Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
15.10.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2775
Haldusasi
Y.X kaebus Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi kohustamiseks väljastama gümnaasiumi lõputunnistus
Menetlusosalised
Kaebaja – Y.X Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.09.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y.X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Rahuldada Y.X määruskaebus.
Avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-25-2775 lõputunnistust väljastada. Kaebajale anti kirjas soovitused edasiste sammude osas oma haridustee lõpetamisel.
3-25-2775 Gümnaasiumit väljastama kaebajale lõputunnistus. PGS § 31 lg 10 kohaselt väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile. Kaebaja on tema enda avalduse alusel 21.03.2024 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast kustutatud ning ta on 26.09.2025 vastuses kohtunõudele kinnitanud, et ta ei ole esitanud taotlust sellesse kooli uuesti sisseastumiseks. Kuna kaebaja ei ole Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilane ega ekstern, ei ole koolil võimalust ega kohustust kaebajale lõputunnistust väljastada. Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumil ei ole seadusest tulenevalt võimalik kaebajale lõputunnistust väljastada enne, kui kaebaja uuesti sellesse kooli astub (sh eksternina) ning koolil avaneb võimalus hinnata, kas õpilane on täitnud kõik gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud tingimused. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et talle väljastaks lõputunnistuse kool, mille õpilaste nimekirjas ta ei ole.
3-25-2775 puudumine (vt ka Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p 10). Sellele küsimusele tuleb vastata kaebuse sisulise lahendamise käigus. Kaebeõigus seondub üksnes sellega, kas kaebaja vaidlustab oma õiguste ja vabaduste rikkumist või mitte (HKMS § 44). Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist väljastada talle gümnaasiumi lõputunnistus, samuti on kaebaja 25.09.2025 taotlenud tunnistuse väljastamisega viivitamise / väljastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja keskne argument näib olevat, et ta on Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis õppides täitnud kõik gümnaasiumi lõputunnistuse saamise eeldused. Seda, kas need eeldused on tegelikult täidetud, saab kontrollida vaid kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Vastustaja seisukoht, et PGS § 31 lg-st 10 saab järeldada, et lõputunnistuse saamiseks peab selle eeldused täitnud õpilane olema vastava kooli õpilaste nimekirjas ka lõputunnistuse väljastamise hetkel, on õiguslikult vähemalt küsitav. Seega ei ole ilmselge, et kaebajal puudub kaebeõigus ning halduskohus on ekslikult tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kui kaebust on alust pidada perspektiivituks, saaks sellise kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (HKMS § 121 lg 2 p 2 1; nt Riigikohtu 18.01.2021 määrus nr 3-19-1837, p 12). Halduskohus ei ole sellele alusele tuginenud ega väitnud, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.