FIE X. X talu kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 28.02.2025 ettekirjutuse nr 01-277-25/024-1 osaliseks tühistamiseks, 26.03.2025 kontrollaktide nr: 24-0094-PTA_L ja 25-0006PTA_L õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamise nõue
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – FIE X. X talu Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja Kärt Aavel Esialgse õiguskaitse menetluses kaasatud haldusorgan Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Angelika Jürna
Asja läbivaatamise vorm
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.04.2026. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Põllumajanduse- ja Toiduameti ( PTA) tegi 02.12.2024 füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) X. X talu ettekirjutuse (dtl 41-45). Ettekirjutusest nähtub, et PTA viis 28.11.2024 kontrollitoimingu FIE tegevuskohas nr EE26995 (Rapla maakond, Märjamaa vald, Vaimõisa küla, X) ning tuvastas kontrollitoimingu tagajärjel mh järgmised rikkumised: 1) FIE-l puudus toiduloomade kasvatamiseks ette nähtud tervisetõend (02.12.2024 ettekirjutuse punkt 1) ning 2) karjamaal, kus peetakse veiseid vabapidamisel ka talvel, ei ole loodulikku ega ka tehislikku varjualust, mis
3-25-830 pakuks loomadele kaitset ebasoodsate ilmastikuolude eest (02.12.2024 ettekirjutuse punkt 3). PTA kohustas FIE-t kõrvaldama eelpoolviidatud puudused hiljemalt 19.01.2025.
2.PTA viis 20.02.2025 läbi järelkontrolli eelneva ettekirjutuse nõuete täitmise osas ning tuvastas, et eelpoolkirjeldatud rikkumised on endiselt kõrvaldamata. PTA koostas FIE-le 28.02.2025 uue ettekirjutuse (dtl 6-10), mille punktides 1 ja 2 kohustas FIE-t hiljemalt 31.03.2025 hankima endale toiduloomade kasvatamiseks ette nähtud tervisetõendi (ettekirjutuse punkt 1) ja hiljemalt 30.04.2025 tagama veistele karjamaal looduslik või tehislik varjualune (ettekirjutuse punkt 2). Ettekirjutuses tehti FIE-le ka sunniraha rakendamise hoiatus.
3.PTA koostas 26.03.2025 CCS kontrollaktid nr 240094-PTA_L (dtl 12-14 ja 15-16) ning nr 25-0006-PTA_L (dtl 17-19 ja 20-21). Kontrollaktis nr 240094-PTA_L kajastas PTA 28.11.2024 kontrollitoimingu käigus fikseeritud loomapidaja tervisetõendi puudumist ja loomade varjumiskoha puudumist. Kontrollaktis nr 25-0006-PTA_L märkis PTA, et samade puuduste esinemine fikseeriti ka 20.02.2025 järelkontrolli käigus. PTA edastas need kontrollaktid toetuste administreerimise, toetusotsuste tegemise ning toetuste väljamaksmise eest vastutavale asutusele, s.o Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA).
4.FIE X. X talu (kaebaja) esitas 31.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Põllumajanduse- ja Toiduameti (PTA) 28.02.2025 ettekirjutuse nr 01-277-25/024-1 punktide 1 ja 2 ning PTA tingimuslikkusega seotud nõude rikkumise CCS kontrollaktide nr 24-0094PTA_L ja nr 25-0006-PTA_L tühistamist ning kohtu äranägemisel õiglase hüvitise määramist. Kaebuses sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus sunnirahade rakendamise ja võimalike põllumajandustoetuste tagasinõuete ja vähendamiste osas, mida määrab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).
5.Peale menetlusosalistelt asjaolude täpsustamist võttis kohus 08.05.2025 määrusega kaebuse menetlusse Põllumajandus- ja Toiduameti 28.02.2025 ettekirjutuse nr 01-277-25/024-1 punkti 2 tühistamise ning 26.03.2025 kontrollaktide nr 24-0094-PTA_L ja 25-0006-PTA_L õigusvastasuse tuvastamise nõuetes ning kahju hüvitamise nõudes. Sama määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata 28.02.2025 ettekirjutuse nr 01-277-25/024-1 punktide 1 ja 2 ning 26.03.2025 kontrollakti nr: 24-0094-PTA_L osas. Kohus kohaldas ajutist esialgset õiguskaitset PTA 26.03.2025 kontrollakti nr 25-0006-PTA_L osas ning keelas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil 30 päeva jooksul alates määruse tegemisest (s.o kuni 07.06.2025) anda haldusakti või teha toimingut, millega vähendatakse kaebaja poolt 2025. aastal esitatud ammlehmakasvatamise otsetoetust või keeldutakse toetuse maksmisest seoses 26.03.2025 kontrollaktis nr 25-0006-PTA_L toodud informatsiooniga.
6.PTA ja PRIA esitasid oma vastuväited kohaldatud ajutise esialgse õiguskaitse osas. Sellest tulenevalt tuli kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotlus PTA 26.03.2025 CCS kontrollakti nr 25-0006-PTA_L osas kohtul uuesti läbi vaadata. 30.05.2025 määrusega jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7.PTA vastas kaebusele 04.07.2025.
8.Asja lahendamine toimus kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
9.Kaebaja ei saanud PTA poolt nõutud tervisetõendit esitada, kuna oli talveperioodil haigestunud ning ei pidanud õigeks sellises tervislikus seisundis perearst keskuse külastamist. 13.03.2025 toimus kaebaja arstlik läbivaatus ja 17.03.2025 väljastas perearst Kristi Rüütel tervisetõendi nr. 859, mis võimaldab töötada loomapidajana ja töötajana, kes oma tööülesannete tõttu puutub vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega. 2(13)
3-25-830
10.Kaebaja sõnul ei ole tõene ettekirjutuse punktis 2 toodud väide, et loomadel pole varjumisvõimalust. Põllul nr. 52553812202 (katastriüksusel xxxxx:xxx:xxxx) asuv loomapidamisala on ümbritsetud lõunast ja läänest metsaga ning põhjast ja idast hoonete ja hekkidega. Loomad on alal vabapidamisel ja leiavad omale alati meelepärase puhkekoha sõltuvalt ilmastikuoludest. Antud loomapidamisalal on herefordi tõugu lihaveiseid (ekstensiivne, meie kliimas hästi kohanenud veisetõug) peetud alates 2004. aastast, alates 2006. aastast on kari ka tunnistatud vastavaks mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuetele. Veterinaar- ja Toiduamet, Taimetoodangu Inspektsioon, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ja erapraksises töötavad veterinaararstid on teostanud selle 20-ne aasta jooksul regulaarset kontrolli loomapidamistingimuste ja loomade tervise üle – pretensioone ega ettekirjutusi selles valdkonnas pole selle aja jooksul tehtud, valdavalt on olnud hinnang karja seisundile positiivne või lausa kiitev. Üks loomadele varjumisvõimalust pakkuv hekk (üle 80-ne aasta vana) on kuuse-kooreüraski leviku tõttu võimalikus hävimisohus. Selle varjumisvõimaluse asendamiseks on sõlmitud leping OÜ Luhaga (Alliku, Keskküla Lääne-Nigula vald Lääne maakond 90606) tehisliku varjumisvõimaluse loomiseks (eeldatav tööde teostamise aeg aprill – juuni 2025). Tõele ei vasta väide, et kaebaja olevat kontrolli käigus öelnud: „varjumisvõimaluse nõue on mõttetu, kuna tema loomad ei tahtvatki kuskil varjuda ning loomapidajal endal puuduvad vahendid tehisliku varjualuse rajamiseks”. Kõikidel karjamaadel mis asuvad järgnevatel põldudel: 52553812202, 52553844405, 52553805917, 52553826124, 52453896845, 52453887280, 52553819544 on aastaringselt tagatud loomadele võimalus varjuda.
11.PTA nõue luua täiendav varjumisvõimalus loomadele 1500 m2 ulatuses metsamaale eraldisel 4, katastriüksusel xxxxx:xxx:xxxx, mis tema hinnangul on „kopli servast väljaspoole jääv võsastunud ala” on hoopis 12 aasta vanune metsanoorendik. Selline nõue tõi kaasa juba tööde algfaasis tagasilööke: loomad ei kasutanud ala varjumiseks liigniiske pinnase (angervaksa kasvukohatüüp mis läheb osaliselt üle jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübiks) ja hundirünnakute tõttu, küll aga tegid noorloomad päevasel ajal ringi liikudes ja puutüvesid koorides noorendikule tõsist kahju. 25.03.2025 seisuga oli hävinud 72 noort puud (saar, vaher, hall lepp). Metsanoorendikule tekkinud kahju ulatuse ja raskuse hindamiseks on kaebaja lisanud 28.03.2025 tehtud fotod (dtl 50-51). Vastutaja seisukohad
12.Vastuses kaebusele märgib vastustaja, et PTA viis 26.06.2025. aastal kaebaja tegevuskohas EE26995 järelkontrolli raames läbi uue kohapealse kontrolli, mille tulemused on vormistatud 27.06.2025. a protokollil nr 01-277- 25/060 (dtl 129- 130). Nimetatud kontrolli käigus tuvastati, et ettekirjutuse 01-277-25/024-1 p 1 oli täidetud. Kaebaja esitas nõuetekohase tervisetõendi, mis on väljastatud 17.03.2025. Samas tuvastati, et ehkki kontrolli hetkel karjatati loomi talvekopli lähedal asuval heinamaal (kus oli nõuetekohane varjumisvõimalus olemas), kavatseb kaebaja talveperioodiks loomad taas viia talvekoplisse (samale alale, kus varasemalt tuvastati varjumisvõimaluse puudumine), kuhu kaebaja ei olnud jätkuvalt tekitanud täiendavaid varjumisvõimalusi, mille alla või sisse mahuksid kõik loomad korraga ning mis oleks piisavalt sügav ja tihe. Vastustaja tegi 27.06.2025 kaebajale KorS § 28 lg-te 1 ja 2 alusel ka uue ettekirjutuse nr 01-277-25/060-1 (dtl 132-134), milles kohustati kaebajat tagama veistele looduslik või tehislik varjualune, mis pakub neile kaitset ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (sh sademete ja tuule koosmõju külmal aastaajal) ja kuhu kõik loomad korraga sisse või alla mahuvad; ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks määrati 14.12.2025.
13.Vastustaja selgitab, et kaebaja majandusüksuses PTA poolt läbi viidud kontrolli puhul tuleb eristada selle kahte erinevat funktsiooni ja alust. Esiteks viis PTA läbi riikliku järelevalve/veterinaarjärelevalve toimingu kontrollimaks loomakaitseseaduses (LoKS) ning veterinaarseaduses (VS) sätestatud nõuete täitmist, milline pädevus tuleneb PTA-l VS § 73 3(13)
3-25-830 lõikest 1, §-st 72 ja §-st 3 ning LoKS § 60 lõikest 1. Riikliku järelevalve käigus on PTA-l õigus rakendada asjakohaseid meetmeid, sh teha ettekirjutusi, kooskõlas KorS §-ga 28. Paralleelselt riikliku järelevalve toimingutega teostas PTA ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osalevate isikute suhtes kohalduvate tingimuslikkuse nõuete täitmise kontrolli (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 43). Riikliku järelevalve menetluse käigus on vastustaja vormistanud protokollid nr 01-277-24/086, nr 01277-25/024 ja nr 01-277- 25/060 ning ettekirjutused nr 01-277-24/086-1, nr 01-277-25/024-1 ja nr 01-277-25/060-1. Põllumajandustoetuste taotluste menetlemise kontekstis relevantsete tingimuslikkuse nõuete täitmise kontrolli raames on vastustaja vormistanud kontrollaktid nr 240094-PTA_L ja nr 25- 0006-PTA_L, mis on edastatud PRIA-le.
14.Vastustaja selgitab, et kontrollaktides nr 24-0094-PTA_L ja nr 25-0006-PTA_L on kajastatud eelnevalt juba riikliku järelevalve käigus tuvastatud asjaolusid ning viidatud kontrollaktid ei sisalda protokollidega ega ettekirjutustega võrreldes uusi ega üllatuslikke asjaolusid, st. kontrollaktid nr 24-0094-PTA_L ja nr 25-0006-PTA_L on koostatud üksnes eesmärgiga teavitada PRIA-t PTA poolt kindlaks tehtud toetusnõuete rikkumistest ning need ei sisalda täiendavaid PTA-poolseid etteheiteid ega ettekirjutusi loomapidajale.
15.Kaebaja on ekslikult arusaamisel, et olukorras, kus ta on ettekirjutuse hilisemalt täitnud (nt tervisetõendi muretsenud), peaks olematuks muutuma ka tuvastatud tingimuslikkuse nõude mittevastavus. Tingimuslikkuse nõuete rikkumine ei ole seotud ettekirjutuse täitmise või täitmata jätmisega (s.o riikliku järelevalve raames kohaldatud meetme täitmisega). Olukorras, kus tingimuslikkuse nõude rikkumine on tuvastatud, tuleb PTA-l vastav asjaolu fikseerida ning vastav teave PRIA-le edastada. Kui toetuse taotleja PTA sama nõudega seonduva rikkumise ettekirjutuse täitmisega hiljem kõrvaldab, ei muuda see juba aset leidnud tingimuslikkuse nõude mittevastavust olematuks ega mõjuta seeläbi toetuste võimalikku vähendamist.
16.Ehkki PTA teostab oma pädevuse piires tingimuslikkuse nõuete kontrolli (ELÜPS § 43) ning kontrollaktides nr 24-0094-PTA_L ja nr 25-0006-PTA_L on kirjeldatud tingimuslikkuse nõuete rikkumisi ning antud rikkumistele hinnang, ei ole kontrollaktidega nr 24-0094-PTA_L ja nr 25-0006-PTA_L määratud siduvalt kindlaks rikkumiste õiguslikke tagajärgi PRIA toetustaotluse menetluses. Toetustaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmine ning toetuste maksmine kuulub PRIA ainupädevusse (ELÜPS § 16 lg 8, ELÜPS § 28 lg 4, ELÜPS § 64 lg 5). Ka ELÜPS § 107 lg 5 sätestab üheselt, et ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul otsustab kaitsemeetme (sh ELÜPS §-s 110 sätestatud tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmete) kohaldamise PRIA või riigi sihtasutus, sh on ELÜPS § 107-des ja 110 sätestatud kriteeriumid, millest PRIA on kohustatud tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmete kohaldamisel lähtuma. Samasisulised selgitused on esitanud ka PRIA oma 29.05.2025. a avalduse p-s 4 (dtl 107).
17.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebajal puudus kuni 17.03.2025 tervisetõend, ehkki kaebaja oli kohustatud VS § 2 lg 4 ning NETS § 13 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel vastava tervisekontrolli läbima ning tervisetõendi hankima, kuivõrd kaebaja näol on tegemist loomapidajaga, kes puutub vahetult põllumajandusloomadega kokku ning kaebaja realiseerib loomi ka tapamajja (s.t põllumajandusloomi ei peeta üksnes enda tarbeks). Seega ei saa olla vaidlust ka selles, et kaebaja oli tervisetõendi nõuet rikkunud ning vastav rikkumine esines nii 2024. kui ka 2025. kalendriaasta osas. Sellest tulenevalt on PTA poolt kontrollaktis nr 24-0094-PTA_L ja nr 250006-PTA_L kirjeldatud mittevastavused seoses tervisetõendiga põhjendatud ja õiguspärased.
18.Kaebaja on tervisetõendiga seonduvalt üksnes selgitanud, et tervisetõendi tähtaegne taotlemata jätmine (s.o ettekirjutusega nr 01-277-24/086-1 pandud kohustuse tähtaegne täitmata jätmine) oli tingitud kaebaja tervislikust seisundist (vt kaebuse p 5.1, dtl 4). Vastustaja rõhutab siinkohal veelkord, et tingimuslikkuse nõuete rikkumine on kindlaks tehtud, mil mittevastavus on tuvastatud. Toetuste taotlejad on kohustatud teadma ja oma tegevuses tingimuslikkuse nõudeid täitma, sh peavad loomapidajad tagama igal ajal kehtiva tervisetõendi olemasolu. Seega 4(13)
3-25-830 ei mõjuta PTA poolt riikliku järelevalvemenetluse raames tehtud ettekirjutus tingimuslikkuse nõude eiramist ning sellise mittevastavuse fikseerimist.
19.Vastustaja peab täiendavalt vajalikuks lisada, et 02.02.2024. a ettekirjutusega 01-27724/086-1 määrati, et kaebaja peab tervisetõendi muretsema hiljemalt 19.01.2025. a, s.o ettekirjutusega pandud kohustuse täitmiseks anti poolteist kuud. Samas ei olnud kaebaja veel ka 20.02.2025. a seisuga tervisekontrolli läbinud. Vastustaja hinnangul ei ole põhjust pidada meelevaldseks järelevalveametniku hinnangut, mille kohaselt ei olnud eluliselt usutavad kaebaja selgitused selle kohta, et tervisetõendi tegemata jätmine oli põhjustatud haigusest, arvestades, et ettekirjutuse tegemisest oli möödunud kolm kuud, kaebaja tegi 20.02.2025 füüsilist tööd, kaebaja ei olnud esitanud taotlust ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise tähtaja pikendamiseks ning kaebaja ei ole esitanud ka mistahes tõendeid haiguse/haigestumise kohta.
20.Järelevalveametnik on koostatud protokollides ja ettekirjutustes põhjalikult selgitanud, milles varjualuse puudumise nõude rikkumine seisneb, samuti on järelevalveametnik kajastanud loomapidaja poolt esitatud seisukohti.
21.Järelevalveametnik on protokollis nr 01- 277-24/024 ja ettekirjutuses nr 01-277-24/024-1 sedastanud, et loomapidaja poolt esitatud argumente ei saa lugeda piisavaks, et veiste varjumisvõimaluse nõue (loomad ei ole kaitstud tuule ja sademete koosmõju eest) täidetuks lugeda, samuti on järelevalveametnik märkinud, et koplist väljapoole jääv hekk/võsa ei kaitse loomi põhjast ja idast puhuva tuule eest“ (dtl 84 ja 8). Ka 26.06.2025 toimunud kontrollis tuvastati, et talvekoplis puudus jätkuvalt nõuetekohane varjumisvõimalus. Lisas 3 on vastustaja esitanud ka 26.06.2025. a toimunud kontrollis tehtud fotod talvekoplist, mis tõendavad samuti nõuetekohase varjumisvõimaluse puudumist.
22.Vastustaja osundab, et kaebaja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et talvise karjatamisala sees on või oli loomade piisav varjumisvõimalus olemas. Kaebaja on kaebuses (ps 5.2) üksnes märkinud, et „loomapidamisala on ümbritsetud lõunast ja läänest metsaga ning põhjast ja idast hoonete ja hekkidega“, s.t kaebaja on möönnud, et talvekoplit ümbritsevad mets/ hooned/hekid, mitte, et need objektid asuksid karjatamisala sees. Kaebaja on ka märkinud, et „üks loomadele varjumisvõimalust pakkuv hekk (üle 80-ne aasta vana) on kuuse-kooreüraski leviku tõttu võimalikus hävimisohus.“ Vastustaja selgitab, et kaebaja viidatud heki näol oli pigem tegemist kõrgeks kasvanud kuusepuude reaga, mis asus väljaspool aeda (kopli ja elamu hoovi vahel). Ka ei ole nn hekk vastustaja hinnangul varjumisvõimaluse loomiseks piisav.
23.Põhistades varjumisvõimaluse olemasolu üksnes loomapidamisala ümbritsevate objektidega, on kaebaja asunud justkui põhjendamatult seisukohale, nagu oleks loomi karjamaal vaja kaitsta üksnes tuule eest. Vastustaja osundab, et määruse nr 90 § 15 lõike 4 kohaselt tuleb loomi kaitsta kõikide mittesobivate ilmastikutingimuste eest, s.o lisaks tugevale tuulele ka kuumuse, vihma, lume, liigse päikesevalguse jms eest. On ilmne, et karjatamisalaga piirnevad hooned, mets või heinarullid ei võimalda loomi viidatud ilmastikutingimuste eest kaitsta.
24.Asjakohatud on ka kaebaja väited sellele, et loomapidamisalal karjatatakse herefordi tõugu lihaveiseid, mis on väidetavalt „meie kliimas hästi kohanenud veisetõug“. Vastustaja osundab, et varjumisvõimaluse nõue on sätestatud üldisena, tegemata vahet erinevatel tõugudel. Seega varjumisvõimalus tuleb luua kõikidele veistele, sõltumata tõust. Samuti selgitab vastustaja, et ka herefordi tõugu veis vajab karjamaal varjumiskohta. Kuigi herefordid on sitke ja kohanemisvõimeline tõug, on ka nende jaoks oluline tagada võimalus varjuda ekstreemsete ilmastikuolude - eelkõige tugeva kuumuse, tugeva tuule, vihma, lume või liigne päikesevalguse - eest.
25.Olukorras, kus rikkumine on 2024. ja 2025. aastal tuvastatud, ei saa selle esinemist vabandada väitega, et varasemalt ei ole kaebajale selles osas etteheiteid tehtud. Siinkohal
5(13)
3-25-830 osundab vastustaja, et kaebaja kasutatava karjatamisala piirid võivad olla ka aja jooksul muutunud (karjatamisala on piiritletud elektrikarjusega)
26.Ettekirjutuse nr 01-277-25/024-1 p-ga 2 on PTA pannud kaebajale järgmise kohustuse: „Põllumajandus- ja Toiduamet kohustab loomapidajat tagama veistele looduslik või tehislik varjualune, mis pakub neile kaitset ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (sh sademete ja tuule koosmõju) ning kuhu kõik loomad korraga mahuvad.“. Kaebajale tutvustati täiendavalt suuliselt varjumisvõimaluse rajamise eri alternatiive: loodusliku varjumisvõimaluse loomist võsasse, loomade viimine sobivamale karjamaale, tehisvarjualuse rajamine. Ettekirjutuse täitmiseks oli ja on kaebajal võimalik ise valida, kuidas ta varjumisvõimaluse nõude täidab – kas kasutab olemasolevat looduslikku varjumisvõimalust (paigutades nt loomad teise koplisse, kus on looduslik varjumisvõimalus olemas, ehitades olemasolev koppel vahetus läheduses asuva võsa/ metsa arvelt suuremaks vms) või rajab tehisliku. Eelnevast tuleneb, et PTA ei ole oma ettekirjutusega esitanud kaebajale nõuet „rajada täiendav varjumisvõimalus lihaveistele liigniiskesse metsanoorendiku“ nagu kaebaja on väitnud kaebuse täienduses. Ka ühestki muust dokumendist ei nähtu, et järelevalveametnik oleks esitanud kaebajale nõude ajada loomad metsanoorendikku, samuti ei ole sellist korraldust antud suuliselt.
27.Vastustaja hinnangul on piisavalt tõendatud, et kaebaja on määruse nr 90 § 15 lõikes 4 sätestatud varjumisvõimaluse tagamise nõuet rikkunud, mistõttu on ettekirjutuse nr 01-27725/024-1 p-ga 2 pandud kohustuse panemine ning vastava tingimuslikkuse nõude rikkumise fikseerimine kontrollaktides nr 24-0094-PTA_L ja nr 25-0006-PTA_L põhjendatud ja õiguspärane.
28.Vastustaja lisab, et ehkki kaebaja on kaebuse p-s 5.2 märkinud, et kaebaja on sõlminud lepingu „OÜ Luhaga (Alliku, Keskküla Lääne-Nigula vald Lääne maakond 90606) tehisliku varjumisvõimaluse loomiseks (eeldatav tööde teostamise aeg aprill – juuni 2025),“ ei tuvastanud järelevalveametnikud 26.06.2025. a toimunud kontrolli käigus tehislikku varjumisvõimalust, samuti ei ole kaebaja esitanud vastustajale mistahes selgitusi vastava tehisliku varjumisvõimaluse loomise kohta.
29.Vastustaja hinnangul on kaebaja nõue määrata hüvitis „metsanoorendikule tekkinud kahju osas: eraldis 4 katastriüksusel xxxxx:xxx:xxxx“ põhjendamatu ja alusetu. Nagu vastustaja on varasemalt juba selgitanud, ei ole vastustaja oma ettekirjutustega ega muul viisil kohustanud kaebajat ajama loomi metsanoorendikule. Seega ei ole väidetavalt tekkinud kahju põhjuslikus seoses vastustaja tegevusega (RVastS § 7 lg 1). Lisaks osundab vastustaja, et kaebaja ei ole tõendanud, et väidetav kahju on tekkinud just nimelt seetõttu, et kaebaja asus viidatud maaüksusele rajama juurdepääsu loomadele varjumisvõimaluse tagamise nõude täitmiseks, samuti ei ole kaebaja tõendanud väidetava kahju ulatust ega suurust. Kahju ulatust ja suurust ei saa tõendada üksnes kahe kaebaja esitatud fotoga teadmata ajal ja asukohas tehtud fotoga väidetavalt veiste poolt kahjustatud puudest (dtl 50-51).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
30.Käesolevas asjas menetletavateks nõueteks on nõuded PTA 28.02.2025 ettekirjutuse nr 01277-25/024-1 punkti 2 tühistamiseks, 26.03.2025 kontrollaktide nr 24-0094-PTA_L ja 25-0006PTA_L õigusvastasuse tuvastamiseks ning varalise kahju hüvitamise nõue.
31.Kokkuvõtvalt on vaidlusele eelnenud asjaolude käik järgnev: Kaebaja peab Märjamaal X talu kinnistul põllul nr. 52553812202 (katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx) veiseid (58 looma). PTA viis PTA viis 28.11.2024 kaebaja tegevuskohas läbi kontrolli. PTA koostas kontrolli tulemusel 02.12.2024 ettekirjutuse milles märkis, et tuvastas: 1) kaebajal puudus toiduloomade kasvatamiseks ette nähtud tervisetõend (ettekirjutuse punkt 1) ning 2) karjamaal, kus peetakse veiseid vabapidamisel ka talvel, ei ole loodulikku ega ka tehislikku varjualust, mis pakuks loomadele kaitset ebasoodsate ilmastikuolude eest 6(13)
3-25-830 (ettekirjutuse punkt 3). PTA märkis ettekirjutuse punktis 1, et kohapealse kontrolli käigus saadud tagasisides andis loomapidaja teada, et ta pole olnud nõuetest teadlik ning punktis 3, et kohapealse kontrolli käigus saadud tagasisides andis loomapidaja teada, et tal on võimalik tekitada veistele varjumisvõimalus. PTA kohustas kaebajat kõrvaldama eelpoolviidatud puudused hiljemalt 19.01.2025. PTA viis 20.02.2025 läbi järelkontrolli eelneva ettekirjutuse nõuete täitmise osas ning tuvastas, et eelpoolkirjeldatud rikkumised olid endiselt kõrvaldamata. PTA koostas kaebajale 28.02.2025 uue ettekirjutuse (dtl 6-10), millega kohustas kaebajat hiljemalt 31.03.2025 hankima endale toiduloomade kasvatamiseks ette nähtud tervisetõendi (ettekirjutuse punkt 1) ja hiljemalt 30.04.2025 tagama veistele karjamaal looduslik või tehislik varjualune (ettekirjutuse punkt 2). PTA viis 26.06.2025. aastal kaebaja tegevuskohas EE26995 järelkontrolli raames läbi uue kohapealse kontrolli, mille tulemused on vormistatud 27.06.2025. protokollil nr 01-277- 25/060 (dtl 129- 130). Nimetatud kontrolli käigus tuvastati, et ettekirjutuse 28.02.2025 p 1 oli täidetud. Kaebaja esitas nõuetekohase tervisetõendi, mis on väljastatud 17.03.2025. Samas tuvastati, et ettekirjutuse punkt 2 oli endiselt täitmata. PTA koostas kaebajale uue ettekirjutuse nr 01-277-25/060-1 (dtl 132-134), milles kohustati kaebajat tagama veistele looduslik või tehislik varjualune, mis pakub neile kaitset ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (sh sademete ja tuule koosmõju külmal aastaajal) ja kuhu kõik loomad korraga sisse või alla mahuvad; ettekirjutuse täitmise tähtpäevaks määrati 14.12.2025. Viimati nimetatud ettekirjutust kaebaja kohtule teadaolevalt vaidlustanud ei ole. PTA koostas 26.03.2025 CCS kontrollaktid nr 240094-PTA_L (dtl 12-14 ja 15-16) ning nr 25-0006-PTA_L (dtl 17-19 ja 20-21). Kontrollaktis nr 240094-PTA_L kajastas PTA 28.11.2024 kontrollitoimingu käigus fikseeritud loomapidaja tervisetõendi puudumist ja loomade varjumiskoha puudumist. Kontrollaktis nr 25-0006-PTA_L märkis PTA, et samade puuduste esinemine fikseeriti ka 20.02.2025 järelkontrolli käigus. PTA edastas need kontrollaktid toetuste administreerimise, toetusotsuste tegemise ning toetuste väljamaksmise eest vastutavale asutusele PRIA-le.
32.Kaebaja leiab, et vaidlustatud ettekirjutuse punkt 2 on õigusvastane ja tuleb tühistada ning palub kohtul tuvastada ka PTA 26.03.2025 koostatud kontrollaktide nr 240094-PTA_L ning nr 25-0006-PTA_L õigusvastasus. Vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu on kaebajal tekkinud otsene varaline kahju, sest kaebaja sõnul pidi ta PRIA nõude tõttu luua täiendav varjumisvõimalus loomadele 1500 m2 ulatuses metsamaale eraldisel 4 (katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx) laskma veised metsaalalae ning noorloomad tegid seal päevasel ajal ringi liikudes ja puutüvesid koorides noorendikule tõsist kahju. Kaebaja sõnul on 25.03.2025 seisuga oli hävinud 72 noort puud (saar, vaher, hall lepp).
33.Analüüsinud asja materjale ja tutvunud asjas esitatud tõenditega leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. PTA 28.02.2025 ettekirjutuse nr 01-277-25/024-1 punkti 2 tühistamise nõue
34.Vaidlustatud ettekirjutuse punkti 2 kohaselt tuvastas PTA rikkumise (Põllumajandusministri 27.08.2009 määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” § 15 lg 4) ja kohustas sellest tulenevalt kaebajat järgnevalt: Põllumajandus- ja Toiduamet kohustab loomapidajat tagama veistele looduslik või tehislik varjualune, mis pakub neile kaitset ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (sh sademete ja tuule koosmõju) ning kuhu kõik loomad korraga mahuvad.
35.Leian, et kaevatava ettekirjutuse punkt 2 on õiguspärane.
35.1.Ettekirjutuse punktis 2 märkis PTA, et kontrolli tulemusena leidis tuvastamist, et PTA 02.12.2024 koostatud ettekirjutus 01-277-24/086-1 nr 3 on täitmata. Veistele ei ole talvekoplis tagatud varjumisvõimalust ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (ebasoodsateks ilmastikutingimusteks loetakse päikest kuuma suveilmaga, putukaid, sademeid ja tuult). Talvekoplis on vaja tagada veistele varjumisvõimalus, et kaitsta veiseid sademete ja tuule 7(13)
3-25-830 koosmõju eest külmal aastaajal (väljas peetav veis talub talvistes tingimustes sademeid juhul, kui ta saab samal ajal olla tuulevarjus ning tal on piisav karvkate). Varjualune võib olla looduslik või tehislik ja peab olema piisavalt suur, et kõik veised mahuksid sinna korraga (see info sai edastatud loomapidajale 28.11.24 kohapeal ja 02.12.24 kirjalikult). Järelkontrolli hetkel ei ole talvekoplis tehislikku varjualust, samuti ei ole koppel hõlmatud metsase alaga - ühes koplinurgas on kitsas riba võsa, mille sügavus ei paku kaitset tuule eest ja kuhu alla mahub korraga vaid mõni üksik loom. Seega ei ole tõendatult täidetud veiste varjumisvõimaluse nõue (loomad ei ole kaitstud tuule ja sademete koosmõju eest), samuti ei kaitse koplist väljapoole jääv hekk/võsa loomi põhjast ja idast puhuva tuule eest. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks määras PTA 30.04.2025.
35.2.Selle üle vaidlust ei ole, et kaebaja polnud veistele tehislikku varjumisvõimalust 20.02.2025 järelkontrolli toimumise ajaks loonud. Kaebaja on kaebuses märkinud (dtl 4, kaebuse p 5.2.), et üks loomadele varjumisvõimalust pakkuv üle 80-ne aasta vana hekk on kuuse-kooreüraski leviku tõttu võimalikus hävimisohus. Selle varjumisvõimaluse asendamiseks on kaebaja sõnul sõlmitud leping OÜ-ga Luha (Alliku, Keskküla Lääne-Nigula vald Lääne maakond 90606) tehisliku varjumisvõimaluse loomiseks ja eeldatav tööde teostamise aeg on aprill – juuni 2025. Asja materjalidest nähtub, et PTA 26.06.2025 kontrolli toimumise ajaks tehislikku varjualust veistele polnud loodud, samuti märkis vastustaja oma vastuses, et sellel teemal pole kaebaja rohkem neile selgitusi andnud. Vaidluse all on seega küsimus, kas kaebaja oli loonud veistele talvisel karjatamisalal looduliku varjumisvõimaluse ning kas veistele võimaldatud looduslik varjumisvõimalus oli piisav, et kaitsta veiseid mittesobivate ilmastikutingimuste eest. Kaebaja väitel on loomapidamisala ümbritsetud lõunast ja läänest metsaga ning põhjast ja idast hoonete ja hekkidega. Loomad on alal vabapidamisel ja leiavad omale alati meelepärase puhkekoha sõltuvalt ilmastikuoludest. Kaebaja sõnul on tema lihaveiseid herefordi tõugu, st kes on väga vastupidavad ja meie kliimas hästi kohanenud. Vastustaja rõhutab, et kaebaja on küll märkinud, et talvekoplit ümbritsevad mets, hooned ja hekid, kuid jätnud mainimata, et need objektid ei asu karjatamisala sees. Samuti märgib vastustaja, et see et tegemist on ilmastikule vastupidava veisetõuga, ei tähenda seda, et kaebajal ei ole kohustust määruse nõudeid täita- varjumisvõimalus tuleb luua kõikidele veistele, sõltumata tõust. Vastustaja viitab ka sellele, et veiseid tuleb kaitsta mitte ainult tuule eest, vaid laiemalt igasuguste ebasoodsate ilmastikuolude eest.
35.3.Nõustun vastustajaga, et määruse nr 90 § 15 lõike 4 kohaselt tuleb aastaringselt väljas peetavaid loomi kaitsta kõikide mittesobivate ilmastikutingimuste eest, s.o lisaks tugevale tuulele ka kuumuse, vihma, lume, liigse päikesevalguse jms eest. Kaebaja on küll märkinud oma kaebuses, et veised olid alal vabapidamisel, kuid asja materjalidest (vt fotod dtl 135-147) nähtub, et nende liikumine oli siiski elektrikarjusega (liinidega) piiratud. Karjatamisalaga piirnevad hooned või mets, mis ei jää loomade kasutusel oleva piiratud ala sisse ei võimalda loomi viidatud ilmastikutingimuste eest kaitsta, loomadel peab olema reaalne võimalus varjumiseks ning vari peab kaitsma loomi ka taevast langevate sademete, tuule ning liigse päikesekiirguse eest. Talvisel ajal ei pruugi lehtpuu võsa või kuivanud okaspuud loomadele piisavalt varju pakkuda. Samuti on oluliseks tingimuseks, et varjumist võimaldav ala oleks piisavalt suur, et kogu kari sinna korraga varjuma mahuks. Praegusel juhul on PTA hinnanud loomapidaja poolt talvise karjatamisala elektrikarjusega piiratud lepavõsa sisse jäävat ala ebapiisavaks. Nõustun PTA vastuses edastatud selgitustele ja fotodele (dtl 135-147) tuginedes, et kaebaja polnud 20.02.2025 toimunud kontrolli ajaks loonud veistele nõuetekohast looduslikku varjumisvõimalust.
35.4.Eeltoodut kinnitab ka peale vaidlustatud ettekirjutuse andmist PTA 27.06.2025 järelkontrolli protokolli (dtl 130) ja selle järel tehtud ettekirjutus, millest nähtuvad eelkirjeldatuga sarnased asjaolud: kaebaja on loonud talvekoplisse veistele kohti tuule eest varjumiseks igast ilmakaarest, kuid need kõik asuvad vahetus läheduses kopli aiast väljaspool 8(13)
3-25-830 (lõunatuule eest võsa serv, idatuule eest heinapallidest laotud müür, põhjatuule eest heinapallidest laotud müür ja hoone sein, läänetuule eest hekk), välja arvatud edelanurgast väike puistu, mille 28.11.2024 toimunud kontrolli ettekirjutuse tulemusena tekitas loomapidaja edelanurgas asuva võsa arvelt. Selle tulemusena tekkis ca 50-le veisele võimalus liikuda puistus hõredate ja peenete puude vahel, mille ala pikkus on ca 30 m ja sügavus ca 3 m. Sellise loodusliku varjualuse sügavust ja tihedust ei lugenud kontrolli teostanud järelevalveametnik endiselt piisavalt, et oleks täidetud kogu karja varjumisvõimaluse nõue. Arvestades, et veiste karja suuruseks on üle 50 looma, siis 30 m korda 3 m suurust noorte puudega hõredalt kaetud ala ei saa pakkuda loomadele talvetingimustes piisavalt varju sademete ja tuule eest.
35.5.Ettekirjutuse õigusvastasust ei tingi ka kaebuse viide sellele, et erinevad haldusorganid on 20 aasta jooksul loomapidamise nõudeid kontrollinud ning väidetavalt ei ole teinud kaebajale ühtegi etteheidet loomapidamise tingimuste kohta. PTA viitab õigesti, et olukorras, kus rikkumine on 2024. ja 2025. aastal tuvastatud, ei saa selle esinemist vabandada väitega, et varasemalt ei ole kaebajale selles osas etteheiteid tehtud. Kaebaja kasutatava karjatamisala piirid võivad olla ka aja jooksul muutunud (karjatamisala on piiritletud elektrikarjusega).
35.6.Eeltoodust tulenevalt leian, et ettekirjutuse punkti 2, millega kohustati loomapidajat tagama veistele looduslik või tehislik varjualune, mis pakub neile kaitset ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (sh sademete ja tuule koosmõju) ning kuhu kõik loomad korraga mahuvad, ei saa loomade heaolu tagamise kohustuse täitmist silmas pidades pidada õigusvastaseks. Ehkki viidatud protokoll on koostatud järelkontrolli tulemusena ajal, mis ei hõlma vaadeldavat aega, kinnitab asjaolu, et ka hilisemal perioodil ei olnud kaebaja loonud veistele vajalikku varjumisvõimalust, käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutuse punkti 2 põhjendatust. PTA 26.03.2025 kontrollaktide 24-0094-PTA_L ja nr 25-0006-PTA_L õigusvastasuse tuvastamise nõuded
36.PTA on kohtumenetluses selgitanud (dtl 86-88), et kontrollaktid nr 24-0094-PTA_L ja nr 250006-PTA_L on koostatud põllumajandustoetuste taotluste menetlemise kontekstis. Kaebaja on põllumajandustoetuste taotlejaga, kes peab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal täitma toetuste saamiseks tingimuslikkuse nõudeid (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 42 lõiked 1 ja 2). Kui PTA tuvastab muude õigusaktide alusel nendes õigusaktides sätestatud nõuete kontrollimisel tingimuslikkusega seotud rikkumisi ning kontrollitav isik on taotlenud ELÜPS- i alusel toetuseid, on PTA kohustatud tingimuslikkuse nõuete rikkumiste tuvastamisel sellest taotluste menetlemise ja toetuste väljamaksmise eest vastutavat makseasutust, s.o PRIA-t teavitama (ELÜPS § 43). Tingimuslikkuse süsteemi eesmärk on tagada, et põllumajandustoetusi makstakse täies mahus vaid neile põllumajandustootjatele, kes täidavad erinevatest seadustest tulenevaid kohustuslikke majandamisnõudeid ja järgivad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 art 12, sama määruse p-d 42 ja 44).
37.Samuti on PTA selgitanud, et kontrollaktid nr 24-0094-PTA_Lja nr 25-0006-PTA_L on koostatud eesmärgiga teavitada PRIA-t PTA poolt kindlaks tehtud toetusnõuete rikkumistest ning need ei sisalda täiendavaid PTA-poolseid etteheiteid ega ettekirjutusi loomapidajale. PTA rõhutab, et tingimuslikkuse nõuete rikkumine ei ole seotud ettekirjutuste täitmise või mittetäitmisega. Olukorras, kus tingimuslikkuse nõude rikkumine on tuvastatud, tuleb PTA-l vastav teave PRIA-le edastada. Kui toetuse taotleja PTA sama nõudega seonduva rikkumise ettekirjutuse täitmisega hiljem kõrvaldab, ei muuda see juba aset leidnud tingimuslikkuse nõude mittevastavust olematuks. 28.11.2024 kontrolli tulemusel koostatud PTA 26.03.2026 kontrollakt nr 24-0094-PTA_L õigusvastasuse tuvastamise nõue 9(13)
3-25-830
38.Kuna vaidluse all on just loomapidaja tervisetõendi küsimus ja loomadele heaolu tingimuste täitmine, siis käsitlen vaid neid kontrollaktis fikseeritud rikkumisi. Leian, et PTA 26.03.2026 kontrollakt nr 24-0094-PTA_L on toiduohutuse nõude ja loomade heaolu nõude lisalehe osas õiguspärane.
38.1.Nimetatud kontrollakt kajastas 28.11.2024 toimunud kontrolli tulemusi.
38.2.Toidu ohutuse nõude lisalehel (dtl 15) on leiu kirjeldusena (rikkumisena) märgitud järgmist: Loomapidaja kasvatab toiduloomi ja realiseerib neid aeg-ajalt tapamajja, kuid ei esitanud kontrolli käigus tervisetõendit. Kontrolli hetkel ei ole loomapidaja sõnul tal vastav tervisetõend tehtud. Veterinaarseaduse § 2 lg 4 sätestab, et põllumajanduslooma pidamisel ja loomse saaduse, välja arvatud loomse kõrvalsaaduse käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 13 lg 1 p 2 kohaselt on tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta nõutav loomapidajate ja isikute puhul, kes oma tööülesannete tõttu puutuvad vahetult kokku põllumajandusloomade ja loomsete saadustega, välja arvatud loomapidajad, kes peavad põllumajandusloomi, et saada loomseid saadusi enda tarbeks. Kuna kaebaja kasvatab veiseid mitte vaid enda tarbeks, siis oli PTA-l õigus tervisetõendit nõuda. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja protokollis märgitud kontrolli toimumise ajal tervisetõendit ei esitanud ning seda polnud talle ka sellel ajal väljastatud. Seega fikseeris PTA õiguspäraselt, et kaebajal puudus 28.11.2024 nõutud tervisetõend. PTA võttis kaebaja selgitusi, et ta polnud teadlik tervisetõendi omamise kohustusest arvesse ning amet andis 02.12.2024 ettekirjutusega kaebajale rohkem kui 1,5 kuu pikkuse tähtaja tervisetõendi taotlemiseks.
38.3.Loomade heaolu nõude lisalehel (dtl 12) on leiu kirjeldusena (rikkumisena) märgitud järgmist: Veised on vabapidamisel ja kontrolli hetkel peetakse neid karjamaal, kus puudub nii looduslik kui ka tehislik varjualune. Karjamaa üks serv piirneb tiheda võsastunud metsaga ning loomapidaja kaalub võimalust karjamaa suuremaks ehitamist selliselt, et osa metsa jääks karjamaa alale. Loomapidaja on teadlik, et kõik loomad peavad üheaegselt mahtuma looduslikku või tehislikku varjualusesse. Nagu eespool toodud ettekirjutuse õiguspärasuse analüüsis märkisin, siis nii loomakaitseseadus § 3 lg 2 p 3 ja kui ka määruse nr 90 § 15 lõike 4 kohaselt tuleb aastaringselt väljas peetavaid loomi kaitsta kõikide mittesobivate ilmastikutingimuste eest. PTA on rikkumisena fikseerinud, et kontrolli hetkel puudub veiste karjatamise alal nii looduslik kui ka tehislik varjualune. Veistele metsa alla varjumistingimuste loomist loomapidaja PTA poolt kirjeldatu põhjal alles kaalus, samas ei õigusta tulevikku suunatud võimalik tegevus rikkumist või ei tee seda olematuks. Seega on PTA õiguspäraselt rikkumise fikseerinud. PTA 26.03.2026 kontrollakt nr 25-0006-PTA_L
39.Leian, et PTA 26.03.2026 kontrollakt nr 25-0006-PTA_L on toiduohutuse nõude ja loomade heaolu nõude lisalehe osas õiguspärane.
39.1.Nimetatud kontrollakt kajastas 20.02.2025 toimunud järelkontrolli tulemusi.
39.2.Toidu ohutuse nõude lisalehel (dtl 20) on leiu kirjeldusena (rikkumisena) märgitud järgmist: 02.12.2024 koostatud ettekirjutus tervisetõendi hankimise kohta on 20.02.25 toimunud järelkontrolli ajal jätkuvalt täitmata, toiduloomade pidaja ei esitanud järelkontrolli käigus tervisetõendit. Loomapidaja sõnul oli ta vahepeal haige ja ei saanud tervisetõendiga tegeleda. Esimesest kontrollist on möödas peaaegu 3 kuud ja seega ei ole eluliselt usutav, et tervisetõendi tegemata jätmine oli põhjustatud haigusest. Kontrolli hetkel tegi loomapidaja koplis füüsilist laadi tööd ilma, et see oleks talle silmnähtavaid vaevuseid tekitanud. Seadus näeb ette et kaebajal peab olema toiduks realiseeritavate loomade kasvatajana tervisetõend (vt käesoleva otsuse punkti 38.2.). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja protokollis märgitud kontrolli 10(13)
3-25-830 toimumise ajal tervisetõendit ei esitanud ning seda polnud talle ka sellel ajal väljastatud. Kaebaja on ka ise oma kaebuses märkinud, et 13.03.2025 toimus tal arstlik läbivaatus ja 17.03.2025 väljastas perearst vastava tõendi. Seega fikseeris PTA õiguspäraselt, et kaebajal puudus 20.02.2025 nõutud tervisetõend. Loomade heaolu nõude lisalehel (dtl 17) on leiu kirjeldusena (rikkumisena) märgitud järgmist: 02.12.2024 koostatud ettekirjutus veistele varjumisvõimaluse tagamise kohta on 20.02.2025 seisuga jätkuvalt täitmata. 20.02.2025 toimunud järelkontrolli käigus tuvastati, et veistele ei ole talvekoplis tagatud varjumisvõimalust ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (ebasoodsateks ilmastikutingimusteks loetakse päikest kuuma suveilmaga, putukaid, sademeid ja tuult). Talvekoplis on vaja tagada veistele varjumisvõimalus, et kaitsta veiseid sademete ja tuule koosmõju eest külmal aastaajal (väljaspeetav veis talub talvistes tingimustes sademeid juhul, kui ta saab samal ajal olla tuulevarjus ning tal on piisav karvkate). Varjualune võib olla looduslik või tehislik ja peab olema piisavalt suur, et kõik veised mahuksid sinna korraga (see info sai edastatud loomapidajale 28.11.24 kohapeal ja 02.12.24 kirjalikult). Järelkontrolli hetkel ei ole talvekoplis tehislikku varjualust, samuti ei ole koppel hõlmatud metsase alaga ühes koplinurgas on kitsas riba võsa, mille sügavus ei paku kaitset tuule eest ja kuhu alla mahub korraga vaid mõni üksik loom. Loomapidaja sõnul on see nõue mõttetu, kuna tema loomad ei tahtvatki kuskil varjuda ning loomapidajal endal puuduvad vahendid tehisliku varjualuse rajamiseks, samuti kopli servast väljaspoole jääv võsastunud ala on tema hinnangul liiga väärtuslik, et sinna loomi sisse lasta. Loomapidaja hinnangul on kopli ühes servas (väljaspoole jääv) hekk piisav, et kõik loomad saaksid seal varjuda tuule eest. Koplis on üksikud kõrge võraga põlispuud, mille all leiavad loomad soovi korral varju päikese eest. Loomapidaja poolt esitatud argumente ei saa lugeda piisavaks, et oleks tõendatult täidetud veiste varjumisvõimaluse nõue (loomad ei ole kaitstud tuule ja sademete koosmõju eest), samuti ei kaitse koplist väljapoole jääv hekk/võsa loomi põhjast ja idast puhuva tuule eest. Rikkumine tuvastati 20.02.2025 toimunud järelkontrolli käigus, mille järgselt kaebajale koostatud ettekirjutuse punkti 2 õiguspärasust (vt käeoleva otsuse p 35), olen eelnevalt analüüsinud. Jään seisukoha juurde, et regulatsioon näeb ette veistele tehisliku või loodusliku varjumisvõimaluse loomise ning praegusel juhul ei olnud kaebaja poolt loodud looduslik varjumisvõimalus piisav. Seega fikseeris PTA õiguspäraselt, et 20.02.2025 kontrolli käigus tuvastati, et veistele ei ole talvekoplis tagatud varjumisvõimalust ebasoodsate ilmastikutingimuste eest.
40.PRIA on vastuses kohtunõudele selgitanud (dtl 90-92), et tingimuslikkuse nõuete täitmise kontrolli teostab vastavalt pädevusele PTA (määrus nr 73 § 9 lg 2 ja määrus nr 68 § 10 lg 3, samuti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 42 lg-d 1 ja 2 ning § 43 lg 1). Kuigi PTA-l on pädevus teostada nimetatud kontrolli ning kontrollakt kajastab kohapealse kontrolli käigus tuvastatud asjaolusid ja rikkumisi, sealhulgas hindamismaatriksi alusel antud hinnanguid rikkumise tõsidusele, ulatusele, püsivusele ja tahtlikkusele, ei määrata PTA kontrollaktiga siduvalt kindlaks rikkumiste õiguslikke tagajärgi PRIA toetuste taotluse menetluses. Kontrollaktides on kirjeldatud tingimuslikkuse nõuete rikkumisi ning antud rikkumistele hinnang, ent toetuste vähendamise vajaduse ning vähendamise ulatuse otsustab PRIA. Seega ei ole PTA kontrollakt ja selles kajastatud rikkumise hinnang PRIA-le siduv. Kaebajal võimalik vajadusel oma õigusi kaitsta PRIA otsuste vaidlustamisel. Siinses asjas on kaebaja vaidlustanud üksnes PTA toiminguid, seega puudub vajadus eraldi analüüsida PRIA hinnanguid rikkumise tõsidusele, ulatusele, püsivusele ja tahtlikkusele. Kaebaja ei ole välja toonud ka asjaolusid, mis viitaksid sellele, et tema arvates PTA hinnangud oleks ebaõiged. Ehkki PTA haldusaktides ja hinnangus toodu võis mõjutada PRIA-t toetuse vähendamise otsuse tegemisel, otsustab toetuse andmise või andmata jätmise siiski PRIA, kes peab otsuse tegemisel kaaluma, kas ja kui palju toetust vähendada. Varalise kahju hüvitamise nõue 11(13)
3-25-830
41.Kaebaja palub kohtu äranägemisel määrata õiglane hüvitis metsanoorendikule tekkinud kahju osas katastriüksusel xxxxx:xxx:xxxx.
41.1.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega nõua tekitatud kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
41.2.Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 2) kahju tekkimine; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3).
41.3.Kaebaja on esitanud varalise kahju nõude leides, et vastustaja haldusaktide ja menetlustoimingute tõttu on tekkinud olukord, kus ta pidi PTA ametniku nõudmiste tõttu laskma veised metsanoorendikule, kus noorloomad hävitasid 72 noort puud. Kohus saab kaebusest aru nii, et väidetav kahju tekkis kaebajale pärast 20.02.2025 toimunud kontrolli ja enne kaebuse esitamist kuni 28.03.2025 (kaebusele fotode tegemise aeg).
41.4.Leian, et kaebuse nõue kahju hüvitamise osas tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja pole ära näidanud, milles seisneb PTA õigusvastane tegevus. PTA protokollidest, ettekirjutustest ega ka PRIA-le edastatud kontrollaktidest ei nähtu, et PTA oleks kaebajat kohustanud veiseid metsanoorendikku ajama. Kaebajale kohustusi panevas haldusaktis (28.02.2025 ettekirjutuse punkti 2 resolutsioonis) kohustas PTA loomapidajat tagama veistele looduslik või tehislik varjualune, mis pakub neile kaitset ebasoodsate ilmastikutingimuste eest (sh sademete ja tuule koosmõju) ning kuhu kõik loomad korraga mahuvad. Ettekirjutuse rikkumist kirjeldavas osas märkis PTA, et varjualune võib olla looduslik või tehislik ja peab olema piisavalt suur, et kõik veised mahuksid sinna korraga (see info sai edastatud loomapidajale 28.11.24 kohapeal ja 02.12.24 kirjalikult). Järelkontrolli hetkel ei ole talvekoplis tehislikku varjualust, samuti ei ole koppel hõlmatud metsase alaga - ühes koplinurgas on kitsas riba võsa, mille sügavus ei paku kaitset tuule eest ja kuhu alla mahub korraga vaid mõni üksik loom. Seega ei ole tõendatult täidetud veiste varjumisvõimaluse nõue (loomad ei ole kaitstud tuule ja sademete koosmõju eest), samuti ei kaitse koplist väljapoole jääv hekk/võsa loomi põhjast ja idast puhuva tuule eest. PTA 28.02.2025 protokolli 01-277-25/024 punktis 3 (dtl 84) on märgitud, et järelkontrolli hetkel ei ole talvekoplis tehislikku varjualust, samuti ei ole koppel hõlmatud metsase alaga - ühes koplinurgas on kitsas riba võsa, mille sügavus ei paku kaitset tuule eest ja kuhu alla mahub korraga vaid mõni üksik loom. ... Loomapidaja poolt esitatud argumente ei saa lugeda piisavaks, et oleks tõendatult täidetud veiste varjumisvõimaluse nõue (loomad ei ole kaitstud tuule ja sademete koosmõju eest), samuti ei kaitse koplist väljapoole jääv hekk/võsa loomi põhjast ja idast puhuva tuule eest.
42.Eelnevast nähtub, et PTA küll leidis, et varjulause loomise nõue ei ole täidetud ning looduslikud tingimused ei paku talvekoplis veistele piisavalt varjumisvõimalusi, kuid valik olukorra lahendamiseks oli jäetud loomapidaja otsustada ning PTA pole toonud välja ühtegi konkreetseid lahendust või nõuet luua täiendav varjumisvõimalus loomadele 1500 m2 ulatuses metsamaale. Maa-ameti kaardirakendusest nähtub, et veiste karjatamiseks kasutatav katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx on maatulundusmaa, mille suurus on 313 972 m2, sellest rohumaad 5233 m2, metsamaad 180 234 m2, õuemaad 5338 ja haritavat maad 110 320 m2. Seega 12(13)
3-25-830 on ala piisavalt suur, et vajadusel karjatamisala asukohti muuta. Lisaks nähtub kaebusest, et kaebaja on avaldanud valmisolekut ehitada veistele tehislik varjualune, kuid 2025. aasta juunikuise kontrolli teostamise ajaks ei olnud see veel valminud, seega oli kaebajal valikuvõimalusi mitmeid ning PTA tegevust ei saa praegusel juhul kuidagi lugeda õigusvastaseks.
42.1.Eelpooltoodust tulenevalt tuleb kaebaja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulud
43.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.