X. X kaebus Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi kohustamiseks väljastama gümnaasiumi lõputunnistust
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X. X kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ja andmed Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis õppimise aja kohta tähemärkidega.
KOHTU SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 06.04.2026 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X palus xx.xx.xxxx kustutada end Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi (TTG) nimekirjast (dtl 40). Eelnevalt oli ta pöördunud Tallinna Haridusameti poole, selgitades, et soovis juba aastatel xxxx/xxxx koolilt kirjalikku vastust, mis tal täpselt kooli lõpetamisest puudu on (dtl 49 jj).
3-25-2775
2.Tallinna Haridusamet selgitas X. Xle 12.07.xxxx vastuskirjas (dtl 29 jj), et alates 2011. aastast kehtib gümnaasiumi riiklik õppekava ning kuna X. X enne seda oma õpinguid lõpule ei viinud, tuleb lähtuda kehtivast õigusraamistikust. Selgitati, et ilma matemaatika riigieksamit sooritamata ei ole X. Xl võimalik gümnaasiumi lõputunnistust saada. Samas kirjas viidati ka Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) üldhariduspoliitika osakonna nõuniku Z. Z poolt X. Xle 25.03.xxxx saadetud vastusele, milles ta soovitas X. Xl jätkata õpinguid eksternõppes.
3.X. X on 2025. a juunis ja juulis pöördunud nii TTG, Tallinna Haridusameti kui ka HTM poole küsimustega, mis puudutavad temale gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamist. Ta on pöördumistes selgitanud, et on kõik kooli nõuded täitnud, ent sellest hoolimata keeldub kool lõputunnistuse väljastamisest, samuti on kool rikkunud tema õigusi, avaldades tema andmeid kolmandatele isikutele ja teda vaimselt mõjutades.
3.1.HTM õppekava valdkonna töötaja Y. Y saatis X. Xle 19.06.2025 e-kirja (dtl 25), milles õnnitles teda lõpetamise tingimustest viimase täitmise puhul ja selgitas, et X. X võtaks kaasa matemaatika riigieksamitunnistuse ja läheks koolist läbi, kuna gümnaasiumi lõputunnistust saab väljastada kool.
3.2.X. X pöördus TTG poole, teatades, et tal on matemaatika riigieksam sooritatud ja uurides, kas tal on võimalik saada koolist haridust tõendav dokument. TTG sekretär vastas X. Xle 19.06.2025 e-kirjas (dtl 47), et gümnaasiumi lõputunnistust saab TTG väljastada ainult õpilasele, kes on ametlikult kooli õpilasnimekirjas, kuid X. X kustutati kooli nimekirjast Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel xx.xx.xxxx. Kuna ta ei ole xxxx/xxxx õppeaastal kooli nimekirjas, ei saa talle gümnaasiumi lõputunnistust väljastada. Sekretär palus pöörduda kooli õppejuhtide poole alates 21.08.2025.
3.3.HTM õigusnõunik C. C saatis X. X pöördumisele vastuseks 01.07.2025 e-kirja, milles leiab, et ta on andnud selged käitumisjuhised, kuidas X. X saab liikuda gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamise suunas. Kirjas on viidatud, et soov saada lõputunnistus juba käimasoleval aastal on mõistetav, kuid X. X on ise jätnud asjaajamise liiga hilise aja peale (juuni lõppu), mis ei võimalda gümnaasiumitel koheselt reageerida ja hakata X. X varasemaid õpinguid arvestama, et ta saaks ülikooli sisseastumisavalduse esitada hiljemalt 1. juuliks. Kirjas selgitas C. C, et gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamiseks peab X. X olema gümnaasiumi õpilane (ühe gümnaasiumi õpilaste nimekirjas), et gümnaasium saaks tema varasemad õpingud ära arvestada ning tuvastada, kas ta on gümnaasiumi lõpetamiseks kehtestatud tingimused täitnud või mitte. Gümnaasiumi lõpetamise tingimuste tuvastaja ja otsustaja, et tingimused on täidetud, ei ole õpilane/gümnaasiumit lõpetada sooviv isik. C. C selgitas ka seda, et kui kaebaja ühegi gümnaasiumi õpilaste nimekirja asumiseks avaldust ei kirjuta, siis ei olegi talle võimalik kunagi gümnaasiumi lõputunnistust väljastada. Seega tuleb alustada avaldusest kooli vastuvõtmiseks. Seejärel kool tuvastab, kas X. X on tingimused täitnud. Kui midagi on puudu, siis tuleb see tingimus täita.
3.4.Tallinna Haridusamet vastas X. X pöördumisele 10.07.2025 vastuskirjaga (dtl 3 jj), et lõputunnistuse väljastamine on võimalik vaid juhul, kui kool, mille nimekirjas isik asub, on tuvastanud, et kõik gümnaasiumi lõpetamise tingimused on täidetud. Lõputunnistust saab väljastada ainult see gümnaasium, mille nimekirjas isik on. Kirjas selgitati, et vastavalt EHIS andmetele kustutati X. X nimi TTG nimekirjast xx.xx.xxxx tema enda avalduse alusel, seega ei ole võimalik väita, et ta on nimetatud kooli
2(6)
3-25-2775 lõpetanud. Samuti selgitati, et lõputunnistuse saamiseks peab X. X esmalt olema kantud mõne gümnaasiumi õpilaste nimekirja. See võimaldab koolil hinnata tema varasemaid õpinguid ning teha otsuse selle kohta, kas kõik gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud tingimused on täidetud. Seda otsust ei saa teha õppur ise. Kui X. X ei ole ühegi kooli nimekirjas, ei ole võimalik talle lõputunnistust väljastada.
4.X. X käis xx.xx.xxxx TTG vastuvõtu vestlusel. Samal päeval saatis koolijuht talle e-kirja (dtl 66), mille kohaselt ei saa kool teda vastu võtta, kuna ta ei soovi koolis õppida. Ühtlasi selgitati, et antud tulemuste põhjal ei ole võimalik väljastada lõputunnistust, kuna gümnaasiumi õppekava täitmiseks on õppeaineid puudu. Lisaks viidati kirjas, et sooritamata on inglise keele võõrkeele riigieksam. X. X kinnitas hiljem kohtule, et ta ei ole pöördunud kooli juhtkonna poole taotlusega ennast uuesti kooli nimekirja kanda.
5.HTM küsis 28.08.2025 TTG pidajalt selgitust, millistel õiguslikel alustel ei ole kool seni väljastanud X. Xle kooli lõputunnistust ja millise otsuse kool tema suhtes kooli õppenõukogu xxxx/xxxx õppeaasta lõpul tegi (dtl 64). HTM kirjale vastuseks selgitas Tallinna Haridusamet 05.09.2025 kirjas (dtl 14), et lõputunnistuse saamiseks on X. Xl vajalik asuda õppima TTG-sse, sooritada puudulikud kirjanduse kursused (puudub kooliastmehinne) ning koostada ja kaitsta praktiline uurimistöö. Samuti selgitati, et 28.08.2025 õppenõukogul X. Xga seotud küsimusi ei arutatud, kuna selleks puudus alus. Kinnitati, et kuna X. X ei ole TTG õpilane, ei ole võimalik talle lõputunnistust väljastada.
6.X. X esitas 22.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse TTG keeldumisele väljastada kaebajale lõputunnistus. Kaebus on kohtu menetluses nõudes kohustada Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi väljastama kaebajale gümnaasiumi lõputunnistus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebuse põhjendused on järgmised.
1) Kaebaja on õppinud TTG-s õppeaastatel xxxx/xxxx–xxxx/xxxx. Lõpetamiseks sooritas ta riigieksamid ja koolieksamid aastal xxxx. Pärast pikaajalist õpingutega seotud pingutust on ta jäänud ilma gümnaasiumi lõputunnistuseta. Aastal xxxx teatas kool, et lõputunnistus jääb väljastamata, kuna kaebajal puudus vene keele eksami suuline osa – väidetavalt põhjusel, et kaebaja oli ainus, kes seda sooritas. Kaebaja on alates xxxx. a korduvalt pöördunud kooli, esitanud küsimusi, suhelnud õiguskantsleri, haridusameti ja ministeeriumiga, kohtuga. 2) Kaebaja kirjutas 29.05.2025 TTG direktorile (vt dtl 103), selgitas, et tegi matemaatika riigieksami, mille eest loodab saada positiivse tulemuse, ja küsis, kas saab koolist dokumendid kätte. Seepeale küsis kooli õppejuht kaebajalt 30.05.2025 e-kirjas, mis dokumente ta soovib, millele kaebaja vastas 30.05.2025, et temalt ei ole kaebaja midagi küsinud ega soovinud (dtl 105). Kaebaja ei saanud vastust, et ta peaks ennast kooli õpilaste nimekirja lisama. Talle vastati 02.06.2025, et kirjutagu ta otse kooli, kui soovib dokumente kätte saada. 3) Viimane tingimus kooli lõputunnistuse saamiseks oli matemaatika riigieksami sooritamine, mille kaebaja sooritas xxxx. a. Kuna kaebajale jäi arusaam, et ta ei pea olema kooli nimekirjas tunnistuse saamiseks ja ainsaks tingimuseks pidi väidetavalt olema matemaatika riigieksami tulemus (vastavalt Y. Ylt saadud elektronkirjale), pole ta pöördunud
3(6)
3-25-2775 kooli juhtkonna poole taotlusega kanda teda uuesti kooli nimekirja. Pärast matemaatika riigieksami sooritamist andis HTM töötaja kaebajale positiivse tagasiside ning soovis õnne viimase tingimuse täitmise puhul. Samuti anti juhis minna lõputunnistusele järgi. Kaebaja läks kooli, kuid siis selgus, et lõputunnistuse väljastamiseks on veel takistus, mis on seotud kirjanduse ja inglise keele hindega. Kaebaja on oma õpingud lõpetanud ja kõik hinded on olemas, kuid talle ei ole selgitatud, miks viimased takistused on jäänud lahendamata ning mis põhjusel talle lõputunnistust ei ole väljastatud. 4) Kaebaja on korduvalt kooliga ühendust võtnud ning käinud koolis, paludes lahendust, ka xxxx. a-l. Saadud vastused muutuvad. Kuna kõik vajalikud hinded on olemas ning talle on antud positiivne tagasiside, ei peaks olema takistusi lõputunnistuse väljastamiseks. Kõik eksamid, lõputöö/praktiline töö/uurimistöö on tehtud (vt dtl 95). Kirjanduses on positiivsed hinded 12. klassis saadud (vt dtl 76). Kaebaja saadetud hinnetelehelt on näha, et 10. ja 11. klassi hinded on korrektselt esitatud ja loetavad. Märkus „lõpetanud 11. klassi“ kinnitab vastava õppeaasta edukat läbimist. 12. klassi hinnete arv on ebaproportsionaalselt suur võrreldes teiste õpilastega, mis viitab võimalikule ebaõiglasele kohtlemisele või kiusamisele. 5) Võttes arvesse kõiki dokumente, on kaebaja veendunud, et ta on täitnud kõik tingimused gümnaasiumi lõputunnistuse saamiseks ja puudub õiguspärane põhjus tunnistuse mitte väljastamiseks. Jääb arusaamatuks, miks lisandusid uuele tingimusele suvel uued tingimused. Kooli juhtkond suhtub kaebajasse vaenulikult.
Vastustaja palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.
1) TTG ei ole kaebajale lõputunnistust väljastanud ja selle väljastamine ei ole ka võimalik. Kaebajat lahutavad lõputunnistusest puudulikud sooritused õppeaines „kirjandus“ ning samuti on tal tegemata uurimis- ja praktiline töö. Kaebajal on võimalik lõpetada kool ka uurimis- ja praktilist tööd teostamata, kui ta asuks õppima eksternina (PGS § 22 lg 8 ja § 31 lg 6 p 2). 2) Kuna kaebaja esitas xx.xx.xxxx TTG-le avalduse, milles palus end kustutada kooli õpilaste nimekirjast, ei saa kool väljastada talle lõputunnistust ega osutada kaasabi õppeaines „kirjandus“ positiivse hinde saamisel. Lõputunnistuse väljastamise eeldusena tuleb kaebajal asuda (eksternina) TTG-sse või mõnda teise kooli, mis pakub mittestatsionaarset õpet täiskasvanutele.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kaebuse eesmärgiks on kohustada Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumit väljastama kaebajale gümnaasiumi lõputunnistus.
4.Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja seoses lõputunnistuse väljastamisega pöördunud varasemalt TTG, aga ka Tallinna Haridusameti ning HTM poole. Tema pöördumistele vastuseks on kaebajale kokkuvõttes selgitatud, et gümnaasiumi õppekava täitmiseks ja lõputunnistuse väljastamiseks tuleb tal asuda kooli õppima, sooritada puudulikud kursused kirjanduses, milles tal praegu puudub kooliastmehinne, ning sooritada uurimis- ja praktiline töö (viimast ei ole vastustaja selgituste järgi ja tulenevalt PGS § 31 lg 6 punktist 2 vaja teha kooli lõpetamisel eksternina).
5.Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja on TTG-st välja astunud ega ole soovinud uuesti kooli astuda – kaebaja on avalduse alusel xx.xx.xxxx TTG õpilaste nimekirjast kustutatud ning ta on 26.09.2025 vastuses kohtunõudele kinnitanud, et ta ei ole esitanud taotlust sellesse kooli uuesti sisseastumiseks.
4(6)
3-25-2775
6.Kaebaja leiab, et ta on varasemalt TTG-s õppides juba täitnud kõik gümnaasiumi lõputunnistuse saamise eeldused, ent kool keeldub õigusvastaselt talle lõputunnistust väljastamast. Seega seisneb asjas vaidlus küsimuses, kas kaebaja on täitnud gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kas TTG-l on sellest tulenevalt kohustus talle lõputunnistus väljastada.
7.Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 31 lg 1 kohaselt sätestatakse gümnaasiumi lõpetamise tingimused gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Sama paragrahvi lg 10 kohaselt väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile.
8.Gümnaasiumi lõpetamise tingimuste täitmise osas on vastustaja 23.09.2025 seisukohas selgitanud, et kaebajat lahutavad lõputunnistusest puudulik sooritus õppeaines „kirjandus“ ning samuti on tal tegemata uurimis- ja praktiline töö. Vastustaja selgituste järgi oleks kaebajal võimalik lõpetada kool ka uurimis- ja praktilist tööd teostamata, kui ta asuks õppima eksternina.
8.1.Sellega seoses märgib kohus kõigepealt, et kuigi kohtule edastatud kirjavahetuses on kohati viidatud ka kaebaja poolt inglise keele riigieksami sooritamise vajadusele, ei nähtu praegusel juhul siiski, et inglise keele riigieksami puudumine olnuks vastustaja hinnangul kaebajale lõputunnistuse väljastamise takistuseks. Tuleb aga möönda, et sellised lahknevad selgitused olid segadust tekitavad ega võimaldanud kaebajal kergesti mõista, millised tingimused lõputunnistuse saamiseks olid tal täitmata.
8.2.Kuigi kaebaja viitab sellele, et tal on kõik hinded olemas ja ta on kirjanduses ka
12.klassis positiivseid hindeid saanud, siis vastustaja 23.09.2025 vastusele lisatud dokumendist „Kirjavahetus_.eml“ (vt dtl 57) nähtub, et kaebajale ei ole 12. klassis välja pandud muuhulgas kirjanduse hinnet. Kaebaja enda poolt kohtule esitatud tunnistuse väljavõttelt (dtl 76) nähtub põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse kirjanduse aastahindena „2“.
8.3.Arvestades, et Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ § 18 lg 3 kohaselt annab gümnaasium lõputunnistuse õpilasele, kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad, ent kaebaja kirjanduse aastahindeks oli „2“, ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et tema puhul olid kõik gümnaasiumi lõpetamise tingimused täidetud. Gümnaasiumi riiklik õppekava ei võimalda anda gümnaasiumi lõputunnistust õpilasele, kelle kõik kooliastme hinded ei ole vähemalt rahuldavad.
8.4.Kohus märgib lisaks, et kaebajale on juba enne 2025. a matemaatika riigieksami sooritamist selgitatud, et puuduliku kooliastmehindega ei saa ta gümnaasiumi lõpetada. Näiteks kirjutas HTM ametnik Z. Z kaebajale 27.03.xxxx ekirjas (vt dtl 120 jj): „TTG hinnangul on Teil lõpetamiseks vaja sooritada matemaatika riigieksam ning saada kirjanduses kooliastme hinne positiivseks. Olete ju ka ise varasemalt möönnud, et Teil on see hinne „2“.“ Kaebaja on xxxx. a märtsis küsinud, kuidas ei saa hindega „2“ lõpetada gümnaasiumi, kuna ta teab inimesi, kes on seda teinud. Sellele vastuseks selgitati talle gümnaasiumi riiklikule õppekavale viidates, et gümnaasiumi lõpetamiseks peavad olema kõik kooliastme hinded vähemalt rahuldavad (dtl 137). Samuti on kaebajale xxxx. a selgitatud, et kuna valdavalt on tal hinded olemas, on kõige mõistlikum jätkata eksternõppes, mis ongi mõeldud üksikute ainete läbimiseks. Kaebajale on xxxx. a seega korduvalt selgitatud vajadust TTG lõpetamiseks sooritada matemaatika riigieksam ja saada kirjanduse kursuse kooliastme 5(6)
3-25-2775 hinne positiivseks. (nt dtl 136, aga ka dtl 117 01.04.xxxx vastus) ning antud soovitus jätkata õpinguid eksternina, et kaebaja saaks vajalikud puudused likvideerida.
9.Kohtu hinnangul on põhjendatud ka vastustaja seisukoht, et PGS § 31 lg-st 10 tulenevalt peab lõputunnistuse saamiseks selle eeldused täitnud õpilane olema vastava kooli õpilaste nimekirjas.
9.1.Seda kinnitab PGS § 31 lg 10 sõnastus, mis näeb ette gümnaasiumi lõputunnistuse väljastamise vastavad tingimused täitnud õpilasele või eksternile. Seejuures on PGS § 72 lg 1 kohaselt õppealaste otsuste tegemine kooli õppenõukogu pädevuses. Õppenõukogu konkreetsed ülesanded ja töökord on PGS § 72 lg 3 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri 23.08.xxxx määrusega nr 44 „Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord.“ Selle määruse § 4 p 6 sätestab, et seoses õpilaste kooli lõpetamisega otsustab õppenõukogu põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise ning lõputunnistuse väljaandmise. Seega saab õppenõukogu teha otsuseid kooli õpilaste gümnaasiumi lõpetamise ja neile lõputunnistuse väljaandmise osas.
9.2.Nagu ülal viidatud, ei ole kaebaja TTG õpilaste nimekirja kantud. Olukorras, kus kaebaja ei olnud taotluse esitamise ajal TTG õpilaste nimekirjas, ei saanud ega pidanud vastustaja väljastama kaebajale lõputunnistust. Vastustajal ei ole seadusest tulenevat kohustust kaebajale lõputunnistust väljastada enne, kui kaebaja uuesti kooli astub ning kooli õppenõukogul avaneb võimalus hinnata, kas õpilane on täitnud kõik gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud tingimused. Kuna kaebaja ei ole TTG õpilane ega ekstern, ei ole koolil võimalust ega kohustust kaebajale lõputunnistust väljastada – seda sõltumata sellest, kas kaebaja enda hinnangul on tal kõik gümnaasiumi lõpetamise sisulised tingimused täidetud. Selleks, et kooli õppenõukogu saaks hinnata, kas kaebajal on gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud tingimused täidetud ning talle põhjendatud juhul väljastada lõputunnistuse, tuleb kaebajal esmalt esitada avaldus vastavasse õppeasutusse sisseastumiseks. Eelnevat on kaebajale selgitatud ka Tallinna Haridusameti 10.07.2025 vastuskirjas nr 2-4/2492 – 4.
9.3.Kokkuvõttes ei ole TTG-l seega võimalik kaebajale lõputunnistust väljastada enne, kui kaebaja uuesti sellesse kooli astub (sh eksternina) ning kooli õppenõukogul avaneb võimalus hinnata, kas õpilane on täitnud kõik gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud tingimused. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et talle väljastaks lõputunnistuse kool, mille õpilaste nimekirjas ta ei ole. Nagu vastustaja 23.09.2025 vastuses kohtunõudele selgitas, on kaebajal võimalik lõputunnistuse saamise eeldusena astuda (eksternina) TTG-sse või ka mõnda teise kooli, mis pakub mittestatsionaarset õpet täiskasvanutele.
Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata.
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema endi kanda.
12.Otsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ning andmed Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis õppimise aja kohta tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.