lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-4501/32

Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-4501/32
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1054
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

09.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4501

Haldusasi

L.Z-i kaebus ravimite kompenseerimise toimetulekutoetuse määramise asjus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.03.2026 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – L.Z Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Ahti Olesk

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.Z-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

ja

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse L.Z-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.03.2026 määruse resolutsiooni p 3 peale.

Jätta Tallinna Halduskohtu 03.03.2026 määruse resolutsiooni p 3 muutmata ning L.Z-i määruskaebus rahuldamata.

Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 77 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohtu menetluses on L.Z-i kaebus Tallinna linna vastu ravimite kompenseerimise ja toimetulekutoetuse määramise asjus.
2.09.01.2026 menetlusse võtmise määruses tegi kohus L.Z-ile trahvihoiatuse. Kohus märkis, et kaebaja väited 07.01.2026 avalduses on lugupidamatud kohtuvõimu ning teise menetlusosalise vastu. Konkreetsete kohtunike aadressil tehtud väited on ilmselgelt alusetud. Kohus märkis, et arvestab sellega, et kaebajale on tehtud samalaadne trahvihoiatus ka asjas nr 3-24-2384.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.12.02.2026 esitas kaebaja kohtule 3 avaldust, mille kohus jättis 13.02.2026 määrusega käiguta. Kohus määras, et kaebajal tuleb 3 tööpäeva jooksul esitada avaldused viisil, milles 3-25-4501

puuduvad vastustaja, teiste riigiametite või kohtu suhtes lugupidamatust väljendavad ja asjakohatud seisukohad. Samas määruses tegi kohus kaebajale teistkordse trahvihoiatuse.

4.Tallinna Halduskohus määras 03.03.2026 määrusega (resolutsiooni p 3) L.Z-ile rahatrahvi 30 eurot, mis tuleb tasuda 10 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Kohus on siinses haldusasjas teinud kaebajale kaks trahvihoiatust: 09.01.2026 ja 13.02.2026. Lisaks on kaebajale avalduste lugupidavalt esitamise kohustust selgitanud kohtu esimees 25.02.2026 taandamisavalduse lahendamise määruses. L.Z on hoolimata korduvatest hoiatustest ja selgitustest jätkanud 25.02.2026 ja 26.02.2026 avaldustes lugupidamatu väljendusviisi kasutamist kohtuvõimu, vastustaja ja teiste riigiametite vastu. Nt on konkreetsete kohtunike aadressil tehtud väited ilmselgelt alusetud ja lugupidamatud (kohtuniku seotus kuritegeliku ühendusega – dtl 402, 415, kohtunike poolt surma põhjustamine – dtl 403, 416, kohtuniku poolt ähvardamine – dtl 415). Lugupidamatud on viited kohtuniku, Politsei- ja Piirivalveameti ja konkreetsete ametnike aadressil (dtl 404–405, 417–418). Kohus võtab arvesse, et kaebaja on toimetulekutoetuse taotleja ja majanduslik olukord on pigem raske. Samas on märkimisväärne, et kaebaja lugupidamatu käitumine kohtu ja vastustaja aadressil on erinevates kohtumenetlustes läbiv (nt asjad nr 3-25-635, 3-24-2384) ja jätkuv ning seda vaatamata kohtu tehtud korduvatele trahvihoiatustele ja antud selgitustele. Menetlusliku trahvi määramine on käsitatav sõna- ja väljendusvabaduse riivena, kuid riivet õigustab vajadus tagada õigusemõistmise autoriteet ja erapooletus. Arvestades kohtu tehtud korduvaid hoiatusi, rikkumise korduvust ja laadi, ei ole siinses asjas alust järeldada, et kaebaja sõna- ja väljendusvabaduse riive oleks ebaproportsionaalne.
5.L.Z esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 17.09.2024 määruse peale. Kaebaja ei ole nõus trahvi määramisega. Halduskohtu määrusest selgub, et kohtu esimees on taandanud siinset asja lahendava kohtuniku, seega ei tohtinud see kohtunik trahvi määramist otsustada. Kaebaja ei ole pidanud asja lahendavat halduskohtunikku kuritegelikku ühendusse kuuluvaks, seda on kohtunik ise öelnud. Kaebaja ei ole koostanud avaldust halduskohtuniku taandamiseks, sest tervislikel põhjustel ta ei saanud kirjutada. Kaebaja allkirjastas üksnes lause, kus ta taotles kohtuniku taandamist, ülejäänud teksti ei saanud ta tervislikel põhjustel läbi lugeda. Kaebaja ema on surnud, kuna kohtunik ei määranud kaebajat ema hooldajaks. Kaebaja ei saa trahvi tasuda, kuna tal pole raha. Kaebaja peaks maksma trahvi talle järgmise kuu eest makstavast toimetulekutoetusest. Trahvi suurust tuleks vähendada, kasvõi 15 euroni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 77 lg-le 3 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS § des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Halduskohtu 03.03.2026 määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu määrust. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

2(3) 3-25-4501

8.Kohtuniku taandamise taotlus oli trahvi määramise ajaks jäetud rahuldamata (vastupidist pole erinevalt kaebaja väidetust märgitud ka halduskohtu määruses), mistõttu tohtis kohtunik otsustada rahatrahvi määramist (HKMS § 13 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 28 lg 1).
9.Kohtumenetluses osalemisega kaasnevad menetluslikud õigused, aga ka kohustused. HKMS § 52 lg 1 teine lause sätestab, et keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult. Kaebaja ei ole 25.02.2026 ja 26.02.2026 avaldustes seda kohustust järginud ning halduskohus trahvis teda selle eest põhjendatult. Halduskohus on korduvalt juhtinud tähelepanu kaebaja kohustusele hoiduda lugupidamatusest ning hoiatanud, et selle eest võidakse määrata trahv. Kohtunikku laimava sõnakasutusega ning ilmselgete väljamõeldistega jätkamine (kuulub kuritegelikku ühendusse; on teadlikult põhjustanud tervisekahjustusi; on ähvardanud kaebajat ning ähvardus viidi ka ellu) näitab, et kaebaja eirab oma seadusest tulenevat kohustust tahtlikult. Selleks ei ole kaebajal siinses asjas mistahes menetluslikku vajadust ega õigustust, kaebaja saab oma menetluslikke positsioone vaidluses ravimite hüvitamise ja toimetulekutoetuse määramise üle kaitsta ka sellist teksti kasutamata.
10.Määruskaebuse väited selle kohta, et kaebaja pole olnud kursis sellega, mis on olnud kirjas tema menetlusdokumentides, on paljasõnalised ja ebausutavad. Isegi kui keegi teine isik abistab kaebajat tema dokumentide koostamisel, vastutab ta tema nimel kohtule esitatud dokumentide sisu eest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et mõnes kohtuasjas oleks tuvastatud, et kaebajal on piiratud teovõime vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu, mille tõttu ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
11.Menetlusliku trahvi määramine on küll käsitatav sõna- ja väljendusvabaduse riivena, kuid riivet õigustab vajadus tagada õigusemõistmise autoriteet ja erapooletus. Väljendusvabadust tuleb sisustada Euroopa kultuuri- ja õigusruumis tunnustatud demokraatiaarusaamade ja praktika valguses. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 lg 1 näeb ette sõnavabaduse, kuid täpsustab lõikes 2, et sõnavabaduse kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, mistõttu võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud muu hulgas õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks. Samad põhimõtted tulenevad põhiseaduse §-st 451.
12.Praegusel juhul ei viita miski sellele, et kaebaja sõna- ja väljendusvabaduse riive oleks ebaproportsionaalne, arvestades rikkumise tahtlikkust, jätkuvust ja laadi ning trahvi väiksust. Väikeste sissetulekute korral võib trahvi tasumine olla keeruline, kuid pole võimatu. Trahvi määramine ei eelda, et isikul on selle tasumiseks lahedalt võimalusi. Kaebaja peab kokku hoidma oma muude kulutuste arvelt või leidma võimaluse suurendada oma sissetulekuid, et tasuda 30-eurone trahv. Niigi alammäära lähedase trahvi veelgi vähendamine pole siinses asjas põhjendatud.
13.Määruskaebus jääb seega rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 1 Vt nt https://pohiseadus.ee/sisu/3516, p-d 22 ja 24.

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja