isikul teatada viivitamatult piirikontrolli teostama asuvale politsei- või tolliametnikule kaasasolevatest strateegilistest kaupadest, relvadest, laskemoonast, erivahenditest, lõhkematerjalist, narkootilistest ning radioaktiivsetest ja muudest eriluba vajavatest esemetest ja ainetest; kontrollimise käigus avastatud deklareerimata jäetud eriluba vajavad esemed ja ained kuuluvad konfiskeerimisele. Piirirežiimi eeskirja punkti 18 alapunkti 5 kohaselt peab 3
3-26-576 isik suunduma politsei- või tolliametniku korraldusel ametiruumidesse täiendava kontrolli läbiviimiseks. Kohtule seni asjas esitatud tõendid kinnitavad, et kaebaja suhtes teostati 04.02.2026 menetlustoiminguid vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kohus ei pea vajalikuks koguda asja juurde täiendavaid kaebaja taotletud tõendeid (HKMS § 62 lg 2).
9.Kohtu hinnangul on PPA tegevus vaidlusalusel ajavahemikul võinud riivata kaebaja õigusi üksnes väheintensiivselt. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kuigi kaebaja leiab, et tema suhtes teostatud menetlustoimingud olid õigusvastased, ei keelatud kaebajale riiki sisenemist 04.02.2026. Kaebaja saabus Narva piiripunkti jalakäijate terminali sisenevale suunale 04.02.2026 kell 21.10 ja pärast menetlustoimingute lõppu 05.02.2026 kell 01.55 anti kaebajale luba lahkuda piiripunktist. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et kaebajal puudub õigus nõuda piirikontrolli teostamist automaatväravate kaudu. Paratamatult sõltub piirikontrolli toimingute kiirus sellest, kui palju on hetkel piiriületajaid ja kas nad teevad piirikontrollis ametnikega koostööd. Kohtule ei nähtu, et kaebaja õigust saada piiril tehtavate menetlustoimingute kohta piisaval määral selgitusi oleks rikutud. Arvestades kaebaja enda põhjendusi, mille kohaselt ületab ta riigipiiri sageli, on kaebajale ilmselt ka teada piiriületuse kord.
10.Kohus leiab kokkuvõttes, et kaebaja suhtes pole PPA teinud meelevaldseid või põhjendamatuid menetlustoiminguid ja kaebaja õiguste võimalik riive 04.02.2026 toimunud piiriületuse käigus on vähene. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 30 eurot. Riigilõivuseaduse § 60 lg 1 kohaselt tuleb halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. Seega on riigilõivu tasutud ettenähtust rohkem ning kohus tagastab kaebajale enam tasutud riigilõivu 10 eurot HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel. Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 4 kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt ei kuulu kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 20 eurot tagastamisele. Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
13.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.