Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3-5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5 § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seadus (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas kaebuse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 31. oktoobril 2025 Tartu Vanglale taotluse nr 6-7/2-25/3997-1 pöördumise nr 2-3/1518-1 tutvustamiseks. Taotluse kohaselt keeldusid nii inspektorkontaktisik kui ka üksuse juht toimingu tegemisest (vastus nr 2-3/1985-2).
2.Tartu Vangla keeldus 11. novembri 2025. a vastusega nr 6-7/2-25/3997-2 kaebajale soovitud dokumendi väljastamisest. Kaebaja ei ole esitanud vanglale ühtegi pöördumist, mis oleks registreeritud 22. aprillil 2020 numbriga 2-3/1518-1. Vangla ei väljasta kinnipeetavatele kolmandate isikute poolt vanglale adresseeritud pöördumisi (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12).
3-26-467
3.Kaebaja esitas 18. novembril 2025 Tartu Vanglale vaide vangla vastuse nr 6-7/2-25/3997-2 peale, millega keelduti kaebajale dokumenti tutvustamast. Kaebaja soovib jätkuvalt, et vangla väljastaks talle dokumendi nr 2-3/1518-1. Kaebaja nõuab dokumendiga tutvumist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 ja § 37 lg 2 alusel kooskõlas avaliku teabe seaduse (AvTS) § 25 lg-ga 2. Vangla rikub HMS § 5 lg-st 2 tulenevaid põhimõtteid.
4.Tartu Vangla jättis 29. jaanuari 2026. a otsusega nr 1-8/2-26/246-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja nõuab, et Tartu Vangla võimaldataks tal tutvuda kolmanda isiku esitatud pöördumisega. Tulenevalt AvTS § 35 lg 1 p-st 12 ei saa väljastada ega tutvustada kaebajale kolmanda isiku poolt vanglale adresseeritud pöördumist, mistõttu ei ole võimalik toimingut sooritada.
5.X esitas 15. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks tutvustada kaebajale 22. aprilli 2020. a pöördumist nr 2-3/1518-1. Kaebaja on esitanud dokumendi saamiseks vanglale avalduse, kuid vangla dokumenti ei väljastanud. Kaebaja esitas taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks.
6.Tartu Vangla esitas 20. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule vastuses kohtunõudele kaebaja venekeelsete pöördumiste tõlked, vangla vastuse kaebaja esialgsele pöördumisele ja
22.aprilli 2020. a pöördumise nr 2-3/1518-1. Tartu Vangla palub kaebaja juurdepääsu nimetatud dokumendile piirata, sest dokumendi esitas vanglale kolmas isik ning see sisaldab kolmanda isiku andmeid, mille avaldamine võib teda kahjustada.
KOHTU SEISUKOHT
7.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja on Tartu Vanglale esitatud vaides vaidlustanud 22. aprilli 2020. a dokumendi nr 2-3/1518-1 väljastamisest keeldumist. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist väljastada
22.aprilli 2020. a pöördumine nr 2-3/1518-1.
8.Kohus tagastab esmalt esitatud kaebuse (I), seejärel piirab kaebaja ligipääsu vangla esitatud tõendile (II) ning viimaks lahendab muud menetluslikud küsimused (III). I
9.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õiguste riive intensiivne. Kuigi kaebajale tuleneb subjektiivne õigus nõuda dokumentidega tutvumist (HMS § 37 lg 1 ja AvTS § 4 lg 1, § 9 lg 1), siis ei ole tegemist piiramatu õigusega. Kaebaja soovib tutvuda kolmanda isiku pöördumisega Tartu Vanglale. Kohtu hinnangul ei teki kaebajale kolmanda isiku esitatud dokumendi tutvustamata jätmisest sedavõrd olulisi negatiivseid tagajärgi, mis riivaks oluliselt kaebaja õigusi. Kaebaja soov pöördumisega tutvuda rajanes eeldusel, et pöördumine sisaldab teavet kaebaja vasaku käe kahe sõrme murdmise, liigese välja väänamise ning parema käe küünarnuki vigastamise kohta. Arvestades, et nõutud dokument ei sisalda teavet kaebaja kehavigastuste tekkimise kohta, ei ole kaebajale huvi dokumendiga tutvumiseks põhjendatud
2
3-26-467 ning dokumendi kaebajale väljastamata jätmisega ei teki kaebajale olulisi negatiivseid tagajärgi. Samuti ei nähtu kohtule ühtegi muud õigust, mille kaitsmine oleks raskendatud või oluliselt takistatud. Kui kaebajale selgitati, et dokument ei sisalda kaebaja kehavigastuste tekitamisega seotud teavet, ei soovinud kaebaja enam ka saada kirjalikku vastust (dtl 64 ja 68). Seega on kaebaja andnud ka ise mõista, et dokumendi saamiseks puudub tal märkimisväärne huvi. Arvestades eeltoodut ei saa kaebaja õiguste riivet pidada oluliseks.
11.Kohtu hinnangul on kaebaja kohustamisnõude rahuldamine ebatõenäoline. HMS § 37 lg 2 kohaselt haldusorgan keelab toimiku, dokumendi või selle osaga tutvumise, kui selles sisalduvate andmete avaldamine on seadusega või selle alusel keelatud. Tartu Vangla on 22. aprilli 2020. a pöördumise nr 2-3/1518-1 tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Kohtu hinnangul ei ole Tartu Vangla eksinud dokumendi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisega ning vangla keeldus õiguspäraselt kaebajale dokumenti väljastamast. Seega puudub Tartu Vangla õigusvastane tegevus ning kaebaja kohustamisnõude rahuldamiseks puudub alus.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
13.Tartu Vangla palub piirata 22. aprilli 2020. a pöördumise nr 2-3/1518-1 kaebajale ligipääsu. HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 näeb ette, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-dele 1 ja 3 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, ning menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.
14.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb 22. aprilli 2020. a pöördumine nr 2-3/1518-1 asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Nimetatud pöördumine sisaldab kolmanda isiku isikuandmeid AvTS § 35 lg 1 p 12 mõttes ning sellest tulenevalt on pöördumine õiguspäraselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Nimetatud dokumendile juurdepääsu piiramist kaebajale õigustab asjaolu, et see dokument sisaldab olulises ulatuses kolmanda isiku isikuandmeid ning tema õiguste kaitsega seotud teavet. Kaebaja huvi dokumendiga tutvumiseks ei saa praegu pidada kolmanda isiku huvidest kaalukamaks.
15.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki
3
3-26-467 toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
16.Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse 22. aprilli 2020. a pöördumise nr 2-3/1518-1 osas kinniseks. ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest koopiaid. III
17.Kuna kohus tagastab X-i kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
18.RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt arvukatel kordadel suutnud iseseisvalt vaatamata oma õigusalaste teadmiste puudumisele halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-26-363, 3-25-4588, 3-25-4531, 3-25-4472, 3-25-4485 jne). Kaebaja on esitanud aastate jooksul Tartu Halduskohtule rohkem kui 600 kaebust ning ainuüksi viimase aasta jooksul ligikaudu 30 kaebust. Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
19.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.