G.P kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tarbijavaidluste komisjoni 13.03.2026 menetluse nr 19-1/2603176 lõpetamise teate tühistamiseks ning tarbijavaidluste komisjoni kohustamiseks jätkama asja menetlemist sisuliselt
3.Lahendi avaldamisel asendada kaebaja ja kaupleja nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.G.P (kaebaja) esitas 14.03.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse (14.03.2026 kaebus (digitaalse kohtutoimiku leheküljel (dtl) 2–3); 14.03.2026 kaebuse täiendus (dtl 155,158); 16.03.2026 kaebuse täiendus (dtl 162); 18.03.2026 kaebuse täiendus (dtl 201); 26.03.2026 kaebuse muutmise avaldus (dtl 389–401), milles taotleb: - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) tarbijavaidluste komisjoni 13.03.2026 menetluse nr 19-1/26-03176 lõpetamise teate tühistamist; - tarbijavaidluste komisjoni kohustamist jätkama asja menetlemist sisuliselt; - tarbijavaidluste komisjoni tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist kaupleja suhtes sisulise järelevalve teostamata jätmisel ja kaupleja agressiivsete kauplemisvõtete kohta sisulise hinnangu andmata jätmisel; - TTJA juristide ja sekretariaadi ebakompetentsuse ja kohtu eksitamise tuvastamist. Kaebuse asjaolude kohaselt esitas kaebaja TTJA tarbijavaidluste komisjonile avalduse tarbijavaidluse menetluse algatamiseks AS XX tegevuse peale seoses meditsiiniteenuste arvete esitamisega ja inkassomenetlusega. Kaebaja loobus 27.03.2023 vastuvõtul kliiniku teenustest, kuid kliinik esitas ettemaksuarved, kuigi kaebajal puudusid kinnitatud broneeringud 2023. a aprilli visiitideks. Kliinik esitas kaebajale arved ning edastas nõude sissenõudmiseks inkassole Julianus Inkasso OÜ, samuti avaldati andmed maksehäireregistris Taust.ee. Kaebaja hinnangul toimus lisaks ebaseaduslik juurdepääs tema terviseandmetele ja meditsiinidokumentide tagantjärele muutmine, et õigustada olematut võlanõuet. TTJA tarbijavaidluste komisjon alustas 06.03.2026 kirjaga kaebaja vaidluse algatamise avalduse menetlemisega, edastades avalduse AS-le XX. Kliinik teatas 10.03.2026 tarbijavaidluste komisjonile, et vaidlus puudutab 2023. aastal broneeritud vastuvõttudele mitteilmumisega seotud arveid. Kaebaja sai kliinikult broneeringute kinnitused, vastuvõttude meeldetuletused ning korduvad meeldetuletused arvete tasumiseks, kuid jättis neile reageerimata. AS-le XX tühistas 1(6)
arved 03.03.2026 omapoolse vastutulekuna ja vaidluse konstruktiivseks lahendamiseks, s.o enne avalduse kättesaamist. Samuti on lõpetatud kaebaja suhtes algatatud inkassomenetlus. Seetõttu leidis kliinik, et kaebaja kui tarbija nõue ära langenud ning puudub vaidluse ese, paludes tarbijavaidluste komisjonilt menetluse lõpetamist kaebaja nõude rahuldamise tõttu. Sellest tulenevalt teavitas TTJA tarbijavaidluste komisjon 13.03.2026 kirjaga kaebaja avalduse menetluse nr 19-1/26-03176 lõpetamisest põhjusel, et kaupleja rahuldas tarbija nõude. Teates on selgitatud, et menetluse lõpetamisega on avalduse läbivaatamine ja tarbijavaidluse menetlus lõppenud. Kaebaja on kaebust põhjendanud sellega, et tema hinnangul on menetluse lõpetamine kaupleja poolt nõude rahuldamise tõttu ebaseaduslik, sest kaebaja põhiline nõue ebaausa kauplemisvõtte tuvastamiseks ja järelevalve algatamiseks on täitmata. Tarbijavaidluste komisjon ei selgitanud välja asjas olulisi asjaolusid kaupleja agressiivse käitumise kohta ega taganud kaebajale võimalust enne otsuse tegemist olla ära kuulatud. Tarbijavaidluste komisjoni otsus menetluse lõpetamise kohta tekitas kaebajale vahetuid tagajärgi, jättes ta ilma võimalusest saada komisjoni hinnang kaupleja ebaausate kauplemisvõtete kohta. AS XX on vaid tagasi võtnud oma nõuded inkassofirmast seoses 10.04.2023 ja 17.04.2023 arvetega, kuid 27.03.2023 väljastatud ettemaksearved ei ole raamatupidamislikult annulleeritud ning nõue on endiselt õhus. Seetõttu ei ole nõude tagasivõtmine inkassost nõude rahuldamine ning tegemist on kohtu eksitamisega. Kaebus ei ole suunatud ainult arvete tühistamisele, vaid ka TTJA süsteemse tegevusetuse ja ebakompetentsuse tuvastamisele, mis on toonud kaasa kaebaja kui tarbija õiguste rikkumise riigiasutuse poolt.
KOHTU PÕHJENDUSED
TTJA tarbijavaidluste komisjoni tegevus
2.Kaebaja soovib, et kohus tühistaks TTJA tarbijavaidluste komisjoni 13.03.2026 otsuse tarbijavaidluse menetluse lõpetamisest ning kohustaks komisjoni kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebaja ei ole rahul tarbijavaidluste komisjoni otsusega lõpetada tarbijavaidluse menetlus kaupleja poolt nõude rahuldamisega. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Kohus tagastab kaebuse kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1). Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).
3.Kohus leiab, et kaebaja soovitud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tervishoiuteenuse osutamine ei toimu avalik-õiguslikus suhtes (vt kaebaja 27.03.2026 seisukoht, dtl 440), vaid tervishoiuteenuse osutamist reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) 41. peatükk ehk §-d 758773. Tervishoiuteenuse osutamise lepingust kui eraõigussuhtest tulenevaid nõudeid lahendab maakohus (TsMS § 1). Seetõttu ei ole ka maakohtu poole pöördumise eelduseks, et kaebaja soovitud õiguslikud asjaolud kaebaja ja kaupleja vahelises õigussuhtes tuvastaks halduskohus (dtl 440).
4.Tarbijakaitseseadus (TKS) § 1 lg 1 kohaselt reguleerib TKS tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, sätestab tarbija ja kaupleja vahelise vaidluse kohtuvälise lahendamise korra, sealhulgas tarbijavaidluste komisjoni töö korralduse, tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. Vastavalt TKS § 21 lg-le 3 ei lahenda TTJA tarbija kaebust, mille sisuks on tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tuleneva tarbijavaidluse lahendamine, vaid sellise vaidluse lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsev tarbijavaidluste komisjon, lähtudes TKS 6. peatükis sätestatust. Sealjuures on tarbijavaidluste komisjon sõltumatu ja erapooletu üksus (TKS § 40 lg 1) ning TTJA täidab üksnes komisjoni sekretariaadi ülesandeid, valmistades ette vaidluse lahendamise, tagades komisjoni asjaajamise ja istungi ruumi, protokollides istungeid ja avaldades otsuseid ning korraldades komisjoni tegevuse kohta nõutava teabe ja aruannete esitamist (TKS § 44 lg-d 1 ja 2). 2(6)
Komisjoni sekretariaat otsustab TKS § 47 lg-s 1 loetletud alustel komisjonile esitatud avalduste menetlusse võtmata jätmise ning TKS § 48 lg 7 ja 8 alustel menetluse lõpetamise.
5.Käesoleval juhul on TTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaat lõpetanud kaebaja esitatud tarbijavaidluse avalduse menetluse TKS § 48 lg 7 p 1 alusel, sest AS XX rahuldas kaebaja nõude, st tühistas kaebajale esitatud arved ning lõpetas tasumata arvete osas inkassomenetluse. Kohtule arusaadavalt on kaebuse esitamise eesmärk kantud eelkõige sellest, et kaebaja soovib tuvastada AS XX tegevuse õigusvastasuse (sh ebaausate kauplemisvõtete kasutamise tuvastamine ning kaebaja isikuandmete õigusvastane töötlemine). Seega on kaebaja tegelik eesmärk kaitsta oma õigusi suhtes AS-ga XX. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitatud kaebus seotud avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, kuivõrd tarbijavaidluste komisjoni otsustega seotud vaidlused on käsitletavad tsiviilasjadena. Tarbijavaidlused on eraõigusliku iseloomuga vaidlused ning tarbijavaidluste komisjoni eesmärk selliste vaidluste lahendamine kohtuväliselt. Tarbijavaidluste komisjoni otsused ei ole aga õiguslikult siduvad (TKS § 36 lg 1). Tähelepanu tuleb pöörata ka TKS § 1 lg-le 6, mille kohaselt ei ole tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tuleneva vaidluse lahendamine tarbijavaidluste komisjonis haldusmenetlus HMS tähenduses. See tähendab, et olukorras, kus komisjonis tarbijavaidluse lahendamine ei ole haldusmenetlus, ei ole komisjoni otsust menetluse lõpetamise kohta võimalik vaidlustada ka halduskohtus. Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1). Halduskohtul puudub pädevus lahendada eraõigussuhtest võrsuvaid vaidlusi ning halduskohus ei saa hinnata vaidluse tulemusest eraldiseisvalt tarbijavaidluste komisjoni tegevuse õiguspärasust, sh tuvastada komisjoni ebakompetensust.
6.Tarbijavaidluste komisjoni otsused ei ole kohtus vaidlustatavad nii, et kaebajal oleks võimalik esitada halduskohtule kaebust vastava otsuse tühistamiseks. Arvestades, et kaebaja esmane huvi seisneb selles, et ta ei peaks väidetavalt tühistamata arve alusel edaspidi erakliinikule võimaliku nõudeõiguse realiseerimise korral raha maksma, siis selline kaebaja õiguste kaitse ei ole realiseeritav halduskohtus, vaid selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. TKS § 60 lg 2 kohaselt on pooltel võimalik otsusega mittenõustumise korral pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. See tähendab, et kaebajal ei ole võimalik kohtus eraldiseisvalt vaidlustada komisjoni otsust, vaid sellisel juhul (nt annulleerimata arvetele tuginedes) tuleb tarbijal esitada kaupleja vastu hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras. Tsiviilõiguslike asjaolude tuvastamine ei ole samuti halduskohtu pädevuses, sealjuures ebaausa kauplemisvõtte kasutamise tõttu kahju kandnud tarbijal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel (TKS 13 lg 2). Seega kui kaebaja ei nõustu komisjoni otsusega menetluse lõpetamisest, on kaebajal võimalik enda õiguseid erakliiniku tegevuse suhtes kaitsta ennekõike tsiviilkohtumenetluses, esitades nõuetekohase hagi maakohtule. Sellise hagi raames on kaebajal võimalik tugineda ka kaupleja vastu esitatud laiendatud nõuetele (esitatud halduskohtule 27.03.2026, dtl 439 jj)). Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse TTJA tarbijavaidluste komisjoni 13.03.2026 menetluse lõpetamise otsustuse tühistamiseks ja komisjoni kohustamiseks jätkama asja menetlemist sisuliselt HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Riiklik järelevalve
7.Kohtule nähtub kaebusele lisatud menetlusdokumentidest, et kaebaja on esitanud TTJA tarbijavaidluste komisjonile hulganisti avaldusi, milles soovis muuhulgas AS XXle kohustava ettekirjutuse või rahatrahvi tegemist, järelevalvemeetmete rakendamist ja kohustada hüvitama moraalne kahju ja mainekahju (nt 24.02.2026 avaldus, dtl 15–18 ja dtl 371–374; 07.03.2026 avaldus, dtl 83–84 ja dtl 358). Kohtule esitatud dokumentide põhjal on kohtul keeruline eristada, kas kaebaja esitas kõik avaldused ja pöördumised TTJA tarbijavaidluste komisjonile või 3(6)
tarbijavaidlusest eraldiseisvate avaldustena algatada riiklik järelevalve TTJA-le kui haldusorganile. Samas on kaebaja esitanud kohtule tuvastamiskaebuse, milles soovib tuvastada TTJA tegevusetuse õigusvastasust järelevalvemenetluse algatamata jätmisel. Seega juhul, kui kaebaja avaldusi ja kohtule esitatud kaebuse eesmärki tõlgendada selliselt, et kaebaja soovis riikliku järelevalve menetluse algatamist AS XX suhtes, siis peab kohus vajalikuks selgitada järgmist.
8.Kaebaja esmane huvi või õigus seisneb selles, et ta ei peaks erakliinikule tühistamata arve alusel raha maksma ning selles osas on olemas teine menetluskord. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda riikliku järelevalve menetluse algatamist üksnes põhjusel, et kaebaja väidetud ettemaksuarved on endiselt tühistamata ja tarbijavaidluse ese on säilinud. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis praegusel juhul saab kaebaja enda õigusi erakliiniku tegevuse suhtes kaitsta maakohtu kaudu. Kui kaebaja leiab, et ebaausa kauplemisvõtte tõttu on tal tekkinud kahju või muid tagajärgi, siis on kaebajal õigus kasutada VÕS-is sätestatud õiguskaitsevahendeid (TKS § 13 lg 2). Niisiis ei ole riikliku järelevalve eesmärgiks korraldada rahaliste nõuete lahendamine, vaid selleks on ette nähtud teine menetluskord, st hagiga maakohtu poole pöördumine. Sellisel juhul on ka riikliku järelevalvemenetluse algatamata jätmise tõttu halduskohtu poole pöördumine kaebeõiguse puudumise tõttu välistatud (HKMS § 121 lg 2 p 1).
9.Kaebusest nähtub lisaks rahalise nõude lahendamisele ka kaebaja soov, et kaupleja tegevuse kohta antaks hinnang ning kauplejat karistataks. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda TTJA-lt järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme üle. Kaebajal on õigus nõuda kaalutlusvigadeta otsustamist järelevalvemenetluse alustamise üle ning sedagi vaid juhul, kui järelevalvemenetluse läbiviimine tema õigusi ka tegelikult kaitseb. Kui järelevalvemenetluse läbiviimine tema õigusi ei kaitse, siis ei saa vastustaja võimalikud kaalumisvead või lausa tegevusetus tema õigustele mõju omada ja kaebaja ei saa nõuda vastustajalt kaalumisotsuse tegemist. Riikliku järelevalve eesmärk ei ole lahendada kaebaja ja kaupleja vahelisi suhteid, asendades maakohut tsiviilvaidlusi lahendava organina. Riikliku järelevalve eesmärk on ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine, mistõttu saab TTJA poolt riikliku järelevalve läbiviimise käigus tehtav ettekirjutus mõjutada kaupleja tegevust vaid edaspidise teenuse osutamisel, mitte kõrvaldada kaebajale juba tekkinud võimalikke negatiivseid tagajärgi. TTJA poolt riikliku järelevalve võimaliku läbiviimise eesmärk on kaitsta tarbijate kollektiivseid huve kaupleja tegevuse eest. Seda kinnitab muu hulgas TKS § 21 lg 2 p 6, mis annab TTJA-le õiguse nõuda maakohtu kaudu tarbijate kollektiivseid huve ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste ja ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelamist ning tarbija õigusi rikkuva muu tegevuse lõpetamist või p 7, mis annab TTJA-le õiguse teavitada avalikkust tarbija õigusi rikkuvast kaupleja tegevusest. Seega TKS alusel riikliku järelevalve menetluse algatamise eesmärgiks saab olla üksnes avaliku või kollektiivse huvi kaitse. Sellise huvi kaitseks ei saa kaebaja halduskohtusse pöörduda (HKMS § 44 lg 2). Kaebajale juba tekkinud negatiivseid tagajärgi saab kaebaja kõrvaldada maakohtusse pöördudes (vt eespool). Olukorras, kus rahaliselt hinnatavate hüvede ja õiguste üle saab vaidlus edasi toimuda üksnes maakohtus, saaks järelevalvemenetlus kaupleja tegevuse üle piirduda üksnes küsimusega, kas kauplejat tuleks karistada. Mistahes muud hüvet või kaebaja õiguste taastamist (sh kaebajal lasuva kohustuse äralangemist) järelevalvemenetluse tulemusel kaasneda ei saa. Kui kaebajale ei saa kaasneda järelevalvemenetluse tulemusel mõnda hüve või tema õiguste taastamist, ei ole kaebajal 4(6)
kaebeõigust sellel eesmärgil, et teist isikut järelevalvemenetluse raames karistataks või talle mõni ettekirjutus tehtaks. Selline järelevalvemenetlus ei ole suunatud kaebaja õiguste kaitseks ning seega puudub kaebajal järelevalvemenetluse algatamise kaalumiseks halduskohtusse pöördumisel kaebeõigus, sh sõltumata sellest, kas TTJA on järelevalvemenetluse algatamist eraldi kaalunud.
10.Kaebaja nõue vastustaja vastu järelevalvemenetluse osas on sõnastatud tuvastamisnõudena. Kaebaja eesmärgiks on saada muu hulgas sisuline hinnang kauplemisvõtete ning ka TJJA menetlusliku tegevuse kohta. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Juhul, kui järelevalvemenetlusega ei kaasne kaebaja mistahes muude õiguste kaitset, ei ole kaebajal põhjendatud huvi järelevalvemenetluse läbiviimiseks ega ka kaebeõigust halduskohtusse pöördumiseks üksnes eesmärgil, kui kaebaja soovib veenduda TTJA või kaupleja tegevuse õigusvastasuses (Riigikohtu määruse nr 3-3-1-100-08 p 36 ja otsuse nr 3-3-1-101-08 p 28) ehk saada selgust, kellel on siinses vaidluses õigus. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Sealjuures on preventiivse huvi möönmine erandlik, st tegemist peab olema erilise preventiivse huviga (Riigikohtu 14.02.2023 määruse nr 3-22-721 p 10). Üksnes abstraktne oht, et TTJA võib tulevikus õigusvastaselt tegutseda, või kaebaja soov veenduda TTJA tegevuse õigusvastasuses, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav (Riigikohtu määruse nr 3-3-1-100-08 p 36 ja otsuse nr 3-3-1-101-08 p 28). Veelgi enam, saab preventiivne huvi tulla kõne alla haldusorgani suhtes, mitte aga kauplejaga tekkinud tsiviilõiguslikus suhtes.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus järelevalve küsimuses ja tuvastamisnõuetes osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mis sätestab, kohus võib kaebuse tagastada ka ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebajale ei tuleneks kaebeõigust ka siis, kui järelevalve kohta esitatud tuvastamisnõue asendada tühistamis- või kohustamisnõudega, kuna TKS riikliku järelevalve normide eesmärgiks käesoleval juhul ei ole üksikisiku kaitse või isiku õiguste taastamine juba varem tekkinud eraõigussuhtes (s.o kaebaja ja kaupleja vahel). Kaebajal ei ole kaebeõigust teise isiku karistamiseks või sanktsioneerimiseks ilma, et sellega kaasneks kaebaja õiguste kaitse. Isikuandmete töötlemine
12.Kaebaja on esitanud kaebuses väiteid ka selle kohta, et kaupleja on tema andmeid töödelnud õigusvastaselt. Kohus selgitab kaebaja isikuandmete töötlemise väidete osas, et kaebajal on võimalik enda õiguste kaitseks esitada tema isikuandmete töötlemist puudutavaid nõudeid vastutavale töötlejale ehk AS XX või esitada vastustava töötleja vastu sellekohaste nõuetega hagi maakohtusse. Samuti on kaebajal võimalik pöörduda isikuandmete töötlemist puudutava kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole, kui ta leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi. Kaebaja on esitanud käesoleva määruse koostamise päeval kohtule AKI vastava otsustuse (dtl 454-456), kuid ei ole esitanud sellega seoses ühtegi kaebust või nõuet. Kohus selgitab kaebajale, et kohus ei saa hinnata halduskohtumenetluses eraõigusliku juriidilise isiku tegevust kaebaja andmete töötlemisel, vaid halduskohtus saab kaebaja vaidlustada AKI tehtud otsustust kaebaja kaebuse lahendamise kohta. Seega juhul, kui kaebaja soovib AKI otsustust halduskohtus vaidlustada, tuleb kaebajal esitada selleks eraldiseisev kaebus. Siinse kaebuse ese (TTJA tegevus) ja eesmärk erineb oluliselt AKI järelevalve eesmärgist ning kohus tagastab TTJA vastu esitatud kaebuse tervikuna, 5(6)
mistõttu ei tee kohus ka kaebajale ettepanekut kaebust muuta (HKMS § 49 lg 1 ja § 120 lg 1 p 3). AKI on ka andnud kaebajale suunised, et kaebaja pöörduks esmalt andmetöötleja poole (dtl 452). Muud menetluslikud küsimused
13.Kohus tagastab HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu.
14.Haldusasi nr 3-26-707 on jagatud lahendamiseks kohtunikule Tristan Ploom. Kohtuniku eemalviibimisest ajutise töövõimetuse tõttu, selle eeldatavast kestusest ning vajadusest tagada õigusemõistmise korrakohane toimimine ja anda kaebajale suuniseid tema õiguste kaitseks, teeb kiireloomulised toimingud valvekohtunik Kadri Sullin.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.