Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Veiko Vaske, Maret Altnurme, Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
13.03.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1368
Haldusasi
Z.N-i (Z.N) kaebus Maa-ameti 30.03.2023 korraldusele nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine (Viimsi vald, Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7)“, Viimsi Vallavalitsuse ja Maa- ja Ruumiameti vastutusele võtmiseks, moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks ja erastamise menetluse jätkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.05.2025 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Z.N Vastustajad – Vallavalitsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Z.N-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Maa-
ja
Ruumiamet
ja
Viimsi
läbi
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).
3-25-1368
3-25-1368 kaebaja juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus (HKMS § 43 lg 1 p 1). Seetõttu ei ole käesolev korduv kaebus lubatav ja menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Tulenevalt HKMS § 152 lg-st 3, kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Seega tuleb menetlus Maa-ameti 30.03.2023 korralduse tühistamise nõudes lõpetada enne kaebuse menetlusse võtmist. Kaebuse nõue võtta Viimsi Vallavalitsus ning Maa- ja Ruumiamet MaaRS § 23 lg 3 1 ja pärimisseaduse rikkumise ning kohtule ebaõigete andmete esitamise eest vastutusele kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kriminaalmenetluse alustamine on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses. Kaebuse nõue kohustada Maa- ja Ruumiametit hüvitama kaebajale moraalne kahju ning kahju, mis seondub hoonete juurde kuuluva maa vormistamise kuludega ning maa ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamisega, kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt tagastamisele seoses kaebeõiguse puudumisega. Kohtud hindasid haldusasjas nr 3-21-506 Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr 58 õiguspärasust ja leidsid, et Lännekalda tee 10 ja 7 maa ostueesõigusega erastamine võrdsetes mõttelistes osades Wle, kaebajale ja Cle on õiguspärane. Kohtuotsustes on analüüsitud kõiki Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate elamu ja saunamaja omandiõigust tõendavaid dokumente. Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 korraldusega nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine (Viimsi vald, Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7)“ otsustati erastada Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 katastriüksused W, kaebaja ja C ühisomandisse. Kohtud hindasid haldusasjas nr 3-23-1020 nimetatud korralduse õiguspärasust. Kohtud leidsid, et asjas ei olnud esitatud selliseid tõendeid või põhjendusi, mille alusel kohus saaks asuda seisukohale, et kaebaja oli ehitiste ainuomanik. Eeltoodust tulenevalt on kohtud korduvalt kontrollinud kaebaja väiteid, mis seonduvad maa ostueesõigusega erastamisega Viimsi vallas Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 asuvate ehitiste juurde. Kohtud on tuvastanud, et kaebaja ei ole nimetatud maaüksustel asuvate ehitiste ainuomanik. Kaebaja keskne väide, millega ta seostab nii kahju hüvitamise nõudeid kui ka menetluse uuendamise nõuet, põhineb aga arusaamal, et ehitiste omandiõigus on ebaõigesti tuvastatud. Nimetatud väidet on kohtud korduvalt kontrollinud ning kaebaja esitatud tõendeid hinnanud. Seega puudub kaebajal kaebeõigus nõuda samade asjaolude veelkordset uurimist haldusmenetluses ja haldusmenetluse uuendamist. Kuivõrd kohtumenetlustes on tuvastatud, et kaebaja ei ole ehitiste ainuomanik, siis ei saa Maa- ja Ruumiamet ega Viimsi Vallavalitsus, kes on lahendanud maa ostueesõigusega erastamise küsimust, olla põhjustanud kaebajale ka mingit varalist või mittevaralist kahju. Järelikult puudub kaebajal ka õigus nimetatud kahju hüvitamist nõuda. Kohus tagastab kaebuse menetluse uuendamise ja kahju hüvitamise nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
3(5)
3-25-1368 Kaebaja palub algatada distsiplinaarmenetluse halduskohtu 21.07.2025 määruse teinud kohtuniku suhtes. Halduskohtu kohtunik T. Nurm on lahendanud haldusasjad nr 3-21-506 ja nr 3-23-1020 ning nende dokumentatsiooniga tutvunud. Kohtunik T. Nurm oleks pidanud loobuma haldusasja läbivaatamisest HKMS § 199 alusel. Tallinna Ringkonnakohus ei tutvunud otsuste tegemisel nimetatud haldusasjade materjalidega, vaid tugines halduskohtu otsustele. Kohtunik T. Nurm ei ole otsustes põhjendanud, mis alused on vastustajatele antud maa ostueesõigusega erastamismenetlustes seaduste rikkumiseks. Kaebaja viitab eri seaduste rikkumistele ning leiab, et kohtunik T. Nurm pidanuks algatama kaebaja välja toodud faktide kohta lisauurimise, mida kaebaja on kaebustes soovinud, kuid kohtunik ei pööranud sellele tähelepanu.
3-25-1368 see määruskaebust lahendava kohtukoosseisu pädevuses. Kuna määruskaebuses esitatu põhjal puuduvad ilmselgelt kohtuniku distsiplinaarsüüteo (vt KS § 87 lg 2) tunnused, siis ei edasta kohtukoosseis taotlust lahendamiseks ka distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omavale ametiisikule. Ringkonnakohus selgitab, et kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril, ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes ning kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes (§ 91 lg 2).
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.