lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-1368/4

Omandireform › Maa erastamine

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-1368/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Maa erastamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1634
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske, Maret Altnurme, Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1368

Haldusasi

Z.N-i (Z.N) kaebus Maa-ameti 30.03.2023 korraldusele nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine (Viimsi vald, Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7)“, Viimsi Vallavalitsuse ja Maa- ja Ruumiameti vastutusele võtmiseks, moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks ja erastamise menetluse jätkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.05.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – Z.N Vastustajad – Vallavalitsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.N-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Maa-

ja

Ruumiamet

ja

Viimsi

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse Z.N-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.05.2025 määruse peale.
2.Jätta Z.N-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.05.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Jätta Z.N-i taotlus kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks vaatamata.

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

läbi

4.Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja, W ja C nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).

3-25-1368

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maa-ameti 30.03.2023 korraldusega nr 1-17/23/741 (30.03.2023 korraldus) otsustati erastada Harju maakonnas Viimsi vallas Leppneeme külas asuvad Lännekalda tee 10 katastriüksus (katastritunnus 89001:001:1611, pindala 3245 m2, sihtotstarve elamumaa 100%) ja Lännekalda tee 7 katastriüksus (katastritunnus 89001:001:1527, pindala 1075 m 2, sihtotstarve elamumaa 100%) Wle, Z.N-le ja Cle ühisomandisse.
2.Z.N esitas 09.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse 30.03.2023 korralduse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-1020 kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.01.2025 otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Otsus jõustus 18.03.2025, kui Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse.
3.Kaebaja esitas 16.04.2025 Maa-ameti õigusjärglasele Maa- ja Ruumiametile vaide Maaameti 30.03.2023 korralduse peale. Maa- ja Ruumiamet tagastas vaide 24.04.2025 otsusega nr 6-13/25/6504-4. Otsuse kohaselt on jõustunud kohtuotsustega haldusasjades nr 3-21-506 ja nr 3-23-1020 tuvastatud maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute käigus vastu võetud Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58 ja Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 korralduse õiguspärasus, korraldused on kehtivad ning läbinud kohtuliku kontrolli.
4.Kaebaja esitas 07.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: a) võtta Viimsi Vallavalitsus ning Maa- ja Ruumiamet vastutusele pärimisseaduse rikkumise ja aastatel 2018–2025 kohtule ebaõigete andmete esitamise eest. Nimetatud rikkumiste tulemusel tegid kohtud ebaõiged otsused; b) kohustada Viimsi Vallavalitsust ning Maa- ja Ruumiametit hüvitama kaebajale moraalne kahju ning hoonete ja nende juurde kuuluva maa vormistamise kulud; c) kohustada Maa- ja Ruumiametit menetluste uuendamiseks ja omandi vormistamiseks; d) tühistada Maa-ameti 30.03.2023 korraldus.
5.Tallinna Halduskohus lõpetas 14.05.2025 määrusega menetluse Maa-ameti 30.03.2023 korralduse nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine (Viimsi vald, Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7)“ tühistamise nõudes (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse ülejäänud nõuetes (resolutsiooni p 2) ning jättis menetluskulud kaebaja kanda (resolutsiooni p 3). Menetlus Maa-ameti 30.03.2023 korralduse tühistamise nõudes tuleb HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna tegemist on korduva kaebusega, ning ülejäänud nõuetes tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ja lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Tallinna Halduskohus jättis 15.09.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-1020 rahuldamata kaebaja kaebuse Maa-ameti 30.03.2023 korralduse nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine (Viimsi vald, Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7)“ tühistamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja otsus jõustus 18.03.2025. HKMS § 43 lg 1 p-de 1–3 järgi ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus, selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta või varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluse esemete kattuvust. Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 p-st 1 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kuna kaebaja on haldusasjas nr 3-23-1020 esitanud samasisulise tühistamisnõude, siis on 2(5)

3-25-1368 kaebaja juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus (HKMS § 43 lg 1 p 1). Seetõttu ei ole käesolev korduv kaebus lubatav ja menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Tulenevalt HKMS § 152 lg-st 3, kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Seega tuleb menetlus Maa-ameti 30.03.2023 korralduse tühistamise nõudes lõpetada enne kaebuse menetlusse võtmist. Kaebuse nõue võtta Viimsi Vallavalitsus ning Maa- ja Ruumiamet MaaRS § 23 lg 3 1 ja pärimisseaduse rikkumise ning kohtule ebaõigete andmete esitamise eest vastutusele kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kriminaalmenetluse alustamine on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses. Kaebuse nõue kohustada Maa- ja Ruumiametit hüvitama kaebajale moraalne kahju ning kahju, mis seondub hoonete juurde kuuluva maa vormistamise kuludega ning maa ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamisega, kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt tagastamisele seoses kaebeõiguse puudumisega. Kohtud hindasid haldusasjas nr 3-21-506 Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58 õiguspärasust ja leidsid, et Lännekalda tee 10 ja 7 maa ostueesõigusega erastamine võrdsetes mõttelistes osades Wle, kaebajale ja Cle on õiguspärane. Kohtuotsustes on analüüsitud kõiki Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate elamu ja saunamaja omandiõigust tõendavaid dokumente. Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 korraldusega nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine (Viimsi vald, Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7)“ otsustati erastada Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 katastriüksused W, kaebaja ja C ühisomandisse. Kohtud hindasid haldusasjas nr 3-23-1020 nimetatud korralduse õiguspärasust. Kohtud leidsid, et asjas ei olnud esitatud selliseid tõendeid või põhjendusi, mille alusel kohus saaks asuda seisukohale, et kaebaja oli ehitiste ainuomanik. Eeltoodust tulenevalt on kohtud korduvalt kontrollinud kaebaja väiteid, mis seonduvad maa ostueesõigusega erastamisega Viimsi vallas Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate ehitiste juurde. Kohtud on tuvastanud, et kaebaja ei ole nimetatud maaüksustel asuvate ehitiste ainuomanik. Kaebaja keskne väide, millega ta seostab nii kahju hüvitamise nõudeid kui ka menetluse uuendamise nõuet, põhineb aga arusaamal, et ehitiste omandiõigus on ebaõigesti tuvastatud. Nimetatud väidet on kohtud korduvalt kontrollinud ning kaebaja esitatud tõendeid hinnanud. Seega puudub kaebajal kaebeõigus nõuda samade asjaolude veelkordset uurimist haldusmenetluses ja haldusmenetluse uuendamist. Kuivõrd kohtumenetlustes on tuvastatud, et kaebaja ei ole ehitiste ainuomanik, siis ei saa Maa- ja Ruumiamet ega Viimsi Vallavalitsus, kes on lahendanud maa ostueesõigusega erastamise küsimust, olla põhjustanud kaebajale ka mingit varalist või mittevaralist kahju. Järelikult puudub kaebajal ka õigus nimetatud kahju hüvitamist nõuda. Kohus tagastab kaebuse menetluse uuendamise ja kahju hüvitamise nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Z.N palub 28.05.2025 määruskaebuses halduskohtu 14.05.2025 määruse tühistada ning kaebuse menetlusse võtta.

3(5)

3-25-1368 Kaebaja palub algatada distsiplinaarmenetluse halduskohtu 21.07.2025 määruse teinud kohtuniku suhtes. Halduskohtu kohtunik T. Nurm on lahendanud haldusasjad nr 3-21-506 ja nr 3-23-1020 ning nende dokumentatsiooniga tutvunud. Kohtunik T. Nurm oleks pidanud loobuma haldusasja läbivaatamisest HKMS § 199 alusel. Tallinna Ringkonnakohus ei tutvunud otsuste tegemisel nimetatud haldusasjade materjalidega, vaid tugines halduskohtu otsustele. Kohtunik T. Nurm ei ole otsustes põhjendanud, mis alused on vastustajatele antud maa ostueesõigusega erastamismenetlustes seaduste rikkumiseks. Kaebaja viitab eri seaduste rikkumistele ning leiab, et kohtunik T. Nurm pidanuks algatama kaebaja välja toodud faktide kohta lisauurimise, mida kaebaja on kaebustes soovinud, kuid kohtunik ei pööranud sellele tähelepanu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4 ja § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebus on võimalik läbi vaadata ilma vastustaja seisukohta küsimata.
8.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega Maa-ameti 30.03.2023 korralduse tühistamise nõude ning Viimsi Vallavalitsuse ja Maa- ja Ruumiameti vastutusele võtmise nõuete osas ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
9.Ringkonnakohus nõustub sisuliselt ka halduskohtu määruse põhjendustega seoses nõuetega kohustada Maa- ja Ruumiametit hüvitama kaebajale kahju ja uuendama haldusmenetlus. Kuna need nõuded põhinevad väidetel, mille osas kohtud on jõustunud otsustega asjaolud vastupidiselt tuvastanud, on nõuded ilmselgelt perspektiivitud. See ei anna ringkonnakohtu hinnangul antud juhul siiski alust ilmselgelt välistada kaebaja kaebeõigust HKMS § 121 lg 2 p 1 mõttes. Küll aga oli halduskohtul selles olukorras alus tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Selles osas tuleb halduskohtu määruse põhjendusi muuta.
10.HKMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse, kui määruse tegi kohtunik, kellel seaduse järgi ei olnud õigust määrust teha. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et asja menetlev kohtunik oleks pidanud loobuma haldusasja menetlemisest, kuna ta on lahendanud ka teisi kaebajaga ja samade katastriüksustega seotud haldusasju. Tegemist ei ole menetlusõiguse normi rikkumise ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 23 toodud taandamise alusega.
11.Kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. Kriminaalmenetlust viivad läbi prokuratuur ja uurimisasutused ning kriminaalasju lahendavaks kohtuks on maakohus. Viimsi Vallavalitsuse ning Maa- ja Ruumiameti tegevuse peale on kaebajal soovi korral võimalik esitada kuriteoteade Politsei- ja Piirivalveametile või prokuratuurile. Halduskohus selliseid taotlusi ei lahenda ega edasta.
12.Kaebaja taotlus algatada distsiplinaarmenetlus vaidlustatud määruse teinud halduskohtu kohtuniku suhtes jääb läbi vaatamata, sest kohtute seaduse (KS) § 91 lg-st 2 tulenevalt ei ole 4(5)

3-25-1368 see määruskaebust lahendava kohtukoosseisu pädevuses. Kuna määruskaebuses esitatu põhjal puuduvad ilmselgelt kohtuniku distsiplinaarsüüteo (vt KS § 87 lg 2) tunnused, siis ei edasta kohtukoosseis taotlust lahendamiseks ka distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omavale ametiisikule. Ringkonnakohus selgitab, et kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril, ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes ning kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes (§ 91 lg 2).

13.Kaebaja ning teiste Lännekalda tee 7 ja Lännekalda tee 10 omanike isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada nende nimed initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.03.20263-25-2082/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.02.20263-23-1545/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium