Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
15.10.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2775
Haldusasi
Y.X kaebus Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi kohustamiseks väljastama gümnaasiumi lõputunnistus
Menetlusosalised
Kaebaja – Y.X Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.09.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y.X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Y.X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.09.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-2775.
Rahuldada Y.X määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.09.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2775. Saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Y.X (kaebaja) esitas 22.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi keeldumisele väljastada kaebajale lõputunnistus. Kaebusele oli lisatud Tallinna Haridusameti 10.07.2025 vastus nr 2-4/2492-4 kaebaja pöördumistele, milles on kaebajale selgitatud, et lõputunnistust saab väljastada ainult see gümnaasium, mille nimekirjas isik on. Kuna Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel kustutati kaebaja Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi nimekirjast 21.03.2024 tema enda avalduse alusel, ei ole võimalik koolil
3-25-2775 lõputunnistust väljastada. Kaebajale anti kirjas soovitused edasiste sammude osas oma haridustee lõpetamisel.
2.Tallinna Halduskohus jättis 29.08.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli esitada keelduv otsus, kaebus allkirjastada, tasuda riigilõiv ning edastada kohtu nõutud selgitused ja dokumendid.
3.Kaebaja esitas 10.09.2025 halduskohtule Tallinna Haridusameti 05.09.2025 kirja nr 25/3037-3, mille kohaselt on Tallinna Haridusamet kaebaja esitatud pöördumist menetlenud ning selgitanud välja asjaolud, miks kaebajale ei ole lõputunnistust väljastatud. Amet tõi kirjas välja, et lõputunnistuse saamiseks on vajalik: 1) asuda õppima Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi, 2) sooritada puudulikud kirjanduse kursused (puudub kooliastmehinne), 3) koostada ja kaitsta uurimis- ja praktiline töö.
4.Kaebaja selgitas 12.09.2025 vastuses halduskohtule, et on oma õpingud lõpetanud ja kõik hinded on olemas. Kaebajale ei ole selgitatud, miks viimased takistused on jäänud lahendamata ja mis põhjusel ei ole lõputunnistust väljastatud.
5.Tallinna linn selgitas 23.09.2025 vastuses kohtunõudele, et Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium ei ole kaebajale lõputunnistust väljastanud ja selle väljastamine ei ole ka võimalik. Kaebajal on puudulikud sooritused õppeaines kirjandus ning tegemata uurimis- ja praktiline töö. Kaebajal on võimalik lõpetada kool ka uurimis- ja praktilist tööd tegemata, kui ta asuks õppima eksternina (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 22 lg 8, § 31 lg 6 p 2). Kuna kaebaja esitas 21.03.2024 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumile avalduse, milles palus end kustutada kooli õpilaste nimekirjast, ei saa kool väljastada talle lõputunnistust ega osutada kaasabi õppeaines kirjandus positiivse hinde saamisel. Lõputunnistuse väljastamise eeldusena tuleb kaebajal asuda (eksternina) Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumisse või mõnda teise kooli, mis pakub mittestatsionaarset õpet täiskasvanutele.
6.Kaebaja tõi 25.09.2025 vastuses kohtunõudele välja, et ta on täitnud kõik tingimused gümnaasiumi lõputunnistuse saamiseks (kirjanduses positiivsed hinded, eksamid tehtud ja lõputöö/uurimistöö kaitstud) ega saa seetõttu aru, miks ta peaks eksternina õppesse minema. Lõputunnistuse väljastamata jätmiseks ei ole õiguspärast põhjust. Lõputunnistuse väljastamisega viivitamine või sellest keeldumine on tekitanud kaebajale materiaalset kahju ning takistanud tal jätkata haridusteed ja tööalast arengut. Kaebaja palus viivitamatult väljastada gümnaasiumi lõputunnistus ning hüvitada kaebajale tekitatud kahju ja saamata jäänud tulu.
7.Kaebaja selgitas 26.09.2025 vastuses kohtunõudele, et kuna tal jäi arusaam, et ta ei pea enam kooli nimekirjas tunnistuse saamiseks olema ja ainsaks tingimuseks pidi väidetavalt olema matemaatika riigieksami tulemus (vastavalt VRlt saadud elektronkirjale), pole ta taotlusega kanda teda uuesti kooli nimekirja kooli juhtkonna poole pöördunud. Kogu protsess on tugevalt mõjutanud kaebaja vaimset tervist ja talle jääb arusaamatuks, miks viimasele tingimusele suvel uued tingimused lisandusid. Kaebaja on kõik tingimused täitnud, kooli juhtkond suhtub temasse vaenulikult.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 26.09.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kohustamiskaebus on lubatav vaid juhul, kui haldusorganile tuleneb seadusest või muust õigusaktist kohustus nõutavat toimingut sooritada või haldusakti anda ning haldusorgani tegevusetus või viivitus rikub isiku õigusi (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1). Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, mille eesmärgiks on kohustada Tallinna Täiskasvanute 2(4)
3-25-2775 Gümnaasiumit väljastama kaebajale lõputunnistus. PGS § 31 lg 10 kohaselt väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile. Kaebaja on tema enda avalduse alusel 21.03.2024 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast kustutatud ning ta on 26.09.2025 vastuses kohtunõudele kinnitanud, et ta ei ole esitanud taotlust sellesse kooli uuesti sisseastumiseks. Kuna kaebaja ei ole Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilane ega ekstern, ei ole koolil võimalust ega kohustust kaebajale lõputunnistust väljastada. Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumil ei ole seadusest tulenevalt võimalik kaebajale lõputunnistust väljastada enne, kui kaebaja uuesti sellesse kooli astub (sh eksternina) ning koolil avaneb võimalus hinnata, kas õpilane on täitnud kõik gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud tingimused. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et talle väljastaks lõputunnistuse kool, mille õpilaste nimekirjas ta ei ole.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja palub 13.10.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.09.2025 määrus ja saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule. Kaebaja on seisukohal, et gümnaasiumi lõputunnistuse saamiseks ei ole tal kohustust end uuesti õpilasena arvele võtta. Arvatavasti kohalduvad siis kaebajale kooli lõpetamisel uued tingimused, mis ei kehtinud õpingute ajal. Seega peaks kaebaja täitma lisatingimusi. Kaebaja on täitnud kõik tingimused. Seisukoht, et tingimused täitnud õpilane peab lõputunnistuse väljastamise ajal olema õpilane, on põhjendamatu ja ebamõistlik. Sel põhjusel kaebuse tagastamine ei ole õiguspärane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
11.Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et kaebajal puudub kohustamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus, ning tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 33-1-8-01, p 22). Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 8). HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tegemist on diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta.
12.Halduskohus on ilmselget kaebeõiguse puudumist põhjendanud sellega, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et talle väljastataks lõputunnistuse kool, mille õpilaste nimekirjas ta ei ole. Seega põhjendas halduskohus kaebuse tagastamist sisuliselt selle perspektiivitusega. RVastS § 6 lg 1 ei puuduta kaebuse protsessuaalset lubatavust, vaid tegu on materiaalõigusnormiga. Sellest sättest lähtudes võib jätta kaebuse rahuldamata, kuid mitte seda tagastada. Samuti ei mõjuta kaebeõigust küsimus, kas õigusnorm (PGS § 31 lg 10) võimaldab vastustajat kohustada või mitte, ehk kaebusel edulootuse olemasolu või selle 3(4)
3-25-2775 puudumine (vt ka Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p 10). Sellele küsimusele tuleb vastata kaebuse sisulise lahendamise käigus. Kaebeõigus seondub üksnes sellega, kas kaebaja vaidlustab oma õiguste ja vabaduste rikkumist või mitte (HKMS § 44). Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist väljastada talle gümnaasiumi lõputunnistus, samuti on kaebaja 25.09.2025 taotlenud tunnistuse väljastamisega viivitamise / väljastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja keskne argument näib olevat, et ta on Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis õppides täitnud kõik gümnaasiumi lõputunnistuse saamise eeldused. Seda, kas need eeldused on tegelikult täidetud, saab kontrollida vaid kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Vastustaja seisukoht, et PGS § 31 lg-st 10 saab järeldada, et lõputunnistuse saamiseks peab selle eeldused täitnud õpilane olema vastava kooli õpilaste nimekirjas ka lõputunnistuse väljastamise hetkel, on õiguslikult vähemalt küsitav. Seega ei ole ilmselge, et kaebajal puudub kaebeõigus ning halduskohus on ekslikult tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kui kaebust on alust pidada perspektiivituks, saaks sellise kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (HKMS § 121 lg 2 p 2 1; nt Riigikohtu 18.01.2021 määrus nr 3-19-1837, p 12). Halduskohus ei ole sellele alusele tuginenud ega väitnud, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.
13.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada, Tallinna Halduskohtu 26.09.2025 määrus tühistada ning saata haldusasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule. Menetlusse võtmise küsimuse otsustamisel tuleb halduskohtul võtta seisukoht ka kaebaja 25.09.2025 avalduses esitatud kahjunõude osas.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.