Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-23-2034 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vindr Baltic OÜ esitas 10.11.2022 Raasiku vallale taotluse algatada kohaliku omavalitsuse eriplaneering (edaspidi KOVEP) tuulepargi rajamiseks. Taotletav KOVEP hõlmaks Perila küla lõunapoolse osa, Härma küla ja Mallavere küla. Taotleja kinnitas, et ta soovib rakendada tuuleparkide arendustegevuses kaasaegseid lahendusi ja on huvitatud tuuleparkide rajamisest, nagu emaettevõte Vindr AS on teinud Skandinaavias. Taotletav KOVEP ala on perspektiivne, sest asub eemal tiheasustusest; piirkonda läbivad lähedalt 110 kV ja 330 kV kõrgepingeliinid; alal on head tuuleolud. Hiljem täpsustas kaebaja, et sooviks rajada 8 tuulikut Raasiku valla territooriumile ja 3 tuulikut Kose valla territooriumile.

23.12.2022 esitas samasisulise taotluse Eurowind Energy OÜ Raasiku Vallavolikogu otsustas 15.08.2023 otsusega nr 24 (allkirjastatud 18.08.2023) jätta algatamata KOVEP-i ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) Raasiku valda tuulepargi rajamiseks.

Otsuse põhjendustes on toodud kokkuvõtteks, et KOVEP-i algatamine oleks vastuolus avaliku huviga, Raasiku valla strateegiliste eesmärkidega. Ruumiotsuste tegemisel tuleb tugineda pikaajalistele eesmärkidele. Igasugune ehitustegevus peab looma lisandväärtust ning muutma olemasolevat ruumi kvaliteetsemaks ja inimlähedasemaks. Valla juhtimisotsuste tegemine peab olema läbipaistev. Olenemata asukohast Raasiku valla piires, ei muudaks tuulepargi rajamine olemasolevat ruumi kvaliteetsemaks, looduslikumaks ega inimlähedasemaks. Tuulepargi rajamine ei suurendaks kodutunnet, turvatunnet, maal elamise tunnet, rohevõrgustiku sidusust ega metsade ja põldude sihipärast kasutamist. Tuulepargi rajamisel on negatiivne keskkonnamõju, olenemata selle mõju suuruse väljaselgitamisest. Kuigi taotlejad on valmis täiendavaid uuringuid rahastama, pole otstarbekas tekitada osapooltele kulutusi ja halduskoormust olukorras, kus lõpptulemusena, olenemata uuringute tulemustest, ei saaks kehtestada planeeringut, mis ei vasta valla strateegilistele eesmärkidele ja avalikule huvile. Volikogu ei taha anda segaseid signaale, mis ühelt poolt oleks taotlejatele eksitava lootuse andmine ja samal ajal tekitaks elanike seas ärevust. Taotlejate ärihuvid ei kaalu üles avalikku huvi. Keskkonnahäiringute hüvitisi ei saa arvestada kasuna, sest need on mõeldud kahju hüvitamiseks, mitte lisandväärtuse loomiseks. Tuulepargi lisandumine Raasiku valla territooriumile ei teeks valda paremaks. Kuna tuulepargi rajamine oleks igal juhul, olenemata KOVEP-i käigus saadavast täpsustavast tehnilisest infost, vastuolus valla strateegiliste eesmärkidega, siis juhtimise selguse, ressursside mõistliku kasutamise ja vallaelanike heaolu nimel tuleb KOVEP-i algatamisest keelduda. Vindr Baltic OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Raasiku Vallavolikogu 15.08.2023 otsus nr 24.

Tallinna Halduskohus jättis 06.12.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 96 ei näe ette kohustust kaasata avalikkus KOVEP-i algatamise küsimuse otsustamisse. Avalikkus kaasatakse PlanS § 99 lg 2 kohaselt KOVEP-i eelvaliku koostamise etapis. Samas korraldas vastustaja 16.05.2023 infotunni, kus sai oma seisukohti ja taotlust tutvustada ka kaebaja. 2(15)

3-23-2034 Keeldumisel tugines vastustaja esiteks PlanS § 96 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib KOVEP-i jätta algatamata, kui algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Kaebaja soovib arendada tuuleenergia tootmist suurte tööstuslike tuulikute abil selle müümiseks üldisel energiaturul. Raasiku valla kehtiva üldplaneeringu (edaspidi ÜP) p 5.2.7, mis käsitleb tuuleenergia võimalikku tootmist, on sõnastatud järgnevalt: „Raasiku vallas ei ole suurt potentsiaali tuuleenergia arendamiseks, sest tegemist on suhteliselt tihedalt asustatud alaga ja sellest väljaspool aladega, kus tuuletingimised ei ole tuuleparkide rajamiseks soodsad. Seetõttu ei näe üldplaneering ette tuulikuparkide alasid, vajadusel saab neid kavandada vastavalt õigusaktides ette nähtud tingimustele. Raasiku valda on lubatud kavandada väiketuulikuid majapidamiste või väiksemate ettevõtete enda tarbeks. Konkreetseid alasid ei ole ette nähtud, väiketuulikute kavandamine toimub õigusaktides ette nähtud tingimuste põhjal. Suuremate tuulikute kavandamine toimub õigusaktides ettenähtud reeglite alusel.“ Siit järeldub, et tulenevalt valla suhteliselt tihedast asustusest ning tuuleparkide loomiseks ebasoodsatest tuuletingimustest muudel aladel ei näe ÜP ette alasid suurte tuulikutega tuuleparkide jaoks. Vald ei ole välistanud tuuleenergia kasutust, vaid on selgelt sõnastanud selle soovitavaks suunaks majapidamiste ja väiksemate ettevõtete tarbeks väiketuulikute kavandamise. ÜP ei välista tuuleparkide rajamist vallas täielikult. Kuid ÜP-s kasutatud sõna „vajadusel“ ei ole võimalik sisustada nii, et see tähendaks tuulepargi rajamise võimaluse aktsepteerimist ainuüksi iga tuulepargi rajamisest huvitatud ja selleks võimelise isiku soovil. Arvestades tuuleparkide loomiseks sobivate alade ette nägemata jätmise põhjuseid, on silmas peetud eelkõige olukordi, kus suurte (üle 30 m kõrgete) tuulikutega tuulepargi loomine on vajalik eelkõige olulise avaliku huvi tõttu, nt vajadus toota muude võimaluste puudumisel tuuleenergiat riiklike kohustuste täitmiseks. Erahuvi toota tuule abil energiat ei täida ÜP-s sätestatud kriteeriumit „vajadusel“. Vald on oma otsuses arusaadavalt välja toonud, et kaebaja soovitu on vastuolus valla ÜP-s ja arengukavas toodud eesmärkidega säilitada rohevõrgustiku alal olevad metsad ja väärtusliku põllumaa kasutus ning laiemas plaanis valla sooviga olla kõrgelt hinnatud elukeskkond ja tagada valla elanikele kodune ja meeldiv keskkond. Kaebaja soov on vastuolus ÜP nõudega, mille kohaselt on rohevõrgustiku tugialale ning rohekoridori üldjuhul vastunäidustatud rajada suuri taristuobjekte. ÜP mõtte kohaselt tulevad erandina kõne alla ainult ülekaaluka avaliku huviga taristuobjektid, mitte aga põhiliselt erahuvides ärilistel eesmärkidel rajatavad objektid. Tuulikute rajamiseks tuleb paratamatult raadata metsa, mis oleks vastuolus rohevõrgustiku eesmärkidega sõltumata sellest, kas raadamine toimuks 2 hektaril või väiksemal alal. ÜP nõue säilitada rohevõrgustiku tugialal mets tähendab seda, et metsa ei langetata (v.a metsamajanduses vajalikes olukordades, näiteks kahjurite tõrjeks ja leviku piiramiseks), mitte seda, et metsa langetatakse ainult soovitud ehitiste püstitamiseks ja nende teenindamiseks vajaliku taristu (teed, elektritrassid jne) ulatuses. Kaebaja planeeritav tegevus on vastuolus ka ÜP-s ette nähtud väärtuslike põllumaade kaitsmise põhimõttega. Kuigi vald nõustub sellega, et kui tuulik on rajatud põllumaale, on võimalik suures osas tuulepargi alla jääva põllu harimine, on ta vaidlustatud otsuses esile toonud, et raisku läheks ka tuulikuid teenindavate teede ja taristu rajamiseks vajaliku põllumaa osa ning on vägagi võimalik, et tekiks ka põllumassiivide killustamine. ÜP näeb aga ette, et ehitamisel tuleb vältida põllumassiivi tükeldamist ja minimeerida mõju põllumassiivile. Ehkki tuulikute rajamisel põllumaale saab nende all küll teatud ulatuses põllumajandusega jätkata, ei ole tuulikute mõju täies ulatuses välditav ehk vastuolu ÜP-ga säilib. PlanS § 96 lg 2 p 3 kohaselt võib planeeringu jätta algatamata, kui selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus. Vald on ülekaalukaks avalikuks huviks märkinud ÜP-s kokku lepitud eesmärkide elluviimise, vallas (eriti lõunaosas) looduskeskkonna, eriti rohevõrgustiku tugialade ja rohekoridoride, elamisväärse looduslähedase ja koduse elukeskkonna säilitamise. 3(15)

3-23-2034 Selline kaalutlus on põhjendatud ja kooskõlas kohaliku omavalitsuse ülesannetega. Vastustaja on nii oma otsuses kui ka kohtule esitatud seisukohtades arusaadavalt ja piisava põhjalikkusega põhjendanud sellise avaliku (kohaliku tasandi) huvi eelistamist muudele huvidele. Vald ei ole jätnud tähelepanuta ega kaalumata riigi huvisid seoses taastuvenergeetika tootmisega. Elektri varustuskindluse tagamine on riigi ülesanne. Valla otsus on tehtud oma pädevuse piires valla territooriumi kasutamise ja arendamise otstarbekuse kaalutlustel ja riik ei ole selles osas midagi rohkemat kohalikele omavalitsustele ette kirjutanud. Tähtsust ei oma valla otsused võimaldada päikeseenergiast elektrienergia tootmist. Vastustaja on piisavalt kaalunud maaomanike ning kaebaja erahuvisid. Nende omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riived on proportsionaalsed, tulenevalt ÜP-st kui avalikust kokkuleppest. Kaebaja saab oma ettevõtlusvabadust realiseerida muudes omavalitsustes, kus on soodsamad ja sobivamad asustus-, tuule-, maakasutus- ja looduslikud tingimused tuuleparkide rajamiseks. Kaebaja on teinud kulutusi oma riisikol. Ükski riigi tasandi piisava õigusliku jõuga dokument (arengukava, planeering, seadus) ei kohusta Raasiku valda andma soovijatele võimalust rajada tuuleparke. Hiljuti (2020. a-l) läbi arutatud ja kehtestatud ÜP-s on leitud, et valdava osa vallaelanike huvides on keskkonna, maakasutuse ja ettevõtluse arenguvõimaluste planeerimisel jätta erahuvides suuri elektrituulikuid kasutavate tuuleparkide rajamise võimalus sisuliselt kõrvale. Seejuures ei ole lubamatu vastustaja kaalutlus eelistada tuuleparkidele päikeseparke, mille visuaalne mõju elukeskkonnale on siiski väiksem kui suuri tuulikuid kasutavatel tuuleparkidel. Vastustaja ei ole teinud ka tõsist ja tajutavat kaalutlusviga tuulikupargi visuaalse nähtavuse hindamisel. Kuigi kaebaja märgib, et tuulikute paigutusega erinevatesse kohtadesse võib vähendada nende nähtavust, ei ole kahtlust, et soovitud suuruses tuulikud omavad olulist visuaalset mõju väga suurel territooriumil. Teatud kohtades ning eriti kitsamatel metsavahelistel teelõikudel võib visuaalne mõju laiema nähtavuse piiratuse tõttu isegi puududa, kuid üldisemas plaanis pole see kindlasti minimaalne ja rikub oluliselt piirkonna keskkonnasõbralikku ja looduslikku ilmet. Elektrituulikute negatiivne mõju looduskeskkonna ilmele on üldteada kui üks kaasaegseid suure kõrgusega tuulikuid kasutavate tuuleparkidega kaasas käivatest olulistest negatiivsetest mõjudest (visuaalne reostus). Vaidlustatud otsuses on vald kaalunud rahalise hüvitise küsimust ja leidnud, et see pole piisavalt suur, et kaaluda üles tuulikute püstitamisega elukeskkonnale ja valla poolt planeeritud arengusuunale tekitatud kahju ja juba kavandatud arenguvõimaluste (lennuväli) kaotamist tuulikute võimalikes asukohtades. Vald on ise kõige pädevam hindama oma majandushuve. Maaomanikud on kaebajaga lepingut sõlmides ise võtnud riski. Lisaks toob kohus välja, et tuulikute lähedale ei ehitata elamuid, mis toob kaasa selle, et 1/3 valla territooriumil on uute elanike lisandumine sisuliselt välistatud. Ekslik on kaebaja väide, et tema erahuvi toota tuuleenergiat on ka oluline avalik huvi, selleks jääb potentsiaalne energiatoodang liialt väikeseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Vindr Baltic OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 06.12.2024 otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Vallavolikogu on oma otsuses asunud seisukohale, et tuuleparke ei ole võimalik Raasiku valda rajada, sh mistahes olukorras ning ajal tulevikus, ilma et ta oleks selleks uurinud vallaelanike seisukohta ning kaasanud laiemat avalikkust. Infotunni pidamine ei ole samaväärne avalikkuse kaasamisega, mis toimuks KOVEP-i algatamise korral. KOVEP-i algatamisest võib keelduda üksnes erandlike asjaolude korral. Kui küsimus ei ole ÜP-ga lahendatud, võib igaüks taotleda KOVEP-i algatamist. Planeeringu sobivus tuleb välja selgitada planeerimismenetluse käigus, st pärast seda, kui on tehtud vajalikud uuringud, 4(15)

3-23-2034 kuulatud ära avalik arvamus ja hinnatud mõjusid. Enne selliste toimingute tegemist planeeringu koostamise välistamine eeldab, et on ilmsed ja mõjuvad põhjused, miks planeeringuga kavandatud tegevust ei ole võimalik ellu viia. Neid siinsel juhul ei esine. Puudub ilmne vastuolu ÜP-ga. Kohus tõlgendas ÜP p-i 5.2.7 meelevaldselt. See punkt ei välista suuremate tuulikute kavandamist Raasiku valda, kuid nende kavandamise ja rajamise reegleid ei ole ÜP-ga kehtestatud, mis tähendab, et selliste tuuleparkide rajamisega seotud küsimused tuleb lahendada KOVEP-i käigus. Sellele viitab ÜP p 5.2.7 tingimus, et suuremate tuulikute kavandamine toimub õigusaktides ettenähtud reeglite alusel. Keskkonna- ja rohealade küsimustega tulebki tegeleda KOVEP-i menetluses. Lisaks võib PlanS § 95 lg 8 2 kohaselt tuuleparki kavandav KOVEP põhjendatud juhul sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Vastustaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis juba ette teadaolevalt välistaksid tuuleparkide rajamise ning mida ei saaks lahendada KOVEP-i menetluses või mille kohta ei oleks võimalik ette näha nt leevendavaid meetmeid. Üldine abstraktne keskkonnahuvi, rohevõrgustiku ja väärtuslike põllumaade säilitamise huvi esineb kõikides ÜP-des. Vastustaja peaks konkretiseerima, mis konkreetselt Raasiku vallas on keskkonnahuvist lähtuvalt sellist või erakordset, mis välistab Raasiku valda tuuleparkide rajamise, ilma et asju KOVEP-i raames uuritaks. Tekib küsimus, kuidas elektriliinid ei kahjusta valla kaitstavaid huve, tuulikud aga kahjustavad. Neid huve kahjustaks rohevõrgustiku alal elamuehitus, aga tuulikute puhul oleks mõju loomadele väiksem. Puudub ka muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus keelduda KOVEP-i algatamisest (PlanS § 96 lg 2 p 3). Otsuses on need põhjused kattuvad PlanS § 96 lg 2 p 1 alusel esitatud kaalutlustega. Põhjendused on abstraktsed, ühtegi konkreetset asjaolu, miks tuulepargid valla elukeskkonna ära rikuvad, toodud ei ole. Pole ka põhjendatud, miks ei ole võimalik planeerida tuuleparke selliselt, et olulist mõju elukeskkonnale ei tekiks. Vastatud pole küsimusele, miks kaaluvad kogukonna huvid üles kaebaja huvid. Arusaamatu on, millel põhineb käsitus, et vaade tuulikutele toob tingimata kaasa negatiivse visuaalse mõju. Vaadet mõjutavad ka elektriliinid, teletorn, elektrijaama korsten, Kose valda rajada võidavad tuulikud. Et rääkida visuaalsest reostusest, peaks olema välja toodud konkreetne objektiivne asjaolu (nt tuulikut planeeritakse ajaloolise objekti või unikaalse loodusobjekti vahetusse lähedusse vms). Ekslik on seisukoht, et hüvitusmehhanism on ebapiisav. Tegemist on talumistasuga, mille eesmärgk on anda KOV-le kindlus ja motivatsioon planeerida enda territooriumile tuulikuid, sest sellest tekib ka vahetu ja pikaajaline tulubaas. Tasu vallale oleks 155 000 eurot aastas. Kohtu väidetud reeglit, mis keelaks elamute ehitamise vähem kui 2 km tuulikust, ei eksisteeri. Kavandatavas kohas on hajaasustus ja puudub taristu elamuarenduseks. Ka vald pole tuginenud sellele argumendile. Ebaselge on ka viide valla muudele arengusuundadele, sh lennuvälja rajamisele. Halduskohus on sisuliselt eitanud Eesti riiklike energiamajanduse eesmärkide olulisust ja Eesti riiklikku plaani minna energiajulgeoleku huvides üle taastuvenergiale, kus tuuleenergial on kandev roll. Välja pole toodud, kui suur on valla ja kohtu viidatud päikesepargi võimsus, millega olevat vald andnud panuse taastuvenergia arendamisse. KOV ei saa planeerimisalases tegevuses lähtuda ainult kohalikest huvidest, jättes riiklikud huvid ja nendega seotud erahuvid kõrvale (vt Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-31-16, p 25, ja nr 3-17-2013, p 20). Tuuleparke tulebki rajada paljudesse omavalitsustesse ja pole alust väita, et arendusi on juba piisavalt palju. PlanS § 27 lg 13 järgne riigi eriplaneering pole ainus vahend energiajulgeoleku huvi kaitsmisel. Eestis ei ole praegu ühtegi nii suure nimivõimsusega tuuleparki. Valla otsus on vastuolus Riigikohtu otsusega asjas nr 3-3-1-79-09, kuna selles pole kaalutud maaomanike ja hoonestajate huve avaliku huviga. Lihtsalt on öeldud, et need huvid ei kaalu üles avalikke huve, jättes viimased samas konkretiseerimata. Planeeringu ülesanne ongi tasakaalustada erinevaid huve, mida ei saa teha, kui menetlust ei alustata. Otsuse põhjendused 5(15)

3-23-2034 on üldised ja asjaolud on jäetud tähelepanuta. Jääb mulje, et vallavolikogule lihtsalt ei meeldi tuulepargid ja kardetakse, et kui menetlus algatada, siis hiljem ei leita põhjust seda lõpetada. Raasiku vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuses toodud põhjendustega.

Vallal polnud kohustust algatada KOVEP-i ja KSH-d. Kaebaja moonutab halduskohtu seisukohti. Kohus nõustus kaebaja väitega, et ÜP ei välista tuuleparki. Vald on menetluses korduvalt selgitanud, et tema huviks on säilitada rohevõrgustik, mitte aga raadata metsa ja saada keskkonnatasusid tekitatud kahjude hüvitamiseks. Vallal on ka ulatuslik kaalutlusõigus ruumilise planeerimise lahenduste otsustamisel. Seetõttu ei saa kaebaja nõuda vastustajalt tuulikupargi arendamise võimalust ning seda just temale sobivasse asukohta. Kaebaja ei ole tõendanud, et metsa raadamine 1 või 2 ha ulatuses oleks kooskõlas ÜP-s sätestatud metsa säilitamise nõudega. Otsust ei saa tühistada põhjendusel, et vaidlusalustel maa-aladel juba asuvad elektriliinid. Valla poolt eesmärgiks seatud väärtused välistavad praegu KOVEP-i algatamise. Kaebaja ei ole tõendanud, et neid eesmärke saaks tuulikupargi rajamise korral saavutada. ÜP-st tuleneb, et uusi suuri taristuobjekte ei tuleks rajada. Tähtsust ei oma asjaolu, et metsaseadus ei keela raadamist rohealadel. ÜP-s on märgitud, et tugialale ja koridori on üldjuhul vastunäidustatud suurte taristuobjektide (maantee, prügila, jäätmehoidla jms) rajamine. Juhul, kui selliste objektide rajamine on vältimatu, tuleb planeeringus hoolikalt valida rajatiste asukoht, viia läbi keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid. Tuulikute rajamine pole vältimatu. ÜP võimaldab rohevõrgustiku alal elamuehitust, kuigi seab sellele piirangud. Seega pole kohtuotsus elamuehitusele viitamisel vastuoluline. Vastustajal ei ole kohustust menetleda KOVEP-i ÜP-d muutvana. Võrdluseks toodud Türi valla praktika pole siinses asjas siduv. Isegi kui PlanS § 95 lg 82 kuuluks siinses asjas kohaldamisele (millega vastustaja ei nõustu), tuleb arvestada, et tegemist on erisusega üldistest põhimõtetest. KOVEP-i algatamata jätmiseks esines muu ülekaalukas avalik huvi. Kaebaja heidab vallale ja kohtule ette tuginemist üldistele või abstraktsetele asjaoludele, kuid samas ei ole ta toonud esile ühtegi konkreetset põhjendust, et tuulikud ei tooks kaasa ÜP eesmärkide kahjustamist. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu valla eesmärkidega, ei tingi kohtuotsuse ekslikkust. Vastustaja ei pea võimaldama rajada suuri, ca 300 m kõrguseid tuulikuid oma valda metsamaade ning looduslike põllumaade vahele. Ilmselgelt tekitavad sellised tuulikud objektiivselt visuaalset häiringut ning kahjustavad maastikuvaateid. Kaebaja ei saa vallalt nõuda KOVEP-i algatamist põhjusel, et kahjude eest on võimalik saada hüvitist. Raasiku valda tuulikute rajamine ei ole olnud riigi väljendatud huvi. Ühestki arengukavast ega õigusaktist ei tulene kohustust rajada valda elektritootmist. Isegi kui vastaks tõele, et halduskohus on otsuses tuginenud asjaolule, et tuulikute mõju tõttu ei saa rajada elamuid neile 2 km lähedusse, siis nagu kaebaja ise viitab, ei ole vastustaja sellele oma otsuses tuginenud. Kohtu lõppjäreldused on õiged. Kohtuotsuses on õigesti kaalutud kõigi asjasse puutuvate isikute huve ning põhjendamiskohustus on täidetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Halduskohtule esitatud kaebus tuleb rahuldada.

PlanS § 96 lg 2 sätestab, et KOVEP-it ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui: 1) algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga; 2) on

6(15)

3-23-2034 ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik; 3) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või 4) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Vald on oma otsuses tuginenud PlanS § 96 lg 2 p-dele 1 ja 3 ning lisaks sellele, et osundatud säte ei anna ammendavat loetelu keeldumise alustest ja volikogu kaalutlusõigus on laiem. Otsuse kohaselt jätab vald KOVEP-i algatamata, sest see on „vastuolus valla arengueesmärkidega, üldplaneeringu ja arengukavaga, ehk selleks on muu ülekaalukas avalik huvi. /---/ Praeguse seisuga, tuginedes kõrgmatele strateegilistele dokumentidele ja allpool kirjeldatud kaalutlustele võib öelda, et Raasiku vallas puudub avalik huvi millega põhjendada tuulepargi rajamist. Küll aga on olulisi avaliku huvi põhjendusi, mis on selgelt tuulepargi rajamise vastu.“ Valla otsuse põhjendustest (liigendamata, numereerimata) ei ole hästi jälgitav, milline konkreetne huvi on seotud millise keeldumise alusega. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus neid koos, eeldades et otsuses välja toodud kaalutlused võivad olla asjakohased kõigi keeldumise aluste puhul. Valla kaalutlusõigus Ringkonnakohus nõustub vastustaja ning halduskohtuga, et kohalikul omavalitsusel on KOVEP-i algatamise otsustamisel avar kaalutlusõigus. Riigikohus selgitas asjas nr 5-24-34, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas ruumilist planeerimist, kui see ülesanne ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Planeerimisautonoomia kui kohaliku omavalitsuse üksuse õigus otsustada, kas ja millisel viisil lahendada ruumilise planeerimise küsimusi oma territooriumil, on hõlmatud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusega ja kuulub seega põhiseaduse § 154 lg 1 kaitsealasse. Kaalumisel peab kohaliku omavalitsuse üksus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad üldplaneeringutes, kui ka taotleja ja puudutatud isikute põhjendatud huve (p 36). Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda planeeringu algatamist ja ta ei saa omavalitsusüksusele planeeringulahendust dikteerida, kuid oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks on tal siiski õigus nõuda haldusorganilt erinevate õiguslike hüvede õiglast kaalumist (p 37). Riigikohus selgitas PlanS § 96 lg-ga 2 sarnase sõnastusega PlanS § 128 lg 2 kohta, mis reguleerib detailplaneeringu algatamata jätmist kohaliku omavalitsuse üksuse poolt, et sõna „eelkõige“ viitab sellele, et sättes sisaldub näitlik ehk mitteammendav loetelu võimalikest asjaoludest, mille esinemise korral on detailplaneeringu algatamata jätmine põhjendatud. Seega on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik jätta detailplaneering algatamata ka PlanS § 128 lg 2 alapunktides nimetamata kaalukal põhjusel (p 40). Niisiis on PlanS § 96 lg-s 2 toodud näitlik ehk mitteammendav loetelu võimalikest asjaoludest, mille esinemise korral on KOVEP-i algatamata jätmine põhjendatud ja vald võib tugineda ka mõnele muule kaalukale asjaolule, mis selgelt kaalub üles teisesuunalised huvid.

Kohus ei sekku kaalutlusõiguse teostamisse niivõrd, kuivõrd haldusakt on kooskõlas seadusega, sh kaalutlusreeglitega (HMS § 4 lg 2 ja HKMS § 158 lg 3). Kohus võib otsust tehes tugineda nii haldusaktis märgitud põhjendustele kui piiratud juhtudel ka kohtumenetluses menetlusosaliste täiendavalt esitatud seisukohtadele (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-18-207/35, p 12). Kindlaks tuleb teha, kas otsus on selliste kaalumisvigadega, mis võisid mõjutada otsuse lõpptulemust (3-23-885/83, p 103). Kui kohtule on kahtlusteta selge, et kaalutlusviga ei saanud kaasa tuua teistsugust tulemust, võib kaalutlusveast hoolimata jätta haldusakti tühistamata (3-15-2221/33, p 13). Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse testi abil. See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite järgimise kontrollis, õiguste piiramise korral ka kolmeastmelise proportsionaalsuse testi (sobivus, vajalikkus, mõõdukus) tegemises (3-20-1198/58, p 13).

7(15)

3-23-2034 Ringkonnakohus leiab, et vald on siinsel juhul asjaolude hindamisel osaliselt eksinud ja teinud olulisi kaalutlusvigu, mis mõjutasid lõpptulemust. Ei ole võimalik välistada, et kaalutlusvigade puudumisel oleks vastustaja teinud teistsuguse otsuse. Seega tuleb volikogu otsus tühistada, mille tagajärjel peab vastustaja tegema KOVEP-i algatamise kohta uue otsuse. Ringkonnakohus ei saa siiski siinses asjas kohustada vastustajat algatama KOVEP-i, sest valla kaalutlusruum ei ole sedavõrd ahenenud, et õiguspärane saaks olla vaid üks käitumisvariant.

Kooskõla kõrgemalseisva planeeringuga Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (lk 66) on märgitud, et Harju maakonnas on perspektiivikas arendada tuuleenergiat. Maakonna suurim olemasolev tuulikupark paikneb Pakri poolsaarel. Samas on maismaatuulikuparkide kavandamine suhteliselt tihedalt asustatud Harjumaal, kus on ka arvukalt looduslikke piiranguid, keerukas. Suuremaks võib pidada avamere tuulikuparkide rajamise potentsiaali, mida saab käsitleda mereala planeeringus. Üldised tingimused taastuvenergeetika arendamiseks (p-d 2–4 on järgmised): elektrituulikute kavandamisel rohelise võrgustiku aladele ei tohi halvendada rohelise võrgustiku sidusust ja toimivust; elektrituulikute rajamine väärtuslikele maastikele (sh puhkealade) ja pärandkultuuri objektidele ei ole üldjuhul lubatud (v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad väiketuulikud); arendustegevuse kavandamisel tuleb hinnata elektrituulikute visuaalset mõju ümberkaudsetele aladele (v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad väiketuulikud). Eelnevast tuleneb, et Harju maakonnas on maismaatuulikupargi rajamine küll keerukas, kuid väljaspool väärtuslikke maastikke ja pärandkultuuri objekte pole see siiski välistatud, tingimusel et ei halvendata rohevõrgustiku sidusust ja toimivust ning hinnatakse elektrituulikute visuaalset mõju ümberkaudsetele aladele.

Vallavolikogu on ekslikult leidnud, et KOVEP-i algatamisest tuleb keelduda, kuna see on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga.

Esiteks tuleb tähele panna, et erinevalt muu olulise ruumilise mõjuga ehitist kavandavast KOVEP-ist võib tuuleparki kavandava KOVEP-iga põhjendatud juhul muuta kehtestatud üldplaneeringut (PlanS § 95 lg 82 esimene lause). Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on seejuures põhjendatud juhul, kui üldplaneeringu kehtestamise järgselt on muutunud või kehtestatud õigusaktid, samuti kui on ilmnenud uued faktilised asjaolud, mis üldplaneeringu kehtestamise ajal välistasid tuuleparkide rajamise võimalikkuse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil või selle osal (PlanS § 95 lg 8 2 teine lause). Järelikult on tuuleparki kavandava KOVEP-i puhul PlanS § 96 lg 2 p 1 kohaldamise võimalused ahtamad. Nii võib see alus olla asjakohane nt juhul, kui kehtestatud üldplaneeringus, iseäranis hiljutises, on küsimus kaalumise tulemusel konkreetselt ja selgelt juba lahendatud (vrd nt Riigikohtu 14.11.2025 otsuse asjaolud asjas nr 3-22-871). Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus hinnata, millisel juhul on üldplaneeringu muutmine oluline või ulatuslik ja käsitatav seega üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena – sellest sõltub, kas täiendavalt kohalduvad PlanS § 95 lg 82 teises lauses toodud kriteeriumid või piisab selle sätte esimeses lauses toodud kriteeriumist põhjendatud juhul.

ÜP-s ei ole tuuleparke käsitlevas lõigus tuulepargi rajamist ette nähtud ega ka välistatud, vaid see on jäetud edaspidiseks otsustamiseks: „Raasiku vallas ei ole suurt potentsiaali tuuleenergia arendamiseks, sest tegemist on suhteliselt tihedalt asustatud alaga ja sellest väljaspool aladega, kus tuuletingimised ei ole tuuleparkide rajamiseks soodsad. Seetõttu ei näe üldplaneering ette tuulikuparkide alasid, vajadusel saab neid kavandada vastavalt õigusaktides ette nähtud tingimustel.“ Seega ei nähtu valla kehtivast ÜP-st selge sõnaga välja

8(15)

3-23-2034 toodud ja läbikaalutud otsustust, et tuuleparke ei tohi vallas olla. Sellest järeldub, et KOVEPiga tuulepargi valda kavandamine pole ÜP põhilahendusega vastuolus. Juhul kui aga oleks olnud vastuolus, pidanuks vald kõigepealt otsustama, kas kavandatu näol on tegu põhilahenduse muutmisega, ning kui on, siis kas võrreldes 2020. aastaga on muutunud asjaolud (sh kas taotleja on esitanud uusi tõendeid valla territooriumil valitsevate tuuletingimuste väidetava ebasoodsuse kohta, kas julgeolekuolukorra tõttu on muutunud avalike huvide kaal, sh Eestis toodetava energia varustuskindlus, mida tuleb võrreldes ÜP kehtestamise ajaga teisiti väärtustada jne). Valla põhjendus, et ÜP muud asjakohased tingimused koosmõjus välistavad igal juhul tuulepargi rajamise, sisaldab olulisi kaalutlusvigu. Valla kesksed kaalutlused on seotud rohevõrgustiku, väärtuslike põllumaade ning kvaliteetse ja looduslähedase elukeskkonna kaitse argumentidega.

Olukorras, kus tuulikupargi rajamise vajaduse tekkimise korral on see küsimus selge sõnaga jäetud edaspidiseks otsustamiseks, ei ole võimalik väita, et ÜP muud tingimused välistavad tuulepargi rajamise ülekaalukalt ning igal juhul, sõltumata asukohast ja sellest, millised asjaolud võivad KOVEP-i nõuetekohase menetluse käigus tuulepargi mõjude kohta selguda. Kui see oleks nõnda, oleks tuulepargi rajamise absoluutne keeld kehtestatud ÜP-sse juba sisse kirjutatud. Tuleb märkida, et KOVEP-i algatamise staadiumis ei ole veel ette teada, kas üldse ja kuhu asukohta täpsemalt olulise ruumilise mõjuga rajatised püstitataks (PlanS § 95 lg 7, § 98 jj). KOVEP-i menetluses korraldatakse KSH, mille eesmärk on mõjutada strateegilisi valikuid otsustusprotsessi varases staadiumis. Just strateegilisel tasandil tuleb teha valik, kas üldse ja kui, siis millisesse asukohta rajada selline olulise mõjuga objekt (vrd riigi eriplaneeringu kohta Riigikohtu otsus nr 3-21-2682/25, p 15; otsus nr 3-16-1472/92, p 24). Järelikult ei saanud vastuolu ÜP-ga olla siinses asjas volikogule sedavõrd ilmselge, et see muutnuks korrapärase planeeringumenetluse täies mahus läbimise eesmärgipäratuks (PlanS § 96 lg 2 p 1).

Et tuulepargi rajamine hõlmab eeldatavasti ulatuslikku maa-ala, on mõistlikult ettenähtav, et potentsiaalseks arendusalaks võib muude paremate alternatiivide puudumise korral osutuda rohevõrgustiku ala, väärtuslik põllumajandusmaa vms väärtuslik ala. Valla ÜP-s fikseeritud keskkonnakaitselised ja muud elukeskkonna tasakaalustatud arengu kriteeriumid on olulisteks asjaoludeks, mida tuleb arvestada KOVEP-i algatamise otsustamisel. Seetõttu oli vallal otsuse tegemisel asjakohane hinnata, kas ÜP asjaomastest muudest sätetest tuleneb talle siduvaid ja/või absoluutseid piiranguid tuulepargi rajamiseks nendele aladele.

Ringkonnakohus leiab, et ÜP sätted rohevõrgustiku kohta ei välista tuulepargi rajamist mistahes tingimustel. Volikogu otsuses on tuginetud järgmistele ÜP p-s 4.7 toodud peamistele tingimustele: kavandada tegevused selliselt, et võrgustik jääks toimima; vajalik on säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade killustamist; rohevõrgustiku toimimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialadel langeda alla 90%; tugiala ja koridori maakasutuse otstarvet ja ÜP kohast otstarvet ei ole soovitatav muuta, juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab tegevus sobituma rohevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama; tugialale ja koridori on üldjuhul vastunäidustatud suurte taristuobjektide (maantee, prügila, jäätmehoidla jms) rajamine, juhul, kui selliste objektide rajamine on vältimatu, tuleb planeeringus hoolikalt valida rajatiste asukoht, korraldada keskkonnamõju hindamine ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid; kõrge keskkonnariskiga objekti planeerimisel rohevõrgustiku alale tuleb ette näha meetmed negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ja kompenseerimiseks; hajaasustusalal on lubatud kavandada hooneid ja rajatisi, mis järgivad hajaasustuse põhimõtteid, kui sellega säilib rohevõrgustiku terviklikkus ning toimimine. Selgusetuks jääb, millest järeldab halduskohus, et ÜP näeb kohustuslikuna

9(15)

3-23-2034 ette metsa säilitamise. Kui kohus pidas silmas tingimust rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis, siis see puudutab üksnes põllumaade vahelisi n-ö metsatukkasid ja sellele alusele pole volikogu otsuses tuginetud (analoogilise sõnastusega kohustuse kohta säilitada metsatukad põllumaade vahel vt Riigikohtu 18.12.2024 otsus asjas nr 3-21-1658, p-d 33 ja 34). Siinsel juhul asjasse puutuvatest ÜP nõuetest aga järeldub üldjoontes, et tuulepargi rajamine on vallas põhimõtteliselt võimalik, kui rohevõrgustiku toimivust ja sidusust oluliselt ei mõjutata ning see jääb täitma oma funktsiooni ning tuulepargi negatiivsed mõjud leevendatakse ja hüvitatakse. Muu hulgas ei ole rohevõrgustiku alal välistatud metsa raadamine, kui eelnimetatud tingimused on täidetud. Nii näiteks võimaldab ÜP selge sõnaga teatud tingimustel elamuehitust ja muude ehitiste püstitamist rohevõrgustiku alal, mis metsa olemasolu korral eeldab mõistagi raadamist. Seoses metsaga on vallavolikogu otsuses märgitud: „Praegu oleks võimalik valla lõunaosa metsased osad säästa ja säilitada looduslik maapiirkond. ÜP-s on kirjas, et metsa kui olulise ökosüsteemi säilitamiseks ja kasutamiseks on vajalik majandada metsa loodussõbralikult ning metsa pakutavaid erinevaid hüvesid ja väärtusi tuleb omavahel tasakaalustada. Tuulepargi rajamine tooks kaasa rohevõrgustikus asuva metsa raadamist.“ Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kaalutluste puhul kohalduvad samad järeldused nagu rohevõrgustiku kohta, s.o konkreetsel üksikjuhtumil sobivad ning leevendatavad lahendused võivad olla lubatavad ehk väärtusi tuleb tasakaalustada. Arvestades raadamise võimalikku mahtu (poolte väited lahknevad, ca 1–2 ha × 8–10 tuulikut) ei ole mõjutatav metsamaa eeldatavasti ülemäära suur võrreldes metsa kogupindalaga vallas. Täpsemad asjaolud saavad selguda KOVEP-i raames tehtava mõjude hindamise käigus, võimalikud on erinevad leevendus- ja hüvitusmeetmed, sh nt mujale sobivasse asukohta metsa istutamine, ÜP-s metsa säilitamise nõuete rangemaks muutmine muudel aladel, kus raadamiseks või lageraieks pole sedavõrd kaalukaid huve, jms. Keskkonnaagentuuri 2022. a uuringus1 on samamoodi leitud, et tuuliku rajamine on rohevõrgustiku aladele võimalik, kui arvestatakse rohevõrgustike eesmärkidega ning planeeringutes seatud tingimustega, eelkõige vajadusega säilitada võrgustike toimivus ja sidusus (lk 27). KOVEP-i menetlemisel on vastustajal võimalik KSH ja mõjude hindamise käigus asjaolud täpsemalt välja selgitada ning leida tuulikute jaoks rohevõrgustiku toimivuse ja sidususe tagamise aspektist sobivaim lahendus. Kui ilmneb, et sobivat lahendust ei ole, siis võib see olla aluseks KOVEP-i menetlus lõpetada või jätta KOVEP kehtestamata.

Ka ÜP sätted väärtusliku põllumajandusmaa kohta ei välista mistahes tingimustel tuulepargi rajamist. ÜP p-s 4.9 on peamiste tingimustena toodud: väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks ning uusi ehitisi ei ole soovitatav sinna rajada, samuti tuleb võimalusel vältida nende alade metsastamist; ehitamise soovi korral kaaluda põhjalikult, kas leidub kavandatava tegevuse asukoha osas alternatiivseid võimalusi, juhul kui ehitamine on antud asukohas põhjendatud, tuleb hooned võimalusel paigutada tee äärde või kõlviku piirile, et vältida põllumassiivi tükeldamist ning minimeerida mõju põllumassiivile. Osutatud nõuetest järeldub üldjoontes, et tuulepargi rajamine on põhimõtteliselt võimalik ka väärtuslikule põllumaale. Vastupidiste selgete tõendite puudumisel võib eeldada, et põlluharimine ja tuulepark ei pruugi olla üksteist vähemalt täielikult välistavad. Lisaks on tuulepargi ning konkreetsete tuulikute asukohtade kavandamisel võimalik lähtuda ÜP-s toodud juhisest, kuidas saab minimeerida mõju

1

„Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste kaardistamine ning vabade alade tuvastamine.“ Kättesaadav arvutivõrgus: Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste kaardistamine ning vabade alade tuvastamine | Keskkonnaportaal

10(15)

3-23-2034 põllumassiivile. Sarnased soovitused on antud eespool osutatud Keskkonnaagentuuri 2022. a uuringu lk-l 58. Elektrituulikute rajamine väärtuslikele maastikele (sh puhkealadele) ja pärandkultuuri objektidele ei ole Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt üldjuhul lubatud. Volikogu otsuses pole otseselt tuginetud väärtuslikele maastikele maakonnaplaneeringu tähenduses, kuid on viidatud valla üldisele elukeskkonnale ning maastike ja looduskeskkonna väärtustamisele. Tegemist on ÜP-s üsna üldiselt sõnastatud tingimusega: väärtustada maastikku kui inimeste elu- ja töökeskkonda ka väljaspool väärtuslike maastike piire, sest maastikul on tähtis roll piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises; lisaks traditsioonilistele külamaastikele tuleb tähelepanu pöörata ka (linnalistele) asulatele ning külakeskustele (p 4); hoida ja arendada olemasolevaid traditsioone ning säilitada kohalikku ajaloopärandit; luua elanikele puhas ja meeldiv elukeskkond, et vald oleks kodune ja turvaline paikkond (p 2 „Visioon“). Ruumilise arengu eesmärkidena on ÜP-s välja toodud mh järgmine: olemasoleva loodus- ja inimtekkelise keskkonna väärtustamine ning selle jätkusuutlik ja erinevaid huvisid tasakaalustav planeerimine; elukeskkonna kavandamisel tuleb kesksele kohale seada kvaliteetne, inimest igal tema eluhetkel väärtustav eluruum; igasugune ehitustegevus peab looma lisandväärtust ning muutma olemasolevat ruumi kvaliteetsemaks ja inimlähedasemaks; eesmärgiks on kompaktsete alade tiheduse suurendamine ning hajaasustuse maaläheduse säilitamine; luua piisavalt paindlikud tingimused ettevõtluse arendamiseks, kuid säilitades olemasoleva elukeskkonna väärtused; planeeringute, projektide jm arengute kavandamisel tuleb otsustamisel tugineda pikaajalistele eesmärkidele. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist üsna kõrge abstraktsiooniastmega eesmärgisätetega, mis realiseeruvad ja konkretiseeruvad vastavalt üksikjuhtumi asjaoludele. Seetõttu on väga keeruline väita juba KOVEP-i algatamise staadiumis, kus on veel selgumata tuulepargi suurus, täpne asukoht ja muud parameetrid, leevendusmeetmed jms, et tuulepark on ilmselgelt vastuolus ÜP nõuetega, sõltumata KOVEP-i käigus välja selgitatavatest mõjudest ja huvide tasakaalustamisest. Nõustuda tuleb kaebajaga, et sarnased üldised eesmärgid on ilmselt kõigil või suuremal osal Eesti kohalikel omavalitsustel. Raske oleks mõista, et omavalitsus ei seaks sarnaseid eesmärke või taotleks hea elukeskkonna osas mingeid vastupidiseid eesmärke. Vastustaja tõlgenduse paikapidavuse korral võiks väita, et tuuleparkide rajamine KOVEP-i alusel on välistatud pea igal pool Eestis. Olukorras, kus seadusandja on 17.03.2023 jõustunud PlanS-i muudatustega näinud selge sõnaga ette ning on soovinud soodustada tuulepargi kavandamist KOVEP-iga, ei saa eeltoodud tõlgendus olla õige.

Volikogu otsusest on võimalik aru saada nõnda, et ülekaalukal avalikul huvil põhinevate põhjustena, mis tingivad KOVEP-i algatamata jätmise, on käsitatavad valla strateegilise arengu eesmärgid nagu kvaliteetne, looduslik ja inimlähedane elukeskkond, kodu- ja turvatunne, valla elanike heaolu. Ringkonnakohus nõustub vallaga, et tegemist on oluliste väärtustega, mida vald tohib kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võtta. Teisalt leiab kohus, et valla kaalutlused on selles osas üldsõnalised ning teiste oluliste huvidega piisavalt läbi kaalumata ja tasakaalustamata. Tegemist on sedalaadi kaalutlustega, mille sisustamisel ja teiste väärtustega tasakaalustamisel oleks abi KOVEP-i käigus toimuvatest mõjude hindamistest ja muudest uuringutest. Praegusel kujul on otsus liialt deklaratiivne ja sisulise analüüsi aspektist tegelikult kontrollimatu, mis ei ole isikute põhiõigusi ja olulisi avalikke huve riivava haldusakti põhjendamise puhul lubatav. Volikogu otsuses on märgitud: „Isegi kui KOVEP käigus selguks, et tehniliselt võib-olla oleks võimalik Raasiku valda tuulepark rajada siis selle kehtestamine ja elluviimine oleks ikkagi välistatud, kui kohaliku elu üle otsuseid tegev Volikogu on seisukohal, et tuulepargi rajamine ei ole kooskõlas strateegiliste eesmärkidega.“ Sellest lausest järeldub volikogu ekslik arvamus, et KOVEP-i algatamisel ei tule lähtuda rangelt PlanS-s sätestatud õiguslikest alustest ning kohustusest hinnata tegelikult

11(15)

3-23-2034 ja erapooletult kõiki asjassepuutuvaid huve, püüeldes võimalikult tasakaalustatud lahenduse poole, vaid valla strateegilised eesmärgid on igal juhul kaalukamad kui muud kaalukausile pandavad huvid, sõltumata sellest, mida menetluse käigus ilmnevad tõendid näitaks. See viitab haldusorgani poolt oma kaalutlusruumi ekslikule sisustamisele. Avalik huvi ja huvide kaalumine Volikogu otsusest ei ole üheselt aru saada, kui suure tähtsuse omistas vald avalikule huvile, mis seondub taastuvenergia edendamise ja energiajulgeolekuga. Otsuse lk-l 2 räägitakse taastuvenergiast, kuid kokkuvõtvalt selgub, et volikogu arvates valla panus taastuvenergiasse on juba päikeseparkidega kaetud; Eesti riigis ei jää taastuvenergia eesmärgid täitmata olenemata sellest, et Raasiku vallas tuulepargile sobivat kohta ei ole. Otsuses kirjeldatakse tuuleenergia arenduste majanduslikku võimalikku ebaotstarbekust, äririske, tuumajaama võimalikku rajamist, arendaja võimaliku pankrotistumisega vallale tekkivaid kulusid. Otsuse lk-l 6, kus võetakse otsuse kaalutlused kokku, taastuvenergia ja energiajulgeoleku kaalutlusi enam ei mainita.

Ringkonnakohus leiab, et volikogu on taastuvenergia ja energiajulgeoleku kui avaliku huvi kaalumisel teinud olulisi kaalutlusvigu. Need avalikud huvid on KOVEP-i algatamise otsustamisel teiste oluliste huvide kõrval vähemalt sama keskse tähendusega. Nende kõrvale jätmine või vähemalt alaväärtustamine pelgalt seetõttu, et vallas arendatakse päikeseparke, tuuleparke saab rajada ka mujale Eestisse ja nende arendamisega kaasnevad majanduslikud riskid (nagu iga äriprojektiga), toob kaasa kaalutlusotsuse õigusvastasuse. Riik on alltoodud põhjustel selgelt pidanud vajalikuks tuuleenergia tootmise edendamist Eestis ning kui vald soovib selle mõttekust ja efektiivsust kahtluse alla seada, siis saab see järeldus tugineda üksnes valdkonna asjatundja veenvale arvamusele, mitte pelgalt volikogu liikmete hinnangutele. KOVEP-i algatamata jätmine riivab tugevalt avalikku huvi, aga ka puudutatud isikute ettevõtlusvabadust (tuulepargi arendamisest huvitatud isikud) ja omandipõhiõigust (tuulikute aluse võimaliku maa omanikud ja hoonestajad). KOVEP-i algatamisest keeldumise korral ei saa vald seepärast anda põhiküsimustele (taastuvenergia edendamise otstarbekus) hinnangut ega tugineda vastuolule muude oluliste väärtuste ja huvidega üldsõnaliselt, vaid see peab rajanema valla teadmuspõhistel analüüsidel. Selline nõue ei riku valla enesekorraldusõigust, sest seda õigustab vajadus tagada planeeringust huvitatud isikutele nende õigused ja hoiduda õiguste ebavajalikest piirangutest (põhiseaduse § 11, vrd Riigikohtu 19.06.2025 otsus nr 5-24-34, p 43).

Riigikohtu üldkogu leidis asjas nr 3-2-1-71-14, et Euroopa Liidu liikmesriikide kohustus edendada taastuvenergia tootmist tuleneb Euroopa Liidu õigusest2, mille järgi peab ka Eesti suurendama taastuvate energiaallikate osakaalu kogu energiatarbimises. Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmist peetakse keskkonnasäästlikuks (vt nt viidatud direktiivi preambul). PS § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. PS § 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Seega tuleneb eesmärk toota elektrit keskkonnahoidlikult ka põhiseadusest. Peale keskkonda säästvama elektrienergia tootmise tagatakse elektrienergia tootmise eri viiside arendamisega ka energiajulgeolekut. PS § 1 sätestab Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse. Võimalus toota elektrienergiat Eestis erinevatest allikatest teenib muu hulgas ka riigi sõltumatuse huve, sest elektrienergia on

2

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 23. aprilli 2009. a direktiiv 2009/28/EÜ, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta

12(15)

3-23-2034 nüüdisaegse riigi- ja ühiskonnaelu toimimiseks vältimatult vajalik. Järelikult tuleneb ka energiajulgeoleku tagamise eesmärk põhiseadusest (üldkogu otsuse p-d 101 ja 102). Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 321 lg 1 sätestab, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest ning elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%. Riigikohus leidis asjas nr 5-24-22, et selles normis on sätestatud kohustus minna võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt aastaks 2030 üle taastuvenergiale, et vähendada CO2 heidet ja tagada energiavarustuskindlus. Riigikohus leidis, et need on kaalukad eesmärgid. Esmalt viivad Euroopa Liidu liikmesriigid taastuvenergia ulatuslikuma kasutamisega ellu Pariisi kliimakokkulepet, mis seadis sihiks vähendada CO2 heidet ja seeläbi kliimasoojenemisest tingitud negatiivseid mõjusid keskkonnale. Teiseks tagatakse taastuvenergia kasutusele võtmisega energiavarustuskindlus, muudetakse energia hind soodsamaks, tagatakse tehnoloogiline areng ning edendatakse tehnoloogilist ja tööstusalast positsiooni. Riigi kohustus on tulenevalt PS §-st 10 tagada energiaturgude ja -võrkude nõuetekohane ja kestlik toimimine ning energiavarustuskindluse vastu esineb suur avalik huvi (Riigikohtu otsus asjas nr 5-24-22, p 86). Volikogu otsuse ajal kehtis Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EL) 2022/2577, 22.12 2022, millega kehtestati raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Määruse põhjendustest ja sätetest nähtus selgelt, et tuuleparkide rajamiseks esineb kaalukas oluline huvi. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui konkreetse projekti puhul pole mingil põhjusel alust ennustada, et elektritootmine algab 2030. aastal, ei tähenda see avaliku huvi puudumist projekti vastu. Taastuvenergial põhinevale tootmisele saab üle minna seda kiiremini, mida varem projektidega alustatakse. Mingit põhjust ei ole EnKS § 32 1 lg-t 1 tõlgendada selliselt, et kui 2030. aastaks eesmärke ei saavutata, siis kaob riigil huvi taastuvenergia edendamise vastu.

Riigikohtu halduskolleegium leidis asjas nr 3-17-2013, et taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi, mis teenib loodusvarade säästliku kasutamise ja säästva arengu eesmärke (PS § 5, säästva arengu seaduse § 2, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 1 p 2 ja § 13). Tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arvestada riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega. Seejuures on erinevate huvide tasakaalustamine ja maakasutusviiside kokku sobitamine tervikliku ruumilahenduse loomiseks just planeeringute ülesanne (PlanS § 10, aga ka § 1 lg 1 ja § 3 lg 1). Nii vallal kui ka riigil on kohustus aidata aktiivselt kaasa, et leitaks lahendus, mis tasakaalustaks tuuleenergia tootmise muude oluliste tegevustega. Seejuures ei tohi põrkuvaid huve kaaluda vaid abstraktselt, vaid arvestada tuleb nende mõjutamise ulatust ja kokkusobitamise võimalusi. Asjas nr 3-17-2766 rõhutas Riigikohus tuuliku ehitamise vaidluses, et omavalitsusel on menetluslik kohustus astuda samme selleks, et leida efektiivses ja eesmärgipärases menetluses erinevaid pooli rahuldav ja vastandlikke huve (arendaja põhiõigused, riigikaitse, kohalik ruumikujundus) tasakaalustav lahendus (HMS § 5 lg 2). Kõik menetluses osalevad isikud ja asutused peavad seejuures aga silmas pidama, et nad peavad olema avatud koostööle.

Vallal ei olnud ülaltoodu valguses alust eitada taastuvenergiale ülemineku kui väärtuse olulisust ning tal tulnuks anda avalikule huvile suurem kaal, kui otsuse põhjendustest järelduvalt sellele omistati.

Eeltoodud põhjustel on ekslik halduskohtu seisukoht, et praegusel juhul on asjakohane üksnes kaebaja erahuvi ja tegemist pole olulise avaliku huvi riivega. PlanS § 27 lg 2 kohaselt on kohustuslik koostada riigi eriplaneering tuuleelektrijaama kohta

13(15)

3-23-2034 elektrilise nimivõimsusega alates 400 MW. Põhjendamatu on sellest järeldada, et alla 400 MW elektrilise nimivõimsusega tuuleelektrijaama puhul, nagu ka paljude muude PlanS §-s 27 nimetamata objektide rajamiseks oluline riiklik huvi üldse puudub. Riigi eriplaneering koostatakse suure riikliku või rahvusvahelise huviga objektide kohta, millega seotud huvid ületavad reeglina ka maakondade piire (PlanS § 27 lg 1). Üle 400 MW nimivõimsusega maismaatuulepark oleks Eesti mastaabis nii suur objekt (praegu sellist Eestis veel pole), et tema osa kogu riigi energiatootmises oleks juba märkimisväärne. See õigustab säärase objekti hõlmatust suure riikliku huviga. Selliste väga suurte maismaatuuleparkide rajamise võimalused Eestis on aga piiratud ning vajalikud on ka väiksemad tuulepargid, mis kumulatiivselt tagavad samuti olulist riiklikku huvi. Seega on ka Raasiku vallas tuulepargi rajamine seotud riigi huviga. See, et väiksemaid tuuleparke on riik pidanud põhjendatuks planeerida KOVEP-iga, ilmneb selgelt 17.03.2023 jõustunud PlanS-i muudatustest. Põhjendamatu on järeldada riiklike huvide vähemat tähtsustamist sellest, et PlanS ei näe ette erinevalt maapõueseadusest (MaaPS) normistikku, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse vastuseisu korral Vabariigi Valitsus anda tegevuseks loa, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. Seaduses on kohaliku omavalitsuse poolt KOVEP-i algatamine ning Keskkonnaameti poolt MaaPS-i alusel lubade andmine sätestanud erinevalt. MaaPS-i alusel nõusoleku andmist otsustades lähtub kohalik omavalitsus omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente, olemata seotud MaaPS §-s 55 sätestatud kaevandamisloa andmisest keeldumise alustega (Riigikohtu otsus nr 3-17796/39, p 10). KOVEP-i algatamise otsust tehes peab omavalitsus aga ise hindama kõiki huve, sh riiklikke huve, ning ette ei ole nähtud riigi haldusorgani kooskõlastuse vms sekkumise võimalust (HMS § 4 lg 2).

Asjas ei oma määravat tähtsust halduskohtu põhjendused selle kohta, et elektrienergia varustuskindluse tagamine on riigi ülesanne. KOVEP-i kehtestamise eelduseks ei ole asjaolu, et planeeritav rajatis on vajalik kohaliku omavalitsuse KOKSs sätestatud ülesannete täitmiseks. Asjaolu, et elektrienergia varustuskindluse tagamine on riigi ülesanne, ei tähenda, et vald võiks jätta oma kaalutlusotsuse tegemisel riigi huvid ja avalikud huvid arvestamata. Eestis toodetava taastuvenergia suuremale kasutamisele üleminekust saavad kasu kõik Eesti elanikud, sh Raasiku valla elanikud. Omavalitsusüksustel ei ole küll õiguslikult täpselt fikseeritud kohustust panustada taastuvenergia tootmisele üleminekusse, kuid see ei võta neilt kohustust võtta planeerimismenetlustes arvesse asjaomaseid avalikke huve. Kui kriisi olukorras katkevad elektrienergia välisühendused ja langevad ära suured tootjad, saadakse ka Raasiku vallas kasu sellest, et üle Eesti paiknevad hajutatult väiksemad tuulepargid. Volikogu otsuses ei ole täpsustatud, kui suur on Raasiku vallas praegune ja planeeritav päikeseenergiast elektrienergia tootmise maht. Vaatamata kaebaja tõstatatud küsimustele ei ole vald neid asjaolusid lähemalt selgitanud ka kohtumenetluses. Taastuvenergia edendamise eesmärkide saavutamiseks on oluline arendada elektritootmist mitut liiki taastuvatest energiaallikatest.

Vastustaja on kohtumenetluses tuginenud Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 07.01.2020 kirjale, mis saadeti mitmele vallale, kuid mitte Raasiku vallale, taastuvenergia kajastamise kohta valdade üldplaneeringutes. Volikogu otsuses ei ole tuginetud sellele, et sellest kirjast järeldas vald, et riigil puudub huvi arendada tuuleenergiast elektrienergia tootmist Raasiku valla territooriumil. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on üldist laadi informatiivse kirjaga, mille mõte ei

14(15)

3-23-2034 olnud määrata adressaatide valiku läbi kindlaks, millised alad Eestis soovib riik katta tuulikutega ja millised mitte. Vajaduse korral saanuks vald pöörduda riigi poole ning küsida konkreetsemalt, kas riigil on huvi selle vastu, et Raasiku valda tuleks tuulikupark. Ringkonnakohus leiab seega, et volikogu otsuses toodud põhjendused ei kinnita, et kohalike huvide kõrval oleks laiemaid avalikke huve piisavalt ja asjakohaselt väärtustatud ja kaalumisel arvesse võetud. Vallal tuli kaaluda tuulepargist lähtuvaid mõjutusi kohalikule kogukonnale, avalikke huve ja kõrvaltingimuste seadmise võimalikkust, mis selliseid mõjutusi vähendavad (vrd Riigikohtu otsus nr 3-20-2273/28, p 18; 3-3-1-15-16, p 33). Seda on üldjuhul kõige otstarbekam teha pärast KOVEP-i menetluses uuringute tegemist, mis annavad piisavalt kindla teadmistebaasi huvikonflikti lahendamiseks. Volikogu väited tuulepargi vastuolust valla strateegilise arengu eesmärkidega on järelikult liialt üldsõnalised selleks, et välistada KOVEP-i menetluse korraldamine.

Menetluslikud otsustused Apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tühistada volikogu otsus.

Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1). Vastustajalt tuleb seega mõista kaebaja kasuks välja riigilõiv kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel kokku 40 eurot ning vajalikud ja põhjendatud esindajakulud (HKMS § 109 lg 6). Vastustaja kannab oma kulud ise.

Halduskohtus oli kaebaja esindajakulu 6885,41 eurot, ringkonnakohtus 5270,83 eurot. Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades olla ilmselgelt ülepaisutatud. Osaliselt tuleb nõustuda vastustaja vastuväidetega kuludele, iseäranis teise astme kohtus, mille kulud peaksid üldjuhul jääma väiksemaks kui esimeses astmes, kus toimub peamine seisukohtade esitamine ja tõendamismenetlus. Ringkonnakohtu hinnangul olid kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud esimeses astmes 6000 eurot ja apellatsiooniastmes 4000 eurot. Kokku tuleb vastustajalt välja mõista 10 040 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.