lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-310/5

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-310/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
827
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-310

Määruse kuupäev

14.03.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Jaak Reinomäe kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri 29.01.2026. a vastuse nr RP-6-5/26/12-7 õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta läbi vaatamata Jaak Reinomäe taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1.Jaak Reinomägi esitas 05.02.2026 Tartu Halduskohtule 05.02.2026 kaebuse, et kohus tuvastaks Viru Ringkonnaprokuratuuri vastuse nr RP-6-5/26/12-7 õigusvastasuse. Kaebaja esitas prokuratuurile kaks kuriteokaebust, mille osas esitati talle selgitav vastus. Kui kuriteoteate alusel ei algatata kriminaalmenetlust, tuleb esitada teade kriminaalmenetluse mittealustamise kohta. Sellise teate peale on õigus esitada kaebus, mida selgitava vastuse suhtes teha ei saa. Kaebaja leiab, et kuna selgitav vastus koostati haldusmenetluses, on kaebuse esitamine halduskohtule selle õigusvastasuse tuvastamiseks lubatav. Kaebaja palub vabastada teda riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kaebaja palub veel määrata talle riigi õigusabi korras esindaja, kuna tal puudub oma õiguste kaitseks õigusharidus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Prokuratuur esitas 12.02.2026 vastusena kohtunõudele asjaga seonduvad dokumendid, mh J. Reinomäe esitatud kuriteokaebused ja vaidlustatud Viru Ringkonnaprokuratuuri 29.01.2026. a vastuse nr RP-6-5/26/12-7. Vastuses selgitati J. Reinomäele, et tema pöördumisi ei käsitata kuriteokaebustena ega lahendata kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 198 korras, kuna kuriteokaebuses loetletud isikute ametialase tegevusega rahulolematust ja selle mittemõistmist ei saa käsitleda kriminaalmenetluse alustamise ajendina ega kuriteokaebusena, mida oleks võimalik lahendada kriminaalmenetluse mittealustamise teatena.

KOHTU SEISUKOHT

3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel.

3-26-310

4.HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3 ls 1).
5.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
6.Kaebusest ja toimiku materjalidest saab järeldada, et kaebaja ei ole rahul sellega, et Viru Ringkonnaprokuratuur vastas tema 23.01.2026. a kuriteoteatele (digitoimiku leheküljed (dtl) 8-10) ja täiendavale pöördumisele (dtl 13–14) selgitava vastusega nr RP-6-5/26/12-7 (dtl 18– 19) ega teinud tema kuriteoteate osas otsust.
7.Kohus märgib, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Uurimisasutuse tegevuse vaidlustamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 228 lg-st 2 tuleneb, et menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. Kaebus esitatakse kaebuse lahendajale vahetult või isiku kaudu, kelle määrus või menetlustoiming vaidlustatakse (KrMS § 228 lg 3). KrMS § 230 lg 1 sätestab, et kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud.
8.Süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus ning kuriteoteate osas ei tehta otsust haldusmenetluse, vaid kriminaalmenetluse raames. Vastav prokuratuuri otsus ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 ega HKMS § 6 lg 1 mõistes. Kuna kaebaja vaidlustab praegusel juhul prokuratuuri menetlustoimingut (s.o KrMS § 198 kohase otsuse asemel selgitava vastuse esitamine), ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kaebaja viidatud prokuratuuri vastuse tagajärjeks on samuti, et kriminaalmenetlust kokkuvõttes ei alustatud. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, esitades kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale Riigiprokuratuurile. Ka kohtupraktika kinnitab, et halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalmenetluse toimingute, mis puudutavad kuriteoteadete menetlemist, õiguspärasuse hindamine (vt nt Tallinna Halduskohtu 17.02.2025. a määrus asjas nr 3-243256, Tartu Halduskohtu 27.08.2019. a määrus asjas nr 3-19-1232, Tartu Halduskohtu 09.01.2024. a määrus asjas nr 3-24-66). Halduskohtu pädevusse võivad kuuluda vaidlused olukorras, kus prokuratuur täidab erandlikult mõnd haldusfunktsiooni (nt pöördumistele vastamine avaliku teabe seaduse alusel vms), millega praegusel juhul aga tegemist ei ole.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Reinomäe kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
10.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
11.Kaebaja soovib saada riigi õigusabi. Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 3 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena (nt prokuratuuri tegevuse vaidlustamine Riigiprokuratuuris) esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega ei ole ka kaebaja riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
12.Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning järgnevate õiguskaitsevahendite kasutamise, sh prokuratuuri tegevuse vaidlustamiseks kaebuse Riigiprokuratuurile esitamise saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei 2

3-26-310 edasta halduskohus kaebuses esitatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele. (allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium