KAMBJA VALD, Räni alevik, XXX kaebus Kambja Vallavalitsuse 10.01.2024 korraldusele nr 11 ja selle alusel väljastatud ehitusloale ning Kambja Vallavalitsuse 21.03.2024 vaideotsusele nr 187 ja 18.07.2024 väljastatud kasutusloale nr 12371/03241
Menetlusosalised
Kaebaja – KAMBJA VALD, Räni alevik, XXX, esindajad A.V. ja Gunnar Leht Vastustaja – KAMBJA VALD, esindajad Annika Kiisk ja Kaupo Piirsalu Kolmas isik – Lõunakeskus OÜ, esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti
1.Jätta haldusasja materjalide juurde võtmata kaebaja poolt apellatsioonkaebusele lisatud ning 12.06.2025, 22.07.2025, 21.10.2025 ja 10.03.2026 esitatud dokumendid.
2.Jätta KAMBJA VALD, Räni alevik, XXX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.04.2025 otsus haldusasjas nr 3-24-1189 vastavas osas muutmata.
Rahuldada Lõunakeskus OÜ vastuapellatsioonkaebus ning tühistada Halduskohtu 25.04.2025 otsuse haldusasjas nr 3-24-1189 resolutsiooni p 3.
Tartu
4.Mõista KAMBJA VALD, Räni alevik, XXXlt Lõunakeskus OÜ kasuks välja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud 7820 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3-24-1189
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.04.2026. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kambja Vallavalitsus andis 21.09.2022 korraldusega nr 853 ehitusloa Räni alevikus Ränirahnu tee 21 kaubandushoone püstitamiseks. Ehitusluba nr 2212271/20957 anti ehitusprojektile, mille asendiplaani kohaselt on Ränirahnu tee 21 hoone XXX poolsesse külge kavandatud laadimisalad ja prügiala, kinnistu piirile 3 m kõrgune müratõkkesein ja ronitaimed. Ehitusprojekti seletuskirja kohaselt on hoone paigutatud krundi põhjaosasse, majandusõu ja laadimisala paiknevad krundi põhjaosas, varustustranspordi sissesõit on krundi kirde- ja loodenurgast. Seletuskirjas on märgitud, et kinnistu põhjaküljele rajatakse naaberkinnistule puude rivi ja hekid, samuti 3 m kõrgune müraekraan varjamaks laadimisala naabruses asuva kortermaja poolt. Kambja Vallavalitsus tunnistas 10.01.2024 korraldusega nr 11 kinnistu omaniku avalduse alusel ehitusloa nr 2212271/20957 kehtetuks (korralduse punkt 1) ning otsustas anda ehitusloa Räni alevikus Ränirahnu tee 21 Lõunakeskuse ärihoone (ehitisregistri kood 121413623) püstitamiseks (korralduse p 2). KAMBJA VALD, Räni alevik, XXX esitas 13.02.2024 Kambja Vallavalitsusele korralduse nr 11 peale vaide, mille Kambja Vallavalitsus jättis 21.03.2024 korraldusega nr 187 rahuldamata. Kambja Vallavalitsus andis 17.07.2024 korraldusega nr 428 ehitusloa alusel ehitatud kaubandushoonele kasutusloa.
2.KAMBJA VALD, Räni alevik, XXX esitas 22.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Kambja Vallavalitsuse 10.01.2024 korraldus nr 11, korralduse alusel väljastatud ehitusluba ning Kambja Vallavalitsuse 21.03.2024 vaideotsus nr 187. Peale hoonele kasutusloa väljastamist muutis kaebaja kaebust ning halduskohus luges 05.02.2025 määrusega kaebuse menetlusse võetuks Kambja Vallavalitsuse 10.01.2024 korralduse nr 11, selle alusel väljastatud ehitusloa ning Kambja Vallavalitsuse 21.03.2024 vaideotsuse nr 187 õigusvastasuse tuvastamise ning 18.07.2024 väljastatud kasutusloa nr 12371/03241 tühistamise nõudes. Vastustaja ei ole kaebaja pöördumistele adekvaatselt vastanud ega teostanud oma kohustust seista valla elanike huvide eest. Müra sihtväärtused on kehtestatud terviseriskide ennetamiseks. Müraolukorra olulist halvendamist tuleb püüda vältida ka allpool müra 2(9)
3-24-1189 piirväärtust, kui see on mõistlikult võimalik (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 14). Vastustaja on jätnud arvestamata keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ sätestatud piirmäärad, keskkonnaministri 03.10.2016 määruse nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 2 lg 1 ning atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 59. Arendaja ja kohaliku omavalitsuse kokkulepped pole lähtunud elanike huvidest. Vastustaja pole nõudnud arendajalt oma tegevuse mõju kirjeldust. Korteriomanikud on soovinud, et valmiva hoone kasutusse võtmisel ei toimuks selle hoone põhjaküljel ehk elumaja suunal mingit tegevust, mis saab häirida XXX korteriomanike kui valla elanike kodurahu. Kaebaja ei ole hoone ehitamise vastu, kui arendajal õnnestub see püstitada selliselt, et müraallikad ja ennekõike kauba laadimisplatvorm ja jäätmete käitlemise ala jäävad elanike korteritest võimalikult kaugele. Arendaja poolt nimetatud kaebaja kinnistul asuv hekk, puuderivi ja lubatud 3 meetri kõrgune müratõkkesein ei summutaks täielikult ja kõikidesse korteritesse kostuvaid helisid. Elumaja on 5-korruseline ja 5 korda müratõkkest kõrgem. Kui müra tekitav prügipress on paigutatud müratõkke seina äärde, levib pressi tekitatud heli nii loomulikult kui müratõkke seinast peegelduvalt rajatava hoone suunas ja sealt elumaja elanike magamistubade suunas, st helid võimenduvad. Kuna ehitusluba väljastati kolmandale isikule ebaseaduslikult, on õigusvastane ka hilisem kasutusluba. Vastustaja poleks tohtinud väljastada ehitusluba ja kasutusluba ehitisele, mille laadimisala oli kavandatud ja ehitati elamust ca 30 meetri kaugusele ning müra tõkestamine polnud tagatud. Kaebaja ja Terviseameti teostatud müra mõõtmise tulemused näitavad lubatava mürataseme korduvat ületamist ning välistada ei saa ülemäärase müra kordumist. Tegemist on rikkumisega, mis peaks kaasa tooma vähemalt kasutusloa tühistamise.
3.KAMBJA VALD palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktides avaldatu juurde.
4.Lõunakeskus OÜ palus jätta kaebus rahuldamata. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebajaks on korteriühistu, kuid ehitusluba on vaidlustatud XXX elanike tervisekaitse ja kodurahu säilimise tagamiseks. Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest (KrtS) ei tulene, et korteriühistul on seadusest tulenev õigus kaitsta kõiki korteriomandite omanike? subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud ehitusloa väljastamise tõttu tunnistas vastustaja sama korraldusega kehtetuks varasema kaubandushoone ehitusloa. Uus ehitusluba anti ehitusprojektile, mille seletuskirja kohaselt asub hoone põhjaküljes krundi piirist 3 m kaugusel 3 m kõrgune ronitaimedega kaetud müratõkkesein. Projektiga lisatakse kõrghaljastust olemasolevale juurde ning hoone XXX poolne fassaadivalgustus on lahendatud kellaajaliselt (07.00-22.00), et mitte häirida vastas paiknevaid elamispindu. Ehitusprojekti asendiplaani kohaselt paikneb hoone põhjapoolsel küljel majandusala (laadimis- ja prügialad) nagu oli ette nähtud ka varasema ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis. Ehituslubade aluseks olevate ehitusprojektide asendiplaanide võrdlus näitab, et 2024. a-l antud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt oli üldjoontes 2022. a-l antud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektiga sarnane eelkõige selles, et hoone majandusõu, sh laadimisala ja prügiala on kavandatud hoone põhjaküljele, XXX kinnistu poolsesse külge. Kolmandal isikul tekkis vajadus ehituprojekti muutmiseks (kavandatavasse hoonesse lisandus kaks täiendavat rentnikku, mh riiklik tervishoiuasutus), mis tingis uue ehitusloa andmise. 3(9)
3-24-1189 Sisuliselt oli tegemist taotlusega haldusakti muutmiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1). Ehitusprojekti muudatused ei olnud sellised, mis oleksid võrreldes varasema ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektiga avaldanud XXX kinnistu kasutamisele varasemast ehitusloast oluliselt erinevat mõju. Prügipressid on 1,5 m kõrgused teisaldatavad elektrimootoriga töötava hüdraulilise pressiga varustatud prügikonteinerid, mis ei tekita märkimisväärset tööstuslikku müra. Hoone jahutus toimub valdavalt kaugjahutuse teel, mistõttu puudub vajadus kasutada jahutuskompressoreid, mille välisosad paikneksid hoone välisküljel ja tekitaksid täiendavat müra. Hoonesse ei ole kavandatud toidupoodi, mille puhul võiks eeldada intensiivsemat liikluskoormust. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et ärihoone rajamiseks ette nähtud krundilt ei tuleks tema kinnistule mitte mingeid mõjutusi. Ehitusluba ei anna kolmandale isikule õigust tekitada ülenormatiivset müra. Detailplaneeringus on ette nähtud, et krundile võib rajada kuni kolmekorruselisi ärihooneid. Ärihoonete kasutamisega kaasneb ka teatud määral müra. Kolmandale isikule antud ehitusluba on detailplaneeringuga kooskõlas ning kavandatav hoone on detailplaneeringuga lubatud mahust väiksem. Naaberkinnistule levida võivate häiringute vähendamiseks on ette nähtud leevendusmeetmed.
5.Tartu Halduskohus jättis 25.04.2025 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 2000 eurot. Ehitus- ja kasutusloa vaidlustamine on HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt lubatav isiku subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja on ehitus- ja kasutusloa vaidlustanud põhjusel, et kolmandale isikule kuuluva ärihoone majandusõuelt, mis asub korteriühistu poolses küljes, kostev müra häirib korteriühistu elanikke ning mõjub nende tervist kahjustavalt. Ülemäärast müra põhjustavad väidetavalt majandusõues töötav prügipress ning alal liikuvad kauba- ja muud äriühingut teenindavad autod. Hilisemas menetluses on kaebaja väitnud ka tugevaid ja häirivaid tehnilisi helisid seoses kanalisatsiooniga, toonud välja ärihoone alarmseadme käivitumise juhtumid ning häirivate valgusreklaamide mõju. Kaebaja väidab müra tekkimist alates ca kella 7-st, pärast kella 20 ning ka nädalavahetustel. Praeguses asjas on kaebajaks korteriühistu. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud korteriühistu kaudu oma korteriomandist tulenevaid õigusi. Tegemist ei ole kaebusega teiste isikute õiguste kaitseks, vaid kogu kaasomandi eset hõlmava vaidlusküsimusega, mis võib seonduda korteriühistu kaasomandi eseme majandamisega. Seega tunnustas kohus 12.09.2024 määruses kaebaja kaebeõigust. Praegusel juhul on kaebaja esitanud kaebuse põhistamiseks ennekõike elanike tervist kahjustava müraga seonduvaid argumente ja tõendeid. Kuigi tegemist on korteriühistut tervikuna puudutava probleemiga, millega toimetulekuks võib ühistul endal olla vaja teha investeeringuid täiendavateks ehitus- või haljastustöödeks või muid kulutusi mürataseme leevendamiseks, ei ole kaebaja selliseid tegevusi ja nendega korteriühistule kaasnevaid kulutusi kohtumenetluses selgelt välja toonud. Seega ei ole asja läbivaatamisel selgunud korteriühistust kaebaja sellist õiguste rikkumist, mida korteriühistul oleks võimalik halduskohtumenetluses kaitsta, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja viited planeerimisõiguse sätetele ja planeerimisvaldkonna kohtupraktikale ei ole asjakohased, sest asjas ei käi vaidlust detailplaneeringu üle. Kaebaja ei ole 2022. a-l väljastatud ning 10.01.2024 korraldusega nr 11 kehtetuks tunnistatud ehitusluba vaidlustanud. Vastustaja selgituste kohaselt oli kaebaja läbi portaali www.ehr.ee ehitusloa menetlusse kaasatud ning selles menetluses ka aktiivselt osalenud. Kaebaja on ka varasemalt kolmanda isiku ehitustegevusega Ränirahnu tee 21 kinnistul, sh majandusõue ja seal asuva prügiala rajamisega nõustunud. Viidatud 2022. a ehitusloast (dtl 75) ilmneb, et 4(9)
3-24-1189 ehitusloa menetlusse oli kaasatud XXX (varasem Korteriühistu xxx), kelle ettepanekutele ja soovidele vastati ning neid arvestades korrigeeriti ka projekti (lisandus täiendav haljastus nii puude kui hekitaimede näol ning müraekraan, mille asukohast tingitult suurenes XXX kinnistu reaalne kasutatav ja visuaalne ala (dtl 76-77). 2024. a ehitusloaga lisati kõrghaljastust olemasolevale juurde ning hoone XXX poolne fassaadivalgustus on lahendatud kellaajaliselt (07.00–22.00), et mitte häirida vastas paiknevaid elamispindu. Ränirahnu tee 21 haljastusprojekti seletuskirja kohaselt moodustab olemasolev kõrghaljastus XXX ja Ränirahnu tee 21 vahele haljaspuhvri ning 3 meetri kõrguse müratõkkeseina äärde planeeritud taimede rivi (suurelehine tobiväät) muudab piirde nn roheliseks seinaks, mis täiendavalt takistab müra levimist. Ränirahnu tee 21 ehitusprojekti seletuskirja kohaselt rajatakse kinnistu põhjaküljele naaberkinnistule puuderivi ja hekid ning Ränirahnu tee 21 hoone laadimisala ümber rajatakse 3 meetri kõrgune puitpiire-müraekraan, mis on naaberkinnistu poolt kaetud ronitaimedega. XXX kinnistule istutatakse 10 saarvahtra puud. Lisaks nähti ette säilitada laadimisala vastas XXX kinnistul paiknev olemasolev hekk (must aroonia). Acoustics OÜ 11.03.2024 koostatud Ränirahnu tee 21 keskkonnamüra hinnangu (dtl 140-160) kohaselt mõjuvad XXX hoone Ränirahnu tee 21 poolsele fassaadile perspektiivses kumulatiivses olukorras päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 57 dB ning öisel ajal Ln ≤ 47 dB. Tehnoseadmete töötamisel mõjub hoone planeeringuala poolsele fassaadile päevasel ajal müratase Ld ≤ 43 dB. Prügipresside töötamisel mõjuvad hoone planeeringuala poolsele fassaadile päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 29 dB. Olemasolevas kumulatiivses olukorras mõjuvad hoone planeeringuala poolsele fassaadile päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 56 dB ning öisel ajal Ln ≤ 46 dB. Perspektiivses kumulatiivses olukorras mõjuvad hoone planeeringuala fassaadile päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 57 dB ning öisel ajal Ln ≤ 47 dB. Hinnangu kohaselt on liiklusmürast tingitud müratasemed XXX hoone fassaadil juba niigi üsna kõrged ja seega ei suurenda kavandatava tegevusega kaasnev tööstusmüra liiklusest tingitud müratasemeid päevasel ega öisel ajal. Esitatud mõõtmistulemuste puhul on täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra sihttaseme nõuded. Kuigi viidatud hinnang valmis alles pärast ehitusloa andmist, on tulemused olnud kättesaadavad ja vastustajale teada vähemalt kaebaja vaide lahendamise ja vaideotsuse tegemise ajal 21.03.2024. Kohtul puudub alus kahelda valdkonnale spetsialiseerunud äriühingu mõõtmistulemustes või pidada neist usaldusväärsemaks kaebaja esitatud tõendeid. Vaidluse lahendamisel ei ole määravad ega asjakohased tõendid, mille kaebaja on ise loonud käepäraseid mõõtmisvõimalusi kasutades ning millega kaebaja soovib tõendada müra tekkimist pärast ehitise valmimist vaidlustatud ehitusloa alusel ning kasutusloa andmist. Vastustaja ei ole vaidlustatud ehitus- ega kasutusloa andmisel toiminud õigusvastaselt – ei ole lubanud ehitada ega kasutada ehitist, millest lähtuks naabruses asuvale kortermajale kehtivaid norme ületavat müra. Asjaolu, et kaebajat häiriv müra on selle ehitusloa alusel valminud ehitise kasutamisel siiski ilmnenud, ei anna alust ei ehitus- ega kasutusloa tühistamiseks. Kolmandal isikul müra valdajana lasub kohustus kehtestatud norme järgida. Selle kohustuse rikkumise puhuks müraallika valdaja poolt on aga seadusandja näinud ette muud õiguskaitsevõimalused kui ehitus- ja kasutusloa menetlus, mis võimaldavad müra tõkestamise küsimusega tegeleda vaid lühikest aega ning n-ö ettevaatavalt prognoosides, kas loa andmise ajal olemasoleva teabe põhjal saab veenduda kavandatava või valminud ehitise vastavusest nõuetele, mh müranormidele. Ka ehitus- ja kasutusloa andmise järel ei kaota isikud õiguskaitsevõimalust pöörduda järelevalveasutuste poole ehitamise või ehitise kasutamise või 5(9)
3-24-1189 müra tekitava seadme paigutuse ja kasutamise nõuetekohasuse kontrollimiseks. Sõltuvalt, kas müra tuleneb ehitise enda või mõne konkreetse seadme kasutamisest, saab järelevalve taotlusega pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse või muu pädeva järelevalveorgani (nt Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, Terviseamet) poole. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.KAMBJA VALD, Räni alevik, XXX palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 25.04.2025 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Kohus on välja toonud üksikud müra tekke nüansid, mis võivad anda pettekujutelma, et tegemist on harvikjuhtudega müra tekkimisel. Olukord pole nii. Tegemist on laadimisala sihtotstarbelisest ning sinna rajatud kommunikatsioonide kasutamisest tulenevate müra ilmingutega, millede tekkimine ja avaldumine jäävad regulaarseteks ja püsivateks seni, kuni midagi adekvaatset ette ei võeta. Kohus ei arvestanud sellega, et kolmas osapool on reaalselt ignoreerinud kõiki meie ettepanekuid ning väitnud kohtule olematuid asju nende tegevusest nii müra kui valgusreostuse vähendamise kohta. Reaalselt pole mured lahenenud. Hoolimata reaalsetest mõõtmistulemustest Terviseameti poolt, püüab vastustaja kolmanda osapoole toel olukorda eitada, rõhudes Kajaja Acoustics OÜ hinnangule, mis on ebaadekvaatne mitmel põhjusel: helitugevust mõõdeti kaks meetrit maapinnast, mitte sealt, kus on inimesed, ning helitugevuse hindamisel ei arvestatud reaalsete müra allikatega. Lisaks on oluline, et otsesed mõõtmised kaaluvad teaduslikust aspektist hinnangulised mõõtmised üles. Kohus jättis põhjendamatult asja juurde võtmata kaebaja poolt esitatud otseste mõõtmiste tulemused. Vastustaja väljastas ehitusloa kolmandale isikule ilma eelneva mürahinnangu ja tegevuse mõju kirjelduseta, millega jättis oma kohustused täitmata ja kaebaja liikmetest vallaelanike õigused ja huvid esindamata, mis tõi kaasa seaduse rikkumise ja negatiivsed tagajärjed elanikele. Kohus pole arvestanud, et kolmas isik on lubanud teha haljastustöid kaebaja krundil, kuid keegi pole sellega seoses ühendust võtnud. Lubadust pole ellu viidud. Vald ei ole seda kontrollinud. Rakendatud meetmetest ei ole reaalset kasu.
7.KAMBJA VALD ja Lõunakeskus OÜ paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
8.Lõunakeskus OÜ palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 25.04.2025 otsuse resolutsiooni p 3 osas, millega kolmandale isikule ei mõistetud menetluskulusid välja täies ulatuses. Kolmas isik taotles esindajakulude 7500 eurot hüvitamist, kuid halduskohus mõistis kaebajalt välja üksnes 2000 eurot, leides, et korteriühistust kaebaja ja äriühingust kolmas isik ei ole praegusel juhul oma majandusliku seisu poolest võrdses olukorras. Tegemist ei ole asjaoluga, mis võimaldaks menetluskulusid HKMS § 108 lg 11 alusel vähendada. HKMS § 108 lg 11 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole selle normi kohaldamisel tuginenud muule asjaolule, kui üksnes kaebaja ja kolmanda isiku majandusliku seisu võrdsusele. Seejuures ei ole kohus viidanud, milliste tõendite alusel ta kaebaja ja kolmanda isiku majandusliku seisu kindlaks tegi. HKMS § 108 lg 11 kohaldamisel tuleb kasutada kõrgendatud standardit ning tuvastada need erandlikud asjaolud, mis konkreetsel juhul õigustaksid menetluskulude tavapärasest jaotusest hälbida. Käesoleval juhul kaebaja ja kolmanda isiku majandusliku seisu 6(9)
3-24-1189 võimalik ebavõrdsus selleks alust ei anna. Kaebaja puhul on tegemist korteriühistuga, mis haldab 90 korteriga kortermaja. Tegemist ei ole üksiku füüsilise isiku kaebusega, kellele võib 7500 euro suuruse menetluskulu kandmine olla ilmselgelt üle jõu käiv ning seetõttu ka kaebeõigust ülemääraselt piirav.
9.KAMBJA VALD, Räni alevik, XXX palub jätta kolmanda isiku vastuapellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes menetluskulude vähendamise osas halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud hulgaliselt uusi dokumente. Apellatsioonkaebusele on lisatud kaebaja 09.04.2025 päring Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile seoses mürahäiringuga ja kasutusotstarbega ning ameti 15.04.2025 ja 16.04.2025 vastused. 12.06.2025 esitas kaebaja videosalvestised tegevusest kolmanda isiku kinnistul 06.05.2025 hommikul ja 14.05.2025 öösel ning kaebaja sellekohase pretensiooni kolmandale isikule ja vastustajale. Kaebaja esitas 22.07.2025 ringkonnakohtule Kambja Vallavalitsuse 18.07.2025 vastuse kaebaja 05.06.2025 pretensioonile. Kaebaja palub 21.10.2025 taotluses asja materjalide juurde võtta 30.09.2025 pretensioonid vastustajale ja kolmandele isikule, valla vastus pretensioonile, 17.10.2025 korduvad pretensioonid vastustajale ja kolmandale isikule ning nende vastused kaebaja kutsele ühistu 30.09.2025 üldkoosolekule. Veel on kaebaja 10.03.2026 menetlusdokumendile lisanud 13.11.2025 pöördumise ja kolmanda isiku 01.12.2025 vastuse seoses torutöödega kolmanda isiku kinnistul. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud dokumentide haldusasja materjalide juurde võtmine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus hindab halduskohtu otsuses hindamata tõendeid muu hulgas juhul, kui tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus (HKMS § 198 lg 2 p 3). Valdav osa kaebaja esitatud tõenditest on tekkinud pärast halduskohtu otsuse tegemist 25.04.2025. Ringkonnakohus selgitab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust; tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada (HKMS § 62 lg 2). Praeguse haldusasja esemeks on 10.01.2024 antud ehitusluba ning 18.07.2024 väljastatud kasutusluba. Kohus hindab nende haldusaktide õiguspärasust haldusaktide andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seega ei saa 2025. a-l fikseeritud sündmused mõjutada ehitus- ja kasutusloa õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eelnimetatud aktidega ei ole kolmandele isikule antud õigust norme ületava müra tegemiseks. Järelikult ei saa väidetavalt siiski aset leidnud rikkumiste põhjal väita, et müranormide ületamine on toimunud ehitus- ja kasutusloa alusel. Eelneval põhjendusel oli õige ka halduskohtu otsustus tagastada kaebajale 04.04.2025 avalduse lisana esitatud tõendid (kohtuotsuse resolutsiooni p 1). Koos apellatsioonkaebusega esitatud dokumendid oli kaebajal võimalik esitada juba halduskohtule. Samuti oli kaebajal võimalik teha järelepärimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile varem. Kaebaja ei ole põhistanud, miks ta seda ei teinud. Ringkonnakohus jätab seetõttu tõendid asja juurde võtmata (HKMS § 198 lg 3), märkides täiendavalt, et ka need dokumendid ei seondu vahetult kaebuse esemega. Kohus ei saa lahendada kogu probleemide kogumit, vaid on seotud kaebuse piiridega.
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Halduskohus järeldas õigesti, et korteriühistul puudub praegusel juhul kaebeõigus, sest nii kaebuse kui ka apellatsioonkaebuse väidetest nähtub, et eesmärgiks on kaitsta elanikke liigse 7(9)
3-24-1189 heli- ja valgusreostuse eest. Kaebaja pole esitanud väiteid, et häiringud rikuvad mingil moel ühistu kui juriidilise isiku õigusi. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS ei näe ette ühistu õigust pöörduda oma liikmete subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse. Kui kohus tuvastab kaebeõiguse puudumise kohtuotsust tehes, jääb kaebus rahuldamata ning muid kaebuse väiteid ei pea analüüsima. Halduskohus hindas sellele vaatamata ka kaebuse sisulist põhjendatust ning leidis õigustatult, et tuvastamis- ja tühistamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus on kaebaja väiteid igakülgselt hinnanud ning apellatsioonimenetluses ei ole esitatud uusi seisukohti, mis vajaksid täiendavalt analüüsimist. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et kolmanda isiku kinnistult ei kostuks üldse mingit müra või et kolmas isik muudaks hoone ja selle teenindamiseks vajalike seadmete asukohta. Ärihoone ehitamine on kinnistule detailplaneeringuga lubatud ning kolmanda isiku äritegevus pole sellist laadi, mille puhul on ette nähtav, et igal juhul toimub müranormide ületamine. Vaidemenetluses sai vastustaja arvestada 11.03.2024 koostatud keskkonnamüra hinnanguga. Halduskohus on ammendavalt analüüsinud ehitus- ja kasutusloas sätestatud leevendusmeetmeid ning haldusaktid ei luba kolmandal isikul müranorme ületada. Kui kolmas isik rikub ehitus- ja kasutusloa tingimusi, on kaebajal õigus pöörduda järelevalve teostamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Muu hulgas on kohalikul omavalitsusel võimalik kaaluda kasutusloa kehtetuks tunnistamist (ehitusseadustiku § 57 lg 2 p 3).
12.Kolmanda isiku vastuapellatsioonkaebus on põhjendatud. Halduskohus vähendas kolmanda isiku menetluskulusid, tuginedes HKMS § 108 lg-le 11, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 108 lg-s 11 nimetatud olukorraga ei ole tegemist. Asjaolu, et kaebaja ja kolmas isik pole majandusliku seisu poolest võrdsed, ei tähenda, et menetluskulude kaebajalt väljamõistmine on välistatud. Kaebaja kui juriidilise isiku puhul ei ole tegemist isikuga, kes pole suuteline menetluskulusid kandma. Kulude kandmine on kohtuvaidluse kaotanud poolele alati majanduslikult raske, kuid tegemist on tagajärjega, millega tuleb juba enne kohtusse pöördumise otsustamist arvestada. Kolmas isik taotles 13.03.2025 menetluskulude nimekirjas kaebajalt 7500 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Nimekirja kohaselt osutas kolmanda isiku lepinguline esindaja õigusteenust 37,5 tunni ulatuses. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga osas, et vaidluse sisu ja kulgu arvestades võib arvetel kajastatud töömahtu hinnata mõnevõrra ülepaisutatuks. Arvetele lisatud spetsifikatsioonid kajastavad mitmeid toiminguid, mis ei ole vahetult seotud kohtumenetlusega (nt 18.07.2024 kasutusloa väljastamise infoga tutvumine, 22.07.2024 korteriühistu pretensiooniga tegelemine, Telco tegevusplaanide arutelud). Ka ei olnud 12.03.2025 täiendava seisukoha koostamine kajastatud mahus vajalik. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et esimeses kohtuastmes oli põhjendatud kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista 5000 eurot.
13.Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning rahuldab kolmanda isiku vastuapellatsioonkaebuse, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kolmas isik taotleb 09.02.2026 menetluskulude nimekirjas kaebajalt 2820 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist (riigilõiv 20 eurot, esindajakulu 2800 eurot). Kolmandale 8(9)
3-24-1189 isikule on õigusteenust osutatud 14 tunni ulatuses. See hõlmab nii apellatsioonkaebusele vastamist kui ka vastuapellatsioonkaebuse esitamist. Ringkonnakohus leiab, et kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kaebajalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.