lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-4588/17

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-4588/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1052
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Kaire Orion, Einar Vene ja Tanel Saar 19. märts 2026, Tartu 3-25-4588 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses lühiajaliste väljasõitude mittevõimaldamisega X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2026. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinni peetav isik X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väitis, et Tartu Vangla ei ole võimaldanud talle lühiajalisi väljasõite. Kaebaja märkis, et ta on esitanud väljasõitude võimaldamiseks avaldusi, kuid need on jäetud õigusvastaselt menetlusse võtmata. Kaebaja leiab, et vanglale tuleb teha kohustav ettekirjutus väljasõidu võimaldamiseks ning vangla peab hüvitama kaebajale tekitatud mittevaralise kahju. Kaebuses sisaldusid ka esialgse õiguskaitse taotlus ja taotlus vabastada kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.
2.Pärast kaebuse osalist tagastamist ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist
23.detsembri 2025. a määrusega, jäid halduskohtu menetlusse nõuded Tartu Vangla 5. augusti 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2441-2 ja 8. septembri 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2808-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetlusse jäänud nõuete osas tuli kaebajal kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldada kaebuses esinevad puudused ning selgitada, milles talle tekitatud mittevaraline kahju seisneb ja, miks on vangla otsuste õigusvastasuse tuvastamine tema õiguste kaitseks vajalik ehk millist õiguslikku kasu kaebaja saab, kui kohus peaks otsuste õigusvastasuse tuvastama.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohus tagastas 16. jaanuari 2026. a määrusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni punkt 1) ja jättis menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 2). Halduskohus leidis, et kuigi kaebaja vastas halduskohtu 23. detsembri 2025. a määrusele 4. jaanuaril 2026, ei kõrvaldanud ta kaebuses esinevaid puudusi. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kaebuses ega ka kaebuse täpsustuses selgitanud, milles talle tekitatud kahju seisneb ehk millised kahjulikud tagajärjed on talle vangla tegevusega seoses lühiajaliste väljasõitude taotlemisega kaasnenud. Seda ei ole ta välja toonud ka eelnevalt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses. Kaebaja viitab 4. jaanuari 2026. a avalduses, et talle on kahju tekitatud kuriteo toimepanemisega, sest puhkusest ilmajätmine on jätkuv kuritegu. Kui kaebaja leiab, et toime pandi kuritegu, siis saab ta esitada kuriteoteate ja tsiviilhagi uurimisasutusele või prokuratuurile. Hüvitamiskaebust ei saa seega jätkuvalt lugeda nõuetekohaselt esitatuks. Kaebaja ei selgitanud kohtule, miks on tuvastamisnõuete esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. Kohus võib kaebaja viitest vangistusseaduse (VangS) §-le 32 tuletada, et kaebaja sooviks võib olla tuvastamisnõuete esitamine preventiivsel eesmärgil, kuid ka sellisel juhul tuleks kaebus tagastada, sest vangla varasema tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine ei kohusta vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Lühiajalisele väljasõidule lubamine on vangla kaalutlusotsus, mis tehakse iga taotluse osas eraldiseisvalt, arvestades konkreetseid asjaolusid. Praegusel juhul ei ole kaebaja aga tegelikkuses konkreetselt välja toonud, miks talle tuvastamisnõuete läbivaatamine kasulik oleks. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja on jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata. Kohus ei pea põhjendatuks jätta kaebust eelnimetatud puuduste kõrvaldamiseks korduvalt käiguta. Kaebaja puhul ei ole tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga ning tal oli võimalik 23. detsembri 2025. a kaebuse käiguta jätmise määrusele konkreetselt ja üheselt arusaadavalt vastata. Kaebaja 4. jaanuari 2026. a vastus jääb sisult ebamääraseks. Kohus ei saa kaebaja asemel hakata sisustama tema väiteid mittevaralise kahju tekkimisest ega vastustaja tegevuse väidetavast õigusvastasusest. Hoolimata kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud võimalusest on ebaselgus kaebaja eesmärkides endiselt sedavõrd suur, et kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole võimalik seda menetleda ning kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel.
4.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles vaidlustab halduskohtu
16.jaanuari 2026. a määrust. Halduskohtu määrus on kuritegelik ning rikub menetlusnorme ja inimese põhiõigusi. Halduskohtu seisukoht, et kaebuses esinevad puudused, on õiguse õiglasele kohtumenetlusele kuritarvitamine ja vangla kuritegude varjamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Kaebaja sai halduskohtu 16. jaanuari 2026. a määruse tõlke kätte 21. jaanuaril 2026. Seega oli määruskaebuse esitamise 15-päevaseks tähtajaks 5. veebruar 2026. Määruskaebus jõudis ringkonnakohtusse 13. veebruaril 2026 ning määruskaebuse lõppu on kaebaja omakäeliselt kirjutanud kuupäevaks 9. veebruar 2026. Kuna Tartu Vanglal ei olnud võimalik kohtule tõendada, millal kaebaja määruskaebust sisaldava ümbriku vanglaametnikule üle andis (HKMS § 68 lg 4), loeb ringkonnakohus määruskaebuse esitatuks tähtaegselt.
6.Tartu Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tutvudes 2

asja materjalide ja kaebaja määruskaebusega, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja vaidlustab Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2026. a määruse resolutsiooni punkti 1, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2, millega halduskohus jättis kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. X.X.-i määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
8.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et halduskohtumenetlus algab kohtule kaebuse esitamisega ja kaebus peab vastama seadusega sätestatud nõuetele (HKMS § 37-39). Kuna halduskohtu hinnangul kaebaja kaebus ei vastanud nõuetele ja kaebuses esinenud puudused olid kõrvaldatavad, andis kohus kaebajale tähtaja kaebuse nõuetega kooskõlla viimiseks. Tartu Halduskohtu 23. detsembri 2025. a määruses, millega jäeti kaebaja kaebus käiguta, halduskohus selgitas, milles seisnevad kaebuse puudused ja mida peab kaebaja kohtule selgitama. Halduskohtu 23. detsembri 2025. a määrus tõlgiti vene keelde ja kaebaja sai määruse tõlke isiklikult kätte. Kaebaja märkis kaebuses, et talle on 2. septembri 2025. a avalduse menetlusse mittevõtmisega (s.o lühiajalise väljasõidu mittevõimaldamisega) tekitatud mittevaralist kahju. Kaebaja pidi selgitama halduskohtule, milles talle tekitatud mittevaraline kahju seisneb. Samuti pidi kaebaja halduskohtu nõudel selgitama, miks on Tartu Vangla 5. augusti 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/2441-2 ja 8. septembri 2025. a otsuse nr 6-7/225/2808-2 õigusvastasuse kindlakstegemine tema õiguste kaitseks vajalik ehk millist õiguslikku kasu kaebaja saab, kui kohus peaks otsuste õigusvastasuse tuvastama. Kuna kaebaja oma vastuses halduskohtule nimetatud puudusi ei kõrvaldanud, esines halduskohtul seaduslik alus kaebuse tagastamiseks. Kui kaebajale jäi Tartu Halduskohtu 23. detsembri 2025. a määruse sisu mingis osas ebaselgeks, oli võimalus küsida kohtult täiendavat teavet või selgitusi.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu 16. jaanuari 2026. a määrus õiguspärane ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium